2 

Aeg möödub nii ruttu, aeg on minna sellel sündmusel lukku. Tänud kõigile kes selle õhtu ja ka hommikutunnid meiega veetsid !

 18 

Sügisest alates olid nobedad näpud Tartumaale peitnud sellise koguse aardeid, et kihelema hakkas...noh...juba ammu hakkas :)Pika talvega said ka kohalikud mõistatused endale numbri külge ja mingi hetk sai karikas täis ning otsus paika-lähme! Ühel eelmisel üritusel, pakkus ka Miki, et vahva oleks ju vahel ka koos rännata ning seega sai selgeks, et seekord läheme Geopuugiga, et nautida ka mugavusi. Umbes täpselt samal ajal tekkis ka mõte, et kui meie juba läheme Tartusse, siis miks ei võiks ka teised geopeiturid meile külla tulla(vanasõna Muhamedist ja mäest, teate ju?) Tekkis ideepojuke, et võiks korraldada oma esimese sündmusaarde. Vaikselt jagasin internetis oma mõtet ka Merikesega ja jäin kaaluma...äkki tõesti? Ja nii ma seda kummi venitasingi, kuni ühel päeval avastasin Gp lehelt uue sündmusaarde: Geopuuk läheb Tartusse! Haa...nüüd oli mul muidugi peeglisse vaatamise koht ja pärisin aru, et mis see oli? Vastus: sa ju testid oma aardeid kuudest aastateni ja nii võib sajandi keskpaigaks alles mingi otsus tulla!(tunnistan kriitika õigustatuks ja tänan Merikest, et asi siiski teoks sai) Kuna puugihärra oli paar aastat hoovil nukrutsenud, siis esmalt sai ta "tohtrionude" juurde saadetud, et kõik vidinad oleks täies lahinguvalmiduses ning korras. Peale rihmade ja kõige vedela vahetust andis ka ülevaataja-härra rohelise tule ja minek muutus kindlaks. Reisipäeva hommikul tassisin mööblit, varustasin värske veega puugi ja...esimene tagasilöök- vesi on aga kraanist ei tule! Hm...koonerdava inimesena mõtlesin täita vaid pool veepaaki, et ega meil ju palju ei kulu. Mõte oli hea, aga loomulikult unustasin elementaarse füüsika ühendatud anumatest ning talvel oli ju kõik tühjaks lastud. Veidi remontimist, pea tagumist vastu seina jms. tegemist, meenus ammu möödunud kooliaeg ja täitsin paagi kõrini ning voilaaa- kõik töötab suurepäraselt(hiljem selgub miks ma seda kirjutasin). Olime eelnevalt kokku leppinud, et kui juba, siis juba ning läheme Tartusse otse, läbi Viljandi, Valga...ja ehk ka servake Lätit. Ärasõit oli õigeaegne ja pealinnast lahkudes oli pardal Miki, Mooritz ja mina. Pakkusime Merlest( üks M-idest) vabanenud kohta ka teistele, aga täitmata ta jäi. Algus oli imetore:puuk vudib rõõmuga, meie leiame asju mida peitjal ei õnnestunud avastada, Viljandis saame kohvi ja torti, Valgas teeb Miki marduse kombel katet mugude eest, Lätis suudame kolmekesi 1,5/1,5 aaret otsida minimaalselt pool tundi- kõik nagu peab, mõnus georetk! Ööbima sättisime siis Rukkikrahvi aarde juurde ja kella kolme aeg öösel olid kõik kohalikud tiigrid hirmuäratava norina saatel laiali peletatud ja karta on, et seal kandis neid enam ei nähta kunagi. Ka hommik oli päikseline ning õhku täitis lindude ebamaine röökimis kakofoonia, koos õudsa annuse osooniga. Loomulikult sai kell juba 11 kui me lõpuks otsustasime Tartu poole liikuma hakata, et õhtuks üritusele jõuda. Käik sisse, väike tagurdamine ja mootor suri puugil välja...hmm...midagi uut? Väike ketramine starteriga ja ta elas taas...ning suri taas. Ja nii veel mõned korrad aga seda kõike juba suurte suitsupilvede saatel. Kuidagi meelitades saime liikuma ja vaikselt mööda leidmata aardeid tiksudes, lähenesime koos paraja "pilvekesega" Tartule. Selge oli see, et miski on tiba valesti aga kuniks kilomeetrid vähenevad...pole ju mõtet nutta. Kuna lühematel reisidel kasutan tualett-dushiruumi asjade laona, siis nii oli ka seekord ja eks teel sai sealt nii üht kui teist võetud ja jäetud. Umbes mingil päevasel ajal jõudsime me Elva taevaskotta ja seal pidurdades-parkides vallandus salongis tsunaami! Appi...upume...päästku end kes saab! Nii pudenesime kiiresti uppuvalt laevalt õue ja vaatasime nõutute nägude üksteist. Mõni aeg varem oli mingi kott kolaki põrandale kukkunud ja esimene kahtlustus oli, et kellegi veepudel läks katki. Veepaagi kõrval seistes kuulsin aga sisinat ja süda aimas halba...vetsu ust avades sattusime basseini...kogu dushiruum lainetas 10-15cm veekihi all ja pidurdades oligi esimene hiidlaine salongis. Otse loomulikult olin äravoolule punni ette pannud, et talvel mingid hiired sisse ei saaks(tulgu parem uksest nagu oodatud külalised :P ) ja sellega karuteene endale teinud. Jeahh...aga kus kohast oli vesi ometi pärit? Tõstes vetsu kaane...oli seal kah bassein! Oh kurja küll...seal töötab süsteem nii, et äravool tuleb enne kasutamist avada ja peale kasutamist nupule vajutades tuleb vesi peale. Muidugi oli äravool ju suletud ning mägedes kurvitades oli üks kott nupule kukkunud ja vesi muudkui voolas ja voolas kuni ühel hetkel üle ääre voolas, kõigepealt basseini ja siis lõpuks ka salongi. Noh aga ega geopeiturit see ju ei sega ja jätsime Miki asju tuulutama k.a. pestud küttepuud ja tormasime ise aaret otsima. Edasised Elva kandi aarded aga hakkasid aina suuremasse suitsupilve mähkuma mis puugi kõhu alt tulid, kuid ta ju töötas ja nii me jõudsime õnnelikene sündmuse toimumiskohta. Väga vahva oli näha kõiki nii kohatud kui ka uusi nägusi ja hoolimata kõledast ilmast oli naeru, nalja ning muljetamisi rohkelt. Kohe nii rohkelt, et alles poole kahe aeg lahkusime õuest ja jätkasime juba soojas toas...vist neljani. Tõelistel geopeituritel on ju äratus pool üksteist kui terve hunnik aardeid läheduses ja nii me peale keskpäeva alles otsingutele suundusimegi. Esimene peatus oli Veeriku aarde juures ja siis tundus, et puuk sai sealt lisaks Otepää kandi nakkusele( eelmine trip sinna kanti lõpetas kogu elektri ja käivitussüsteemide töö), ka veel opeli-palaviku. Kuna oli aga maha tehtud, et linnas otsime asju Kadri väiksema liikuriga, siis mure lükkus õhtuks ( see hetk, ei olnud ta ju veel ka selline mure, mis selgus alles järgneval tunnil). Jätsime siis õhtul kenasti hüvasti Kadriga ja kuna mõni-viis aaret oli veel otsimata-leidmata jäänud heade mõtete linnas, hakkasime liikuma geopuugiga...s.t. meie tahtsime liikuda aga tema oli saksa pootsmani kommete asemele endale päeva jooksul kasvatanud Kamazi tõutunnused ja iga gaasipedaali puudutus mähkis meid korralikku suitsupilve, kus masinat enam näha ei olnud. Paar aaret saime veel tossu saatel võetud ja siis oli mul selge otsus: vaja nina kodu poole keerata. Nina keeramine oli ju lihtne aga...kiirust ja võimsust oli kolme käigu jagu ja numbrid gepsus näitasid 35-43km/h. Väike kalkuleerimine ajus võimalike variante kaaludes, andis parima lahendina variandi, et tasa sõuad...ehk kojugi jõuad. Ja nii me "kihutasime" pühapäeva õhtul, Tallinn-Tartu maanteel, keskmise kiirusega 42km/h(nüüd võite kõva häälega naerda) Meetrid muudkui kulusid, nägu läks rõõmsamaks ja jutud elavamaks. Laevas tekkis aga võõras kolin ja jäi üle vaid tee äärde tõmmata...soh...viis päeva tagasi pandud uued summutitripid olid suurest kuumusest sulanud, ning maja oli tõelise isasena rippriista kõhu all vastu maad lasknud! Miki kadus kärmelt lähedal asuva maja juurde traati hankima ja saabus tagasi rulli, kokkukeritud elektri traadiga(vabandust, kui seal majas voolu rohkem ei ole). Selle aja peale olin riidekapist leidnud traadist riidepuu, mille materjal tundus vähe tummisem ja remont võis alata. Saime riista kenasti jälle peitu(paras augujurakas ja bassid hääled olid ju kõige väiksem mure) ja vaikselt meelitades suutsime taas koguda 5 kilomeetriga korraliku kiiruse, nii umbes 45 km/h. Ju oli august nii palju kasu :) Teie ei tea kui palju "mägesi" on sellel maanteel(meil seisab see vist kaua meeles ja üks kriitilisemaid kohti oli tõus enne Ussisood ja Tartu poole sõites oleksime kustunud ilmselt juba Ardu künkal), aga geojumal oli meie poolt ja igat asulat ja teeristi kohates kostsid saalist kestvad kiiduavaldused ja ovatsioonid. Mingil ajahetkel pidin ehmatusest lausa püksi tegema kui kõrva äärest kostus kaks röögatust, et hurrraaaa- uus kiiruse rekord 53 km/h! Kilomeetrid juba kadusid kaameli sammudena ja sama kiirel kadus ka kütus paagist...olin kindel, et seal auku ei ole aga Kosel otsustasin siiski tankida. Paak pilgeni, et pealinna jõuda ja siis palusin Mikil tagaaknast vaadata, et keegi ei tuleks kui trassile tagasi suundun. Tigu oli meiega võrreldes selleks hetkeks lausa sprinter ja jalakäija kiiruse saavutamiseks kulus meil umbes...kalender. Jõudsin tanklast keset teed kui Miki nördinult teatas, et ta vaataks küll ja hoiataks aga suits on nii paks, et mõne meetri kaugusel olevat tänavavalgustit pole enam näha. Õnneks olime juba enne Vaidat saavutanud taas oma tippkiiruse, kuid oh häda- kõik teed mis mind koju viiksid on varustatud kas mägede või viaduktidega. Ainus tark lahendus näis otse töökotta sõita ja seal puuk hüljata. Proovige järgi nelja ja poole tunniga seda teed läbida ...soovitan! Adrekast on siiani jalg krambis ja silmad kui tõllarattad. Miki tellis Merle meile järgi ja nii me ringi kolisimegi väiksesse putukasse. Igatahes oli 70 kiirus sellega juba sarnane valguse kiirusega ja kõik sähvis silme ees...õudne kuidas ikka inimesed kihutavad :P Puuk läks juba täna südame operatsioonile ja tohtrid andsid suuri elulootusi. Usutavasti rändab ta õige pea jälle ja kutsub kõiki külla. Suured tänud kõigile, kes ei pidanud paljuks meid Tartus külastada ja õige pea kohtume taas!

Lugupidamisega Geopuuk ja Alex, kes paluvad kõigil pöialt hoida, et ei järgneks vol.2:Geopuuk tembutab jälle ;)

p.s.eriteade Markole: ka minu seelik on valmis aga odavalt ma seda vaatepilti ei müü...ikkagi kapitalismus(peale sellise tsirkuse hõrenevad geopeiturite read ilmselt tunduvalt, kui nad näevad milliseks see mäng ontlikud inimesed teeb)...tutikestega töö käib! Vähemalt paarikümnele inimesele võiks ma veel p.s. kirjutada aga...tulge teine kord jälle...maru vahva on! Hommikul peab küll liikumise keelu kehtestama puugi ümber aga Miki päästis "uinuvad kaunitarid" seekord minu hommikulsaablogida lubaduse käest :) ja loodan, kõik lubadused peituritele said täidetud. Leiutajale aga soovin...huh...tegelikult kõigile tartlastele jätkuvat aktiivsust, et saaks teid magusalt siunata kui näpud lühikesed, meeled töntsid või arunatuke pöördvõrdeline juukse pikkusega ja silmad kõõrdi...me tuleme jälle suure rõõmuga! Täpsemad emotsioonid juba aarete juures ;) Reanimatsioonist teatati, et puuk elab ja läbis ka ise vaksineerimise :)

Süda vajab uurimist...

esimene leht

teine leht

 4 

Merikesele täpsustuseks kunagi ehk kättesaabuva sündmusaarde dresscode -i osas:

Tutid: Ave

Kõristid: Marko

Ülilühikesed seelikud: Alex :)

Ülejäänud võivad siis eelmistest šnitti võtta (peale selle vähemalt ühe, kellel on vaja teistsugust kohustuslikku stiiliriiet aarde leidmiseks).

 9 

Selle aasta ilm on täiesti ennustamatu nähtus. Talve nagu õieti polnudki ja kevadine tunne oli koguaeg. No nimepoolest talvel sai Tartu mõistatusi puuritud ja neid kogunes ikka paras hulk. Mitu korda üritasin Alexit ärarääkida, aga no kuidagi ei võtnud ta vedu ;). Vastlapäeval sai siis Mikiga räägitud Tartusse mineku mõttest ja siis saime vastuseks, et võiks minna jah millalgi . Kuni Alex aprillis interneeduses maha hõiskas, et Piiksu aarde juures mai esimesel nädalavahetusel nalja saab :). Meest sõnast ei sikuta, aga sündmuse korraldamise mõte hakkas meeldima ja nii saigi see plaani võetud ja kalendrisse kirja. Samas Piiksu aarde nulli ju ka rahvast kutsuda ei saa, mõnel ehk veel piiksutamata ja nii leiab liiga lihtsalt, ei saagi mitu korda käia :P. Mõtlesin natike ja vaadates RMK platse, sobis see koht nagu rusikas sinisilmse silmaauku. Nüüd polnud ka Alexil enam kuhugi taganeda :D . Mikile see nädalavahetus samuti sobis, nii sai temagi peitjana kirja. Seega on nüüd ka Miki peitnud ühe aarde :P, mis sest et see pole tema nimel, kaaspeitja ikkagi.

Reedel otse Tartusse sõites, keerasime nii muuseas sisse Viljandisse, Valka ja Lättigi, kuid laupäeva õhtuks olime kenasti Tartus ja juba Ringtee aarde juures hakkas moodustuma Geopuugi järgi leidjaterivi :D. Vaid google autost vaadatud koht osutus mõnusaks pesaks ja sinna mahtus "häid lambaid " parasjagu palju. Hea meel oli näha vanu tuttavaid ja uusi mängijaid , keda vaid logide järgi tundsime. Mõnus õhtu oli koos teiega, loodan et me Matut oma nõiajuttudega ära ei hirmutanud :). Tööjaotus oli super, kes grillis, kes keetis kakaod ja soojendas glögi, kes rääkis memuaare . Nalja ja naeru jätkus kaugelt üle südaöö. Bruno tahtis ka varjualust laiemaks venitada, kuid sai vaid suure muhu, mida õnneks müts edukalt varjas. Kui käes oli juba lootuseltult pime öö kolisime Geopuugi sisemusse sooja ja tiksusime seal mingi neljani välja. Sellepärast ei suutnudki keegi peale Miki hommikul Geopuugist hommikust logijat tervitama tulla, minu vabandused siinkohal Paulaloonale :). Hommik algas ,nagu ikka meie puhul ,pooles lõunas ja täpsemad seiklused on kirjas juba Alexi logis. Vahva oli kõikidega kohtuda ja loodan , et kohtume ikka uute ja ka vanade aarete juures, miks mitte siis ka juba uuel sündmusel, kus Ave ja Marko lubasid tuttide , kõristite ja miniseelikutega ( viimane käib ilmselt ka Marko kohta ;) ) kohal olla.

Ja pilte sündmusest võib mulle meilile julgelt saata, ootan neid väga :).

logileht

hr Leiutaja

suitsu juba tõuseb grillmeistritel

noorim osaleja :D

 7 

Eelmine õhtu ei õnnestunud end kohale vedada, hommikul olin jällegi liiga varajane ning jõudsin kohale kella 9 paiku kui kõik magasid. Kop-kop ning mõne hetkega oli Miki lahkelt nõus mulle logiraamatu ulatama. Ajasime natuke geojuttu ning tulin tulema. Kahju, et kedagi teist ei näinud... aga tänud korraldajatele!

Tänan!

 3 

Geopuugi leidsin kohe kahel korral. Õhtul sai ekskursiooni geomobiili ja niisama juttu aetud, taskud rändureid täis topitud ja tume-tumeda taeva eest lõpuks kahel rattal plehku pandud. Hommikul teel naaberkuningriiki sai kohalikke veelkord tervitamas käidud.

p.s. vaktsineerige end päris puukide vastu, puukentsefaliit on väga õel.

 4 

Oligi juba tänaseks piisavalt tuuritatud ja hulk aardeid leitud. Märkasime Geopuuki (läti keeles Geopuuks) koos lehvitava sisuga Ringtee aarde juurest kahtlases suunas lahkumas. Logisime ka ise selle ümmarguse aarde ja jälitasime veerevat silmatorkamatut masinavärki sündmuskohta. Jõudsime kohale esimese ekipaažina peale MMM-e. GP ehk GeoPuugi (läti keeles lühendatult GPSi) pidustuste ettevalmistustööd olid täies hoos. Tutvusime eluka siseeluga, kuulasime põnevaid ja märgavaid äsjasündinud lugusid ning liikusime edasi lõkkekohta. Rahvast tiksus tasapisi juurde. Eriti palju tänastest ja eilsetest logidest tuttavaid nimesid veeres kohale. Sündmus kogus tuure. Oli aeg vein välja võtta, lapsed polnud ka veel saabunud.

Lõke kerkis kõrgemale, juttu jagus kauemaks, teemad keerlesid enamjaolt ümber ühe asja nagu ikka. Kohatud sai palju tuttavaid ja õnneks ka mõnd uuemat nägu, kelle nimi veebist tuttav. Ave & Marko, Martin - oli meeldiv kohtuda! Teisi justkui oleksin kuskil ka varem näinud :-) Isegi vana hea geopeituse isa Enn ajas oli end kodukandi sündmusele kohale ajanud. Polnudki ammu näinud, oli tore.

Erinevalt veinist ja glögist (aitäh pakkujale!) ei tahtnud lõbus õhtu kuidagi lõppeda. Jutt jooksis, teemad keerlesid, peitjad ja otsijad said kõik semudeks (:-), nalja jagus nabani või lausa taevani. Seda öeldes meenub, et fantoom-Tanel sai mõnest mõttest ainest uute hullude 5.0 ideede teostamiseks. Aga mis seal ikka, otsisime tema seniseid, otsime ka uusi hullusi. Peab otsima, peab meeldima :-)

Vist enne keskööd oli päris mugav kõrvalistmel ööbimispaika sõidutuda. Kuna meilgi pole GP seikluste vastu midagi välja panna, siis ma ka pikalt seekord ei logi ;-) Aitäh MMMidele korraldamast-kutsumast-toitmast-jootmast-jutustamast! Kui mitte enne, siis näeme järgmine kord (-:

 5 

Geopuugil saime sabast kinni juba Ringteel ja ega olnudki rohkem Tartus midagi teha, kui varakult sündmusega alustada. Nagu ikka, algul vaiksemal käigul, hiljem suuremate suitsupilvede ja kilgete saatel :) Korraldajad on päriselt ka sama muhedad kui siin logides, hirmutavad ilmaasjata inimesi puukidega :D Siin juba korduvalt mainitud jahe ilm andis sündmusele mu meelest just topeltsoojuse, väga hubane oli teiega seal laua ümber ning kakao ja glögi sobisid sellesse õhtusse imehästi. Kahju oli veidi enne südaööd lahkuda, aga ei saanud ka võõrustajate külalislahkust proovile panna. Suur tänu kutsumast, mõnusaim sündmus üle pika aja!

 9 

DCCCXV. Peale Alexi sulest ilmunud seiklusromaani kadus ära igasugune tuju siia pikem logi kribada ;)

Seega siis vaid Tänan, Teiega oli vahva ja osalen teinekordki.

PS Logiraamatus puudub Alexil ja Mooritzal kuupäev või kui see on 4.05 siis palun Alexil ka siin vastav muutus teha, kõik peab olema ornungis, siis on timix samuti rahul. ;)

 13 

Üldiselt olen ma puukide suhtes äärmiselt vastuvõtlik. Või armastavad nemad mind jäägitult, kõigi mu vigadega ja ei suuda üldse vastu panna ning haagivad esimesel võimalusel mulle end külge. Kui puukide arvukust mõõdetakse siiltundides, siis sama edukalt sobiks selleks ka papagoitund. Väga harva tulen ma kuskilt loodusest puukideta. Seega, olen vaktsineeritud nüüd igaks juhuks...
Geopuugiga on teised lood. Kuigi kõhklesin ja kahtlesin peaaegu viimase hetkeni, kas ikka viitsin veel peale tööpäeva kuskile minna või kerida end kohe sohvale kerra koos soojema joogiga... Koperdasin kodus, mis ma koperdasin, uimerdasin ja venisin kui täi tati peal, lõpuks ajasin jalad alla ja keerasin autonina poe poole. Et midagi külakostiks kaasa võtta. Kõle tuul veenis mind hõõgveini ostma. ;) (Peab tunnistama, et see oli pagana hea mõte...) Poest välja astudes sadas aga totaalselt jäledat rahet. Veel hetk kõhklust ja oma mõistuse kontrollimist ning siiski asusin teele.
Saabudes teatas geps, et "Geopuuk" vasakul. Seltskond oli juba kohal, lõke tossas ja meeleolu hea. Sõin ja jõin, jutustasin ja rohkem veel kuulasin teiste mõnusaid seiklusi. Matu oli üks uuem ja huvitavam tegelane, Phantomi olin varem ka näinud, Reix sai endale nime kõrvale näo... Teised olid kõik siin-seal nähtud uuemad või vanemad tuntud näod. ;)

Kuum hõõgvein tegi olemise külmakindlaks, mingil ajal aga oli tarvis autost kõik talvisemad riided selga sikutada. See kõik ei takistanud aga kella poole kaheni õues olla. Kui kella sai lõpuks vaadatud, siis oli hämming suur. Poleks uskunudki, et sellise külmaga aeg niiviisi lendas.
Lõpuks kolisime aga majja ja afterpaaaarti jätkus. Mina küll rohkem tukkusin villase teki alla varjudes. Tööpäev andis tunda. Mõnus oli ikkagi...

Broneeritud koiku hõivasin siis ikkagi ise, ei vabanenud see kell 22.00. Ja lõpuks selgus, et majake oli soe, tekk ülisoe, padi ei torkinudki ja ilmselt väsimus summutas ka ühe norskava hiire. Või on see vaid linnalegend, et hirmutada lapsi ja nõrganärvilisi. :P

Hommikul kavatsesin ma kodu poole liikuma hakata ja luua pretsedent- käia geoüritusel ja peale selle mitte ühtegi aaret leida. ;) Õnneks räägiti mind ümber ja Viljandisse jõudsin peale huvitavalt kulgenud geopäeva Tartus alles pool üheksa õhtul. Kui olin auto endale tagasi nõudnud. :D
Imelikul kombel jäid kõik puugid (ka geopuuk) Tartusse, vähemalt siiani pole ma neid avastanud. ;)

Aitäh MMM ja Must Masendus! Mul on hea meel, et end välja vedasin... Järgmine koosviibimine palun pisut soojemal ajal korraldada! :) Ja muuseas, GEOPUUK tagurpidi loetuna kõlab ka väga kenasti- KUUPOEG. ;)

Teel koju... ilm keeras ikka päris koledaks... :)

 4 

Mõnus kohtumine oli ja pikemalt ei ole mõtet kirjutada - varasemates logides on juba piisavalt sündmust kirjeldatud. Lootsime saada teiste geokogemustest ka abi meil veel lahendamata Tartu mõistatuste osas, aga jõudsime veendumusele, et need jäävadki meile lahendamatuteks. Pärast paaritunnist keskustelu jätkasime lihtsamate Tartu aaretega. Tänu ürituse korraldajatele ja kohaletulijatele!

 10 

Selle kevade oodatud suurüritus saigi teoks. Päeval tuli Viljandis ka kaua oodatud lörtsi, kuid Ilmataadil sai õhtuks jaks otsa ja sündmuse peatähelepanu jäi ikkagi korraldajatele. Anne pakutud kakao oli tõeliselt hea ning andis hea põhjuse sooja joogi lainel jätkata. Glögi sobis jahedasse kevadõhtusse suurepäraselt ning tänu sellele möödus öö telgis kui suveöö unenägu. Paar päeva varem ilma sooja joogita oli ka öö vilu võitu. Koos päikesega lahkus ka suur osa kohalikust rahvast - neil ju pikk tee koju minna. Matu veel seisis arglikult toa nurgas. Nõia juttude peale enam istuda vist ei julgenud. Küllap tõmbasid järgmise päeva askeldamise vajadused prallele piirid ning tänu sellele jäi ka toale katus peale. Üritasin küll suures serveerimise tuhinas selle piire nihutada, aga oli teine suht paindumatu. Õnneks oli müts peas ja see ei lasknud kapsapeal päris laiali vajutada. Nüüd on mälestuseks mõlk peas.

Vastuvõtt

Leidjaterivi

Logimine

Päike ja päikesed

Geojutud

Ülelaudsed

Reix

Grillimeistrid

Geosumin

Pekagrill

Veel geojuttu

Korralduskomitee M

Öös on jutte

 4 

Kui asja sõna sõnalt edastada, siis käisin jalgrattaga kohal. Kala ei näkand, aga kaks keskmist grillvorsti suisa söödeti sisse. Kakao oli ka väga hea. Geojutud olid ka inspireerivad. Aitäh kohalviibijatele, tagasi linna jõudsin üks minut enne kahtekümmendkahte. Jõudsin.

 5 

Tänu üritusele oli põhjus taas Tartut külastada. Minu geokarjääri jooksul oli see esimene kord Tartusse sattuda ja mõned aarded otsida. Meeldiv oli kohata ja tutvuda toredate kaaspeituritega.

 4 

Kui me väikese hilinemisega kohale jõudsime oli mõnus sumin lõkke ja varjualuse ümber tekkinud. Tore oli näha palju tuttavaid nägusid, kõigil oma seiklused ja otsimised meelde tuletada. Aitäh Annele maitsva kakao eest. Tore oli teid kõiki jälle Tartus nähaJärgmiste kohtumisteni uutel sündmusaaretel ja tavaliste juures ehk veel varem.

 9 

Saabusin kohale moeka hilinemisega ja kahjuks jäi seetõttu ka osa rahvast nägemata. See-eest oli kohal aga tõeline geopeituse raskekahurvägi, kelle puhul oli suur rõõm (kasutaja)nimed ja näod kokku viia. Mõnusalt ebanormaalne seltskond, kellega võiks küll igal ajal luurele minna. Jätkus põnevat geojuttu nii uskumatute geoseikluste, seni uurimata aarete, konkreetses huviorbiidis aarete kui ka juba tuttavate paikade kohta. Sekka ohjeldamatus koguses nalja ja naeru. Kontidesse kippuva külmuse kiuste pidasin vastu poole kaheni öösel, kõige vapramad jäid veel tiksuma. Loodetavasti järgmisel üritusel on ilm soojem ja puudub vajadus rooli istuda. Aitüma kutsumast!

 7 

Sellest paigast olen alati 100ga mööda kihutanud, no ei teadnud sellist paika, ilus koht oli! Kui meie kohale jõudsime olid grillvorstid valmis, kohe nagu oodati meid. Sain paljudega tuttavaks, keda enne vaid arvutiekraanilt nimepidi teadsin. Tänud korraldajatele ja Electrolux pliidi omanikule, tänu kellele sain sõpradele kuuma kakaod pakkuda! Kaunist kevadet Teile sõbrad!

 3 

Ainus aare, kuhu Siim täna heal meelel kaasa tuli. Aitäh toreda olemise ja lõbusa seltskonna eest! Kohtumisteni!

 7 

Noh jah see sündmus oli juba ammu plaanis ja kui nüüd siis lõpuks see õige päev kätte jõudis... Pool seitse startisin kodust rattaga lootes võib-olla isegi FTF-i saada. Tegin peatuse Selveris, et sealt vahukomme osta. No ei olnud seal. Sõitsin edasi, tegin peatuse Ilmatsalu tänava Maximas. Seal ka polnud. Ostsin siis mingisugused hot dogi viinerid. Kohale jõudes polnudki kõik nii võõrad näod. Väga tore õhtu oli ja sai ikka parasjagu geojuttu ja huvitavat informatsiooni, mis võib lähitulevikus isegi kasuks tulla. Kui lõpuks kell sai palju ja ka üsna jahe hakkas, otsustasin kodu poole liikuma hakata, kuid kui hakkasin ratast suure tee poole lükkama, tuli meelde, et mahlapudel jäi lauale. Jooksin siis tagasi ja näed, Anne pakkus värskelt tehtud kuuma kakaod ja küpsist - no kuidas sellest siis keelduda saaks? Jõin selle toreda soojendava kakao ära ning hakkasin kodu poole väntama. Suur tänu kõigile kohaletulijatele ja korraldajatele!

 5 

Teel teatrist järgmisele üritusele jõudsime üsna tuttavast kohast läbi põigata. Rõõm näha et lumeohule vaatamata oli peitureid rohkesti. Tänan korraldajaid!

 6 

Kui sündmusaare peaaegu koju kätte tuuakse, siis ei saa ju minemata jätta. Mõnus rahvarohke õhtu oli, kohe kuidagi ei raatsinud ära minna, aga kuna riietus ikka ilmale üldse ei vastanud, siis tuli lõpuks alla vanduda. Aitäh korraldajatele ja kohale tulijatele

 8 

Kui eelmistele Tartus toimuvatele geosündmustele sai kommenteerivate logidega lubatud kohalolu (mida siiski erinevate sündmuste kokkulangemise tõttu ei juhtunud), siis seekord osalemislogi polnud aga kohal me olime.

Üle aastate oli see meie teine sündmus. Kuna suur osa rahvast on meile veel tundmatu, siis oli seegi algus veidi konarlik. Aga õhtu ja Sasside edenedes muutus olemine niivõrd toredaks, et ei tahtnudki ära minna. Ilmavana vingerpuss mängis aga kurjalt kätte ja Ave varvaste külmumise vastu ei aidanud isegi pakutud kuum kakao.

Väga mõnus! Tore oli näha ja lobiseda nendega, keda seni oleme ainult telefoni vahendusel kuulnud või kirjateel kohanud. Jääme uusi kohtumisi ootama.

PS. Musta Masendusega pidime ju uue sündmuse korraldama siit mitte väga kaugel - tutid, kõristid ja lühikesed seelikud ootavad!

Suured tänud MMM ja MMA tiimile korraldamast!

Hommikul 9 paiku astun läbi!

 3 

Hetkel on teadmata, kas osalen või mitte. Päev korraga ja elame-näeme. :D
Mu broneeritud tekk-padi-koikukoht vabanevad umbes kell 22.00, siis on selge, et saatus polnud minu poolt.

Kui maailmas midagi toimuma peab, siis toimub see kolmandal mail... Küsimus selline, et kas hommikul Tallinna saab?

Osalemine sai just selgemaks ja kindlamaks. Sõidan 2. mai hommikul läbi Vinni tööd tehes Tartusse. Seal peab end ilmselt geopuugile sappa haakima, et 5.0 mõistatusi välja nuuskida. Ehk tilgub vahval sündmuselgi piikshaaval lisainfot. Piiks-piiks ja aare leitud :-)

 2 

Linnapreili tahtis küll osaleda sündmusaarde leidmisel, mida lumeta saab leida. Aga siiski pikalt plaanitud plaanidesse sai muutus ning umbkaudu 5min pärast astun-istun lennukile, et Küprosel teha mõningad geopeituse leidmised. Kuna teleporteerimised veel ei toimi, siis loodame, et järgmisel korral saab mõne lõkke ääres üheskoos teiste geopeituritega varbaid soojendatud... ;)

 5 

Kui juba Merike ja Alex end Tartusse veavad, ega siis saa meiegi kehvemad olla. Hirmus tore oleks nendega muul moel kui neti või telefoni kaudu rääkida :) Ja kõigi teistega ka.
Päevad mööduvad meil lõuna pool võistlustel, aga õhtuks või ööseks püüame kohale tulla ja võibolla võtame veel kutsumata külalise ehk Antsu ka kaasa. Nägudeni!

 7 

Tundub, et ilmataat teeb kõik, et Linnapreili silt osutuks õigeks...prrr. Geopuuk on elu sisse võtnud ja võimuorganitelt saanud loa rändamiseks. Pardal on umbes neli istumist külalistele(võtke oma tool kah kaasa), halva ilmaga ehitame kohapeal telgi, grilli ja lõkkepuud topin ka talle pauna, vesi, pliit ja külmik on ka ühes(aarde omaniku pakutud tordi veost keeldusin-rannahooaeg ju algamas!). Seega on võimalus nii õhtust hõõgveini soojendada ja hommikul kohvi keeta. Milline külastus loodusesse välistaks elementaarse mugavuse? Kahjuks on kohapealsed tingimused tundmatud ning luuraja väitel kõlbmatud, aga millal enne on geopeitur lugenud kirjeldust :P Võimalusel teeme ka kohapeal väikse peituse aga Suuremas Vales see ei osale...ainult osavus ja geps on vajalik, et leida midagi uut tulevikus peitmise jaoks :)

 4 

Vaadates meeletut tungi sellele üritusele, teeme ka ruttu buukimise ära. Mine tea, lõpuks on esirea kohad kõik buukitud ja tagareast jälle midagi ei näe, ega kuule.
Ähh, nali. Loomulikult on juba esimesest päevast alates selle nädalavahetuse georajad selle sündmuse järgi seatud. Oleme kohal.

Kas hommikul kell 8 ka veel logitav?

 3 

Üritame õhtul läbi tulla

 5 

Puuke ei karda - osalen.

 2 

Nii et üritus on siis öö läbi? Kui kumbki vanem viitsib kaasa tulla, olen kohal.