Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Varsaallikad asuvad Tallinnas Kosel paekalda jalamil Särgava allee lähedal. Suurvee ajal kümnekonnast allikast väljapulbitsev vesi koondub vulisevaks ojaks, mis Pirita purjespordikeskuse juures Tallinna lahte suubub.
Jutuvestja Illika Lõhmus pajatab vana loo sellest, kuidas talumehe väärt hobusel oli kord sündinud varss, kelle sündimise paigast oli välja purskunud kuldne selgeveeline allikas. Varsaoja aga sai paika, kustkaudu mära oma varsa koju viis.
Ajaloolane Ott Sandrak ütleb, et allikad olid põlised hobuste jootmise kohad. Varsaallika tänavast veidi kaugemal on vana maja, kus oli keskaegne Varsaallika talu. Väo mõisale kuulunud talus peeti Tallinna tööhoovi hobuste varssu.
Ajaloolase Robert Nermani andmetel oli siinsetel krundiomanikel tavaks koguneda Lasnamäe kaldale ühiseid probleeme arutama. Kogunemispaik asus piirkonnas, kus Varsaallika oja oli aja jooksul maapinda mõlemalt poolt sügavalt uuristanud, moodustades omapärase saare. Enne 1940. aastat asus sellel kõrge lipumast ning suur dolomiidist lillevaas. Võidupühal põles saarel suurem lõke.
1917. aastal läks Varsaallika krundiomanike kokkutulekul jutt taganevate Vene vägede rüüstamisele ning sellele, et võiks taotleda Eestile autonoomiat. Konstantin Päts, kes oli jutuajamist vaikselt kuulanud, väljendas oma seisukohta : “Ei mingit autonoomiat! Eesti peab saama iseseisvaks vabariigiks!” Tõenäoliselt oli siin esimene kord, kui avalikult räägiti vabast ja iseseisvast Eesti Vabariigist.
Praegu on looduskaitse all olevate allikate ümbrus hooldamata, tähist vääriva saare keskelt leiab vaid lipumasti vundamendi.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (8), lahe_teostus (3), 2014_aasta_aarde_kandidaat (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC53HKY
Logiteadete statistika:
168 (91,8%)
15
17
2
0
0
0
Kokku: 202
Taastatud uues kohas. Linnud tahtsid vana koha omale võtta pesa jaoks. Nüüd ei pea enam abivahendeid kasutama ega ronima. Toredaid leide!
Otsisime julgelt üle poole tunni, leidsime mitu kahtlast paika, küsisime abi, aga aare jäi siiski leidmata. Vähemalt sai Kättemaksukontori maja leitud ja see leid pakkus õhtu suurima elamuse.
Tükk aega tuhlasin, aga midagi tarka silma ei jäänud. Ei aaret ennast ega isegi vahepealset peidukohta, kust abivahendit leida. Suutsin ainult ühe paari päikseprille leida - asi seegi. Logides on mainitud, et koordinaadid mööda, aga keegi neist mainijatest pole vaevunud juhatama, mis suunas:). Kui kunagi sinnakanti veel satun, saab uuesti proovida, senikaua mossitan sinise näoga. Koht ise on huvitav ja aaret igal juhul väärt.
Tallinna tripil mida sai läbitud raske matkakotiga siis sai siit läbi astutud. Koordinaadid tahaksid korrigeerimist Tänan peitjat!
Ei osanud esiti kuidagi nullile lähenenda. Proovisime ka ringiga minna, aga see oli veel hullem. Tulime algusesse tagasi ja otsisime parima lähenemisviisi. Teiselpool sügavikku näitas aare end kiirelt kätte ja kohapealse abivahendiga sai asi lahendatud. Aitäh peitjale!
Ronisin igale poole, kuhu vähegi õnnestus, aga aare jäi leidmata.
Mirjamil oli kohe geokarjääri esimene aare see siin, minu tulemise ajaks on peidukas muutunud. Igatahes vihjele omaselt kohast sain topsi kätte, aga nullist oli aare ikka peaaegu paarkümmend meetrit eemal. Koordinaadid vajaks kohe kindlasti korrigeerimist. Aga mina tänan aarde eest.
Siin olen kunagi ammu mitteleiuga lahkunud. Nüüd pärast pikemat tiirutamist õnnestus lõpuks leida. Minu arust vajaksid koordinaadid mõnevõrra korrigeerimist. Aitäh!
Tulime abivahendiga tagasi ja kohe esimene koht. Tänud ????????????
Oli see vast raske ja pikk otsing. Teise korraga leitud. Rohkem ei räägi, muidu reedan veel midagi. Aitäh!
See oli ikka paras seiklus, aga lõpp hea, kõik hea.Tänud peitjale!
iin läks kohe algul lõbusaks. Oskasime ojaületatamiskoha valikul tekitada sellest 2-sest maastikust midagi 3 ja 4 vahepealset. Saatanlikult libe ja järsk. Olgu mainitud, mitte et see kõigile niisamagi selge poleks, aga ikkagi, et lahkusime ilusti 2-st maastikku mööda, vahest pool palli vaid ilmastikuoludest tingituna. Otsimisega läks ikka natuke rohkem aega, kui viisakas oleks, aga tegelikult mulle lahendus meeldis. Tänud peitjale
Lähen kohale ja hakkan logisid lugema. Hakkan aru saama kust otsida. Otsin seda abivahendit. Ei leia. Suhtlen veel Maiga, et kas talle tuleb midagi meelde. Ja ennäe imet, ma näen aaret. Mai ei saanudki mind aidata. Tagasi autosse. Oma abivahend kaasa. Aare käes. Pastakas ei tahtnud hästi kirjutada selle peale, aga sain hakkama. Aare omale kohale. Läks seekord veidi rohkem peitu. Autosse. Logi GC lehele kirja ja nüüd järgmise aarde jahile. Aitäh!
Jah, otsime, mis otsisime, aga üles leidsime. Tänud peitjale aarde eest.
No siin oli nii palju elamusi, et kõike ei jõua kirja pannagi. Abivahend oli ilusti kännus ootamas ja panime ta sinna tagasi. Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK /
Aare nüüdsest kümmekond meetrit eemal. 4a oli kännu sees, aga sealt kukkus tihti välja ja lõpuks oligi kadunud. Nüüd panin sinna, kus algselt oli peidetud. Maastiku raskusaste jäi samaks. Leia vaid abivahend.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Millalgi käin läbi. GC- mitu mitteleidu.
Jaht tormituule ja vihmasajuga. Peidukoht iseenesest oli lihtne isegi ilma vihjeta.
Seda aaret piilusin korraks eelmisel aastal aga jäi seisma sest iial ei olnud piisavalt õiget riietust, et aardeni jõuda. Täna võtsin aega ja käisin ära. Ei olnudki nii hull ronimine kui kaugelt tundus ;)
Tulin linnast ja mõtlesin, et käin sõbra juurest läbi. Pärast ühte raundi Codenamesi seadsin sammud kodu poole, aga vaatasin, et põhimõtteliselt jääb see Varsaallika punkt kodutee peale. Läksin siis seda ära tooma. Linnariietega ja küllaltki sileda tallaga jalanõudega oli sügisese kanjoni nõlva peal huvitav turnida. Peidukarbi külge oli ennast pookinud kurikuulus Lusitaania teetigu. Vaadake, et soovimatuid koduloomi sealt kaasa ei too.
Järgmine selline salajane rohelus Tallinnas. Mulle meeldivad need väga ning see väike jalutuskäik oli heaks alguseks. Aitäh!
See aare on meie tuhast tõusmise aare, kuna viimane sai leitud kui veel isaga lapsepõlves neid otsitud sai. Siis vajus asi unustuste hõlma kuni praeguseni. Õnneks kõik kogemused ja teadmised polnud ununenud ja seega tuli antud aare meile üsna kiiresti kätte. Hea kodu lähedal ka, kuigi antud allikani polnud kunagi varem sattunud. Aitäh tutvustamast!
Leitud! Kuna tulime jala, siis omaette vaatamisväärsus oli Varsaallika tänav.Leidsime ka lipumasti endise koha üles. Tänud aarde eest!
Jalutasime ja leidsime. Oleme varem sattunud lähedusse, aga päriselt allikat pole vaadanud. Nüüd siis vaatasime seda ja aaret. Võtsime ränduri kaasa.
Aare leitud. Läks üpris kaua enne kui tuli välkmõte,kus aare võiks peituda. Mitte ehmatada jäneste ja siilide peale.
Tore avastada Pirita moodsate häärberite vahel selliseid ürgseid oaase. Leid ka kirjas.
Käimata kohakene. Varsaallikatel nüüd siis käidud. Tänud peitjale.
Mälupildis on kuidagi tuttav koht,ju ma siis kunagi ei leidnud.Täna saime ilusti hakkama.Aitäh!
Väga kena koht ja aare ka tore. Ilma aardeta poleks ma siia ilmselt kunagi osanud tulla. Aitäh!
Tundus, et koristustalgud on siit üle käinud ja kõik oli meeldivalt korras. Karp ja logiraamat tundusid ok. Panin midagi maskeeringuks.
Kuni auto remondis oli, kasutasin aega lähikonnas kondamiseks.
Siin olen ma kindlasti kunagi olnud ja midagi teinud... äge oli :D Tänan.
Vahva koht, tänud tutvustamast. Allikas uuritud, suundusin aaret otsima. Paistis kaugelt, konteiner oli poolavatud ning ei sulgunud ka pärast korralikult, hetkel kuiv ja korras, aga talvel ilmselt enam mitte.
Leitud. Britt - 710, Lukas - 209, Mirjam - 71
Vahlduseks oli päris hea, sirge sammuga otse kohe õigesse kohta ja aare oli päris lahedas karbis :) Äge ;)
Korraks oli m6te et kas jätta auto üles ja l6igata jala, aga peale vihma oli ysnagi märg et jätsin selle m6tte teiseks korraks ja valisin teise tee. S6itsin geomobiiliga peaaegu nulli ja siis vaatasin et m6nus lauge n6lv. Sinna aga oli kallutatud vist kogu eelmise aasta puulehed ja peale esimest kolme sammu tuli yks piiikk liug. Nyyd ei pidanud enam märjaks saamise pärast muretsema, sest ega peale seda liugu midagi väga kuivaks ja puhtaks ei jäänudki. Natuke veel ja juba uudistasin laegast. Päris omapärane lahendus ;D Tagasi valisin juba pisut kindlama pinnasega tee. Tänud siia meelitamast. Lahe laegas ja omapärane saarekene. :D
Kaalusin millist teed läheneda aga lõpuks vahet ei olnud. Ühelt poolt tulin teiselt poolt lahkusin, mõlemad head. Leid tuli esimesest kohast kuhu vaatasin. Tänud peitjale.
Seda aaret tuleb külastada nüüd teist korda. Ega ma aru saa, kus mul need silmad eelmisel korral olid. Täna marssisin kohe õige koha juurde. Ei saagi aru, miks see maastiku aste nii raske on. Äkki selle pärast et aaret oli praktiliselt võimatu oma kohale tagasi saada, kuna kohalikud punased kuradid pidid mu elusast peast nahka panema. See kant on vist lemmik plastmassi põletamiseks, igatahes levis korralik juhtme põletus hais ümbruses ja panga alune oli selliseid lõkke kohti täis. Tänud aarde eest.
Auto parkisime täiesti valesti, oleks saanud palju mõistlikumasse kohta. Aga jonni oli härrades nii palju, et kui auto juba seisab, siis paneme läbi võsa. Mina jalutasin mööda kõrget kallast samal ajal, kui nemad võsas ragistasid.
Aarde leidis Janar, sai selle eest mitu mõnusat punase sipelga hammustust. Aitäh!
Piritalt orienteerumast tulles jäi aare just teepeale, aitäh!
Huvitav lugu loetud, põnev paik nähtud ja nimi kirja pandud. Tänu ilusale ilmale ja kuivale ajale oli leidmine üsna lihtne. Kujutan ette, et mudasel perioodil on seal ukerdamine hoopis tõsisem katsumus. Aitäh peitjale.
See sai päeva esimeseks aardeleiuks. Vahetult enne aardeni jõudmist lipsas telefon taskust ja libises päris pikalt, aga õnneks veidi enne vett sai pidama. Tänud peitmast.
No mis sa kostad - teine kena kohake järjest! Jällegi, päike siras, lind siristas, vesi vulises, lill õitses - tundus nagu kevad. :) Eks kallakutel ronides veits pude oli aga ei midagi erilist. Uhked majad ka sealkandis...
TFTC. Leitud. Esialgsed kaljult allaveeremise plaanid said alternatiivse kursi. Aitäh.
Kena jutuke ja kena koht. Talves on omad võlud. Näiteks see, et jõe kaldad on kuivad ja lumised, saabas peab hästi. Just nimelt jõe, sest Kristel ässitas, et mine võta lahe aare, kus peab ronima kallastel ja ületama jõe. Jõgi sai kuidagimoodi isegi kuiva jalaga ületatud. Tänud peitjale.
Väge äge koht ja mõnus aare, aitäh siia juhatamast! Õnneks lumekoorik kandis ning ronimine läks hõlpsalt.
Olime poistega seal kandis ja Romet nõudis aaret. Vaatasin lähima punkti välja ja võtsime suuna sinna. Auto pargitud ja linnulennult 30m jäänud, käkitegu. Vaatasin igaksjuhuks maastiku ja pidukoha raskusastet, korra kõhklesin oma valikus. Samas, kui juba siin nii lähedal oleme, proovime. Ees ootas väga mudane ja libe mägi. Liuglesime poistega alla ja siis läks lõbusaks, et kuidas ülesse saada? Pusisime, mis pusisime, aga kohale jõudsime. Aare ise ei peitnud ennast üldse kaua ja saime nimed kirja panna. Tagasitee autosse oli sama meeleolukas ja mudane kui tulek. Hiljem sain vihje, et aare vist ei asu oma algses pesas ehk tasuks kontrollida. Aitäh!
Täna oli kindel plaan üks aare leida, kuna täpselt 2 aastat tagasi logisin ma oma esimese aarde. 2 aastaga olen GP's kokku loginud 1406 aaret, viimase aastaga leidsin 736. :)
Leid tuli kergelt, sama ei saa öelda kohale jõudmise kohta. Enne aardeni jõudmist tuli kraav ületada, kuna pidevalt sajab, siis oli seal mõnus poriväli. Mäest alla ja üles saamine oli korralik katsumus. :D Üles saamine isegi raskem, libisesin mööda pori pidevalt alla, korra õnnestus isegi käpp maha panna. :D Hea, et pimedas sinna ei läinud.
Tänud peitjale!
Väga hästi peidetud, hakkasin aarde olemasolus lausa kahtlema. Aitäh! :)
Varem sai seda aaret juba otsimas käidud kui vihje oi keerulisem ja tundub,et ka peidukoht keeruline, sest siis ta leidmata jäi. Seekord valmisusin, vaatasin kodus maanteametit, lugesin eelnevaid logisid. Minek oli seekord meheta ja geopõnniga kahekesi, õhtul oleks ju hea eputatda,et näe ikka leidsime. Kose mäest alla jalutades hakkas vihma sadama, mõtlesin et mis see väike vihm sooja ilmaga ikka teeb, kohati hakkas sadu tugevamaks minema, aga ma ei olnud nõus tagasi minema. Õigesse paika jõudes tundus peidukas ilmselge, aga aaret ei paistnud kusagilt. Ega mulle muidu ei meeldi kätt igale poole toppida, aga tühjade kätega jääda ka ei tahtnud. Paistis et ilmselge peidukas oli trikk, tuli vähem loogilisi kohti otsida-ei midagi. Lõpuks naatsa ilmselgesse peidukasse, kus geopõnn juba alguses rääkis,et tema kuulis karbi häält ja ega ta eksinudki, leitud see igavesti äge karp. Suur tänu! :)
Pärast raskusastme ülekontrollimist vaatasin uuesti sinna, kuhu juba esimese kohana olin vaadanud ja kätte ta sai.
Uus koht üle vaadatud. Surusin natukene sügavamalegi, et läikivad osad kaugelt mugudele silma ei paistaks. Tänud allikat tutvustamast.
Uus staatus on "OK / Aktiivne". Kuna vanas kohas oli linnupesa, siis panin aarde kümmekond meetrit eemale. Kirjelduse koordinaat muudetud. Abivahendit enam vaja ei ole. Raskusastmed jäid samaks. Kena kevadet!
Loogilisse kohta vaadates leidsin kiirelt. Niiskus on kergelt sisse saanud- kuivatasin ära niipalju kui kohapeal sain.
No ei leidnud. Üsna tükk aega ei leidnud. Lõpuks selgus, et maastiku raskusaste 1. Aitasime ta tagasi õigesse paika. Lahe, täname!
Vaikuse minutite koolitaja oleks mu üle uhke, sellise hoolega pole ma kunagi puid uurinud. Vaatasime siit poolt ja sealt poolt, patsutasime ja silitasime neid päripäeva ja vastupäeva. Ei miskit. Külm puges juba naha vahele, Janari näost peegeldusid juba sinised sõrmed ja varbad, oli aeg minna. Äraminemine võttis muidugi palju aega, sest koguaeg leidsime uusi "kahtlaseid" kohti. Janar muidugi pidi kõik need minusuguse mini-inimese jaoks kattesaamatud kohad ära kontrollima. Kusjuures selle vundamendi leidsin üles. Aga saabki tagasi tulla.
Selle aarde otsimine tundus tänasel vabariigi sünnipäeval olevat väga hea mõte. Ikkagi 100 aastat tagasi käidi siin välja mõte meie iseseisvusele. Lendasime peale suure entusiasmiga. Alguses olime ikka väga energilised, aga mida aeg edasi seda rohkem olin ma külmunud ja aare ei näidanud ka mingit lootust, et ta tahaks kuskilt välja ilmuda. Eks siis järgmine kord jälle.
Null oli olemas ja konks oli olemas aga aaret ei leidnud.
Leitud üsna ruttu. Vihjes märgitud abivahendit polnud vajagi, kasvust piisas. Tänud!
Tuhlasime, mis tuhlasime ja nuputasime igatpidi, aga nullis seda aaret polnud või ei hakanud meie mõistus peale :)
Leidsime koha, kus annaks konksu kasutada ja kasutasimegi. Lastele meeldis eriti allika juurst algav oja. Tänud!
Võimalikke kohti ja mõtteid oli mitmeid, aga seekord jäi leidmata.
Enne kui tagasi kesklinna pidin minema, tegin siin peatuse. Aaret otsisin maastikult 2,5, mistõttu läks seal väga aega. Vahepeal sai autos logisid lugemas käidud. Teisel katsel tõstsin maastikutaset ja siis oli leid juba kergem.
Abivahendi leidsin kohapealt ja peagi oli karp peos.Tänud huvitava koha tutvustamise eest!
Abivahend leidus õnneks kohapeal. Väga kena koht ja mõttega tehtud karbike. Meie täname.
Seda kohta oleme külastanud koguni kokku kolmel korral. Esimest korda proovisime noorgeopeituriga eelmisel aastal. Tookord tiirutasime seal nullis ringi omajagu, üle poole tunni kindlasti. Midagi muud peale abivahendi ei leidnud.
Siis siin hiljuti, kui lükati suusasillagagi alustasime, tulime ka siia uuesti, kuid mugudega ei vedanud, olid teised liiga lähedal.
Nüüd täna olid kõik tingimused ideaalsed. Ja leidmiseks ei kulunud rohkem, kui ehk 1 minut. Mida me siin enne tegime? No aga ega see leidmine tähendanud veel logimist. Kus on abivahend? Otsisin, aga ei meenunud, kust ma selle eelmisel korral leidsin. Seega võtsin kotist enda oma ja saigi logimine teostatud. Tagasi läks samamoodi.
Päris tore aare, me täname!
Lahe karp ja korralikult aasakestega varustatud, et oleks ikka konksul kuhu haakuda :)Tänud peitjatele!
Kohe tunda, et olen suverežiimil: logisse sai kogemata 8/6/16 kirja. Väga nunnu konteiner, aga tagasipanek oli vaat et tülikamgi kui kättesaamine. Mul veeres see korra alla!
Siin sai uurida enne valedest kohtadest. Lõpuks paistis õige ka. Huvitav koht ja tore aare. Tänud!
Peidukast silmas Herki. Aarde kätte saamiseks oli vaja abivahendit. Seekordseks abivahendiks valis Herki Robini. Paarisrakendina sai ilusti aarde kätte. Logi kirja ja aare peitu tagasi. Tänud peitjale!
Väike õhtune õngitsemine, nunnu karbike :)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu" . GC lehel oli üks mitteleid ka ja meelitasin täna lapse väiksele ratasõidule. Aare oli küll kuiv aga seest luugid katki tehtud. Võtsime aarde kaasa. Ilmselt taasavan kevadel, kui lumi ja jää enam aaret ei ohusta. Pealegi tundub koht ilma rohelisuseta ikka väga trööstitu.
Ei teanud, mis tänavaid pidi aardeni läheneda. Kohale jõudes mõtlesin, kuidas sinna üles pääseb. Gps tiirutas ka ringi ning logisi lugedes sain aru, kust kandist otsima peab. Edasine oli lihtne. Huvitav maastik.
Algul otsitud natuke valest kohast, siis hakkas öige koht silma. Pole vaja konksu kaasa vötta ümberringi palju abivahendeid olemas.
Jäi jälle tee peale, tegime vigade parandust. Kogu mahv läks abivahendi otsimise peale, sest mul oli tekkinud väga hea idee, kuidas seda kasutada. Abivahend jäigi leidmatuks, idee ei pädenud, aga see-eest nägi Mikk aaret lehvitamas. (Ja postkasti sai ka õhtul tühjaks teha :) Aitäh!
Nagu meile kombeks, suutsime siit oluliselt krõbedama raskusastmega maastiku välja imeda enne kui keegi taipas natuke ajusid rakendada ja pead pöörata. Alguses nullis ringi vaadates oli kuidagi väga nõutu olemine ja arvasime, et ju siis koordinaat vea piires mööda, sest huvitavamad objektid on kõik nullist natuke eemal, aga ei, pidi lihtsalt paremini otsima.
Üsna kaval lahendus ja huvitav koht, ei ootaks siin sellist leida.
Aitäh!
Enne poole tiimi bussile viimist otsustasime veel siit läbi astuda. Nemad jäid esialgu autosse bussiaegu vaatama, me murdsime nulli poole. OTSE.
Jõudsime suuremate jamadeta kohale, aga midagi ei leidnud. Üle kraavi hüüdes selgus, et esimene buss peaks üsna kohe minema. Suundusime OTSE tagasi. Seekord nii hästi ei läinud, libisesin ja tõmbasin käsivarrel ühelt vanalt haavalt naha maha. Teiselt poolt üles minnes libisesin uuesti ja surusin käed sügavale kellegi ära visatud tuhahunnikusse. Mõnna.
Auto juures selgus, et pole ikka nii kiire. Uuesti tagasi. Rudolf pani jälle otse, me Indrekuga mõtlesime, et krt, maastiku raskusaste ikka ei taha klappida. Läksime luurele ja no loomulikult, igati viisakas rada viib kohale. Uus tiirutamine nulli ümber, keskendusime pikalt ühele väga põnevale objektile nullist mõniteist meetrit eemal. Viimaks tabas Rudolf päris nullist abivahendi ja suutis seda ka edukalt rakendada. Loomulikult oli kõik palju lihtsam kui meie oma peas genereerida suutsime :)
Aitäh kohta tutvustamast!
Polnud varem isegi teadlik, et selline koht üldse olemas on. Aga objekt võttis veidi kukalt kratsima, kuid lõpuks lahenes kõik hästi. Täiesti meeldis see teostus, aitäh!
Leidmine võttis mõne võrra aega kuna alguses sai ikka mindud mööda räpast rada. Lõpuks kui koht õige ning konks leitud hakkas mõte liikuma ning 10 minutit hiljem oli juba aare logitud. Aarde teostuse eest võib anda 10 puntki sest koht ja teostus on perfektsed. Täname.
Vahva koht. Kunagi kauges lapsepõlves sai sealkandis turnitud ja igasugu mänge orgunnitud. Ei hakanud ekstreemsusi tegema, olime seekord otse töölt ja viisakalt riides. Aga sai ka täiesti valge inimese kombel. Aitähh!
See käis siin kärmelt. Kuna oli teada, mida on vaja otsida, siis saigi silmad väga lahti ringi käidud ja leitud nii üks kui teine. Täname!
Leidsime sobiva raja, mis meid ilusa kaarega kohale viis. Tegime esimese vaatluse, midagi aardeotsijale sobivat ei leidnud. Vaatasime veidi laiemalt. Leidsime hirmsasti äratallatud kallaku, ei tea kes seda kallakut küll lammutanud on? Lugesime vihjet, proovisime leida kohta, kus vihjet tarvis läheb. Juhhei! Jäigi silma midagi, mille peal vihjet proovida. Järgmistele soovituseks - aarde leidmiseks pole tarvis loodusele liiga teha, piisab konksu kasutamisest.
Selle aarde juurde minek tuli täiesti planeerimata. Või noh u viis minutit teadsime ette :) Sõitsime autoga tupikusse ja hakkasime nulli taga ajama. Alles siis, kui võtsime ette Maa-ameti reljeefkaardi, saime aru, kuhu me tegelikult minema peame. Nulli minekuks ei valinud me just mitte kõige paremat rada. Ikka see märjem ja järsem. Kui aga kohale jõudsime, siis hakkasime nuputama. Otsisime siit ja sealt, ei midagist. Siis lugesime logisid ja aarde kirjeldust: et miski abivahend? No leidsime miski abivahendi, aga mis edasi? Kuskil veel teinegi? Seda me ei leidnud. Vahepeal said noorgeopeituri jalad märjaks ja oli vaja autosse minna, et jalanõusid vahetada. Sinna minekuks valisime tee, mida võib nimetada otseteeks. Noh tulemuseks oli see, et saime selle pinnasega ikka mõnusalt kokku :) Otsingud jätkusid. Kui saime teada, et see on üks aasta aarde kandidaatidest ja veel põneva teostusega, siis püüdsime seda meeleheitlikult leida. Kahjuks aga meie ponnistused vilja ei kandnud ja me loobusime, kuna aeg hakkas otsa saama.
Aga ükskord me leiame selle niikuinii.
Tänud siia juhatamast!
Aega jäi väheks, kõik aaret mittevarjavad kohad jõudsime läbi uurida, järgmisel korral, kui aega vabamalt, saame kohe õige kohaga alustada.
Tõin aarde remonti. Keegi on kinnikülmunud konteinerit välja kangutades sulguri ja jalakesed katki teinud. Kui tuju paremaks läheb püüan midagi välja mõelda. Tagantjärgi tarkusena peab vist talvel aarde sulgema.
Kirjutan siia küll sinise mitte-leiu logi aga tegelikult siiski leidsin - ainult et ei saanud logida kuna aare oli oma peidikusse kinni külmunud. Ootame soojemat ilma :)
Seda aaret on mul tema huvitava nime pärast olnud plaanis juba pikemat aega otsida. Kosele polnud kah varem sattunud, mis tegi asja veelgi huvitavamaks, kuna mul polnud õrna aimu ka kuhu ma satun. Õnneks midagi hullu polnudki. Natuke laskumist ning ronimist ja jõudsin saare peale. U. 5 minutiga leidsin lubatud konksu. Läks veel 3 min. ja leidsin veel teisegi konksu. Siis veel 30 sek peiduka tuvastamiseks. Konksudest vähemalt minu jaoks karbi kättesaamisel kasu polnud, seega võtsin enda kõrvalt maast teistsuguse abivahendi ja oligi konteiner käes. Päris lahe oli teine. Aitäh nii siia toomast kui tutvustamast.
Aare tuvastatud, käisin ta järel lausa 4 korda, kokku vast ikka pool tundi läks kindlasti aga tänan, ilus allikas!
Väga huvitav aare. Huvitav konteiner ja paik. EVEJ
Geopäeva esimene aare. Tulime kohale, leidsime konksu ja ei teadnud mis sellega edasi teha. Hakkasime loogilisi kohti läbi otsima, kuid tulemusteta. Natukese aja pärast saime abivahendi otstarbest aru ja siis oli leid kiire. Konteiner ja asukoht väga meeldisid. Tänud, minu jaoks üks kindel AA 2014 kandidaat!
Esialgu tahtsin otse läheneda, aga väikese ringiga oli mõistlikum. Lahe omapärane konteiner oli aardel. Aitäh peitjale.
Aktiivne. Vaatame, kas läheb uuesti niiskeks. Soppa jätkus, aga tegelikult ei ole seal kummikuid ja eririideid vaja.
Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Tänud teatajale. Ei teagi kas oli puru tihendi vahel või põhjustas niiskuse lahtijäätud lisakinnitus. Mõtlesin, et teen aardele nüüd hoolduspuhkuse. Ega seal sopa ja lehesodi sees ei olegi praegu kõige toredam aeg kohaga tutvumiseks.
Legend oli põnev ja intrigeeris kohale minema. Kas see just parim ajastus oli. Vihm, pori, libe savine pinnas ja märjad puulehed. Ilma roomikuteta linnakingad ja peopüksid... Oma kärtspunases mantlis olin ma ilmselt palju silmatorkavam kui helkurvestiga üldse oleks olnudki. Puudus vaid mögafonist kostuv kisa: "Ta on siin, ta on siin.. ja nüüd on ta seal, vaadake vaid, te kõik!!"
Jäi loota, et naabruskond on teisipäeva päeval ikka tööl. Muidu oleks avańev vaatepilt liiga koomiline olnud. Saime kolme peale ikka aarde kätte ja nimed kirja. Ja oh imet, tagasi kah pandud.
Tagasiteel tegin suuremad kaared sisse, et mitte nagu lehm libedal jääl uisutada taguotsal ja mõistust endal pähe (või viimastki peast) põrutada... Jäin ellu ja savituuning riietel jäi siin tegemata.
PS: aarde karp ilmselt väga vettpidav ei ole, niiskus kipub sisse. Praegu hullu veel polnud, aga tasuks ilmselt üle vaadata...
EVEJ
Suur aitäh aarde eest!
Mõnus koht. Kena ajalugu ja legend. Kas nüüd tõesti Eesti Vabariigist seal esmalt räägiti...noh jäägu see selle koha teada, aga vägev turnimine igal juhul :)
No tiba tuhnimist ikka oli- nii kõrgemates, kui madalamates sfäärides... Aga lõpuks sai asi tehtud :)Konksust oli abi :)
Sai seal nullis ja nulli ümber ikka tiirutatud. Kõige pealt konksu otsides (mis oli tunduvalt lihtsam, kui aardekarbi enda leidmine) ja siis karbi enda otsimisele pühendudes. Üks hea pool tundi sai turnitud ja nälkjaid oma kodust välja aetud (ei maksa alati minna kõige tõenäolisemasse peidukasse, saad petta). Juba teist korda lühikese aja jooksul päästis meid Liina kangekaelsus ja soov aare leida ning tema süütu geokuhjade poolt rikkumata mõistus. Pärast poole tunnist tampimist pisikesel maa-alal, jäi Liinale lõpuks õige koht silma ning minu ülesandeks sai konksuga karbi peidukast välja meelitamine. Enne seda sai ka inimtorni täiesti vale koha peal tehtud ning kõrvalvaatajatele oleks see kindlasti ääretult naljakas olnud. Lõbusaim hetk saabus siis, kui Liina hakkas aaret tagasi peitma ning me avastasime, et selleks ei piisa vaid ühest abivahendist ning vaja läks nelja kätt, et karp lõpuks koju tagasi saada (meist jäi karp näha, enne oli karp täiesti varjatud). EVEJ. Tänud väga huvitavasse kohta juhatamast, toreda peitmisviisi ja aardekarbi eest!
Pidi ikka veidi turnima, et konteinerit kätte saada. Tagasi panemine läks lihtsamalt. Tänud! Konteiner oli muidugi lahe!
Aega läks nii konksu leidmisega kui õngitsemisega aga ainult mõõdukalt :) Lahe karp!
Koht on lapsepõlvest tuttav, kuna avaldas oma erilisusega muljet juba siis. Veed vulisevad ja orud ja kõrge paekivikallas jne. Aardega kaua ei läinud läks kuidagi ootamatult kiiresti, aga seda enam jäi aega seal niisama ringi luusimiseks. Tänud peitjale igati tore oli.
Algul astusime muidugi veendunult sellesse ämbrisse, kuhu ise ka teisi rõõmuga juhatan- poleerisime kõige huviäratavamat objekti. Mitte midagi leides hakkasid mõtted lõpuks juba päris kõrgelt lendama. Ühel hetkel sai ikka "maa peale" tagasi tuldud ja teise pilguga ringi vaadatud. See aitas. Kahe peale õnnestus ka kätte saada. Lahe koht ja konteiner. EVEJ
Teisel katsel leitud, aga kiirelt see ei tulnud. Alguses jalutasin seal jupi aega nii, et ei näinud ei konksu, ei kohta. Siis leidsin õige koha, aga mitte konksu…Lõpuks olin valmis juba ise konksu ehitama hakkama, õnneks silmad enne avanesid... Konteiner on tõesti lahe, aitäh näitamast.
"Järsku pargiks siia? GPSi pealt tundub nii lähedal" "Aa, see ei olegi siin. Sõidame siis edasi." 5 minuti pärast "Pargime siia, siin on mingi kraav?!? Caro, kuidas Sa nii valesti juhatad? Ma oleks sealt aarde nimelisest teest läinud" ja nii mu kallal võeti. Kuigi tegemist oli ilmselgelt parima võimaliku marsruudiga. Valusate jalalihastega oli väga hea seal üles-alla libiseda. Algul esines mitmeid märke geopimedusest. Mõista mõista mis see on? Kaks inimest võtavad, üks paneb tagasi. Aitäh! EVEJ
Võttis aega enne kui aarde asukoha tuvastasime. Tiimitööga saime karbi kätte.
Saarele jõudes pani gps käe puusa ja arvas, et nüüd ta puhkab veidi. Mina siis ringitasin platsil ja otsisin õiget puud. Lõpuks jäi konks silma, siis tuli vaadata, kuhu see sobib. Natuke urgitsemist ja oligi huvitav karbike käes. Tehtud.
Tore aare, huvitavas kohas. Lastele oli veel toredam ja huvitavam see, et teel aardeni möödusime sarja "Kättemaksukontor" majast. Tänud!
Ma ei teadnudki, et mu kodumaa nii ilus on! Tahaksin siinkohal ka mõned klišeed mängu tuua:
Siia poleks ma ilma geopeituseta kunagi sattunud
Tänan ilusasse kohta juhatamast
Leidsime esimesest kohast kuhu vaatasime
Selle aarde puhul ei suutnud me Lauriga kuidagi ühel nõul olla. Kõigepealt väitis ta, et maastik on 4.5 ja aardeni ulatumiseks peab taevaoa kasvatama. Parandamatu optimistina arvasin mina, et peaks olema sama lihtne nagu kukla kratsimine. Seejärel pidasin mina õigemaks läheneda nullile väikese ringiga, kus maapinna kalle ei ületanud kaldtee normatiivi ning üle ojakese sai kalpsata ka ilujalanõudega. Lauri samal ajal, raskevarustuses (kummikud ja kindad), vallutas mudanõlvu. Mina jõudsin enne kohale. Suhteliselt kiiresti leidsin mina üles karbi ja Lauri leidis abivahendi. Siis oli meil vaidlus selle üle, kas minu väljavalitud meetod aarde õngitsemiseks on tulemusrikas või mitte. Niikaua, kuni Lauri otsis sobivaid argumente oma skepsise väljendamiseks, sain karbi mõne sekundiga kätte. Vaatasime siis kahekesi seda ilmaimet ja matsime sõjakirve maha. Tuleb tõdeda, et tuju teeb heaks ka ainult kvaliteetse konteineri olemasolu.
Stiilinäide, kuidas peita sobivasse kohta lihtsat korralikku tavalist aaret. Aitäh.
Pikka aega sai teist otsitud, aga kui lõpuks vihjele pihta saime, muutus aare kohe tunduvalt kättesaadavamaks. Palju aitas ka inimtorni meetod. Huvitav koht kuhu polegi varem sattunud. Tänud peitjale.
Minu jaoks igas mõttes pärl. Mitte mingi hüperprojekt, lihtsalt hoolikalt läbimõeldud tavaline aare. Asukoht on eriline nii looduslikus kui ajaloolises mõttes, peidukas on hästi valitud, linna jaoks paraja raskusastmega, samas kättesaadav igale geopeiturile ka üksinda (inimtorni moodustamata), konteiner ise on viimase peal. Aitäh!
On ikka pirakad maatükid ning suured majad seal. Täitsa huvitavasse kohta sattusime. Lähenesime üsna ekstreemselt kuid tagasi tulime mööda rada. Konksu asemel oli mul kaasas abikäed. Otsisin logiraamatus järjekorras esimese vaba koha- see võis olla ja ajast ees - ning logisime end ära. Aitähh. Üks pika nimega tänav jälle nähtud.
Eelmisel korral askeldas nullis miski härra, kes ei tundunud kõige selgema silmavaatega. Uuel katsel oli rahulik. Teel aardeni torkas silma terve suur hunnik suhtelist uusi lego tükke. Aitäh!
Siia sõitsin mööda huvitavaid teid pidi otse "Teletorni juures" nimelise aarde juurest nii, nagu geps pidas targemaks juhtada. Teekond sai põnev. Siin sai lapsepõlves ringi joostud üsna palju, kuna vanavanemad elasid Varsaallika tänaval. Geps juhatas mind katkise puu juurde, mille sisse oli keegi naelad löönud, mulle jäi arusaamatuks, miks ometi. Aarde sain kätte lähedusest leitud abivahendiga. Mulle meeldis väga see armas konteiner. Suur tänu siia kutsumast!
Täitsa huvitav koht, millest olnud varem aimu ka. Õnneks oli täna Rainer kaasas ja viskasin ta siis üles aarde juurde ja nii see kergelt logitud sai. Tänud peitjale!
Viisin Merka tibidega kontserdile ning tegin ise pisikese geotuuri, tänan!
Läksin kohale, vaatasin ringi. Lugesin logisid. Kui jõudsin timixi ja cherubi inimtornini, andsin alla :D. Eks mõni teine kord siis suuremas koosseisus.
Leitud kaunis kiiresti, viimasel ajal kaasas olev abivahend kulus marjaks ära. Täname!
Aigari vaimustus kadus suht kohe, kui nägi ees sügavat kraavi. Kuna allapoole turnimisel sain kahest ülestõstetud pöidlast aru, et mind visatakse huntide kätte, siis üksi nulli kohale jõudes jäin seal pikemaks ajaks ringi tiirutama. Ikka nii pikaks ajaks, et Aigaril kannatus katkes ja ka kohale ronis. Koos ringe tehes ei olnud kummalgi mingeid häid mõtteid, kuigi lugesime logidest, et midagi ilmselget peaks silma jääma. Lõpuks peidikut nähes oli küll küsimärk peakohal - kuidas see ilmselge on? Urgitsenud minut aega topsikut abivahenditega kätte saada, viskasime siiski roikad peost ja asusime vanaviisi purgile järele minema. Tops on lahe - nagu lauamängu karp. Väga vinge. Tänud aarde eest.
Esimesed pool tundi otsisin silmadega ja mõtlesin kus ma seda abivahendit kasutama peaksin. Teine pool tundi käisin abivahend käes ringi ja toppisin seda asjatutesse kohtadesse. Silma püüdsid veel igasugused huvitavad graveeringud puude peal ja ka tagurpidi kuusk.
Kolmas pool tund osutus aardele saatuslikuks. Enam ta end minu eest ei suutnud varjata. Kavalpea oli pugenud niivõrd peitu. Pole ime, et ma seda ei näinud. Õnneks mingisugune geovaist käskis ka sealt otsida. Kätte ma teda esmalt siiski ei saanud. Ei osanud abivahendeid piisavalt edukalt kasutada. Seetõttu sai haaratud üks teine õlekõrs, mis tõi konteineri mulle kätte. Tagasi panin aarde nii, et ka pime kana peaks seda üks hetk nägema.
Pärast oli hea pesta käed ja jalad allikavees puhtaks. Talla alla oli kogunenud ikka mitme cm paksune mudakiht seal ringi tallates.
Aitäh peitjale
Pool tundi öisel ajal ei viinud kuskile. Lisaks oli seal kambakaupa igasugu limukaid ja vist suutsin ka mingi kuradima miini otsa astuda.
Kuna ilm oli päikseline ja soe, oli terviseradadele ja parkidesse otsima minek lootusetu. See aare tundus olema selline, kus suured massid ei liigu. Sihtpunkti jõudes ajas ikka muigama küll: olime ju alles eile otsinud Ahto peidetud Liinivahe aaret ja igal peitjal on teadagi oma stiil. Gps tegi koostööd, kuid näpuga ette ei näidanud. Abivahenditeks pidasime päris mitut asja. Mingis kohas hakkas minu sisetunne mitu korda tööle, kuid pidasime seda ebatõenäoliseks. Lugesime logisid, teesklesime loobumist (päris mitu leidu on just siis leitud, kui oleme allaandnud), mõtlesime ja käisime niisama ringi. Siis tulid päriselt loobumisideed, sest aeg hakkas ümber saama, kuid logidest selgus, et meie oleks sel juhul esimesed saamatud, ja seegi tõstis motivatsiooni. Ja siis korraga olime õiges kohas (sisetunne ei petnud) tegemas õiget asja õige abivahendiga. Kättesaamiseni läks veel tükk aega, kuid visadus viis sihile. Kokku kulus seal u tund aega. Taas väga lahe teostus ja vinge konteiner. Ps. Kui keegi kuulis õhtul kl 21 paiku Varsaallikal kiljumist, siis see olin mina. Ei, ma ei kukkunud nõlvast alla, vaid kohtusin hüppava konnaga - väga ootamatu oli lihtsalt :)
Sai leitud, ning allikas oli väga meelid :D
Varsaallikal oli meie abivahendiks Maanus. Mulle meeldis karp ning allikas meeldis Katjale ja Maanusele.
Oh ja Ah matkal vol 2. Seda ma teile ütlen ,et varsa aruga gpsiga ei ole mõtet Varsaallika aaret otsima minna :P. Ta nimelt tahab kõik kohad läbi kepselda ja saadab sind pikalt mõtlemata kord sinna , kord tänna( puu taha seenele ka,ma ütlen )Nii saime varsa moodi kepselda ja siis kui mingi ime läbi nägijaks sain algas etüüd abivahendiga ....ee ahvist vist, aga igatahes oli vaja vist nelja kätt, mida ju ühel tegelasel vist pole korraga kasutada võimalik, kui ta ka paigal seista soovib . Mina oma lapsepõlves söömata jäänud pudru tõttu sellesse mänguliigasse ei sobinud :(. Nii siis hoidsin vaid ...hinge kinni ja ohkasin vaid kergendatult, kui Alex tünni lõpuks oma raudse tahtejõuga sealt välja meelitas. Vaene armas karbike, kes su küll niiviisi sinna tagasi toppis, käekesed kõik kinniseotult, ok, ok, üks oli ju vaba, aga seegi tagumiku all peidus . Tänud peitjale kohta näitamast, vetevulinat oli täitsa kuulda!
Porin ja ebageoõnn jätkusid ka siin...gepsuga võib lutsu visata, kõik nurgad-nõlvad said jälgi täis tatsatud ja lõpuks meenutas karbi õngitsemine tagumiku kaudu hammaste ravimist. Neljast kolm vajaliku vigurit oli vangistatud karpi ümbritseva paela alla(vähemalt osaliselt) ja sellega seoses kulus tubli pool tundi ainult karbi õngitsemisele ja seda kolme abivahendiga korraga. Geopeitur on ju nagu ahv, kel neli kätt. Mõelge ikka järgmiste otsijate peale ka, peitja on ju mõelnud. Koht oli aga selline...omapärane. Ise just elada ei tahaks aga silmaringi laiendamise eest suured tänud peitjale. Aarde karp ja süsteem olid tegelikult väga lahedad ;)
Ohoo, selline allikas ja kanjon! Lahedalt ootamatu. Tore, et Ahto oskab selliseid kohti üles leida ja meid kõiki neisse kutsuda. Tatsusime nulli ümbruses nõutult ringi. Siis lugesime kirjeldust, raskusi jm. Juba enne leidsime mitu abivahendit, aga ei taibanud, et neid siin vaja võiks minna. Või et miks neid siin üldse nii mitu on.. Lõpuks oli pikim meist see, kes aaret silmas. Loogiline ju ka (-: Siis läks veel omajagu aega kuni kõik valgustatuks said.
Tõeline nunnumeeter aga läks tööle siis, kui aarde avasime. Väga viks ja viisakas, lausa selline õrn ja naiselik äratundmine :-) Aare oli väga heas korras, pudi-padi-nodi ei vahetanud. Tänud peitjale hea tüki eest! Mina soovitan.
Eks neid abivahendeid sai seal leitud päris mitu, aga ei osanud midagi peale hakata nendega. Lõpuks minu pikkus vist tegi mind esmanägijaks. Tore konteiner. Paik muidugi miljoni dollari krunt. Aitähh!
Nii lahe koht! Tükk aega uurisime seal ringi, kuni Sookoll meie päeva päästis. Ja aare ise oli supervinge, sellist imeasja ma pole enne näinud. :) Minge ja vaadake! Aitäh peitjale!
Läks nagu logidest loetud, algul abivahend, pärast aare. Aga koht on selline, mida tasub külastada. Ja aarde teostus on ka. Ja et see mul aasta lõpus ka meeles seisaks...
Kena vaikne kohakene, korraliku teostusega aardega. Algul loomulikult turnisime vales kohas. Siis aga torkas abivahend peaaegu et silma peast välja. Siis oli ahhaaa efekt ja edasi läks juba ludinal.
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Meie jaoks see leidmine nüüd niilihtne polnud küll. Tegelikult oli nii et kõigepealt tuvastasin abivahendi ja siis vaatasime kuskohas sellest abi oleks. Lõpuks oligi. Koht oli aga väga huvitav ja ja seni külastamata. Tänud
See oli teiseks geotuuri aardeks, mida otsida sai. Algul jäi nullis silma potentsiaalne aarde peidupaik ning üsna kohe peale seda nägin ka abivahendit. Selle abil oli aarde kättesaamine juba lapsemäng. Tänud, ei olnudki varem sinna kanti sattunud.
Käisin igaks juhuks abivahendit proovimas. Leidmiseks kulus 10 sekundit ja tagasipanemiseks 5 sekundit. Maastiku raskusaste minu arvates üle kahe ei ole, saarel peab ainult üle mahalangenud puu astuma. Leidmiseks soovitan aarde asukohas natuke abivahendiga katsetada. Muidugi võib ka kaasmängijatest "torne" ja "redeleid" ehitada aga siis on võimalik ka kallakust alla kukkuda. Aarde mõte ei olnud füüsiliste võimete proovilepanek vaid huvitava koha tutvustamine. Kahjuks muud head peidukohta, mis oleks lihtsam ja ka turvaline, ma saarelt ei leidnud. PALVE - PALUN SÄTTIGE AARE TAGASI NII ET NÄHA EI JÄÄ (saarel viidavad aega ka mugud - enne peitmist koristasin sealt autotäie prahti)
Viimase koolipäeva puhul väike aardeotsing ka. Algul ei uskunud kuidagi, et aare on nullis, aga täpsemal vaatlemisel selgus, et seal ta siiski on. Mina olin jällegi redel. Aitäh!
Natuke tammusime seal edasi-tagasi ja nentisime siis, et aare on tõesti sisuliselt nullis. Kätte teda hästi ei saanud, abivahendist polnud just erilist kasu. Inimtorn aitas. Aitäh!
Tegelt on siin vaja ka veel teist abivahendit, teravat silma nimelt. Ja see Triinu sõbranna lugu, kes samas talus elas oli küll suht uskumatu. Aitähh!
Nullile lähenedes nägime selle poolt meile lähenevaid peitjaid ja ajasime pisut juttu. Muu hulgas mainis Ahto, et aardel on uus vihje. Natuke aega vaatasime ringi ja siis torkas silma midagi ebatavalist. Abivahendiga oli lihtne, kuigi ka ilma selleta oleks hakkama saanud. Ebatavaliselt hästi süstematiseeritud konteineri sisu! EVEJ.
See on mulle vana tuttav koht, kooliaegne sõbranna elaski selles eksootilises talus keset linna. Uskumatu, mis nüüd ümbrusest on saanud, väga ammu pole ma siia enam sattunud. Abivahendi abil kergelt leitav tõesti, tagasipanemine oli vähe naljakam :)
Veebis ei olnud ühtegi logi veel kirjas kui aaret otsima läksin aga 3 tundi peale aarde avaldamist võis arvata, et esimene ma kindlasti ei ole. Aarde juures valitses vaikus ja peale pooletunnist otsimist saabus Indrek. Kahekesi läks meil veel tubli pool tundi kuni Indrek lõpuks aarde oma peidikust avastas. Raskusastme hindaks küll veidi kõrgemaks kui see praegu om märgitud. Indrekule oli see üldse teine aardeleid.
Kõik oli täpselt nii nagu Hannes kirjeldas. Ärkasin 3 minutit pärast aarde avaldamist ning esimese asjana avastasin, et uus aare on Tallinna linnas. Ei olnud aega midagi teha ning nagu sõjaväes treeniti, siis pärast ärkamist tuleb kiiresti maja ees koguneda. Siis küll hommikujooksuks, täna tormijooksuks. Bensiin oli paagis otsakorrale saanud, seega raiskasin väärtuslikud minutid tankimiseks. Tanklas mingit kabanossijärjekorda õnneks polnud ja sain kärmelt arved õiendatud. Kui lõpuks linna teise otsa jõudsin, oli ümbrus vaikne. Asusin siis otsingule. Mõnda aega tuulasin niisama ringi enne kui taipasin, et aare on tõesti nullis. No ja tee mis sa teed, ole nii pikk kui tahad, aaret kätte ei saa. Hakkasin juba ümbrusest vaatama, mis kokku annaks klopsida, kui Hannes enda tirtsuga kohale veeres. Prillid olid seekord ees ning nägin ka, kes tulid. Rõõm oli abiväge näha ning nentida, et millega minusugune "vanamees" hakkama ei saa, läheb väikse Mammu käes ludinal. FTF läks kirja kell 11:11. Tänan peitmast ning kutsumast põnevasse kohta.
Sass pidi hommikul Maarjamäel jalkat mängima ja ma üritasin taksoteenindusest igal võimalikul viisil kõrvale vingerdada - aga edutult. Pakkisin siis Mammu ka autosse, et lähme siis vähemal parki munajahile. Mingil hetkel aga avaldus see aare ja et a) me olime sobivalt lähedal ja b) niikuinii midagi tarka teha ei olnud, jalka alguseni oli ka veel aega, siis loomulikult objektile. Aga seal juba Madis oli hädas kui mustlane mädas, oli aare, kuid see ei võtt vedu :) Räägi päiksest või kuust, aare istub kui puust jne jne jne. Igatahes viipas ta juba eemalt rõõmsalt ja kutsus jaole, ta olla seal juba 20 min proovinud aaret ära rääkida. Noh jah, millega Madis jänni jäi, see Mammule käkitegu, pisike sai aarde lennult kätte. Ja kuni Madis logis, vahetas Mamm endale mingi sinise kivi. Tagasipanemine oli jälle Mammu töö. Nii et täiesti ootamatu FTF kell 11.11. Ja maastik on ikka üle 2.0 küll. Aitüma!