.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Kahjuks on antud maalapil uus kade omanik, kellele ei sobi, et inimesed punkreid uudistamas käivad. Kui aega leian, siis lähen korjan topsi ära ja läheb arhiivi.

Ei ole minu päev. Lähenesin ilmselt valelt poolt, ühtegi keelumärki ei näinud. Aga midagi üles ka ei leidnud.

käidud leitud logitud

Lähenesime aardele täpselt samast kohast, kus veebruaris ja jõudsime ka välja täpselt samasse kohta, kus siis. Aaret sellest kohast tookord kätte kindlasti poleks saanud, isegi kui oleks näinud, aga täna oli asi lihtsam, saime nimed kirja. Minekuga oli veidi keerulisem - kraavid olid küll kuivad, samas mets täielik võss, aga sellega oleme me harjunud. Mis aga kahtlane oli, et tahvli juurest tuleva raja äärde oli pandud liikumise keelu märk - veebruaris seda küll tähele ei pannud... Omaniku kontaktandmeid seal ei näinud, et luba küsida, aga et nii kaugele juba tuldud, siis võtsime julguse siiski edasi minna - lõppude lõpuks on tegemist võsaga ja me mitte kui midagi seal lõhkuda ega kaasa võtta ei kavatsenud. Siiski, et samal ajal tiirutas piirkonnas ka üks helikopter, hakkasime vahepeal end tundma kui sisse tunginud kurjategijad ... Pooleli me oma teekonda siiski ei jätnud ja enam leiuta ei lahkunud. Tänud peitjale!

Sinna, kuhu viidad juhatavad, ei tohi tegelikult minna...?

Punkris ka käidud. Üsna märg olli. Tehtud ta sai. Tänud ????????????

 1 

Mõtlesime, et logime veel kärmelt viimase aarde, tundsime veel rõõmu, et pärast VAMMe viis punkri juurde ilus lai metsarada. Ja siis jõudsime punkrini ja selle kauni veekoguni, mis punkrit piiras. Ega’s midagi, sulpsti vette. Kui jalad krampi hakkasid tõmbama, meenutasime, et spaas maksame kallist raha külma vanni eest, siin saab täitsa tasuta. Aluspüksteni läbi vettinud, lugesime logisid, laiendasime otsinguala ja logitud ta saigi. Nagu ütleb vanasõnagi - kel pole kainet mõistust, sel on märjad püksid.

Allikaneitsi juurest tulles mõlesime selle järgmiseks võtta. Ronisime juba mäest ülesse, siis avastasime, et tee ei jätkugi :D tagasi alla ja mööda matkarada edasi. Vahepeal sai veel üks aare logitud ja siis võtsime suuna punkrite juurde. Vett oli palju ja sisse ei saannud uudistama minna, kuid logi sai kirja.

Sai natuke kinnitust kohendatud.

Leidsin suure tõenäosusega jumala valest kohast ja nüüd seisan ning mõistatan, et mida edasi teha. Ei suutnudki ise välja mõelda , kus see päris õige peidukoht on, aga peitja abiga rändas konteiner oma pessa tagasi. Jälle kogemuse võrra rikkam. Tänud

Täitsa kuivade jalgadega sai kohale ja logi kirjas. Tänud

 2 

Peitja pole sellist ligipääsu lubanud...aardel pole kunagi olnud taskulambi silti...maastiku raskusaste ei lase kuhugi ronida...eriti arvestades seda, et see punker on vee all enamuse aastast...

Algul tundus, et ei saa ojast kaugemale, aga jää kandis veel küll. Paraku polnud punkrile lootustki ligi pääseda ja tuli logita tagasi pöörduda. Tuleb suvisemaid ilmaolusid oodata. Tänud siiski kohta tutvustamast!

Peitja poolt lubatud ligipääs

Tegelik olukord objektil :)

leitud :)

Tavaliselt olen ikka mina see üle kraavide hüppaja ja saagu-mis-saab-mineja. Seekord vaatasin imetlusega oma kontsades ema kergejalgselt suunda näitamas. Tänud peitjale!

Leitud

Leitud

Oma arvates leidsin nagu õige asja ja logisin aga tuli välja, et libakas. No mis muud kui uuele katsele.

Väike kõrvalepõige VAMM rajalt. Leidmine polnud keeruline .... kuid ... Found it: 03.Oct.2021 14:23 Punker .... kohapeal oli KAKS konteinerit. Üks kenasti märgistatud ja kuiv väljas üleval, TEINE kohe uksest sees, samuti kiiresti tuvastatav, kuiv, sildistatud ja korras. Et siis ... sedamoodi! Minu isa teadjana aga arvas, et Peeter I, pole sellel punkril peale kena nime midagi pistmist. P1 tegi lubimördiga asju, kuid need olid betoonist ehk palju hilisema ajajärgu ehitised. Pealuuuuuuu

Punkrid pole üldiselt meie teema, aga kuna juba teist korda sel rajal, siis mõtlesime, et põikame läbi. Jäi näppu. Tänud.

egime väikse hoolduse siin. Kaas oli katki ja Mai teipis selle ära. Võtsin lekkiva pastaka ja nüri pliiatsi ära ja lisasin teise hariliku asemel. Väga huvitav koht. Aitäh tutvustamast!

4-5-6 juures jäime pika ninaga ning siis oma varuvarianti ehk VAMMi rada ründama läksime. Selgus aga, et lähim aare pole mitte rajamärgistusega, vaid hoopis seesamune. Eelmisel korral koeraga siin jalutades jätsime punkti vahele ning nüüd tana siis metsavahele pealampidega siirdusime. Ei tea, mis lähedal olevad mugud koeraga küll mõtlesid. Igatahes esimese hooga jõudsime aardest 45 meetri kaugusele ja hakkasime hoogsalt otsima. Kärt suunas meid siis aga järgmisesse punkti ning sealt vaatas topsik lausa maskeeringu tagant vastu. Eeldusel, et suur auk kaanes ei olnud osa aardekontseptsioonist, siis teipisime augu halli teibiga kinni ning panime maskeeringu paremini. Ütlesin veel, et veider peitmisviis Lauri kohta, pigem see minu stiili peitmine :P Ja noh, kodus avastasin sõnumi peitjalt, et kust ja mis me täpselt leidsime, sest tõenäoliselt see vana karp, mida ta ise üür karbi peitmisel leida ei suutnud. Täitsa põnevad sellised lood. Igaljuhul aitäh, naljakas küll niimoodi logida, aga samas karp oli märgistatud ning logiraamat ja nänn olemas ja isegi õige asi, kuigi vanem versioon :D

Vaatasime mõlemad punkrid läbi.korras

Leitud

Leitud

Kuna aare on peidetud ammu, siis on aarde kirjelduses soovitatud läheneda mööda põllu äärt. Tegelikult saab nüüd ka Vanamõisa matkarajalt aardele väga edukalt ligi. Sealt juhatab lausa silt Peeter Suure Merekindluse kaitserajatiste juurde. Aga nagu kirjelduses öeldud, siis punkreid on mitu. Ise käisin küll ühe teise punkri juures ka, enne kui õige üles leidsin, kuna seda teist olin varemgi külastanud. Aare ise oli nutikalt peidetud ja vihje mõnusalt eksitav :)

Marit mainis, et läheb siiapoole aaret tooma ja ma haakisin ennast kohe sappa:) Leid tuli kiirelt ja nimed said raamatusse, aitäh!

Olen selle aarde otsimist mitu korda edasi lükanud, täna aga jäi jälle kaardil see täpp silma ja otsustasin otsima minna. Olin varasemalt aarde logisid lugenud ja seega tuli leid kiirelt. Aiäh peitjale!

Tänud

Puhkuse viimase päeva veetsin jalgrattaga matkarajal. Enamuse aaretest leidsin kiiresti, mõnega oli pikem pusimine, jäid ainult kaks punast täppi. Aitäh peitjatele!

Kuna siia sai tuldud rohkem selle VAMM seeria raames, siis ei tulnud mitte mööda põlluäärt, vaid läbi metsa- jah, täitsa OK rada pidi saab kohale. Plikaga väga turnima ei hakanud seal. Leid tuli kiirelt, aare korras, peitjale tänud!

Leitud. Läbi metsa viis tee ilusti punkrini.

Tore teostus. Aitäh.

Kui selle aarde kaardilt välja tõin, siis ei saanudki vastuseks oodatud "Ikka tulen kaasa!", vaid hoopis "Käi siis ära :D". Nojah, võtsin südame rindu ja käisin ära. Muidugi suutsin mitu korda sissetallatud rajalt kõrvale kalduda ja punkrini jõudsin ikka läbi võsa. Vett oli korralikult, kuid õnneks oli paar kõrgemat kivi, millele sai astuda. Ja muidugi, minu suurimaks rõõmuks, ei pidanudki täiesti sisse minema. Aitäh!

Seeria kõrvalt logisin ka selle ja väga äge, et aare sellisesse kohta juhatas. Ise poleks kindlasti sellesse võssa läinud. Logiraamat oli jäetud millegipärast zip-kotist välja ja oli võib-olla seetõttu niiskust saanud aga saab veel ilusti kirjutada ja asetasin kotti tagasi.

Põikasime rajalt kõrvale, et siia ka nimed kirja panna. Olime juba loobumas, sest vesi ei paistnud eriti kutsuv. Peale logide lugemist vaatasime natuke teise pilguga ringi ja saime konteineri kätte!

Leitud

Infotahvli juurest sai mööda rada kohale, leidmisega läks veidi aega. Tänud aarde eest.

Läbi nõgeste ja kaelani umbrohu me selleni jõudsime. Jalad on mõnusalt kriimustatud, pikad püksid soovituslikud.

Leitud, tänan aarde eest!

Leitud, tänan!

Tänan, leitud!

See oli üks huvitav seiklus sinna. Kohati oli umbrohi puusani, jalge ette ei näinud. Põld kõrval oli ilus. Aitäh!

Üritasin läheneda Kivikuninga juurest ja mingi tee nagu leidsin ka, aga üldiselt see ei olnud hea mõte. Kui ikka on raja aare, siis tuleb läheneda rajalt, tõsiasi, milles sain veenduda, kui hiljem mööda normaalset teed rajale tagasi jõudsin. Selline peitmisviis mulle meeldib ja ie olnud sugugi see, millele objekti nähes esimesena hirmuga mõte läks.

Leitud :)

Kiire leid. Tänud peitjale!

Vanad militaarhooned pakkusid juba enne Geopeitust huvi. Ühtlasi ka üks põhjustest, miks hakkasin Geopeitust mängima - leida rohkem selliseid objekte.

Nagu ikka - läbi võsa kohale ja siis avastad ilusa viisaka tee, mis toob aarde juurest teele tagasi.

Kui ma esimesest kraavist üle ronisin, siis Elena teatas, et tema küll sealt ei tule :D Ronisin siis tagasi ja otsisime veidi kuivema tee..

Esimese punkrini jõudes käis kohe peast läbi mõte: "Kurja, see on raudselt seal all - ja seal on nii palju vett", siis avastasin, et pole isegi nullis, ja sammusime edasi, ise mõtlesin, et ehk järgmine punker on kuivem...Järgmise punkrini jõudes, kus oli ka null pidin tõdema, et sinna jätkus samapalju vett...

Aga aardega läks teisiti, kui olin arvanud

Nimed said kirja ja jalad jäid ka kuivaks :)

Tänud aarde eest!

Tegime mõned sammud VAMM rajalt kõrvale ka siia. Tänud peitjale.

Tegine VAMMi rajalt väikese põike ja külastasime punkrit.Aitäh!

No super! Aitäh peitjale!

Hüppasin kähku rajalt korraks kõrvale, sest minul seda aaret veel ei olnud logitud. Õnneks ei oldud vinti üle keeratud ja kättesaamine toimus kergelt. Aitäh!

Leitud

*5 Kardol lubasime välja võtta ja tagasi panna. Rohtsalul oli see varasemalt võetud.

Aardele hakkasime lähenema samal ajal, kui ühed teisedki väga sõbralikud geopeiturid ja täiega lahe kutsa. Mul oli kahju, et erinevalt Loonast ma viipekeelt ei oska ja saan ainult kätte vehkida ja naeratada, aga see oli piisav ja kamba peale sai aare leitud. Väga lahe, tänud!

Leitud. Tänud!

Leidsime kambaga. Tänud peitjale

Viimastest logidest oli jäänud selline mulje, et täna kohapeal tundus aarde leidmine lootusetu. Mina ei tea mida , või miks Raul sinna läks, aga üles me selle konteineri leidsime. Tänud peitjale aarde eest.

Lähenesime mööda metsateed ja jõudsime seega ükshetk ojakeseni mida andis ikka ületada. Kuna eest terendas ka ainult paks võsa siis jäid Marat ja Enzo oja äärde aega parajaks tegema kuni mina viimased 35m aardeni üle oja ja läbi võsa rammisin. Kohapeal tekkis korraks paanika, et jeerum, sinna küll praegu logima minna pole võimalik aga siis jäi miskit silma ja aare tuli palju lihtsamast kohast välja. Panin nimed kirja ja suundusin põlluäärt pidi tagasi - üllatus, üllatus oli tõesti kordades mugavam kui mööda võsa kolistada ;)

Algul mõtlesime, et kuidas me selle aarde üles leiame, aga kui õigesse kohta minna, on leidmine/logimine väga kerge.

Esmalt sai otsitud valest punkrist, sest kaasas olnud varem leidja "mäletas ju täpselt". Vahva koht, aitäh.

Tänud peitjale, et logimiseks sisse sukelduma ei pidanud.

Kõik uus.

Kui juba siin olime, siis mõtlesime selle punkri ka üle vaadata. Üldjuhul kui asi puudutab punkreid või mahajäetud ehitisi, siis nende juurde me ei kipu. Seda eriti siis, kui on vaja sinna sisse minna. Sel korral läks õnneks ja aare leidus ilma sisenemata. Tore peidukas. Täname!

Ohvirallikast edasi liikusime lubatud vaatetorni poole, kuid ühtki torni me küll ei leidnud. See tegi meele natuke mõrudaks ning magusa maitse suhu saamiseks otsustasime täna teha "üks aare päevas" reeglile erandi ning tulime seda mitte kuigivõrd kutsuva nimega aaret vaatama. Õnneks kuskile sisse ronima ei pidanud ja nii sai ka see paber määritud. Aitüma! Kunagi, kui torn uuesti püsti saab, tuleme teeme pikema jalutuskäigu.

 9 

Jätkasime mõnusat pärastlõunast jalutuskäiku allika juurest. Matkarajalt põikasime ka punkrit uurima.

Aarde leidsime, aga logimiseks tuli ette võtta päästeoperatsioon. Õnneks oli kaasas mees, kes pärast veendumist, et jää kannab, oli valmis kahtlastesse pragudesse ronima. Geokotis leiduvaid vahendeid loominguliselt kasutades õnnestuski konteiner lõpuks kätte saada. Päris tore oli, lastel oli lõbus, mina targutasin ja vaatasin enamasti vaid pealt, tublid lapsed, said päästetöödega edukalt hakkama. See polnud muidugi tore, et konteiner vajas remonti. Panime nimed kirja, päästsime, mis päästa andis ja paigaldasime oma positsioonile tagasi.

Jätkasime jalutuskäiku, täitsa lõbusaks läks põllule jõudes, jää testimisele kulus hulk aega, saime ka paraja hulga distantsõppe päevasamme.

Aitäh peitjale.

Titad poriloigus lustimas :)

Ka distantsõppe keka

Päästeoperatsioon.

Päästeoperatsioon: edukalt sooritatud.

Tundus, et tuleb mitteleid, aga pärast veerandtunnist päästeoperatsiooni oli natuke armetus seisus konteiner käes. Logiraamatu panime minigrippi ja konteiner sai tagasi positsioonile, kus ta pidi olema. Konteineri kork on täiesti katki, panime käepärasest materjalist ajutise tihendi, veidravõitu jäi, aga äkki kaitseb siiski pisut sisu. Konteiner vajaks siiski põhjalikumat remonti või asendamist.

 2 

Vahtisin seda puusani vett ja hakkasin vaprusepükse jalga panema. Aga kuna ma olen ajas ära pehmostunud ja enam esimese uitmõtte ajal end paljaks ei koori kohe (paar aastat tagasi oleks sekundiga summdi sees olnud), siis leidsin muud viisid logimiseks. Leidlik. Peab kiitma.

Leitud ja logitud. Kummikuid õnneks vaja ei läinudki. Tänud!

Kiusliku vihje kiuste siiski leitud.

Auto jätsin infotahvli juurde ja jalutasin mööda teed ja põlluäärt kohale ning logisin aarde. Tänan.

 1 

Rattaga 2x.

Nädal varem (14.07.20): Jõudsin ka lõpuks objektini, kuid kuna olin liiga kinni ühes sõnas aarde kirjelduses, siis jäin aardest 10m kaugusele ja leid vormistamata. Noh, takkajärgi jälle targem ja tuleb tunnistada, et ise olin loll.

Tookord proovisin aardele läheneda kõigepealt läänepoolt, kus kruusateel (eratee) on isegi objektile viitav silt. Kohe esimestest meetritest peale oli metsa suunduv rada mingi masina poolt üles küntud ning lõpuks jõudsin suht mudase kraavini ja sealt veel edasi üsna vastikusse rapsikusse, kust otsa ringi pöörasin.

Siis lugesin aarde kirjeldusest, et peitja soovitatud lähenemissuund on mööda põlluserva. Noh, kena ja tore aga mis suunast sinna mööda põlluäärt lähenema peaks? :) Kui kaardile vaadata, on seal selleks paar-kolm varianti. Ma ise pidasin tõenäolisemaks, et peitja peab silmas lähenemissuunda põhja-kirde poolt, kus asfaltilt jääb aardeni ca 700m. Mina olin aga hoopis teisel pool aaret ja seepärast hakkasin otsima lähemalt, kuidas nulli saada. Aerofotol hakkasid silma autoratta jäljed, mis algavad kruusateelt aardest lääne-edela suunalt ja lähevad algul ida poole. Sealtkaudu /mööda põlluäärt/ vändates jõudsingi lähima võimaliku punktini, kust edasi enam rattaga ei saa.

Täna (21.07.20): See mitteleid jäi hingele kripeldama ning täna pärast HR Surm aarde leidmist vaatasin, et jalgades on veidi pikemaks rattasõiduks piisavalt hea tunne ning väntasingi uuesti siiakanti. Nüüd siis otsustasin alustada offroad osa asfaltilt aardest u 700 meetrit põhja-kirde suunalt /mööda põlluäärt/. Ratast käekõrval ei viitsinud lükata .. ja tulemus on lisatud pildilt näha. Täna astusin julgelt aardeni ja leid sai logiraamatus ka kinnitatud.

Aarde juurest lahkusin aga nädal varem meelde jäetud teed pidi. Sõitsin mööda ka Sõeru ohvriallikas aarde juurest. Plaanisin sealt ka sel korral rattapudelit täita aga võta näpust - ilmselt oli viimane äikesetorm allika sodi ja lehti täis ajanud, veepeal ujus määramata päritolu ja koostisega olluseid ning see vesi ei kutsunud kuidagi jooma või silmi kastma.

Ja mina tänan peitjat. Mulle jätkus seiklust pikemaks ajaks :)

Leitud

Leitud! Jäetud südamed. :)

Leitud ja hea,et kummikud autos :)

tänud! :)

Leitud, logitud

Leitud

TFTC.

Üle mudavallide, läbi soise võsa ragistasime end aarde juurde. Esmapilgul tundus, et väga keeruline ülesanne on aare kätte saada, aga õnneks märkas terane silm midagi loodusesse sobimatut. Aardega kõik ok. Tagasi auto juurde otsustasime minna üle põllu, mida teistele siiski väga ei soovitaks.

leitud

Kohale jõudes võttis korra ohkima, sest meil ei olnud kummikuid kaasas. Õnneks ei läinud aga neid ka vaja ;) Väljas oli 28-kraadine kuumus ja aarde asukoht pakkus palavusele heaks vahelduseks meeldivat vilus logimist. Kenasti teostatud, täname.

Aitäh!

Sarnaselt läheduses asuva ohvriallika aardega oli sellegi puhul jäänud mulje vaevalisest kohale pääsemisest. Tegelikkuses oli kõik lihtne ning inimlik. Puudus vajadus liigselt võsas ragistada ega lirtsuvate varvastega tammuda. Punker paistis juba eemalt ning loogiline peidukas oli lihtsalt leitav. Sellised aarded mulle meeldivad, sest nendeta ei kujutaks ettegi, mida kõike metsad ja kõrvalised paigad endas peidavad. Aitäh.

Päris huvitavad punkrid keset metsa. Veetsime täiesti vales kohas esimesed pool tundi ja kirusime et kalipsot kaasa ei võtnud. Aga siis lahenes asi palju lihtsamalt, tänud peitjale!

Aardeni pääses ilma kummikuteta kuiva jalaga. Aare väga meeldivalt peidetud ümbruses suurte kaevamistööde vältimiseks! Kaspar omastas kalakese ja loovutas Eesti Vabariigi mündi. Tänud peitjatele!

Robita oleks me siin vist leiuta jäänud, õnneks läks ikka paremini. :)

Tänud peitjale.

 1 

Kohale saime suht kuiva jalaga. Robit pidin mõnes kohas süles tassima, sest tema kummik on madalam kui mõne mehe kaloss. Ja hea oligi, et nii väike mees kaasas oli, jää oli talvega liiga kõrgeks kasvanud ja ise me seda aaret poleks leidnudki. Päris kaua otsisime aga aare hea tervise juures ja jalad jäid lõpuni kuivaks. Tänud peitjale.

Ohvriallika juurest võtsime kursi siia. Senin oli päeva plaan kulgenud plaanipäraselt, siia kohale jõudes aga oli üsna ruttu aru saada, et seekord siit leidu ei tule. Noh, pika säärega kummikuid meil polnud ja jää ka veel ei kandnud. Ehk siis, punker liguneb hetkel. On kaks varianti, kas oodata külmade tulekut või varuda jalga midagi tugevat ja veekindlat, et sellest nõrgast jääst läbi vajudes jalad märjaks ei saaks ja jalanõud ei puruneks.

Aga noh, punker on aus :)

Paremat teed ma sinna ei leidnud seega otse üle põllu :D Aga vähemalt leitud ja rohkem ei pea siia tatsama tulema :)

 2 

Täitsa kogemata sai see DNF parandatud täpselt aasta hiljem. Ja sain enda üle kõvasti naerda kui mõtlesin selle peale, kust suunast eelmine kord lähenesin ja kuidas see mitteleid siis toimus. Nüüd, üle 500 leidu hiljem, ei jõudnud otsima hakatagi kui juba käes. Eks maastikutingimused olid ka pisut erinevad ;)

18. november 2017

18. november 2018

:)

Esimese hooga pidin ka kohe sukelduma hakkama. Aga siis sain nipile pihta. Tänud!

Kui esimene otsing jäi pooleli seetõttu, et tundsin puudust kummikutest, siis seekord seda muret ei olnud. Aare paistis reetlikult hästi ära, sättisin pisut paremini tagasi. Hilised näljased sääsed puremas, mõnus loodus ümberringi ja sõnnikuhõng ninas, logisin leiu ära. Kena viisakas logiraamatuke. Aitäh siia juhatamast!☺

Teine katse, esimesel käisime provvaga ja ei leidnud. Nüüd, senikaua kui mina oma kummikutega sees solberdasin ja taskulambukesega nigu laseriga vehkisin, tiris poiss hoopis üheaegselt seest ja väljast konteineri välja (oleneb, kummalt poolt kaeda)...

Olime täitsa vale autoga, saime jalutada märjaga, plussiks olid maitsvad põldmarjad. Punker oli huvitav. Tundus ebaloogiline, et siin punker olla võiks. Sees vett jagus ja kui parajalt solberdatud, mõtlesime, et mingi jama. Aplaus peitjal, hea lahendus!

Leitud, logitud. Tänud!

Leitud

Ei olnud selliseks sääserünnakuks valmis, kuid õnneks sai leid kiiresti kirja. Aitäh!

Sõeru ohvriallika juurest kohale jõudmine oli lihtne. Siin oli samuti korralik sääsepesa - metsa ja metsast välja pidi ikka keskmisest kiirema sammuga minema. Leid ise tuli õnneks kiiresti. Aitäh! :)

 6 

P2ris draivinni tegema ei hakanud aga diveinni tegin kll. Ennem kui j6udsin veel midagi paha aimata ujus mulle 6ues vastu aardekarp, mis oli triiki vett t2is. Ettevaatlikult lehti lahti voltides sain aru et tegemist on siis eelmise generatsiooni aardega. Kuna kusagil pidi ka olema uus ja eeldavasti korras aare siis lugesin vihjet "sees". Mis seal ikka, sees siis sees. J2llegi olin 6nnelik et olin tulnud kalamehepykstes mitte kummikutes. 6nn aga j2i ypriski yyrikeseks kui juba ukse peal sain aru et ka kalamehe pykstest j22b v2heks. Ukerdasin siis ennast kuidagi moodi sinna sisse ja hakkasin otsima. Esimese hooga ikka loogilistest kuivadest kohtadest ja viimases h2das uudistasin ka veealust maailma. Kui siis l6puks nende toimingutega yhele poole sain siis kirusin peitjat et mille j2rgi ta kll selle maastiku astme siia m22ras... :( :/ :I :) :D :D ... Siia punktide vahele j22b veel rodu igasugu emotsioone mida siia kirjutama ei hakka, aga igastahes l6puks leidsin ka uue aarde yles ja sain nime kirja. Raputasin endale natuke tuhka p2he ja l2ksin muiates auto poole tagasi. T2nud peitjale selle py2ndi eest

Vana karbi v6tsin kaasa et segadust v2ltida ;)

vana Allveekarp

M2rjad asit6endid

Leitud. Tänud.

Ka see koht on hetkel täitsa draivinn, no OK mingi 30meetrit peab kõndima. Leid oli kah päris lihtne pigista ennast sealt väiksest praost sisse ja valmis. :)

Kuna kõrvalaarde juures käisin, siis tulin sedagi üle vaatama. Sukeldumisülikond puudus.

Õnneks pääsesime ujumisest

leituuud

 1 

Taaskord tundus mõistlik vaimu toita enne tööle suundumist. Tükk aega mõtlesin kus kaudu peaks lähenema. Kuskile lauda taha siiski masin sai jäetud ja otse üle põllu aarde poole. Ettevalmistus oli null, hea et taipasin kummikud jalga panna. Kohale jõudes pani olukord kulmu kergitama. Tiirlesin nagu kass ümber palava pudru. Tundus et polnud enam isegi mitte kummiku aastaaeg. Kuidagi moodi ehitasin omale libedatest pilbastest teeraja. karbi leidsin aga selle vana, seega läks nimi sinna kirja. Nüüd vaatasin et uus ka olemas. Läks nii, sorry. Tagasiteel avastasin et mu sillake on laiali ujunud, oli tükk tegu et kuivalt tagasi maabuda. Hiljem autoga eemaldudes avastasin et mingid ametlikud viidadki olemas siinsete aarete suunas. Mis siis ikka teinekord olen targem. Tänud peitjale.

Tilpnesin kaasa Lauri oma-aarete refresh- ja taastamisringil; siin Laur käis taastas aarde enne ära ja siis hõikas mulle, et noh, võid nüüd leidma tulla... Väga julgelt peidetud ma ütleks :D. Aga noh, äkki ma ka julgen siis ükskord nii hakata peitma, kui rohkem kui sada aaret isiklikul peidukontol... :D

Koht ise äge ja ma iga kord, kui järjekordset peetrikat kuskil perifeerias näen ja tundub, et siinsest kesklepikust ei saanud ju küll ühelgi mõstlikul viisil kilomeetrite kaugusel merel toimuvat mõjutada, tunnen puudust ühest ülevaatlikust ja iga objekti ülesandeid lahti seletavast Peetri kindlussüsteemide kaardist/raamatust... Huvitav kas vene keeles pole mingit hullu tellist meie merekindlusekompleksi kohta ilmunud?

 1 

Uus kõik ja koht see kuhu kunagi peidetud sai. Mina isegi ei tea kas vana karp on ka kusagil alles või mitte. Ei õnnestunud leida igatahes ja õiges kohas polnud midagi.

Seekord jäi leidmata. Vihma sadas ja punker oli vett täis, sisse ei hakanud minema. Jälgisime punkrit pigem väljast.

TFTC!

Aare leidus kiirelt. Aare läbinisti märg ja logiraamat kasutuskõlbmatu, isegi minu võlu pliiatsiga ei saanud logida. Tühjendasin vett vähemaks, lisasin uue minigripi koos käeparast olnud papitükiga. Aare vajaks uut logiraamatut. Tänud piirkonda tutvustamast.

Aare hulpis vee sees, tõstsin kuivale, leitud.

Kenasti leitav, aga logiraamat tõesti niiskunud, mul ei olnud nii suurt minigrippi kahjuks kaasas. Lasin veidi õhu käes kuivada, aga kauaks sest kasu, ei tea.

Kohale jõudes olin hetk nõutu, aga ega nii lihtsalt alla anda ka ei või. Otsustasin siiski asja uurida ja hetkega oli karp käes. Tänan.

Aardekonteineri veekindlus kipub järgi andma ja seega logiraamat pisut niiske ning pliiats on oma kirjutamisoskuse kaotanud.

 1 

Natuke varvas märg, aga siiski meel rõõmus :)

Auto parkisime põllu äärde ning jalutasime aardeni. Lõpp kippus vesiseks minema, kuid rada valides saime kuiva jalaga kohale. Aarde leidis jälle Saskia, lihtsalt kiikas kiirelt õigest avausest sisse. Tänud peitjale, karbi kaan on saanud kannatada, vesi läheb seetõttu karbi sisse ja logiraamat on niiske.

Lähenesime üle külmunud põllu ja eilsed jäljed tegid leidmise lihtsaks, täname!

Leid tuli kiirelt. Lähenesime ainult veidi valelt poolt. Majade juurest minnes, sai äratatud nii suure kaukaaslase kui ka tema omaniku tähelepanu, kuid kõik lahenes hästi. Tänud peitjale!

Järgmine loogiline peatus oli siin. Aitäh!

Punkrile lähenedes kartsin hullemat ukerdamist, aga tegelikult läks väga lihtsalt, aitäh.

01124

Kiire leid. Tänud!

Usaldasin kainet mõistust ja tänu sellele oli leid kiire ja mugav :)

Punkrisse minemisel takistasid rohkem sinna loobitud roikad kui vesi. Vesi ise oli puusadeni ja aardeleid kiire.

Ütleme nii, et MEGA ürituse väliselt oleks vast raskem olnud seda leida, aga seekord tabasime ühed Soome geopeiturid teolt ja saime aarde seetõttu jalgu märjaks tegemata kätte. ;) Enne järgmiseid jõudsime küll tagasi torgata, aga hoolimata meie veenmisest valisid ka nemad kergema vastupanu tee. :) Aitäh, sellised punkrid mulle meeldivad!

 3 

Lähenedes saavutasin jälitajate ees taas mõnesajameetrise edumaa. Jõudsin esmase vaatlusringi ära teha ja vihjet lugeda, kui naabrid järele jõudsid. Uurisin parasjagu sel hetkel punkri sissepääsu ja libastusin väärikalt ühe jalaga vette. Aarde asukohast kuuldes olid Soome naised kohe hakkamist täis ja tahtsid vist hakata ennast paljaks koorima. Endalegi üllatavas õilsusepuhangus võtsin ruttu initsiatiivi ja ulatasin neilegi raamatu logimiseks :) Aitäh, lahe!

Liikusime põlluservas aga punkrit ei silmanud. Siis liikusime veel edasi kuni nägime punkrit. Seadsime sammud metsa. Punkrile lähenedes oli minu reaktsioon: "holy s**t" aga ega sellest ei lasknud häirida. Võtsime käiku plaan B ja logisime ära. Tänud!

Täna vesine. Aitäh!

Emadepäeva nädalavahetuse esimene aare sai juba reedel ära tehtud. Varsti vili loodetavasti võrsub, praegu oli maa hanede jälgi täis. Aga aare oli tore. Kartsin hoopis hullemat pori. Kuiva jalaga sain kätte. Ema vaatas küll suts eemal. Aitäh!

Kui õigest kohast läheneda, sai tossuga kuivalt aardeni, pärast jalutasin teisele "kaldale", et punkrit sissekäigu poolt ka piiluda. Aitäh!

Enne punktrit ei näinud kui olime täitsa nullis. Vihje: sees!!! Aga seal ju vesi ümberringi. Tänan, mulle meeldis!

 1 

Teine katse. Seekord oli kummik jalas, aga vesi jääs. Nüüd tuli leid kergelt, kuigi natuke pidin sudima, sest külm hoidis karpi kinni. Tänud peitjale!

Naaberaarde juurest otse siia. Asi läks aina vesisemaks ja koha peal ootas meid lausa väike järveke. Olin kindel, et nüüd jääb leidmata, aga õnneks siiski mitte. Aare oli pisut kinni jäätunud, aga abivahendiga saime jää ümbert katki teha. Täname! Vahva lahendus.

See on ju täitsa mõnus aare :))Otsingud läksid sõna otseses mõttes libedalt,külmatunne jõuda ei tekkinud.Tänud!

Ei leidnud ja kummikud unustasin ka jalga panna:(

Trampisin läbi muda naaberaarde juures siia ja telefon jooksutas edasi-tagasi. Kuna vihjet ei näinud siis otsustasin omast tarkusest, et aitab jamast, aare on sees! Paraku pidin siin juba teist korda kahetsema, et kummareid jalga ei pannud kuna punkris oli vesi. Vähe sellest, kuna tegemist oli juba kolmanda plaanivälise aardega siis polnud ka taskulampi kaasas aga arvan, et vist isegi nägin aaret...või peidukat...või midagi... Ilmselt tuleb siia tulla siis kui kõik vedel ja paks on maapinnal jääs.

Mind kui kõige sobivamate jalanõudega (loe kõrgete säärtega TERVED kummikud) geoloogi saadeti siis seda musta ja märga tööd tegema. Lombid mulle meeldivad, mis see kerge uputav kindlus siis ära ole. Õnneks tuli aare kiirelt kätte ja jalad jäid kuivaks.

Kummikuid mul ka ei olnud, seega saatsime Karli ja Kärdi musta tööd tegema. Siis tuli äkki üks uitmõte ja sai ta seest välja võetud.

 1 

Ma ei tea, kas ma jätsin selle koha planeerimise eile kahe silma vahele või läks see mu kahe kõrva vahelt mööda, aga täna kummikuid kaasa ei võtnud. No positiivne on muidugi see, et hea, et mul üldse midagi jalas oli :) Mudasumpamine pole ka paha, lihtsalt varvastel tippimine oli tüütu. Aga mis peamine, kohale jõudsime ja kummaritega rahva saatisme patrulli. Õnneks veetase oli madal, aardeni ulatusime ja nimed saime kirja :)

Märg värk siin ikka. Huvitav kuidas sellist ehitist eesmärgipäraselt kasutada sai? Kanalisatsiooni oleks ikka vaja. Või siis kuivendussüsteemi. Õnneks me ei lasknud end veest heidutada, võtsime karbi välja ja logisime. Tänud.

sees küll,aga kummikud jäid natsa lühikeseks! tänud!

 1 

Teist korda otsimas. Olin juba lootust kaotamas, aga siis vaatasin õigesse kohta juba mitmendat korda ning tänu abivahendile avastasin ta. Kaval peidukas.

Tõeline punker oli, leitud, logitud!

Leitud.

Tänud peitjale :)

Äge punker. Logiraamat pisut niiske

Kui on juba Sõeru ohvriallikas läbi uuritud, siis tuleb Punker ka üle vaadata. Kohale jõudes oli küll oh-sa-mu-meie-kus-mu-kummikud-ja-akvalang-on. Kuna allikas oli täna kuiv, siis mul on tuline kahtlus, et see vahetab aegajalt isetahtsi asukohta, umbes nagu hulkuv neer. Nii märga kohta ma ei ole juulikuus veel näinud. Kui Pärnu laht välja arvata.

Aardekarp oli seest natuke märg. Paar tilka vett kallasin välja, sisemuse ning vidinad käisin särgisabaga üle. Logiraamat minigripis oli praegu veel suht okei. Peab vist hakkama paari rulli majapidamispaberit kaasas tassima. Hästivarustatud poode pole selle tarbeks alati kilomeetri raadiuses võtta.

Jälle ootamatu objekt põlluservas.Metsavendade oma too nüüd küll polnud.Aardele niiöelda komistasin otsa pärast seda kui olin seal just esimest korda katsetanud oma uue videokaamera vettpidavat omadust.

sukeldumine

konnakulles punkri juures

veealune elukeskond

 1 

Kuna sai allikal käidud, siis oli paras hetk ka siia jalutada. Esimese hooga ehmatasin ära, et nüüd tuleb hakata ujuma, kuida muidu sinna sisse saab. Aga õnneks oli asi lihtsam. Lahkudes leidsin esimesed tärkavad ülaseid ja jooksin kokku põllul kalpsava jänesega.

Peale allika uudistamist oli see punker alustatud matka loogiline jätk. Kõndisin mööda põllu äärt, kuni see kurss sobis aparaadi näiduga, aga siis keeras seni arukalt käitunud geopeitur võssa. Rügasin sellest läbi ja logi sai kirja. Tagasiteel sai soovitusi paremini täidetud. Aardetops on veidi niiske, aga ei midagi hullu, ilmselt olukord paraneb.

 2 

Leid tuli kohe nulli jõudes. Kui konteineri avasin, siis oli seal umbes poole sentimeetrine veekiht, mille ma välja valasin. Logi oli ainult kergelt niiskeks saanud, aga mitte midagi hullu. Aitäh, rattaga ma sinna väga ei soovita minna, võtab ikka üsna poriseks ja sopaseks.

 1 

Matkasime mööda eriti porist põldu, plöta-plöta, Merily logi juures on jalgade pilt ka. Aare oli natuke kinni külmanud, kuid õnnestus lahti meelitada. Kuivatasime karpi seest, logiraamatuga siiski kõik korras. Tänan! See mis teistel oli jää, oli meil tundmatu sügavusega vesi.

 1 

Kenasti kus olema pidi. Minnes ja tulles oli 'tingimata' vaja ikka üle pōllu minna, tulles sai pool pōldu ka jala küljes boonusena kaasa :)

pōllused papud

 1 

Peale allikal käiku jalutasime selle aardeni. Päris vahva punker. Tutvusime punkriga ja otsisime. Jää ragises jagade all küll ähvardavalt, aga kätte me ta saime. Kaubanduslikke tehinguid ei sooritanud. Aitäh peitjale.

 1 

leitud

 2 

Allika juurest jalutasime punkrini ning saime ka seal nimed üles täheldatud. Aarde anumas oli vett kuigi karp ise terve. Kuivatasime ning panime tagasi. Tänud

 1 

Nimi kirjas.

 2 

Raske jalaga sammusin punkrini, kuna põlluääripidi minnes oli pool kartulipõllust mu saabaste küljes.
Kui vihje on sees, siis kuhu ikka inimene esimesena vaatab. Kui aga taskulambi valgus näitas basseini, asusin logisid lugema. Pärast seda tuli leid muidugi kiirelt.
Karbi välimuse järgi paistab see seal juba aastakümneid seisvat - kõva sete oli peal. Tänud aarde eest.

Leitud

 2 

Alguses otsimist valest kohast, siis tärkas idee, kus aare võiks olla ja seal oligi. Kavalalt ära maskeeritud. Ja sellest punkrist ei teadnud isegi see inimene midagi, kes seal praktiliselt iga päev käib. Mulle püüti selgeks teha, et siin ei ole ühtki punkrit, aga mina ei jätnud jonni ja ütlesin, et siin peab kuskil olema.

 3 

Mõned Peetri punkrid on veel geopeiturite poolt asustamata, aga nende arv kahaneb nüüd keskmiselt juba pea iga kuuga. Ja noh, ega sellest pärandatud merekindluse punkrite võrgust Eestile muud kasu pole olnudki kui saada aarete peitmiseks sobilikke hämaraid auke ja käike, kuhu eurostandardile vastav kodanik oma nina ei topi :P

Vahetasin autosid: maastur välja, KITT sisse.

 2 

Suhteliselt hubane toake oli :) Sai kuivalt mööda müüre turnitud kuni kusagilt ülla ülla...Andres noppis õie :)

 2 

Novot... Kummikud oleks olnud tõeliselt hädavajalik, kuid me suutsime siiski loovalt mõelda- ja jalad jäid kuivaks ;) Turnimist küll oli, kuid aare vääris seda täiega ;)

 2 

Logisid ei lugenud ja vihjele vastav koht oli vett täis. Kuna kummikuid kaasas ei olnud siis jätsin otsimise teiseks korraks. Praegu kodus logisid lugedes tundub, et lugesin ilmaasjata vihjet.

 2 

Tipa-tapa Sõeru aarde juurest pisut edasi... (tuleb märkida, et olime tulnud ratastega Tallinnast, nii et tolleks hetkeks oli see pisike tipa-tapa juba päris valus) Alguses vaatasime küll läbi punkri üksteisele üsna nõutult otsa, aga natuke loomingulist uurimist ja leitud ta oli. Jätsime (vist minu teada) traktori. Pisikese, mitte sellise, nagu põllul ringi kimas.

 2 

Otsisin mõnda aega metsast mikrot. Kuni avastuseni, et tegemist on hoopis normaalsuurusega. Tänu sellele vähenesid võimalikud peidukohad märgatavalt ja sai leitud tore lahendus. Tänud!

Miki, Merle

 2 

Vot see koht mulle meeldib! Leida põlluservast metsatukk ja sealt selline äge ehitis! Suurepärane!

GP 1112/ GC 1332

 2 

Tuli meelde Propelleri vastavasisuline laul. Vaevalt siinsed poisid aniisi armastasid.

 2 

Natuke geps viskas siia-sinna, aga lõpuks saime kohale. Millegipärast suundusime kohe õigesse kohta ja leid tuli kiirelt. Neid ehitisi oleme ka ikka kus iganes Tallinna ümbruses kohanud ja alati on see ühtviisi üllatav. Tänud peitjale kohta tutvustamast. EVEJ.

 2 

Vot mina ei saa tagantjärgi ühest asjast aru - kui päev otsa on vihma sadanud, miks on vaja põllule ronida?!? Polnud veel ohvriallikani jõudnud kui jalanõud ja püksisääred olid märjad. Teekond peidukohani möödus eelkäijate rada pidi. Peidukoht jäi kiirelt silma. Loomulikult oli hea soe ilm ja peale leidu oli aeg tagasi koju kakao tassi taha soojenema pugeda.

Kui mu mälu mind nüüd ei peta, käis selle kohta dialoog "Ei seal küll ei ole, sinna ma juba vaatasin." Mõnus müstiline koht.

 2 

Leitud.

 5 

Loogiline jätk Sõeru ohvriallikas aardele. Kõik oli jälle lihtne ja loogiline hetkeni, kui olime nimed logiraamatusse kandnud. Edasi läks asi käest ära. Meie väike tubli geokoer tekitas meile oma elu suurima äksioni/shoki. Ühel hetkel ta lihtsalt haihtus. Ja nüüd läks alles tõeliseks otsimiseks. Trampisime ligi tunni ringi hõigates, karjudes, kutsudes ja vilistades, aga ei miskit. Täielik vaikus, välja arvatud eemal töötav traktor, puudes uluv tuul ja kaugelt kostev koera haukumine (ei olnud meie oma). Täpselt nagu oleks Sõeru ohvriallikas neelanud ... Kuna õnneks olime tulnud jala, siis lootsime südames oma koera heale ninale ja läksime koju tagasi, võtsime auto ja tiirutasime ringi. Ei midagi. Kell oli 10 õhtul, läksime uuesti koju varustuse, taskulampide järgi. Naabrid olid ka valmis, et nüüd läheme metsa kammima. Hakkasime just autosse minema, kui eemalt hakkas paistma täpike, see meie kavalpea jooksis kohale. Lõpp hea, kõik hea. Täname, meelde see jääb. EVEJ

 2 

Hain oli peaaegu rinnuni. Kui veel vihjet lugesin ja punkri sügavusse minevat tiigikest nägin ... aga õnneks tegi maastik 2.0 jälle tuju paremaks. Tänud peitjale

 2 

Soojendusring ratastel enne Saue valla jalgrattaretke. Loogilise jätkuna eelmisele aardele tulime ka siia. Mõnus aare ja huvitav koht! Tänan!

 2 

Lõpuks ka üks põnev koht. Tänud!

 2 

Tore objekt ja peitmisviis, aitäh peitjale!

 2 

Leitud. Tulla läbi nõgeste olla sääskede seas ja siis minna läbi oktse ja lehtede. Väga mõnus oli :D

 1 

Leitud.

 2 

Selline punker sellises kohas oli mille uudiseks. Aarde leidsin kenasti. Ujumine oleks ka põnev olnud, aga see võib jääda teiseks korraks! Tänud peitjale kohta tutvustamast!

 2 

No misasja. Vesi on kõrgelt üle potiku serva ja maastiku raskusaste ainult 2.0! Õnneks suvine aeg ja suht inimtühi koht. Tõmbasime seelikusaba üle pea ja siis pladinal logima. Tõesti jällegi üks lahe koht. Täname kutsumast.

 2 

Kant onju meile tuttav, kuid punkri juurde polnud me varem sattunud. Liikusime piki põllu äärt kohale, hea et põllul kasvav alles madalat kasvu oli. Suvel võib siin liikumine üsna tülikas olla. Punker nägi päris punkri moodi välja . . ja aare nägi päris aarde moodi välja :) Täname toreda aarde eest!

 2 

Kuna olin rattaga, siis võttis natuke kõhedaks mõte et tuleb sõpra pikas rohus talutada. Tegelikult oli olemas põlluservas lausa tee kus kannatas pedaalida nii et põlluannid kannatada ei saaks. Õnneks olin lugenud varasemaid märkeid ja seega tuli leid siin kerge vaeva ja rumalusi tegemata. Tänud juhatamast

 2 

Eelnevaid kommentaare sirvides ei tormanud kohe vette :-) Jätsime rubla.

 3 

Liikusime allika juurest otse siia edasi. Mööda põlluserva polnud liikumine probleem, kuigi põllu poolt tuli 60 kraadise nurga all korralikku seenevihma. Miski aeg märkasin, et geokrants kadunud. Mõningase hüüdmise peale nägin teda ikkagi märjas rohus hüplemas, ei tahtnud teine kuidagi põlluservast pikemasse heina ronida. Siis aga, kui algasid madalad kõrvenõgesed istus geokoer maha ja otsustas, et ta edasi enam ei tule. No võtsin siis väikse preili sülle ja vedasin metsaalla. Koheapeal olin jällegi pimesikk ja võttis ikka veidi aega, kui peidupaiga tuvastasin. Täitsa mõnus aare, tänud! Ka tagasi minnes pidik vahepeal mõnikümmend meetrik geokoera süles vedama - ta õnneks väike krants 7 kg, nii, et ei võta tükki küljest ära. Mõnus jalutuskäik kehva ilmaga.

 2 

Leidsin isegi sellise tee, kus ei pidanud läbi heina kahlama. Nullile lähenedes oli esimene mõte, et ega ju ometi... Aga õnneks oli väga lihtne. Oleks mina ta peitnud, oleks lisandunud ka kamaluga õelust. Aitäh!

 2 

Vaatasin seda punkrit siit- ja sealtpoolt ning arutlesin kumbalt poolt oleks mõistlikum sukelduma hakata. Seekord oli minu otsustamatus positiivseks küljeks. Kuna kumbki pool ei meeldinud siis ühelt poolt teisele ronides sain aru, et täna jääb see sukeldumine ära.

 2 

Kohale jalutasime mööda põlluääri. Ma ei saanud veel otsima hakatagi, kui aare juba leitud oli.

 2 

Vahel on mõni esmapilgul väga ebaloogiline asi, täiesti loogiline. Nii ka selle aardega juhtus, aitäh!

 2 

Hm, selle punkri asukohast polnud mul küll õrna aimugi. Olin siinkandis ennegi ringi kolanud, et kuhu saaks aardeid peita, kuid kohalikud giidid mind siia siis ei toonud. Seega oli mida uudistada. Tänud juhatamast!

 2 

Punkri leidmine ja selleni jõudmine ei valmistanud raskusi, aga siis mingil hetkel tabasin end mõtlemast, et kas siis tõesti ... Aga aare on lahe, nagu päris kohe, väga meeldis. Peitjale suurimad tänud!

 2 

DCCCL. Punker avastatud, aare leitud. Logitud enne mooritzat ja alexit ;)

Sõitsin rattaga mööda põlluäärt naaberaarde juurest siia ka. Algul ei rabanud kohe üldse matsu ja kartsin kõige hullemat. Siis vaatasin vihjet ja tunduski päris hull. Aga no tegelikult ikka nii hull ei olnud. Ikka täitsa hämmastavates kohtades on neid rajatisi. Loodetavasti jätkub inimestel ikka mõistust ja ei hakata otse üle põllu georadasid tekitama. Tänan!

 2 

Pidin juba kiruma hakkama, et olin kõige väärtuslikumad käimad autosse jätnud. Kuid kohal olles, tõmbasin korraks hinge ning übrusega tutvunud, oli asi arvatust lihtsam.

Aarde kirjeldusse on läinud sisse eksitus, et tegu on mikroga. Tegu on normaal suuruses aardega.

Pärast ARKi teooriaeksamit seadsime sammud sinna kanti. Kahjuks polnud ma kodust lahkudes arvestanud põllu peal matkamisega ja nii pidingi oma kingakestega seal tatsama.

 2 

Leitud.

 5 

STF! Punkri juurde astusime eelmiste leidjate soojadel jälgedel. Kui meie oma väikeste sammudega kohale jõudsime oli teistel juba logitud. Rääkisime väheke juttu ja läksime aaret otsima. Aare paljastus teisest kohast kuhu vaatasin. Nimed kirja ja koduteele. Jooksuratta jätsime ju enne põlluserva, sest käies sai kiiremini. Korjasime lilli ja oh imet - täringuid. Ei teagi nüüd, kas lehmad mängisid täringumängu ja kaotaja neelas alla ja ... või pudenesid traktoristi taskust. Meil on nüüd kodus 6 sinist täringut. Vaevalt sai Markus ratta selga istuda kui põllunurka parkis tädi oma uhke Audi ja hetk hiljem oli tagant luuk lahti ja 2 suurt isast sakslast (saksa lambakoer) tormasid lõrisedes ja haukudes meie poole. Krabasin poisi sülle, et kaitsta teda koerte eest. Päris hirm oli kui nad ümber meie hambaid paljastades haukusid. Karjusin tädile, et kutsugu oma loomad enda juurde ja pangu kinni. Sellele järgnes sõim, et mida ma karjun ja hirmutan koeri. Siis sain tunda hambaid oma taguotsal ja enam minuga ei riieldud. Koerad kuuletusid koheselt ja pandi autosse. Markus oli nii kohkunud aga vähemalt terve. Longates jõudsime lõpuks ka koju. Ja mis me siis saime - 2 aaret, 6 täringut, 8 km matkamist ja sinise hambajälgedega kannika. Aitäh!

Täringud otse põllult :)

 2 

Igati loogiline jätk teekonnale. Vedasin neiud läbi hullu võsa ning kohale jõudes avastasime, et oleks vähe tsiviliseeritumalt ka ligi saanud. Eks tagasitee ole ikka lühem ning tihti mööda sissetallatud teerada (või osadel juhtudel isegi mööda asfalti!). Kohapeal läks natukene aega enne kui kaval peidukas silma jäi. Kuna too hetk oli veel kirjas, et aarde suurus on mikro, siis ei osanud nii suurt asja otsida :D Aitäh peitjale ja projekti eestvedajatele!

 3 

Kuramuse Madis vedas kaht tibi läbi võsa, kui kõrvalt läks tee! Kahtlustasin, et lollitab ja kiusab! Naljakas muidugi, aga kuidagi kiuslik. Süüdistan Madise gepsu! Muidu kaval värk! Tänud!

 2 

Minu geps pani allika juures pildi taskusse. Kõndisime siis Madise järel ja tegime tubli võsaekskursiooni. Loomulikult oleks ju saanud ka tsiviliseeritumalt, aga milleks... Kohapeal läks otsimisega ikka natukene aega ka. Aare on toredasti peidetud.

 3 

Kohale jõudes oli küll "Eieieieieieiiiii ma pole eilsest veel taastunud ei tahaaaaa", aga siis vaatasin, et maastik 2 ja rahunesin kohe. Edasi läks kiiresti. Siis asusin tagasiteele ja nägin juba eemalt Madist, Tuulit ja Estrit. Vahetasime paar sõna, nemad said natuke minu üle naerda ja seejärel asusid nemad otsima ja mina sain järgmise aarde juurde minna. Aitäh!

 3 

Punker, punkri, punkrit. Esimesed kaks aaret sellest käändest on mul nüüd leitud :-) Siia tatsumime mööda põlluäärt naaberaarde juurest. Lõpus läks juba kaalumiseks, kas oleks pidanud kummikud ikkagi jalavarjuks valima. Õnneks läks kõik õnneks ja Maire silmas aaret paremas peidikus esimesena. Väga lahe maskeering, mulle meenutas Kariibi mere (piraatide) koralle :-) Vahvasti ja viisakalt peidus. Esmaleid pandi kirja mõni minut peale Sõeru ohvriallikat, vast nii umbes-täpselt 11:53.

Kümned meetrid aardest eemaldudes kohtasime tagasiteel Mairit ja Markust. Ajasime tükk aega juttu, ka SV seeria teemal ning lahkusime jätkuvat sõpradena :-)

Aardest EVEJ. Tervitused Laurile ja ülejäänud Põdra-perele! :-)