Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
"Doktor K. Rauch (Kornelius von Rauch tuli Sangastesse 1911 ning sai kõigi siinsete inimeste armastatud tohtriks) oli haige juurest õhtul lahkunud. Patsient oli juba poolsada aastat tagasi kuulmise kaotanud, mõne aasta eest ka pimedaks jäänud. Meelekindlalt ja rahulikult oli ta veel 16. veebruaril hõredaks jäänud sõprade ringis oma 93. sünnipäeva pühitsenud.
Siis oli aga tõbi ta voodisse viinud.
Ööl vastu 22. märtsi valvasid ta haigevoodi juures vaid kaks inimest – Saksamaalt kohale rutanud pojapoeg René ja teda kõigil elurännakuil saatnud eestlasest teener Jakob Suit.
Kell 3.20 suikus väsinud töömees igavesele unele. Veidi enam kui aasta oli jäänud ajani, mil tema saatusekaaslased olid sunnitud ka neile kodumaaks saanud Maarjamaa tolmu jalgadelt raputama ja Saksamaale ümber asuma.
Missioonid olid jõudnud lõpule – järelpõlvede ülesanne on neile hinnang anda.
Sel ööl lahkus elust mees, kes polnud päevagi olnud Eesti Vabariigi kodanik, kuid kes oli eesti rahva oma südamesse võtnud ja keda omakorda luges omaks eesti rahvas.
Lahkus mees, kes oli avaldanud kümneid ja kümneid teadusartikleid ning reisikirjeldusi, kuid mitte ühtegi trükirida omaenese elust."
Juhan Kahk. Sangaste "rukkikrahv" Berg. 1992
Koordinaadid võetud maa-ameti kaardilt!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.rukkimaja.ee/berg
Aarde sildid:
soovitan (3), lumega_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC51GGC
Logiteadete statistika:
189 (95,0%)
10
3
4
3
0
0
Kokku: 209
Selle aarde käigus sai lossis ka põgus tiir tehtud, tänud peitmast!
Kunagi ammu jäi logimata, kuna üks herilasepesa takistas. Nüüd oli vist aarde asukoht muutunud, kuigi ei ole päris kindel. Igal juhul mingeid herilasi ei olnud ja saime logida.
Geojaanilt kodu poole tüürides käänasin teekonna seekord läbi Sangaste, et siinsele lossile aaretest suurpuhastus teha. Esimesena siis Rukkikrahvile küüned taha. Selle mehe elust olin ma ikka nii üht koma teist kuulnud, aga täitsa tore oli mälu värskendada ja uuesti juba ammu külastatud radadel jalutada. Tänud peitjale Sangastesse kutsumast ja aaret peitmast.
Jätsime logiraamatule kilekoti ja karpi mängujuhendi. Omanik võiks aarde suuruse ka mikrost "normaalseks" muuta. Aitäh!
Lootsime lossi külastada, aga avastasime, et olime hiljaks jäänud. Väravad juba seitsmest kinni. No olgu, logime siis ja tuleme teinekord tagasi.
tarkade klubi viktoriinist hiljaaegu meelde jäänud, et Sangaste rukkisort on maailma vanim sort, mis aktiivses kasutamises. Eks neid sorte tuleb ja läheb, aretustöö käib kogu aeg edasi. Aga vot, siin ta siis on. Kivi all. Aitäh põneva aarde eest.
Kui ma siia lossi parklasse tulin, siis käis aare nulli kõrval mingi lumme uppunud maasturi metsoveo auto palgitõstukiga välja urgitsemine. Käisin otsisin teised aarded üles ja vahepeal oli maastur välja urgitsetud .. küll aga oli metsaveo auto endiselt täpselt nulli kõrval ja seal istus härra juht sees. Ei hakanud ta nina all seal aaret otsima. Eks tule tagasi kunagi :)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Pean ikkagi üle vaatamata
Aare pole päris omal kohal, kuid siiski leitav. Kahjuks käisin just eelmine nädal seal, kuid jaanuari jooksul saab kindlasti korda.
Vihje oli, aardetops oli, seega kohapeal ei osanud kahtlustada, et aardega midagi valesti oleks. Nüüd varasemaid logisid lugedes jäi mulje, et õige peidukoht on siiski kuskil mujal ja aare praegu vales kohas. Äkki peitja vaatab millalgi asja üle?
Eelnevaid logisid lugedes,kahtlustan, et aare oli vales kohas, sest kättesaamine oli lihtne. Ei teadnud teda aga ka kuhugi mujale panna, jäi seega sinna samma...
Täname huvitava ajaloolise info eest rukkikrahvist endast. Lossiski ja siinses pargis oleme varem käinud, lausa giidiga, kes samuti pikalt ja põhjalikult krahvist rääkis, aga ega siis sellest enam paljukestki ei mäleta. Aardega kõik hästi.
Kuna mina urgu ei mahtunud siis tuli mõelda kuida aare kätte saada , nähes lähenevat potensiaalset urukoera rabasin sellel kohe natist kinni ja toppisin urgu aaret välja ajama ja peatselt ilmus collageen d3 välja seisin hoolega uru ees ,et koer plehku ei saaks ,sest collageen pidi ju kuidagi tagasi kah saama. Tänan
Topsik oli vales kohas, nimelt maas. Logisin ära ja siis läksin panin ta täpselt sinna, kuhu ta kuulus. Aitäh peitjale!
Aare oli tõesti õõnsuses ja õõnsus puu sees. Aga oh, milline õõnsus! See on nagu muinasjutust mõni portaal, mida kaudu saab käia muinasjutumaal ja tagasi. Aitäh!
Umbes minut enne aardeni jõudmist said kooliasjad tehtud ja nv võis täie rauaga alata. Kaupo juba ütles autost, et see on äge tükk, mulle kindlasti meeldib. Ja tal oli täiesti õigus. Vihjet polnud lugenud, nii et alguses oli veits kõhe, et kas pean nüüd hakkama seda herilasepesa toksima, aga peagi sai selgeks, et herilasi õnneks pole ja saab hoopis ühe kollase näo saab roheliseks värvida. Aitäh! Lahe koht ja armas lugu :)
Väike suvine reis suurema seltskonnaga. Õnneks tekkis moment, kus sai seltskonnast eralduda ja kiire logi teha.
Aitäh aardepeitjale!
Huvitav peidukoht. Pärast meelitasin Kadri ka tagasi peitma. Tänud tutvustamast ja toreda aarde eest.
Ohohohooooo. Minna või või mitte minna. Läksime.. tõime abivahendi Sangaste kiriku juurest Tänud.
Ei oskagi midagi kommenteerida, üllatav oli. Riided said tahmaseks..
Olin nagu kass ümber palava pudru, kes ei tahtnud ega tahtnud uskuda, et sees on ikka päris sees, mis sees. Hea, et see nüüd selja taga. Turvatunnet polnud aga kogemus oli uudne. Tänan.
Leitud ta sai ja nimed kirja. Aitäh aarde eest!
Peale geojaani sai plaan paika, et ka sangaste vajab külastust. Ega ei saa ju mööduda aardest nii, et nime kirja ei pane. Tänud!
Ohsajutt mis peidukas :) Algul vaatasin vihjet ja nulli ei taibanud kohe miskit. Siiski lähenal uurimisel selgus, et kõik vastab kirjeldusele :) Väga lahe, aitäh!
Logiraamat täis. Ise sinna enne järgmist nädalalõppu ei saa. Kui keegi juhtub varem, oleksin tänulik kui hooldaks.
Õppetunnid iseseisvaks eluks: mõnda aaret kitsa pliiatsseelikuga otsida ei tasu. Aga väga äge aare! :)
Eino mida, nii hästi peidetud. See oli klausimaffia kolmas ja viimane leid täna. Käisime ka Rukkikrahvi muuseumis, mis oli väga tore, soovitan kõigile. Väga tore päeva lõpp oli, tänud peitjale.
Omast arust olen siin varem aaret otsinud aga kuskil selle kohta mingit märget pole. Võibolla olin siin ja mõtlesin otsimisele aga polnud võimalust.. Ei tea, ei mäleta. Täna jõudsin siia pimedas, parkisin auto täpselt nulli kõrvale ja läksin siis kivi otsima. Nooooooo jaaaaaaa :D Mida peidukat! Lahe leid, omajagu pressimist oli, minust suurematel või palju väiksematel on ilmselgelt keeruline siin logi kirja saada. Ülilahe ikka. Tegi selle masendava ilma ja pimeduse kohe talutavaks.
Oliver aardeni ei ulatunud ja nii tuli ka mul endal aardeni pugeda. Olin küll ettevaatlik aga ikka sain veidi tahmaseks.
Pärast meeldejäävat lossikülastust ei hakanud autot paigast liigutama, vaid jalutasime siia aardeni. Vist pistsin pea alguses ise sisse, aga nähes oma pea kohal kahe Kerli pea suurust kivi, olin sama kiirelt tagasi väljas. Tiit sai topsi kätte ja jäi ootele, kirjutasin siis elu kiireima ajaga meie nimed raamatusse, et Tiidu pea ka terveks jääks. Aitäh!
Krahv oli kodus küll! Möödasõidul Valgamaale sai logi kirja. Aitäh peitjale!
Tegime Sangaste lossi ümber tiiru ja lisaks sellele sai logitud ka kaks kohalikku aaret. Rukkikrahvi aarde peitmisviis on päris kaval. Ei saa salata, et meeldis. Vahel võib ju ka väiksematel eelis olla :) Aitäh!
Hea pugemine, tegime mõlemad selle ära enne kui näppu jäi. Aitäh!
Jõudsin aardeni üpriski napilt ja sai ka mesimummidega tutvust tehtud, aga kui nemad kõrvale jätta oli aaret päris lihtne leida. Tänud peitjale.
Ei olnud kõige mugavam logima pääsemine, kuid idee siiski meeldis. Välja jõudes olin tahma -ja mullakunn. Sangaste lossi tiigis sain ennast puhtaks küürida. Aitäh aarde eest!
Hea, et aarde näol polnud tegu meepotiga, pärast ole nagu Puhh, et sisse saad, aga välja enam mitte. Võtsin julguse kokku ja käisin ära. Suve lõpu poole võib päris "huvitav" olla, maas oli näha kärjetükke. Täname.
Leidmine käis kiiresti. Hiljem tegime pikemat tutvust ühe kena vapsikuga, kes keeldus õla pealt lahkumast. Ei tea, kas oli tegu aardevalvuriga või lihtsalt juhusliku möödujaga...
Leidsime aarde, veidikene oli raskusi sisse mahtumisega. Kahjuks polnud aardes pliiatsit ja endal polnud ka parasjagu. Aga muidu oli ägedas kohas
Leitud, logitud, tänud peitjale.
Siin läks üsna keeruliselt. Sujuma hakkas alles siis, kui ma ühe väikese aardevalvuri laiba aarde pesast eemaldasin. Aitäh!
Mina sain logimiseks vihma eest varju pugeda. Aardega on kõik ok. Tänud!
Allee lõpus terendas juba Sangaste loss, mida olin vaatama tulnud, seega logi kiirelt kirja ja edasi lossiga tutvuma. Aitäh!
Siin tekkis otsimisel lausa järjekord. Üks noorhärra juba poleeris objekti kui ma kohale jõudsin ning peagi ulatas aarde mullegi logimiseks. Tänud.
Võttis pisut aega ja sain oma heledad riided tolmuseks teha (lõpuks saatsin lihtsalt väikevenna sisse ronima hahhaa), aga vägev peidukas!
Ei leidnud. Ei oska öelda, kas me eksisime peidukaga, kuid selle koha, mida meie GPS näitas ja mis tegelikult ühtlasi ka kõigile logidele vastas, olid vallutanud kurjad herilased. Kuna logide järgi tundus, et leidmiseks peab objekti sisse ronima, siis jätsime pooleli. Ilusa pildi saime lossitornist sellegipoolest ;-)
Kiire peatus. Natuke tahmaseks saab seal ka. Aga võimas puu.
Mina ei mahtunud, aga Hiie mahtus ja leid tuli kätte just tänu temale. Suur tänu kihvti lahendusega aarde eest!
Natuke ukerdamist ja saigi leitud. Tänud!
Tegelikult oli see aare meil kunagi leitud juba, olles teel Lätti, kuid siis ei olnud meil ühtegi kirjutusvahendit kaasas :O aga nüüd said ka logid kirja Aitäh :)
Täna mõistus täitsa kinni kiilunud :-), käisin orienteerumas ja seal läks punktide leidmiseks tavalisest kauem aega. Ja siin ei saanud ka midagi aru ja otsustasin millalgi teine kord tagasi tulla.
Vaevaliselt tuli see leid.Otsijate mõõtmed olid ikka väga valed.Tänud.
Kui ei mahu siis ei mahu, õnneks saime logi kirja. Tänud peitjale
Libistasin end mugavast asendist välja,et saaks paremini tegeleda otsimisega. No küll olid ikka täpsed sahajuhid sealkandis, terve allee täis puid ja ainult ühele said pihta. Ise ei mahtunud kuidagi ligi, panime Aive tanki. Suured tänud aarde eest.
Tiba raske minu suurusele inimesele. Leitud-logitud. Tänud
Kõiki aardeid ei pea leidma.
Sama mõttega edasi vilusohveerides - kõiki aardeid ei peaks ka peitma, a las ta siis jääb.
Arvatav peidupaik sai tuvastatud, paraku kehaehitus ei lubanud seda kontrollida.
Romek ei ulatanud, mina ei mahtunud, Marit tõi karbi ära. Tänud peitjale.
Sangaste lossi külastades otsisime ümbruskaudseid aardeid. Selle puhul oli peidukoht koheselt selge.
See aare meeldis. Algul oli küll kahtlus, kas saan ikka kätte, aga täitsa õnnestus.
Minu mõõdus on seda ikka päris keeruline kätte saada. Lausa kaks korda käisin seal sees.
Ma pidasin alguses pimedas kivi herilasepesaks, aga siis vaatasin valgusega lähemalt. Aitäh.
Kõige julgem ja saledam tõi selle ära:) Meile see aare meeldib: just tänavu algatas Eesti Rukki Selts EV 100 raames aktsiooni "100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!". Rukkikrahv Bergi aretatud sordi 'Sangaste' põld ei ole aardest kaugel - tuleval aastal saab siis seda pikakõrrelist iludust oma silmaga näha.
Ütleme nii, et suurematel meestel võib raskusatme mõne kraadi võrra kõrgemaks tõsta. Aga vahva koht aardel. Tänud!
Meist kahest pikim pidi ikka sinna ronima.... Mingil aastaajal võib seal herilaste/mesilaste tõttu väga ohtlik olla, aga praegu oli seal vaid kaheksajalgseid olevusi... ja üks noor kiisu, kes meid piiras. Ilmselt kodukass sealt lähedalt majast.
Sangaste lossis toimusid pulmad roosasse riietunud pruutneitside, fotograafi ja õhupallidega kaunistatud autoga.
Tühja kõhuga otsimise aare! Õnneks oli juba pärastlõunane aeg ja hommikusöök oma teed läinud! Tänud vahva aarde eest! Austus ka Rukkikrahvile!
Kunagi kui pidin esimest korda mrt torusse pugema, sain üllatuse et ka minul on tugev klaustrofoobia. Sellele vaatamata pidin ikka mina sukelduma ja klaustrofoobia sai taaskord kinnituse. Konteiner oli aga ausalt olemas.
Mina olin see kes pidi puusse ronima ja seal kivi otsima. Väiksemad mahtusid kuid ei ulatanud. Aare oli OK. Täname!
Ma võin igale poole ronida, peaasi, et mitte puuotsa. Tänan, mulle meeldis!
Aaret nägin, kuid minu gabariidid ei võimaldanud teda sealt kätte saada.
Ei kujuta küll hästi ette kuidas veidi kogukam inimene selle kätte saaks.
Muidu lahe peidukas! Tänud!
Krahv Berg oli igati austusväärne mees ja aarde peidupaik meeldis ka. Kaaslane sai veidi võimelda ja käes ta oligi. Aitäh peitjale!
Suuremate gabariitidega kodanikel on veidi raskem. Õnneks meil oli Di kaasas, tema jaoks polnud mingeid probleeme :)
Lahe aare, meile meeldis. Tegime fotoseeria ka. Aitäh!
Alguses ei julgenud peidukohta uurida aga õnneks sai soov aare leida sellest hirmust võitu ja logi kirjas.
Siin kandis olen varem käinud, aga see oli eelmises elus enne geoelu. Jõudsime siia pimedas. Õnneks oli mul kaasas lamp, millega siin ringi jalutada. Avastasin selle suure kivi juurest sarnase puu nagu Põhja-Eestis. Seal kandis nimetatakse seda Tülivere tammeks. Aare käes ja kirjas. Tänud.
Lätist pärit geopeiturid logisid nii avalikult, et meil jäi üle aare pärast lihtsalt peidikust välja vötta ning logida.
Selles paigas on saanud ikka üle paari aasta käia, sest see kant on nii kaunis. See aasta uurisime veidi põhjalikumalt ka alleed:)
Tänud peitjatele!
Ilus on see ehitis, mis Rukkikrahvi naabriks :). Nii mõnus ikka, et meil taoliseid losse tänaseni säilinud on ja nende kunagised elanikud neid just siia ja sellisel kujul omale soovisid ja ehitada lasksid. Ja see ka, et peitjad meile nende juurde siis karbi või kaks leidmiseks sätivad, saab kultuuri – ja geotripi korraga. Naaberkarbi jätsin endale seemneks – jääb põhjus kunagi veel tulla :).
Hetkel aare logipaberitest puudust küll ei tunne. Neid on sinna hulgim ikka topitud :) Mingi ühtne ja päris logirull või raamat võiks ka ikkagi olemas olla :)
Huvitav peidukas. Mahtusin ise sinna püsti seisma. Tänud!
Lihtne lugu. Mis ta nüüd nii väga hooldust vajab, aga jupike pliiatsit võiks siin küll ju olla. Aitäh taas seda kanti meenutamast!
Leitud! Vahva peidukoht, kuigi kaasa tuleks võtta pisem otsija.
Sellised lihtsad aarded annavad taas võimalust vaatamisväärsustega vähe põhjalikumalt tutvuda. Kena koht ja täname!
Varsti hakkame Timixile oode kirjutama. Tema leiab :)
GP 1492 / GC 1736
Kui riided seljas, on märksa inimesesem tunne. Timix mahub ka igasugu õõnsustesse.
Mõnusalt peidetud. Peidukas mahutab isegi rohkem kui ühe isendi :D
Väga hea peidukas, kaks päeva käisime otsimas kuni lõpuks teisel päeval leidsime! Kiitused peitjale!
Ilm oli Eestimaale kohaselt nõme ning mugusid polnud. Õnneks on uued toitumisharjumused hästi mõjunud ning sain muretult peidupaika ronitud. Täitsa vahva tegelikult. Tänud!
Sain kätte. Mida eemal välja peal koeri jalutavad mugud mõtlesid, ei tea.
Siinne leid tuli kiiresti. Oleks veel kiiremini tulnud, kui oleks kirjeldust pikemalt edasi lugenud. Logirull oli täis ja seni kuni Anne meie nimed kuhugi vahele mahutas tõin autost puhta märkmikulehe, mille aardesse jätsime. Tänud.
Ärge kartke vajab hooldust teadet panna, kui vaja, jääb paremini silma, et aare vajab uut logiraamatut.
Äge puu ega poleks ju teadnudki kui sinna aaret poleks peidetud. Ronisin sisse ja logisin, tänud! NB! lisasime uue lehe oma märkmikust.
Oli jah kivi juures. Logiraamat on täis, nii et kirjutasime logi kuhugi vabale kohale. Aitäh!
Asi läks lihtsalt aga ülikonnaga siia otsima küll ei tasu tulla ja algul kahtlesin sügavalt kas ikka pean nii tegema, sest nina võttis spetsiifilise aroomi üles kuid mis teha, kui vaja skoorida :P
Liialt palju mugusid, et isegi üritada otsida. Teinekord siis.
Arvasin juba eemalt, kus aare võiks end peita. Selle kättesaamine nõudis aga pisut osavust. Väga huvitav peidik. Tänud!
Peidukas sai tuvastatud,vahepeal külastasime lossi ümbrust,tagasi tulles palju mõelda polnud ja tuli tegutseda.. et Markus mingi väega peidukasse ei tahtnud minna,seebitasin enda 100 kilo minekule,algus sujus kenasti aga lõpp oli raske,viimases hädas surusin suure varba maakerasse ja naksti..oli käes!:) Tänud elamuse eest!
Nende noorte peitjatega on kogu aeg üks jama. Ühed loevad liiga palju raamatuid ja tekitavad mõistatusi, et lase või püssi. Teised topivad tünne kohtadesse, kuhu džentelmenid hästi ligi ei pääse. Aga õnneks on olemas Kaurid, need reeglina veel mahuvad. Nagu siingi - Kaur imbus tasapisi sisse ja edasi oli juba lihtne. Ise - vaene puu ... Tänud!
Sai seal natuke tuhnitud ja ringi vaadatud. Peagi silmasin peidukohta, kuid aarde kättesaamine võttis rohkem aega. Logisime ja suundusime lossi suunas järgmise aarde juurde.
Aarde tõi välja selline keskmise suurusega isend, sobib ka kõhnematele ja paksematele. Täname.
Kolm korda käisin õiges kohas tuhnimas, iga kord autosse tagasi ja mõtlesin uuesti. Nulli näitas suht sohu, vaatasin et peaks kõhutunnet ikka jälgima. Kommentaarid toetasid mu tunnet. Endal jäi aga julgusest puudu ning võtsin jahutusjooke tarbinud poisid appi. Aare käes nagu nipsti, kiire logi ja õnneks oli ümbrus rahulik. Ainult väike poiss korra kaugelt vaatas, mida me seal puu juures seisame. Tänud aarde eest, oli kohe põhjust üle pika aja lossi juures ära käia.
Leidsime nulli. Jäin viivuks autosse kohmitsema ja kui välja astusin, oli Mikk kadunud. Õnneks oli kadumise käigus ka aare leitud. Aitäh, tore oli!
Vot see oli hea lihtne asi. Mingil müstilisel põhjusel sain ise hakkama. Seal sees oli aga korraliku jalgpalli suurune kiletiivaliste pesa. Õnneks hüljatud. Ja kivikese taga oli tuhat sääske kah. Aitäh.
Selle aastase Valgamaa sugulaste ja surnuaedade tiiru teine aare. Ega see mis eellogijad on kirjutanud ongi nii, ainult meie ajal rollmopse küll ei olnud. Vist. Puu taga proovis kõigepealt Mariann aga jäi lühikeseks. Siis oli õrnas suvekleidis Liisi kord ja õnnestuski. Tore ongi, kui minu kord oleks tulnud, siis oleks puuava tõsiselt kahjustatud võinud saada. Aare korras. Tänud.
Jätsime auto kaugemasse parklasse ja võtsime jalad selga. Mida samm nullile lähemale jõudis, seda tusasemaks meel läks. ALATI on keegi ennast just täpselt nulli juurde sisse sättinud ja mananud ette maski, mis näitab, et mina ei kavatsegi siit veel niipea lahkuda.
Sel korral oli neid lausa kaks - kolmene rollmopside (või siis rullnokside) kamp, kes meid kahte kui tulnukat terve nägemisulatuses oldud aja teraselt (või siis päris lollilt) piidlesid. Ja siis oli kõrvalpõõsa taga kohalik naabri Valve. Kujutan ette, et tema peast käis läbi midagi taolist:
"Heldeke küll, miks peab alati kõik minu vahetuse ajal juhtuma. Need noored marakratid siin, alalõpmata räuskavad ja pummeldavad. Ja siis nüüd veel need võõrad - ei mina neid varm pole siin näinud - ei jää mul päevagi vahele. Heldeke küll.".
Ega ei jäänudki midagi muud üle, kui taaskord Sangaste lossi juures turiste mängida. Tagasi jalutades juhtus midagi, mida poleks parimas unenäoski osanud näha - rollmopside kamp hakkas laiali lagunema - kõigepealt üritas üks neist ebaõnnestunud kummivilinaga minema sõita, ja seepeale hakkas ka teistel ilmselt nii häbi, et nad tõttasid kiirel sammul kumbki oma trepikotta.
Kiire pilk põõsa taha andis kindlust, et naabri Valve jääb meie jaoks täpselt puu taha ning saime otsinguid alustada. Kujutan ette jälle naabri Valve mõttelendu: "Heldeke, kuhu nad nüüd jäivad? Kõndisid kõndisid ja selle puu tagant enam välja ei kõndinud. Pean ikka oma pukile parema koha leidma - siit jääb ju kõik nägemata...!"
Hea, et Ave kaasas oli - ma poleks seda aaret ise ilmselt kätte saanudki - või siis poleks järgmistel enam nii lõbus. Või siis peaks dendroloog tõsiselt mõtlema hakkama... Tänud peitjale!
CMLXVII. Vigade parandus, täna sai rahulikult toimetada. Hea koht leitud, sai ka vihmavarjus logida. Ja suuremad härrad saavad siiski topsikule ligi, tuleb vaid teisest suunas läheneda. ;)
Ei hakka ootama, millal Golfi mees oma pilli kokku saab ja lapsed teki alla poevad.
Naasesime medi.ee häirenuputeenuse tööteelt Läti piiri äärest. See oli siinkandis teine otsitud-leitud aare. Sangaste loss oli jätkuvalt punane, püsti ja paigal. Soomlaste buss ootas oma sisu. Aarde leidmine tiigikese lähedal ei valmistanud probleeme, kättesaamine pisut aga küll. Mis väikestel tüdrukutel viga, aga aja vana paks mees sinna aaret käitlema. Spetsiaalsete liigutustega sai see siiski tehtud, naasta tuli täpselt samamoodi, ainult tagurpidi spetsiaalseid toengus akrobaatseid liigutusi sooritades. Õnneks veel mahun ja jaksan maastik 2.0 aardeid leida.
Aitäh taas seia kutsumast! Aare korras, EVEJ.
Peidukoha tuvastamisega probleeme ei olnud, küll aga oli natuke tegemist, et jääda märkamatuks kõrvalmaja ees autode kallal askeldavate härrade jaoks (kohalik VW Golf klubi?).
Taas natuke akrobaatikat ja leiduski aare. Muidugi sellel hetkel tuli meelde, et seal ei ole pliiatsit, nii et kiire appihüüd väljas luuravale kolleegile ja sai logi kirja ka.
Täitsa äge peidukas, endal ei ole probleemi, aga ei kujuta ette, et see oleks suurema kondiga inimeste jaoks kuigi mugav :D
Aitäh aarde eest!
Siia jõudes oli käes pime öö. Geopuugi panime parklasse ja jalutasime kohale. Kõige krahvilikumad liigutused pidi tegema otse loomulikult Miki, sest muidu poleks ilmselt seda peidikut enam alles :P. Kahju, et öösel see fotokas end nii kaua kogus, ei jõudnud piltigi teha, juba oli Miki nö urust väljas, noh hiirte värk, see käibki neil kiirelt :D. Tänud kohta tutvustamast !! (Logiraamatus võib olla ka eelmise päeva kuupäev)
Kõik, kes on selle aarde leidnud, võivad nüüd ette endale kujutada, kuidas mina seda aaret kohapeal võtan ja login... kui naermisest on saanud turtsatused, siis olete õigel teel. Kõik raskusastmed on ikka puhtal kujul soovituslikud ja kui keegi ei ulata, mahu, kardab jne, ei ole peitja ju selles süüdi...eks? Täitsa lahe oli seekord Miki "tanki" panna, kuigi peaks endale ka mingi mini-mina hankima...tuleviku tarbeks, või nii. Kõik lendavad isendid õnneks magasid mõlemas pesas või olid villaste sokkide tõttu lennuvõimetud ja külmetasid vaikuses. Tänud peitjale aarde eest!
Krahv on omal ajal täitsa huvitava koosluse kasvama pannud. EVEJ
Majesteetliku Sangaste lossi taustal mõjub see väga heas mõttes tobe varandus eriti naljakana. Muigasin ikka mõnusalt, kui taipasin, mida tuleb sooritada selle nimel, et oma nimi ühte väikesesse vihikusse kirja saada. Suur aitäh!
Võrreldes eelmisega oli see siin täitsa lahe, suht kohe sain aru, mida peab tegema :P. Aitähh!
Väga tore peidukoht oli, aga aarde kättesaamine võttis alguses nõutuks. Kuna läheduses liikusid ka mõned kohalikud, siis väga energiliselt ja häälekalt tegutseda ei saanud. Üks meist, pea 100 kilone (!) mees võttis löögi enda peale ja sukeldus aarde järele. Meil teistel oli väga naljakas seda kõike vaadata. Kes kohapealseid olusid teab, oskab seda kõike ilmekalt ette kujutada. Varsti ilmus üks määrdunud käsi väikese aardega nähtavale. Panin ruttu logi kirja ja topsik rändas oma kohale tagasi. Siis veel hetk ja sain oma mehe tervena, kuid mustana tagasi. Aitäh, paulaloona, väga lahe oli.
Tänu eelmise leidja vihjele ei hakanud kive kangutama. Hanno mahtus päris vabalt objektile, liiga palju nalja ei saanudki :) Tore peidik.
Kui juba siinkandis olime, siis otsustasime lõpuks ka selle üle vaadata. Aarde juurde pääsemiseks tuli kiiver ära võtta, täitsa huvitav oleks näha mõnda kaalukamat geopeiturit seda otsimas :) Kaubavahetust ei harrastanud. Aitäh peitjale.
Kirjeldus iseenesest annab väga lihtsalt aimu, kus on aare. Ka keskkond ise, aga kättesaamine on võrdlemisi problemaatiline.. Siinkohal tuleb suureks kasuks sale kehaehitus, pikkus pole oluline. :D
Leitud, lahe peidukas!
Me ei uskunud, et aare seal on aga just seal ta oli. Kõige suurem läks järele, sest mul on sügav vastumeelsus oma näppe igale poole toppida. Nägime ka mahajäetud herilaste/vapsikute pesa, loodetavasti suvepoole seal jälle elutegevust ei hakka toimuma, olge igaks juhuks ettevaatlikud.
Kui õige vihjeobjekt silma jäi, siis oli selge kuidas aardele läheneda tuleb. Õnnestus. Logi näitab, et ka tagasi pääsesin. Tõesõna, selle aarde otsimisele oleks ilmselgelt mõistlik noorem põlvkond kaasata. Kiitus peitjale. Teisel pool majade juures käis küttepuudega askeldamine, õnneks keegi meie tegemisi uurima ei tulnud.
Konteiner ise jättis natuke soovida aga teostus, vot selle eest saab ikka suure plussi. Oluline on, et seal kährikute moodi otsima ei hakataks. Ikka loominguliselt!
Selle topsi kättesaamine oli jõukohane ainult ühele meist, teise jaoks täiesti võimatu. Koht on üpris avalik, aga ehk ei hakka kohalikud liiga põhajlikult alleed uurima.
Päris uhke tunne on kaugelt- nurga-m eestena FTF ää korjata ;) Aga nii ta juhtus- kell 11.20 oli asi käes ja meie rõemust ogarad ;)
Hetkel taas geopeituses toimuv paneb mõtlema, kas ja milleks üldse veel...
Aga samas, meie poolt suur aitäh selle aarde peitjale, kes tõi meid Sangaste lossi juurde. Kunagi venelaste poolt peidetud aare suutis mind vaid võssa viia ja suursugusest hoonest ei näinud tellistki.
Otsimine oli... mhhh, üpris põnev. Õnneks oli seltskonnas ka neid, kellele tuleb triikraud taskusse panna, et tuul ära ei viiks... Seega sai aare mõistliku ajaga leitud ja üllatus oli üpris suur, kui saime FTF-i kell 11.20 kirja panna. Hommikul kohvi juues ei osanud seda küll oletada.
PS. Nüüd saab mõnusa jalutuskäigu selle aarde juurest teise Sangaste lossi aarde juurde. Ilusad vaated ja mõnusad trepid on garanteeritud.
Alvar pakkus lahkelt Otepäält küüti, et ehk on meil Sangastes rohkem õnne. Tee möödus geo- ja kalamehejuttu vestes, nii ei olnudki väga suur pettumus, kui selgus, et olime auhinnalisele teisele kohale tulnud :) Peidukoht oli küll väga lahe, õnneks oli Alvar altruistlikult nõus sukelduma. Tahaks näha, kuidas kogukamad isendid seda püüavad :D