Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Mis läinud see läinud. Ei hakka sellel kujul enam taastama, ei taha püsida millegi pärast seal.

Peitja võiks üle vaadata, kas on alles. Ja lääne poolse tee osas olukorda täpsustada.

Lähenesin Vasalemma-Riisipere tee poolt ja nagu aarde kirjelduses palutud, aeglaselt. Pöörangu peal liikusin siiski liiga kiiresti, et korralikult silti lugeda. Tuleb välja, et silt on vahetunud veidi karmima vastu (lisan sellest pildi ka). Kuigi ronisin oma madala käruga täitsa nulli, siis nende siltide ja üldise tee seisukorra tõttu seda väga soovitada ei saa. Ja nullist ei leidnud ma midagi. Liiga palju oma hädise põlvega seal ei turninud, aga loogilistes kohtades midagi silma ei jäänud. Kui see siiski alles, või keegi selle taastada otsustab, siis tuleb lähenemistee üle vaadata. Lääne pool olev silt eeldab telefonikõne maaomanikule. Ida poolt võib ligi saada (tee tundus korralik), aga kas seal ka mõni tellis ees on, ei oska öelda.

Karmim keeld

Panin küll kõik oma akrobaatilised oskused mängu, aga jäi leidmata :(

Tänud aarde eest!

Leitud. Aitäh!

Tänastest sildadest kõige kergem. Aitäh!

Idast lähenedes sai üsna ligidale ja eratee silt jäi ka teisele poole jõge.

Tänan peitmast.

Autoga nulli trügima ei hakanud, paarsada meetrit jätsime jalutamiseks ka. Aare sai kiirelt leitud ja kuna jõe ääres oli istuda nii mõnus, siis hakkasime sealsamas vanu logisid sirvima. Selgus, et kuskil võiks veel olla ka vana karp, mida peitja ei leidnud. Vaatasime uuesti ja kohe uue lähedalt leidsime ka vana katkise karbi. Nüüd siis leitav ikka ainult uus, sest vana võtsime peitja palvel kaasa. Aitäh aarde eest!

Siin poleerisime täna pisut pikemalt - ei lugenud enne piisavalt korralikult logisid ja kuidagi ei jäänud karpi algul silma. Lõpuks siiski leitud, aitäh!

Laur tahtis selle aarde üle vaadata, nii see siis täna valituks sai. Mulle sobib super hästi, sest lisaks aardele sain boonuseks ka korraliku hunniku metsmaasikaid millest sain sügavkülma moosi teha. :)

Tänan peitjat! ;)

Kõik uus. Vana jääke ei suutnud leida. Kas on päris kadunud või paremini peidetud. Kui keegi peaks avastama, siis palun võtke kaasa ja visake ära.

Kõigepealt leidsime kaane. Alles siis konteineri.Ühildasime need kaks. Kinnitus on katki, kaas väga peal seista ei taha. Tänud

Leitud ja logitud. Tänud!

Raamat niiske, aga logida sai.

märg ja kaaneta (kas Janar seda ei märganud?)

Parkisime auto kaugemale ja jalutasme viimased lõigud jalgsi, kuna maapind tundus veitsa lödi olevat. Kohale jõudes, avastasime jõe äärest mugude pere, kes püüdsid kala. Kohapel tegime kiirelt mugudele väikse ettekande geopeitusest ja kuidas seda mängitakse. Saime otsimise käigus veel mõned küsimused mängu kohta. Vastasime ka neile ja saimegi logi kirja. Mugud polnud varem mängust kuulnud. Igatahes, kui meeldis, siis kohtumiseni georadadel ja head kala õnne. Suured tänud peremehele aarde eest.

Ma vaatasin õigest kohast, mõlemalt poolt. Kuna veetase oli kõrgem, siis keskpunkt jäi tähelepanuta. Märkasin ühte iseäraust läheduses, mis pani geovaistu tööle. Mõistus aga hakkas mujalt ka poleerima. lõpuks suundusin tagasi oma vaistu juure ja liikusin sügavamale. Õnneks olid jalas head matkasaapad, millega sai veidi vees ka olla. Jalad jäid kuivaks. Kuigi karp oli otsas, küljepealt avatud. Algselt mõtlesime, et keegi juba otsib aaret aga tegu oli hoopis Mugu autoga, kes nägemise ulatusest kaugemal õngitses kala ilmselt.

Päeva leid *6

Aare väga kehvas seisus. Karp kaaneta jne. Found it: (4289) 10.Apr.2021 11:49 VJS 3. Kalamees mugu oli kuskil läheduses. Tore kant muidu.

leitud

Tore sild ja toredas kohas aare. Vihjest oli ka kasu. Tänud peitmast.

Esmalt leitsin looduse imeliseda jalajäljed ja siis võtsin julguse kokku ning leidsin aarde.

Leitud. Tänud

Ei teagi kas kokku nüüd 3 või 4 korda käinud juba aga igatahes õnnestus seekord leida. Ja tee on tõesti päris karmiks läinud, ei hakanud esimest korda sinna minnes lõppu sõitma. Arvan, et asi selles, et aaret ei leita ja siis käijakse tihedamini otsimas ;)

Peale mugukalameeste lahkumist oli kiire leid. Tänud!

Kel auto armas, siis päris nulli sõita ei soovita. Varsti pole sellest teest vist ka enam suurt midagi alles niikuinii. Aare kenasti olemas.

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Aare hooldatud ja tagasi Alo poolt. Suurimad tänud!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Aare on Alo ja Kadi käes hoolduses :)

Pimedas keerasin sisse ja silmanurgast nägin miskit märki. Tagurdasin siis tagasi et jalastuda, kui sain aru et tegelikulr siiski lubatakse ka edasi. Sild mõnusalt praksus lume ja jää all. Ei lainud ka kaua laeka leidmisega, aga oli teine tõesti sinna üsna kõvasti kinni kiilunud. Tagasi panin nac nõrgemalt, et ei peaks kangutama. Tänud peitjale

Mõtlesin, et proovin korra veel otsida. Seekord sai otsima hakatud kohast kus eelmine kord ligi ei pääsenud. Ja loomulikult seal see oligi. Kõva 5 minutit läks veel lisaks topsi kätte saamiseks. Nii täpselt oli ta seal kinni.

Selle aarde juurde lähenesin ralliraja poolt. Navi lubas ilusti drive-in teha aga 600m pealt kiskus asi kahtlaseks ja jalastusin. Õige otsus sai tehtud, seal oleks ju jalgrattagagi vahepeal üsna ebamugavaks läinud, autost rääkimata. Kohale jõudes asusin kohe vapralt otsima kuniks märkasin suures koguses herilasi seal tiirutamas. Kuna nõelravist polnud huvitatud siis edasi proovisin tegutseda vähe läbimõeldumalt ja rahulikumalt. Silla all paistis nii mõnigi aktiivne kui ka hüljatud herilasepesa silma. Õnneks meil olid erinevad huvid ja mul õnnestus üsna mõistliku ajaga see hästi peidetud karbike üles leida. Päris kaval, siit võib mõni mitteleiuga täitsa vabalt lahkuda küll.

Tänud.

Toppisin samuti oma sõrmi igale poole, aga õnneks nõelravi ei saanud. Siis lugesin logi, et aare on ikka olemas ja siis tuli ka leid. Nimi kirja ja edasi. Tänud peitjale.

Proovisime teist silda ka otsida. Toppisin sõrmi posti aukudesse, esimene, teine. APPI, herilased. Mina pääsesin, Aive sai nõelravi. Veidi läks aega mööda ja vaatasin rästikuga tõtt. EEee..., aitab küll. Tänud aarde eest.

Nu ei tea kas ikka on.

Seekord peale vangimaja südndmust sai kaks varemleidnud inimest kaasas uuesti pool tundi seal otsitud. Ei midagi.

 4 

Karp ilusti olemas silla all. Pole kadunud kuhugi.

Omaarust sai kõikpraod läbi näpitud

Ei leidnud.

Kui lõpuks sillani jõudsin, oli seal üks masin ees. Kedagi ei paistnud, asusin missioonile. Pugesin silla alla, mudane-savine-libe. Kõigepeal valele küljele, siis teisele. Ei avastanud midagi. Kuklas istus ka mõte, et kohe-kohe karatakse kusagilt võsast välja ja jään vahele. Jäi katki see asi.

TFTC!

Tundub, et tänane suure veega ilm ei ole sobiv selle aarde otsimiseks.

Kõik uus

Erinevalt VJS2 oli siin kiire leid. Aare kuiv ja korras.

 2 

Kasutasime silda Tarpsi kromosoomide transpordiks

Teel aardeni nägime maaomanikku ja tema kahte kassi. Lehvitasime ja läksime aaret logima. Aitäh! :)

Merilin leidis aarde kiiresti, me Karliga ei jõudnud isegi õige koha lähedusse kaema minna. Aitäh!

Sillast pool on justkui raiskamine. Jätsin sellele õnnetule logilehele ühe minigripi ümber, iseenesest püsib selliselt kilekotti mässituna see karp ka kaaneta kuiv. Ühe helkuri jätsin ka ämblikule seltsiks.

Leitud.

2761.

Karbil pole endiselt kaant, logiraamatut täidab ka ilmselt juba pikemat aega korralik "leht". Sellegipoolest kuiv ja logitav, tänud!

Leidsin kaaneta karbi, sisu ok. Tänud silda näitamast.

Hoolimata puuduvast kaanest aare kuiv heas seisukorras.

Kiire peatus ja logimine, tänud.

Plaan oli hea...uus karp ja logiraamat ja kõik kaasas. Ei osanud aga oodata, et lume sulamine on jõe nii kõrgeks tõstnud :) Pole veel sellist vee taset näinud, igatahes karbi vahetus ebaõnnestus. Hetkel põhimõtteliselt leitav siis vana lagunenud veel aga vääääga märjaks saab :P

Pärast rasket ja vaevalist lumes zorrotamist jõudsimegi pärale. Tänud peitjale!

Aardel puudub kaas!

Tulime VJS 1 juurest mööda jõekallast, mis tundus sellise ilmaga parim valik olevat. Polnud midagi hullu, kui mõned kraaviületused välja arvata. Tänud peitjale!

Huvitav-huvitav. Täna läks selle aardega kiirelt. Eelmistel kordadel olen siin käinud Ianiga vähemalt kaks korda otsimas. Kahtlustan, et keegi on karbikaane ära kaotanud. Aardekarp oli kilekotis ja lamas silla all. Aarde asukoht ei olnud kindlasti seal, kust ma selle leidsin. Panin natuke paremini peitu.

Leitud, aitäh

leitud.

Ei teagi, miks ma selle täna viimaseks jätsin, aga tore oli, et ma seda tegin, sest keegi kalamees pakkis just oma kodinaid kokku, kui ma parkisin. Uurisin kalade kohta, aga ainult alamõõdulist haugi oli härra kohanud ja sellegi vabaks lasnud. Kuna ta veel pikalt sinna tšillima jäi, siis ma tegelesin telefonis leitud aarete kustutamisega ja selle aarde kohta info lugemisega. Aga kalur ikka istus oma auto kapotil ja vaatas. Ma asusin siis kiile uurima ja pildistama. Seal olid tõeliselt lahedad erksinised kiilid. Sellised pisikesed. See tegevus polnud kalurile ilmselt põnev, nii et ta lahkus. Ja ma sain leidma asuda. Mis polnud eriliselt lihtne. See tähendab, et õnneks sain aardekarbi võetud nii, et ta osadeks ei lagunenud. Ohkasin ja võtsin logiraamatu lahti ja kus alles hakkas lehti lendama. Kõik sain enne kätte, kui nad vette jõudsid. Toppisin kenasti kõik tagasi ka, aga sinna võiks võimalusel panna teise logiraamatu ja miks mitte ka tervema karbi. Samas kõik oli kuiv ja kui otsijad on hoolikad ja osavad, saab nii ka. Igatahes aitäh! Need sillad on lahedad, igaüks isemoodi.

Tee otsas kohtasime peremeest ja küsisime, kas me tohime autoga jõeni sõita. Lahkel peremehel ei olnud midagi selle vastu ja nii me nulli sõitsimegi. Seal läks kiirelt, logi kirja ja edasi.

Ei ole oluline.

Tädi lappis erateel auke. Me sõitsime tasakesi mööda. Sild oli. Sääsed olid. Uss oli. Sisalik oli. Ja ka aare oli. Küll see issanda loomaaed oli seal suur. Tänud kutsumast! Ega vist peale geopeiturite sealsed sääsed midagi süüa ei saa.

Karbi hing on murdunud. Raamat ja pliiats on küll kuivad, seega midagi kriitilist ei ole.

Oi kurja, siin on küll sääsed kuid näljas olnud - tundsin, kuidas vedasid tükikaupa mind laiali otsimise ja logimise ajal.

 1 

Kena koht. Eks suurepärane kevadilm andis ka oma panuse atmosfäärile. Natuke ukerdamist ja uurimist oli, aga ei miskit hullu. Tänud peitjale!

Ilm oli ilus ja soe, linnud laulsid, vesi sulised ning aitäh peitjale selle ilusa koha eest :)

Olles samal päeval juba mitmel sillal turninud ja jahutavas veeski käinud, ei mõjunud see aare enam väga hirmutavalt :)

Väiksed viperused siin olid,õnneks ei pääsenud topsik merekooli:) Aitäh!

Hetkel on palli võrra kõrgem maastik. Kanuuga oleks päris tore neid VJS aardeid läbi teha.

Kõik läks hästi selle hetkeni, mil see katkine konteineri kaas iseseisvalt maha tuli ning peaaegu logiraamatu vette viis. Õnneks läks napilt ja raamat jäi kuivaks. Aitäh!

 1 

Käisin vaatasin üle. Oli ikka olemas. Üks kinnitus kaanel on katki jah. Sisu oli sellest hoolimata kuiv. Hetkel karpi veel ei vahetanud, vaatan kas leian samasuguse uue.

Läks väga palju aega. Kahjuks tulime logita ära. Nüüd aardekirjeldust lugedes hoiatati okastraadi eest. Me otsisime sealt kandist ka, aga ei näinud midagi.

Autoga sai ilusasti nulli, oli eramaa kuid otseselt keelumärki ei tuvastanud. Karp tuvastatud ja logitud. Karbikaas on vist millalgi natuke kannatada saanud. Võtke ettevaatlikult, muidu pudiseb sisu laiali.

Nunnu logiraamat tõesti :) Aitäh!

 4 

Tänane eelviimane. Kuna Võhma talu katkised vundamendimüürid ja pikalt nende ümber ringitiirutamine oli mul juba tänase jalutamisnormi kuhjaga täis korraldanud, otsustasin selle silla juurde sõita seda teed kasutades, mis erateemärkideta kohale lubas viia. Nojah, oleks ma siis mäletanud, et kirjelduses on selle autoga nulli saamise lubaduse juures klausel “olenevalt autost”...:D. Algus tundus igatahes ok, tee oli kuiv ja sile ja lai aga mida lähemale ma sillale jõudsin, seda kitsamaks ja auklikumaks see läks. Viimane 500 m oli igatahes nii kitsas, et ma juba ei tahtnud teada, kas mu auto külgel on veel värvi või on kahel pool teed kasvavad pajud selle kõik maha kraapinud. Väljast kostuvad hääled igatahes lubasid seda viimast… :D. Aga teha polnud enam midagi, ümber ma seal keerama poleks mahtunud ning jäigi üle siis ainult edasi pressida kuni sild vastu tuli… Otsustasin, et mõtlen sellele hiljem, kuidas sealt minema saada ning suundusin karpi otsima; traditsioone rikkumata püherdasin ka selles sillaaluses pimedana ringi oma kohustusliku kolmveerandtunni ning lõpuks leidsin karbi üles vist ainult seetõttu, et varem ja leiuta lahkumine oleks tähendanud vältimatult kohe ärasaamise probleemiga tegelema hakkamist… Ja seda ma ju ei tahtnud, aga lõpmatuseni ei saanud tagasiminekuga katsetamist ka edasi lükata, kell oli juba päeva üheksandas õhtutunnis... Proovisin esmalt siis ikkagi ringikeeramisega aga kui see sihile ei viinud ei jäänud muud üle kui tagurdades see 500 m ette võtta… Huu… juba õigetpidi sõites oli see tee omaette katsumus, aga seda veel tagurpidi seal põõsastevahes nikerdada oli ikka paras sõidueksam :D. Peale esimese 150 m läbimist hakkasin igatahes mõtlema, mida mulle öeldakse autoteeninduses, kui pajulehti täis ja juhtmeid pidi peos rippuvate auto küljest ära murdunud peeglitega teenindusse sisse vajun ning nõutult õlgu kehitades nendin “no…juhtus” :D. Lõpuks ikka kuidagi sain ennast mingile laiemale teeotsale ja ringi keeratud, peeglid jäid ka autole külge, kuigi peotäie lehtedega kaunistatult… :D. Päris raskelt tulevad mulle miskipärast need VJS-aarded, aga rohkem kui pooled on nüüd leitud ka. Aitäh peitmast ja loodetavasti tuleb senistele ka lisa – jõge ju rohkem kui 50 km meil siin jätkuvalt voolamas… :).

Mii muhe logiraamat :)

Keerasin märgi alt sisse ja autoga pea nulli välja.....viimane 100 m oleks võinud jala käija....saab rutem.Tänud peitjale.

Mökk-mökk. Raskusastmete ja enda seisundi ebasobivuse tõttu praakisin enamuse VJS-seeriast selleks korraks kohe välja, aga kõnealune tundus proovimist väärt. Eramaalasega maadelda polnud soovi, seega katsetasin lähenemist Vasalemma poolt. Väga sürr oli see teederägastik ikka: esmalt jäid igatpidi ette terviserajad, siis sain kuidagi Betooni tänavale, seal eksisin omakorda veidi ära ja ei suutnud ümber krossiraja orienteeruda. Viimaks sain siiski ettenähtud teeotsale ja siis läks õige huvitavaks: kui peitja poleks kirjelduses öelnud, et tee on olemas ja läbitav, siis poleks üldse üritamagi hakanud.

Tekkis kiire paralleel Uku juures kohatud taliteega, kus on tuvastatav mingi tee mälestus, aga ei enamat. Ainult et seekord üritasin seda autoga läbida. Õnneks põhi kandis ja eelkõige oli küsimus sügavamate roobaste vältimises ja taimestikust läbisurumises. Pärast leidsin igatahes ühe kenakese oksa, mis oli end sügavale esitule ja stange vahele installinud. Uutest kriimudest ei hakka rääkimagi.

Kohale ma igatahes jõudsin ja kõmmutasin korduvalt oma niigi kasutut pead sillatalade vastu. Ühel hetkel sai mõistus igatahes täitsa otsa ja sinnapaika ma ta jätsin. Järgmine kord tuleb keegi targem (ja kiiver) kaasa võtta. Aga päris pull oli sellegipoolest, aitäh!

See oli juba palju kindlam sild! Aitäh!

Leitud ja logitud.

Pärast erateemärki pidin liiga mõnusa taganttuule tõttu natukene kiirust ületama. Maaomanikul kiirusekaameraid ei paistnud. Silla juures tatsasin aardest mitu korda mööda kuid valikuid õnneks palju polnud. Tagasiteel tulid kohalikud vastu, teretasin aga ei mingit vastust peale kurja pilgu. Ju siis jäin ikkagist vahele. Tänud!

Olime meiegi meeldivalt üllatunud, kui sellist eratee silti nägime. See oli hoopis teist masti sild ja sain ka otsimisel abiks olla. Kui logisin, möödus tervitav mugu õngega, kes ilmselgelt oli asjaga kursis. Aitäh ;)

Siit sai osa selle päeva kolmeteistkümnest kilomeetrist. Aga silla juures käpuli roomas Vanda, võiduka lõpuni!

Lähenesime objektile Vasalemma poolt, täitsa nulli ei sõitnud, tegime sammulugejatele head meelt. Leid tuli kiiresti. Aitäh aarde eest.

Teel aardeni üllatas meeldivalt eramaa silt, mis seekord ei keelanudki edasi sõita, soovitas vaid rahulikult minna, mida ka tegime. Aardega oli tükk jändamist, kohe kuidagi ei tahtnud ta end näidata hoolimata erinevate abivahenditega ähvardamisest ja logide lugemisest. Lõpuks siiski jäi nurk silma ja nii ma ta kätte saingi. Karbil on üks kõrv veidi katki, aga püsib siiski koos. Aitäh peitjale.

 1 

Eravalduse silt ei olnudki enam nii keelav ja sõitsime rahulikult otse nulli. Aare tuli kiirelt.

 1 

Eelmine kord lähenesin Munalaskmele viiva tee poolt, aga logidest oli meeles, et saab ka teistpidi, nii ka tegime. Täna õnneks kalastajaid ees ei olnud küll aga ütles Taavi, et see tundub hea kalapüügi koht. Tänastest VJS aaretest oli selle maastiku aste madalaim, aga just siin sain endal jalad märjaks ja tuju pahaseks kuniks sain koju tagasi. Aitäh! EVEJ

Mis ikka jõulu ajal ülesöönuna teha kui minna pekki põletama. Sai korralikult georada maha teha, et järgmistel lihtsam oleks. Peidukas kena ja logiraamat ka humoorikas. Praegusel ajal peab ettevaatlik olema, et mitte end märjaks teha. Leitud koos venna ja õemehega, kellele tutvustasin geopeituse võlu ja valu. Tänud peitjale.

Tulime riisipere poolt ning võtsime peitja nõu kuulda ja sõitsime ringiga ilusti autoga nulli. Koordinaadid täpset ja leid tuli kiirelt.

Kuna olin "VJS2" aarde juurest hetk tagasi tulnud ja gps juhatas mind mööda kaunist teed, siis mõtlesin et lähen teen proovi. Teadsin ju küll, et tegemist võib olla eravaldusega. Aga äkki õnnestub mul omanik soustiga üle valada ja loa saamiseks teekonda jätkata. Passisin paar minutit maja juures ja peale seda, kui keegi minu vastu huvi ülesse ei näidanud lahkusin. Ja uueks marsuudiks oli saanud pereautoga mööda võserikku. Kuid truu kaaslane vedas mind kenasti kohale. Peale paariminutist otsimist saingi nime kirja, muidugi koos oma kalli taskulambiga. Aitähh!

Häbematult kaua aega suutsin seal mökutada. Pea kuju oli algul vale lihtsalt. Kui olin kolpa piisavalt vastu silla konstruktsioone kolkinud, siis edenes leidmine ka paremini.

 1 

lähenesime ralliraja poolt kuna meie geomobiil on kirjade järgi maastikusuutlik. õnnestus kohe päris nulli juurde jõuda,lastel päris lõbus sest sild teeb üle joostes kõva lärmi. teiselpool seisid kaks autot ilmselt kalameeste omad sest silda kedagi uudistamas polnud.veidi otsimist ning erik teatas "leidsin" logi kirja, lisasin aardesse putuka.tore sõit oli

 1 

Tore sild, lisasin enda kollektsiooni "Eestimaa 1000 silda, mille all olen pöherdanud". PS konkreetne eksemplar saab aukoha rikutud vastasuunavööndiga sildade lõigus. Mina tänan.

Aare hakkas silma kohe kui olin alla laskunud.

Teinekord jälle..

Ei leidnud, ilmselt ei olnud piisavalt tahtmist seal turnida ja ämblikuvõrke korjata.

Leitud-logitud. Tänud

Leitud.

leitud

Leitud, logitud.

Leitud:)

Leitud koos kallo-tiimiga. Aitäh põnevasse kohta juhatamast! Teekond aardeni oli juba ise põnev! Autoga sõitsime nulli ilma ühtegi keelavat märki kohtamata. EVEJ

Lähenesime aardele Vasalemma poolt ja jõudsime väga lähedale. Viimases lõpus läks tee üpris kitsaks ja autod said ka ohtralt oksapesu. Ilusa ja sileda autoga päris lõpuni minna pole vast hea mõte.

Aare ise loogilises kohas ja avaldus kiirelt. Tänud!

Aega läks, aga asja sai, tänud peitjale :)

No otsisime ja otsisime.. Mötlesime, et kuidas me seda aaret ei leia.. Otsustasin kommentaare natuke lugeda ja käes ta oligi :)

Möödusime vaikselt korrale kutsuvast sildist ja varsti olimegi aardel.

GP 1118 / GC 1338

Olen nõus Pilditõbisega, suurelt teelt tulles kohtad kõigepealt silti, kus palutakse sul vaikse käiguga ja ilma tolmutamata ja jäätmeid tekitamata elamisest mööduda. See märk ei välista majas möödaliikumist. Ja koer on neil ka ilusti ketis, tublid maainimesed. Üritasime siis endid oma jalgratastega vaos olla, ei kihutanud, ega paarutanud. Aarde juures seisis mingi hõbehall auto, arvasin, et geopeiturid, kuid auto arvas teisiti ja ei avaldanud oma saladust. Ju nad olid egopeiturid.

Vastuseks märkide üle tekkinud arutelule: algselt oli seal talust mööduval teel igati liikluseeskirjale vastav telliskivi-märk. Kalale või aardele tulijad ilmselt kippusid talu väravasse parkima; nagu logidest näha, öeldi luba küsides seepeale, et sõitke aga jõeni, kõik sõidavad. Nüüdseks on liikluskorraldus vähe loogilisem.

Leitud koos HDhundi ja Ohahhiga

kalur läks õnneks üle silla ! jällegi pidi mitu meest ühte ja samasse kohta vaatama, et aaret leida ! Tänud !

Nullis toimus kalapüük, ei saanud otsida.

Autoga ligipääsu päevasel ajal ükski märk ei takista kuna eravalduse silt on seal informatiivse, mitte keelava iseloomuga. Logiraamatus jäi silma, et Erko külastas aaret tulevikus ehk siis 26.06. Kontrollisin järgi aga minu telefon väitis raudkindlalt, et tegemist on 24.juuniga :)

Üsna kiirelt leitud ja sama kiirelt logitud! Aitäh!

Leitud ja logitud, stiilne konteiner. TFTC!

 1 

Keelumärki ei kohanud. Sõitsin küll ühest majast mööda, kuid seal oli vaid kiirusepiirangu silt ja hoiatus, et võib igasugu inimesi teele joosta.
Porine tee viis otse sillani ja ma asusin otsingutele. Olles okastraadi leidnud, olin kindel, et seekord olen õiges otsas. Turnisin seal väheke, kui märkasin konteinerit... loomulikult teisel pool jõge. Ohates ronisin vastaspoolele, et avastada, see (õnneks tühi) söögikarp pole üldse geopeitusega seotud. Kirudes ennast, et miks ma okastraati tõsisemalt ei võtnud, läksin taas teisele poole ja siis jäi üsna varsti juba õige karp näppu. Natuke jälk oli küll surnud ämbliku juures kätt kuhugi toppida, aga ei midagi ületamatut. Kiirelt logitud ning kodu poole. Tänud.
Üks part sai minu pärast ilmselt südamekloppimise. Mina muidugi ka.

sellega läks täna kõige rohkem aega.. esimesel katsel tilberdas sillal paljastatud õllekõhuga mugu, teisel katsel lihtsalt vaatasin enne läbi kõik teised kohad kui õige leidsin. tänud laur'ile hästisisustatud päikselise pärastlõuna eest VJS-dega! ideaalne puhkus: ilma liigse arvutis möllamise ja mitteleidmis-stressita.

Seekord oli karp ilusti olemas. Aitähh!

Jätkasime Vasalemma sildadega tuttavast kohast. Nüüdseks on keelumärk talu väravast eemaldatud, küllap tüütasid väravas parkivad geopeiturid ikka lõpuks ära. Nii et seekord sõitsime koos kalameestega jõeni ning ka aaret oli hoopis lihtsam leida, kui ta kodus on. Aitäh, uus koht on parem!

Kui algul arvasin, et lähenesin nagu ikka, valelt poolt. Siis aardekirjeldust tagantjärgi lugedes on ilmne, et läks tegelikult ikka õigesti. Autoga saime peaaegu nulli välja. Kohapeal läks veidi aega, kuna mugud jalutasid üht suurt koera ja geokoer pidi seetõttu veidi pikemalt autos istuma. Kui mugud lahkusid lasime oma nuuskuri autost välja ja miskite minutite pärast jäi ka geokarp näppu. Tänud vahvasse kohta juhatamast!

 1 

Teisel katsel läks paremini - kui aare on oma kohal, siis on leidmise tõenäosus oluliselt suurem. Seekord käisin mina karbil järel, kuigi kohapeal selgus, et mina ilma abivahenditeta karpi kätte ei saa. Natuke pusimist ja ikkagi sain (teatud abivahendiga). EVEJ.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Käisin viisin uue karbi. Muutus natuke asukoht, aarde suurus ja raskusaste. Nii peaks kauem püsima. Võtsin maaameti kaardilt uuemad koordinaadid ka 59° 13' 17,2" 24° 15' 35,4"

Auto jäi poole kilomeetri taha eratee märgi juurde - alles hiljem lugesin logidest, et kui oleks saanud naeratava pererahvaga jutule, siis poleks jalutada tulnudki. Skoor sai muidugi masendav, kilomeetri läbimiseks kulus üle tunni aja, ja seda isegi siis, kui jussikeste tiim meile appi jõudis. Kui see aare nüüd seal augus end peitis, siis on see vist küll liiga otse uudishimulike kalameeste tee peal... Tore kohtumine oli sellegipoolest, kust siis veel neid Iirimaa geopeituse muljeid kuuleks :)

Tundub, et aardekonteiner on leidnud endale parema asukoha kui sild.

Sillal kohtusime Hanno ja Triinuga, kes olid juba lootust kaotamas. Optimistlikult uurisime ka objekti siit ja sealt kuni tegime geokõne alexile. Kirjeldusele vastava peidiku juurest leidsime ilusa hästi teritatud pliiatsijupi (tüüpiline väikese konteineri geopliiats), aga ei midagi muud ei peidikust ega lähedusest. Peitja võiks üle kontrollida, äkki otsisime ikkagi valest kohast.

Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...

Täname õue kutsumast!

Mina ei hakanud üritamagi, Piia lihtsalt läks võttis aarde. Kuna meie kasutame logimisel vaid oma kirjutusvahendit ja kleepse, siis ausõna pliiatsit ei puutunud. Kas see oli seal aardes sellel hetkel mina küll ei mäleta. Aga koht oli oma jõgede ristumiskohas väga vahva. Tänud juhatamast

Keegi on taas pliiatsi tasku unustanud? Sinna sai kindlasti jupp jäetud, tean et VJS 2's ei olnud.

Auto jätsime viimase kurvi juurde ja pool kilomeetrit aardeni läksime jalutades. Enne aarde leidmist vaatasin üle kõik muud kohad ja leidsin ka kalamehe jäetud vihmaussikarbi. Aarde leidsin küll täitsa kogemata. Kõikus seal lõbusalt. Kahjuks puudub aardest kirjutusvahend ja seetõttu ma täppi roheliseks ei saagi värvida :(

Ei mina tea, kus on õige või vale pool lähenemiseks. Sõitsime eratee märgini ja kuna pererahvas oli liikvel, siis tormasin luba küsima, et kas tohime märgi juurde auto jätta. Aiakäruga perenaine(kaaslase sõnul oli mulle kogu aeg naeratanud) mainis vaid, et jah, loomulikult aga tavaliselt sõidetakse sillani. Eks minagi haarasin sõnasabast ja sain loa sõita sillani kuigi hoiatusega, et paar kohta pidavat pehmed olema. Eks nii olnudki, vaikselt hiilisime liigseid jälgi tegemata sillani ja logisime kärmelt. Tagasiteel lehvitasime veel lahkele pererahvale tänutäheks ja olimegi taas jälle asfaldil. Tänud aarde eest ja pikka iga talle sel kombel, pliiatsi olemasolu ei mäleta, logisime oma pastakaga.

 1 

Geopäeva kaks viimast aaret, mõlemad VJS-d. See sattus olema esimene. Algul proovisime meiegi valelt poolt läheneda, aga siis sõitsime teist kaudu pea nulli välja. Sedasi peaks see tee peagi ka vormelitele sõidetav olema. Sillal oli rahu ja vaikus, isegi vesi ei voolanud lärmakalt. Keegi otsingut ei seganud. Aimasin peidikut, aga suutsin ikkagi kõik analoogid enne üle vaadata kui õige otsa komistasin. Aga vähemalt komistasin, mitte ei kukkunud. Täitsa toredasti peidetud, las ta kõõlub seal.

Aare kombes, EVEJ. Täname toreda seeria ja sillakese eest! Nüüd ootame vaid VJS 2 tagasi ja ehk uusigi.

Natuke teedel seikemist ja keerutamist tõid meid selle silla juurde. Mina vaatasin ühelt poolt, Alex teiselt ja muidugi oskas tema ikka õigelt poolt vaadata :). Vetemäng oli siin ilus. Tänud!

Lähenemiseks kasutasime peitja poolt soovitatud suunda. Kohapeal selgus, et mõned autojäljed tulevad siiski ka teiselt poolt.

Lihtne ja loogiline peidukas. Aitäh!

Ega kaks kolmandata jää :) Enne aaret oli aias üks klähvija, aga õnneks oli too oheliku otsas ning ohtu ei kujutanud. Leid väga lihtne! Aitäh!

Mina olin vaevu sillale jõudnud, kui Tanelil aare juba silmis oli. Peab vist kiiremini väntamist harjutama. Pärast logimist tegime väikse pikniku ja jätkasime teekonda. Aitäh!

GPS mängis siin meiega ja sattusime valele teele. Kui õigele teele saime siis kasutasime sama parklat mida kasutas Reigo. Paraja jalutuskäigu kaugusele jäi siis armsas konteineris logiraamat.
Täname peitjat!

See Betooni tänava kaudu minek sai otsa natsa varem, kui ma lootsin, pealegi oli keegi seal võsa lõiganud ja vitsad teele jäänud. Aga seda kenam jalutamine välja kukkus. Okastraadiga olime meie ka ettevaatlikud. Kena stiilne asi jälle - aitüma!

 2 

DCLXIII. Tänase hommiku veetsin Vasalemma jõe ääres. Jõe, mille kaldal ma olen ilmselt endiselt kõige rohkem väliööbimisi teinud. Lapse- ja noorukieas käisin mitu korda suve jooksul selle ääres kalal ja enamasti koos ööbimisega. Seda kõike küll rohkem alamjooksul, Vanaveski kandis. Auto jäi kuhugi tee käänakule, umbes 550 meetrit aardeni, edasi jalgsi. Näha oli, et on ka lõppu sõidetud. Kuigi eilsed jäljed olid kõik kustunud, tuli leid kiiresti. Õnnitlen Madist, kes Erko kodu lähedusest temalt kaks esikohta napsas!

Tänan!

Siin oli selgelt tunda, kuidas ilmataat aina rohkem talve mõõtmeid võtab aga meie ei lasknud sel ennast segada ja suundusime Turbasse grillipeole, kus kostitaja Priit meid juba ootas. Aare ilutas end kiirelt. Tänan.

Päeva kolmas VJS aare ja nii oligi. Logi kirja ja siis sai auto juures üks kohvipausgi tehtud.

Keila geopäeva teine aare. Kaks kalameest püüdsid jõe peal kala, kuid meid nad ei seganud. Okastraadiga olime väga ettevaatlikud. Tore jõgi, selle peal saaks isegi kanuu vist vette lasta.

Näe, vana tuttav sild ju... Omal ajal koos Allaniga seiklust ette valmistades sõitsime kõik Vasalemma jõe sillad läbi ja mõnda neist sai ka seikluses kasutatud. See oli üks neist. Lähenemistee oli meilgi aardepeitjaga sama, ainult et võsa oli tee ääres pikemaks kasvanud... Aga aarde leidsime kiirelt, aitäh vanadele tuttavatele radadele juhatamast.

 1 

Hommikul ei olnud kiiret kuhugi. Priit magas, lapsed mängisid ja minul oli kerkimas pärmitaigen, et teha Piia palutud lihapirukaid. Ikka neid kõige õigemaid õlis küpsetatud :) Peale 10:30 julgesin Leelole helistada ja uurisin, ega nad Allaniga juba logimas ei ole. Nemad aga hoopis tööl. Pirukad said valmis ja töö tehtud, sõitsime kohale. See oli meile seiklemisest vägagi tuttav sild, kuigi me ei suutnud meenutada mida me seal lugema või vaatama pidime :). Kiire leid, aitäh!

 3 

Olin just päeval käinud uusi aardeid peitmas ja jätsin siia veel peitmata, kuigi oli plaanis (koht varem valmis vaadatud)! Uskumatu, et samal päeval peitis hoopis keegi teine! Eriline kokkusattumus! Mina oleks siia peitnud väiksemõõdulise aarde. Õhtul olin peitmistuurist nii väsinud, et uni tuli peale ja jäin magama. Tavaliselt ma olen ikka kaua üleval. Hommikul ei suutnud silmi uskuda, kui nägin uusi aardeid kodu lähedal. Asusin muidugi kohe teele, kuigi ilm ei soosinud. Aaret andis natuke otsida. Kõigepealt vaatasin muidugi läbi koha, kuhu ma ise oleks peitnud. Lõpuks leidsin lihtsast kohast (väikse pettumusega). Üllatusena avastasin, et ma polegi esimene (eks ma isegi oleks öösel käinud). Kirja läks teine logi.

 1 

Reede õhtu ning igavlesin arvutis. Juhuslikult Geopeituse lehele vaadates märkasin uusi aardeid. Harjumaa ning avaldamisest vähem kui tund möödas. Igati sobiv FTF-i jahtimiseks. Läbi lume ja lörtsi aarde poole jalutades jälgi varasematest otsijatest ei märganud ning logiraamat oligi tühi. Igati tore seeria, tänan! FTF kell 02:46