GC-s arhiveeritud 11.08.2022.

Leidmata

Ei leidnud üheltki korruselt.

Mööda auku laes/põrandas polnudki väga keeruline ennast üles upitada. Aitäh!

Kaupo märkis, et ma ei pruugi seda üksi kätte saada. Kehitasin õlgu ja mõtlesin, et ju siis. Kohale jõudes vaatasin, et tal täitsa õigus. Koorisin motikatavaari maha ja Kaupo toel siblisin korrus kõrgemale ja sain nimed kirja. Aitäh peitjatele/taastajale! Igati väärt koht ära tähistatud.

Tulime hilisõhtul siia ennast natukene tuulutama. Boonuseks saime ka vihma :) Koht oli iseenesest ilus ja naabermajal tore pm privaatne liivarand. Teisele korrusele upitasime Tristani, kes leidis karbi kiirelt, aitäh!

 3 

Leitud, logitud, tänan! Miki oli hooldusmõtted kiiremini jõudnud realiseerida, viin oma konkureeriva karbi siis mujale ;)

Mu pisikest karbikest ei läinudki vaja

 3 

Vabandust, ma ei uskunud, et keegi peale minu veel viitsib aardeid hooldada ja ei kiirustanud eriti hooldusteatega :) Päris lahe on mõnikord vanu aardeid uuesti külastada ning peale hooldust on enesel ka parem tunne - peaaegu selline nagu oleks midagi kasulikku teinud.

Leitud, ronimise osa jätsin osavamatele.

Aardest on alles ainult karbi kaas ja logiraamat.

Lähenesime mööda mereäärt. Maastik nii kõrge numbriga,ei osanud kohe vaadatagi. Jope maha ja katsetama, kas mahun. Vabalt. Tänud

Leitud

Peanupu sain teisele korrusele, kuid ise sinna täielikult kahjuks ei jõudnud. Järgmine kord targem.

Ilus koht ja vaade, hakkas väga rõõmus, et veidi turnida sai. Aitäh!

 2 

Õnneks ei olnud sel päeval käimadeks päris simmikingad saanud ega jalga-selga teatripüksid-palitu. Sellise maalähedasema „ettevalmistusega” ei osutunud ronimistükk kontimurdvaks ei otseses ega ülekantud tähenduseski. Aare oli võimaluste piires varjestatud enne meid ning jäi nii ka meist maha. Aitäh peitjatele!

Tervitused maa pealt kobedama mantliga tulijalt

Kohale õnnestus saada täiesti kuiva jalaga. Vinnasin ennast väikesest tunnelist läbi ja hakkasin lund kühveldama. Protsessi käigus eemaldus ka geokuhi ja nii aare kätte jäigi. Panin loodetavasti samamoodi tagasi. Aitäh juhatamast! Rahulik inimtühi koht.

 2 

Otsustasime perega Viimsisse jaluama tulla. Eks see aardeke sai kohavaliku suhtes otsustavaks. Proovisime siis kuskilt sadama poolt mere äärde pressida ja sealt mööda kallast majani jõuda. Mereni me tõesti jõudsime aga piki kallast ühtegi normaalset rada ei läinud. Pakkusin siis välja, et lähme läbi vee. Selle tuulise ilmaga aga keegi peale minu sellest mõttest vaimustuses ei olnud. Küll aga sattus juhuslikult ka SUPlaud kaasas olema ja see, et ma neid kohale vean oldi juba meelsamini nõus. Uuesti auto juurde, varustus kaasa, laud sõidukorda ning minek. Algus kulges ladusalt kuid ühel hetkel pidin liiga tihetalt asetsevate kivide tõttu sügavamale vette ronima. Lühkareid ei tahnud märjaks teha ja olukord kiskus parajaks ukerdamiseks. Libedad kivid talla all, ei teinud ka olukorda kergemaks. Kuid peagi olime poolsaare alguses. Pool peret polnud vaimustuses ka seda väikest juppi läbi lokkava roheluse pressima. Seega päris majani jõudsime peasamunaga ainult kaksi. Poiss jäi alla valvet pidama kuni mina väikse akrobaatikaga ennast õigele tasandile vinnasin ning aardele küüned taha ajasin. Asjade lennutamise teel sai veel vahetuskaupki tehtud ning võis suuna vaikselt teiste juurde tagasi suunduda. Hullasime veel tükk aega seal kellegi privaatrannas kuni rahva uuesti lauale kamandasin ning algusesse edasi lustima viisin.

Välja kukkus täitsa vahva retk. Tänud.

Aardele sai pilk peale visatud...noored olid taaskord rüüstamas käinud. Seega liigutasin peidukat, nüüdsest raskusastmed natukene kõrgemad, tulevikus vähendan konteineri suurust. Aardes ootab järgmist leidjat üllatust, mida saab võimaluse korral kasutada.

Leitud ja logitud!

Leitud

Ilma sõbra abita poleks üldse leidnud. Ise pole suurem asi ronija ????

Leidsime üles.

Tänase päeva plaan oli külastada Valget Maja. Vantsisin kohale, tervitasin luigepaari ja hakkasin uurima võimalusi aardele lähenemiseks. Eelkäijad on juba ilusa stardipaku valmis meisterdanud, nii et õnnestus ennast suhteliselt kergelt üles vinnata. Tänan.

Leitud.

Mulle tundub, et aare pole päris seal, kus olema peaks. Ei tahtnud olukorda omavoliliselt muutma hakata. Vaade oli kena, aitäh siia juhatamast.

Head uut aastat!

Sörkisime mööda rannaserva läbi adru ja liiva kohale. Tuul tõmbas seal ikka korralikult. Uurisime natuke maja konstruktsioone, aga mingeid riske ei hakanud selle ilmaga võtma. Mõtleme, et tuleme kunagi tagasi siia Tarzaneid mängima.

Ilma sõbrata ei hakanud riskima: avaus selline, et vaatasin mõõte ja siis vaatasin oma puusaümbermõõtu, hindasin olukorda ja leidsin, et täna mitte... Aga jalutasin siis niisama ja karglesin kivilt kivile.

Oi see ronimine oli vägev. Kummikud lisasid ainult hoogu juurde. Ainus asi mis ei meeldinud oli korrastamata kaldaäär, mida kohalikud kasutavad oma sodi kompostimiseks.

 1 

Jalutasin mere äärt mööda kohale ja tundsin sõbrast või vähemalt abivahendist puudust. Pisut nuputamist ja kätte ma ta sain. Tõesti kauni vaatega koht. Eriti ahvatlevalt paistis Aksi saar.. üsna pea sean end sinna poole teele. Tänan.

Alguses lähenesime aardele ühelt poolt, seejärel teiselt. Kaugelt vaadates lihtsam, kui asjaosaline olles. Lõplikuks leidmiseks tuli seltskonna lühem inimene lihtsalt üles visata. Olevat päris emotsionaalne ettevõtmine olnud.

Leitud, aitäh :)

Ma võitlesin ämblikega, Robert ronis ja logis :D

Väike jalutuskäik, ronimine ja nimed kirjas. :)

Leitud, uus koht jälle mis sai avastatud tänu aardele :)

Talve poole sai käidud, aga siis oli piisavalt libe ja jäine, et ülesse saada. Seekord polnud probleemi ja ülesse saamis kohti oli erinevaid, mina panin mööda seina nagu orav :D Leid tuli kiiresti ja siis sai vaadet nauditud ja mõtiskletud, et siia ei satu enam mitte kunagi, lihtsalt pole asja ja läheneda oli ka keeruline. Seega never ever again... Aga koht oli ilus ja tänud selle eest :)

Käisime mõned päevad tagasi, ilus koht ilusa vaatega :) aitäh!

Jah, oli küll kahekesi lihtsam :) Tänud vahvas kohas aarde eest! EVEJ

 1 

Kahekesi oli ikka kindlam alla ja üles saada.

Leitud! Aitäh peitjale!

Taaskord leidsin end olukorrast, kus ma sain üles, aga alla saamine tekitas probleeme. Tundsin end kassina puuotsas.

Selliste asjade jaoks oleks ikkagi elukindlustust vaja. :D Aitäh!

 2 

Kuna ma juba sain ronida sellel tuuril, siis oli Marise kord. Tal küll leitud aga minul tema üles tõstmine läks palju edukamalt kui vastupidi :) Huvitavad unustatud hooned aarde läheduses rannas...

Liikusime randa mõõda majani. Vaatasime maja üle ja siis tuli soojendusdress maha võtta ja väike ronimine teha. Nimed saime üsna kergel kirja. Tänud.

Midagi pole öelda, Martti oravavõimed on tänase päeva põhjal selgelt üle keskmise. Ma jälle oskan kõige kohmakamalt logiraamatuid täita. Aitäh aarde eest, näha on, et peitja on just hiljuti oma aaretele hooldustiiru peale teinud, kõik on viks ja viisakas.

:)

 2 

Teine katse, nüüd abivahendiga. Abivahendiga muidugi ülilihtne. :) Priit logistas redelit, kui ma üles ronisin, tahtis vist kangesti, et ma talle kaela sajaks ja ta kaela murraks. :D Vedas tal, jäi siiski ellu.

Tänud peitjale, ilus vaade oli. Kahju, et telefon autosse jäi. :(

Kuna eelmisel korral jäi ilma abivahendita leidmata, siis sel korral oli meil abivahend kaasas ja leid tuli kiirelt.

Esimene kord ei ulatanud, teine kord oli kadunud ja nüüd siis lõpuks. Tegin Kenrile pätti ja ta leidis aarde natukese ajaga. Ilus vaade, aitäh peitjale :)

Kohale jõudsime pika ringiga, kuid siis avastasime, et me ei ole nii osavad :) Siiski tore koht ja aitäh juhatamast.

Ei kujuta ette, miks peaks tahtma noored sellisesse kohta hängima tulla. Ei olnud see matk siia midagi nii mõnus. Loodus lokkas päris mehiselt. Ikka kassitappu ja ohakaid oli ohtralt, lisaks ka muud maltsa. Aga kui kohale jõudsime, siis läks juba kergelt. Aardega kõik korras. Täname.

Leitud tänu osavale abilisele. Tänan!

Uus sisu pandud.

 3 

Muutsin natuke aarde peidukohta, et see noortele jalgu ei jääks. Maastiku ja peidukoha raskusastmed jäid samaks.Palun panna aare korralikult tagasi! Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Tundub, et küla noored on aaret uudistamas käinud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

 1 

Ausõna ma võtsin hariliku ja märkmiku kaasa, et see sinna topsi visata.. Aga kui me olime suure jalutuskäiguga lõpuks jöudnud sinna ja ma nägin, et tops on tühi siis mida meil kaasas polnud, oli muidugi ju harilik ning märkmik! Me ei hakanud seda retke tegema uuesti ka autosse ning tagasi. Jätsin topsi sisse ilusa läikiva lemmiku lennujaama pastaka (loe ohverdasin) ning pisikese tüki paberit koos vabandusega :P Järgmine inimene võiks märkmiku kaasa krabada, hetkel suure nutuga saab sinna paberitükile paar nime kirja kui vaja :) Tänud aarde eest!

 1 

Karp oli tõesti tühi. Polnud kaasas paberilehte, teinekord siis jälle :D

 1 

Karp oli, aga tühi. Pealiskaudsel vaatlusel karbi sisu lähiümbruses ei tuvastanud, samuti polnud endal kaasas paberit ja pliiatsit (või noh, oli... aga autos).

Läksin vaatasin, et kuidas seisud on. Veendusin, et üksinda suhteliselt võimatu kui just redelit kaasas pole. Suvel koos kaaslasega :)

 4 

Jalutasime mööda mereäärt majani, ranna äärde jäi põnev mahajäetud suvila, mida kaugelt uudistasime. Aardekirjelduse lugemine jäi mul vahele ja kui Priit teel majani poetas, et tegu on ronimisega, mõtlesin, et mis seal ikka, Ragnega on meil ju korduvalt tõestatud väga hea ronimiskoostöö ja küll ta ära käib :D
Jõudsime majani ja kui ronimisvõimalusega lähemalt tutvust tegime, polnud Ragne üldse seda nägu, et ta kuskile minema hakkaks. Priit oli ka selle aarde juba leidnud, nii et temagi oli tuim. Lõpuks jõudis mulle kohale, et kui mina ei lähe, siis ei lähe ilmselt keegi. Jalgadesse tekkis tuttav värin, vaatasin-kalkuleerisin üle, kuhu astuda, kuhu käed panna ja kuidas minna ning tegin esimese katse. See lõppes sellega, et kui olin peadpidi teisel korrusel, tundsin, et toetuspinda pole piisavalt ja kui edasi lähen, valesti arvestan, siis olen sellili esimese korruse põrandal. See ei tundunud kuidagi ahvatlev ja tulin alla tagasi. Tuli ümber arvestada ja teine katse teha. Paremale jalale oli midagi toekamat vaja leida, sest paljast seinast ja kätega tõmbamisest ei piisanud, et vasak järgmisele toetuskohale vinnata. Siis jõudis Ragnele kohale, et tiimitöö on ikka tiimitöö ja nõudlikult nõudis ta, et toetab ise mu paremat jalga, kuni ma vasaku paika sätin. Kahtlesin küll, kuidas see väike naisterahvas suudab mu suure jala toetamist sekundi murdosa jooksul teha, aga kui katsetamiseks läks, tõestas Ragne, et laste kasvatamisega tekivad naistele jõuvarud, mis tema puhul georetkedel avalduvad.
Lõpuks olin kribinal-krabinal teisel korrusel, jalad värisemas, ümberringi mühisev tuul ja pilkane pimedus. Priit ulatas taskulambi ja pärast paari sammu oli ka karp näpus. Panin nimed kirja ja suundusin tagasi sinna, kus tuli jälle jõu ja ilunumbreid näitama hakata. Tegime uue plaani, mõtlesime- ja arutasime samm-sammult läbi, kuidas tulla ja sel korral tegi Priit toetuse abi ja Ragne assisteeris vasakut jalga õigele toetusele. Allatulek tundus korduvalt kiirem ja lihtsam kui ülesminek.
Aitäh, aare oli korras ja sain väga vinge ronimiselamuse. :)

Selline kena kohake tervisekuu puhul jalutuskäigu tegemiseks. Autoga niikaugele kui legaalselt võimalik - edasi mööda randa objektile. Jagasime ülesanded ära ja tegime mida vaja - õige jutt see kaasasoleva sõbra vajadus. Saab vajadusel kannast toetada või siis 112 valida. Või kõige tõenäolisemalt jopet hoida ja kindaid kätte ulatada. Üles sai paremini üht teed pidi ja alla jällegi teist teed mööda. Oli väga tore koht ja jalutuskäik. Aitäh

Aarde endani ma ronimist ette ei pidanud võtma ning sain nime lihtsamalt kirja. Aitäh!

Mandrile tagasi jõudes sai siit läbi hüpatud (loe: ronitud)Aitäh peitmast!

Leitud, aitäh

Aare sai täiesti uue sisu ja ümbrise.

Seekord võtsin abimehe kaasa ning logimine sujus kiirelt. Britt - 38, Simon - 12

Maja leidsin. Nuputasin igasuguste konstruktsioonidega abivahendeid, kuid selgus tõsiasi, et füüsiline vorm vajab parandamist :(

Olin üksi oma meeskonnaks, aga sellest ka piisas. Muidugi sai siin veidi jalga väristada, aga õnneks oli abivahendeid võtta, mida kasutades endale teed rajasin ja mille toel ära käisin. Tänud peitjale!

Mõnus õhtune jalutuskäik päikselisel ja tuulevaiksel ilusal rannal. Maja juures läks ruttu. Tänud peitjale.

Kuna lähenedes saime aimu maja proportsioonidest, otsustasime oma koostööle lootma jäädes abivahendid autosse jätta. Ja õigesti tegime. Aitäh! See oli täna kõige põnevam paik ja loodus oli siin täna õhtul tõesti imeline.

00932

Tänu abivahendile ei valmistanud maastik probleeme. Lapsed olid rannast nii lummatud, et ei pannud maja peaaegu tähelegi. Tänud!

Leidsime.

Tagant järgi ära märgitud.

Väga vahva valge maja. Tänu meeskonnatööle tuli ka aardeleid! Tänud!

Tükk tegemist, et lastekarjaga vaikselt ja märkamatult mööda eramaad hiilida. Aardeni jõudmine kohapeal polnud enam pooltki nii keeruline :)

Auto sai kaugele pargitud ja siis edasi jalgsimatk. Kuna tegemist eramaaga, sai hiilitud mööda rannaäärt. Meri haises aga aare sai leitud. Kahju, et rannaäärne koristamata. Õues hakkas hämarduma, nii et tuli kiiresti sammud auto poole seada.

Natuke pingutamist ja saigi logiraamatuni.

Käisime nagu kassid ümber palava pudru ja mõtlesime igasuguseid variante välja kuidas aardeni jõuda, aga lõpuks midagi väga keerukat polnud. Vinnasin ennast üles ja panin logi kirja. Tänud peitjale.EVEJ.

Keskmise geopeituri keskmine füüsis tõusis me silmis, sest varasemalt olen mina olnud turnija. kuid isegi siia turnimine vajas natuke mõttetööd. Logitud kaunis päikeseloojangus.

Logiraamatuni jõudmine üksi võttis ka vaid loetud sekundid ning logitud. Huvitav majake :)

Tulime naaberaarde juurest mööda metsarada edasi, kuni hoonestus vastu tuli; siis jätkasime mööda randa. Lõpuks sai rannatee otsa ja kui mööda kive hüpeldes ka jama ette tuli, saime veidi tagasi liikuda ja kolisime ümber heina sees olevale rajale. Vahepeal tuli mingil hetkel ka teadmine, et lõpuks on käes kauaoodatud 4.0 maastik Rudolfile, kellel ilmselt lihtsate aaretega juba üsna igav hakkas.

Kinnaste ja pikkade varrukatega oleks isegi üles läinud, aga seekord vaatasin lihtsalt pealt, kuidas Rudolf ennast veristab. Siis toetasin teisel küljel selja vastu seina, lasin päikesel näkku paista ja vaatasin lainete loksumist. Veel natuke on suve järel. Aitäh peitjale!

Tee siia oli küll kohati natuke okkaline ja lõpus olid mõned kurjad kivid heina sees peidus, aga lõpus ei olnud õnneks midagi eriti keerulist. Sai ilma kõrvalise abita ka üleval käidud, kuigi hooletusest õnnestus nukkidel nahk maha saada. Ilus vaade igatahes avanes sealt.

Aitäh!

 1 

Põhimõtteliselt oli see aare meil käeulatuses, kuid kuna meie seltskond koosnes 2/3 kääbustest, siis jäi see paremaid aegu ootama. Tagasiteel tahtsime enda meelest jube kavalad olla ja lõigata, lõpp tulemus oli aga see, et tasub siiski tallata tuttavaid radu, mitte ronida igale poole, kuhu pole mõtet ronida. :P

 2 

Merike tahtis fotoaparaadile poseerida ja ma mõtlesin, et võiks mingisse kohta minna, kus aare ka on. Sai siis huupi valitud see aare. Tee aardeni oli okkaline ja vaevaline, aga kohale me jõudsime. Pildid said ka tehtud, kuid karpi ei leidnud. Mingi moment oli oidu GP lehele vaadata - maastik 4? Nojah. Kuna mina oleks pidanud olema inimtorni kõrgeim lüli, siis mõrvasin selle mõtte eos: pinnas ei tundunud sugugi usaldusväärne. Tundsin Hanno'st puudust :D Kui pikemaks kasvame, tuleme taas ;) Aitäh, oli äge koht maailma lõpus ;)

Tagasi autoni ei tahtnud läbi ohakate minna ja üritasin läbi mere. Polnud just kõige targem mõte, sest merepõhi on täis erineva suurusega kive, kõik väga libedad. Lisaks on vesi saviselt sogane ja hetkel on ka meduusid kohal. Kui kõik see oli kindlaks tehtud, hakkasin kaldale ronima ja libastusin. Ei hakanudki pillima, teatasin kaaslastele, et nüüd vist läks küll randmeluu. Õnneks nii hullusti siiski ei läinud.

Lahe, kui peab vahelduseks natuke vaeva nägema :-) EVEJ

Lahe koht. Logimas käisime lausa kolmekesi

Polnudki nii ohtlik. Mõningad abivahendid juba kohapeal olemas.

Piret ja Taivo. Väga ilus koht

Tuuline, aga kena kohake. Tänud!

Peab kunagi abivahenditega tagasi minema, ei hakanud ronima, tundus liiga ohtlik.

Saime mõlemad iseseisvalt ülesse. Kui seal aaret poleks, ei kutsuks see ka ronima. Karbi leidmisega kulus ka paar minutit, ei hakanud silma.

 2 

Käisin kah Valges Majas vastuvõtul ära. Kuna ma tulekust ette ei teatanud, siis punane vaip oli lahti rullimata. Peasissepääsuni jõudes nägin märke, mis viitasid marslaste rünnakule, kogu personal oli laiali jooksnud. Aga mis peamine, hindamatu varandus oli alles, seda nad leida ikkagi ei suutnud!

Aitäh peitjale, päris mõnus aare, pakub midagi nii kehale kui vaimule - ja ma ei pea silmas maja sees avanevat vaadet vaid ikka vastupidi :o)

V: muti, J: auto

 1 

Koht on ilus. Avaneb uhke vaade merele. Aare asub ägedas kohas- 5+ peitjale. Mehed, kes kõvasti jõusaalis rüganud ja õlad meetriseks ajanud või lihtsalt nõrgad ja tossikesed võtku kaasa parem redel või peenike ja kerge naine...nagu mina seda tegin ;) Väga ilus koht, millest enne aimugi ei olnud.

Saab ka üksinda edukalt ära logitud. Tänud.

Mõtlesime, et kas võtta redel või mitte võtta redel. Kuna jalutuskäik oli pikk, siis otsustasime mitte võtta. Kohapeal selgus, et saab täitsa edukalt ka ilma redelita hakkama kui veidi akrobaatikat harrastada. Aitäh peitjale.

Minu matka esimesel kilomeetril jäi teele väike valge maja. Kuna legendi ma lugeda ei saanud(polnud interneti), tuletasin lihtsalt meelde, mida teised rääkisid ja milliseid pilte mäletasin. Natuke inseneri mõtleist ja aare oligi käes.

Rannas on vist alati tore jalutada. Eriti tore on koos lahedate kaaslastega. Aitäh. Leidsin ühe aeru ja võtsin igaks juhuks kaasa. Õnneks oli Madise ja Liisi akrobaatika täiuslik ja nimed said kiiresti kirja. Kahju et mina sinna vist üles ei pääsegi. Nautisime pimenevat taevast ja oli tore. Tänud peitjale ja kaasmängijatele.

 3 

Päevasemal ajal käisime Veikoga kohal, vaatasime majale otsa ning nentisime, et kumbki meist ei kavatse ronima hakata. Ma tegelesin üldsegi pool tundi pildistamisega. Hiljem Ilma arvutita aarde juures selgus, et Liis ja Madis lähevad Ahtoga kaasa Valge maja juurde ning me sundisime end nendega kaasa minema, lootuses logida. Kui mina ükskord khale jõudsin, oli Liis juba peaaegu üleval. Ma pakkusin end vabatahtlikult logijaks ning Veikole jäi ülesandeks karp Liisile käeulatusse anda. Niisiis olid kõik osalised olnud. Eriti põnev oli Liisi allatulek, mida kahjuks ei jõudnud pildile võtta. Igatahes tundus see olevat märksa ohtlikum kui ülesminek. Tänud aarde eest.

 1 

Ka selle aarde juurde sattusin tänase päeva jooksul kaks korda. Esialgu käisime Ingaga. Ühes teeotsas oli "telliskivi" ees ja paarutasime edasi-tagasi et lähenemisteed leida. Lõpuks tuli kohalik onu välja kellelt saime loa läbi eramaa minna. Ilma autota loomulikult. Kuskilt mere ja kellegi õue piirilt läks me tee tornini aga sama targalt tulime ka tagasi, vähemalt sai Inga pildistada. Läksime edasi Kelvingi juurde ning hiljem Ilma arvutita aarde juures haakisime end Liisi-Madise-Ahto kampa kui olime nende ronimisoskust näinud ja kuulnud, et nad siia tulevad. Väljas oli juba hämaraks läinud ja kuugi oli väljas kui me mööda mere äärt siia jõudsime. Liis lükati august üles, karp visati alla ja saimegi nimed kirja. Tänud nii peitjale siia juhatamast kui abivalmis seltskonnale musta töö tegemise ja muheda seltskonna eest.

Juhuse tahtel olime selle aarde külastamiseks saanud tohutult tuulise ilma. Mere ääres möllas eriti. Kummaline oli asjaolu, et maja sees oli täiesti võimatu olla, seal oli tuul eriti kuri. Väljapool seista oli kuidagi moodi talutav, kuid külm. Vapramad otsisid, mina püüdsin naalduda seina vastu, see tundus kõige mõistlikuma tegevusena. Ka aarde logimisel tuli veidi vaeva näha, sest kuri tuul oli otsustanud logiraamatulehed kokku üheks tombuks puhuda. Lõpuks õnnestus teha tuulevari ja logi kirja panna.

Õige tee leidmist segavad erinevad keelumärgid, kuid kord rajale astudes jõudsime kohale ja peale väikest jõupingutust saime aare kätte.

Leitud ja logitud. Aare ja konteiner heas seisus. Võtsin angry bird-i ja jätsin ämbliku.

 1 

Ilmselt reedese geotuuri parim. Sinna minnes suutsin küll teksad traataiaga vähe lõhki rebida, aga geoarmid kaunistavad ainult...nii, et kokkuvõttes oli täitsa cool :)

Meeskonnatöö kandis vilja- kas nüüd võrdselt või vennalikult, aga kuidagi me ülesanded ära jagasime- ja sellegi aarde avastasime :) Ümbrus on tõepoolest lummav... Kena koht päikeseloojangut nautida....

Raja leidmine võttis tõesti aega rattaga aga lõpuks sai leitud ja ka kohalik rebane ära nähtud. Saab üksinda ka hästi hakkama, vähemalt kuiva ilmaga nagu täna :)

Vaade

Kirjelduses kõik õige, üksi oleksin hätta jäänud. Leid ise kiire, aitäh vahelduse ja teistmoodi lähenemist vajavasse kohta peitmise eest.

Kõige rohkem aega võttis Valge majani vajaliku teeraja leidmine. Kohapeal oli vaja hirmudest lahti lasta (eriti alla ronides)... Võta ise pastakas kaasa! Aitäh! EVEJ

Algul ei leidnud me kuidagi seda õiget teed, mis meid majani viiks. Maja juures tegid Taavi ja Carolys tiimitööd. Ma olin moraalseks toeks ja nautisin ilusat ilma ilusas kohas.

Aardemajast põnevam oli vana suvila kamina ja uhke merevaatega. Loomulikult tassisin ka mina ratta nullpunkti kuna arvasin, et ratast võib ronimisel vaja olla. Õnneks sai ülemistele tasanditele üsna lihtsalt ilma igasugu abivahenditeta.

Sinna saamine ei olnud ratasteg kerge, kuid tasus ära. Väga ilus vaade! Aitäh!

Alguses ei võtnud seiklust Kelvingi poole ette kuna oli hirm, et ei saa just antud aarde juures üksi hakkama.

Tee sinna oli väga vaevaline. Otustasime rattad kaasa vedada abivahendiks. Hein ja ohakad oli päris kõrged ja kivid ning kivide vahed ei paistnud välja. Pärast ränka füüsilist katsumust 30+ kraadilises palavuses olime kohal. Rattaid aga vaja ei läinudki. Ronimine üles käis vähe lihtsamalt. Üks otsis kolmandalt korruselt, teine aga teiselt korruselt. Peale mõnigast otsimist sai päevale joone alla tõmmata ning kodu poole sõtkuma hakata

Leitud :) Tänud peitjale!

 3 

Leid kiire ja korralik, kuid kogu aarde ümbrus oli valvureid täis, sain osad ka pildile :)

2 aarde valvurit

Kitseline aardevalvur

Õhuaardevalvur

Tee kodu poole :)

Kodus oli nii külm ja tuuline. Siin aga osutus kogu see riidekraam koormaks. Tuult polnud, päike oli nii soe ja aare ei lasknud end kaua otsida. Alguses vinnasin poisid majja, siis tuli endal ka kange tahtmine peidukat vaadata. Edukalt. Aitähh, meile meeldis.

vaal rannal

Olin seda aaret varem 500 m. kauguselt vaadanud. Kuna teadsin, mis ees ootab, siis ei hakanud üksi üritama. Seekord läksime mitmekesi ja laps sai lõbutseda.
Täname aarde eest!

Leitud.

Vaatamata entusiastlikele pingutustele jäi meie kambal leidmata. Helistasime juba Andresele, kes tegelikult pidigi meile hiljem järele sõitma, et tule nüüd kähku.... Kuid ta oli ikka liiga kaugel. Mõni asi, teinekord jälle, koht on korduskülastust väärt.

Natuke sai rabeletud ja aare tuli suhteliselt kiirelt kätte. Kena vaade. Tänud peitjale!

Huvitav, kus poolt on legaalne lähenemistee ? Igatahes tekkis tunne, et oleme kellegi tagaaiast läbi sahistamas aarde suunas. Koht, mille suhtes tekkis deja vu tunne - kas tõesti olen juba seal olnud või sarnast asja otsinud. Esko kui kõige pikem ja kergem, tegi ronimise ja hõiskamise järgi, et vaata seda xxx, oli ka aare leitud. Deja vu ?

 5 

Samal ajal kui mina vahvasti mediteerisin ümber putka ning üritasin käsipuuga treppi leida surus Meelis ennast urruaugu kaudu katusele. Imestasin mõne hetke ning peale toibumist sooritasin ka liigutusi, mis meenutasid kitkutud kana õhulendu kuurikatuselt nõgesepõõsasse. Katusel teatas mulle jumalik hääl, et siin on üks auk ja vot selles ühes augus ongi aare. Peale n augu leidmist muutus jumalik hääl veidi vaiksemaks. Õnneks päris tsirkuseks ära ei läinud ja suutsin ikkagi karbi üles leida. Tänud virgutuse eest.

Kõik on omal kohal

Kirjeldust lugedes oli selge kuhu minna tuleb. Anne nõustus ronima. Otsimist seal talle jagus. Kahjuks maapealt ei saanud eriti suurt aidata. Igaks juhuks tegin ka ise majale mööda seina äärt ringi peale.

Meeskonnatööd vaja, palun, meie oleme hea meeskond! Kleone turvas, mina tuustisin, ilusa vaate sain ka, tänud kohta näitamaks, ma poleks sinna mitte mingil muul juhul läinud!

 5 

See on üks molutamise aare. Lähed kohale, ronid üles, logid ära ja siis kukud molutama. Molutad ja molutad. Miks molutad, ei tea. Naine helistab, vihane ("Kus sa, kurat, jälle molutad, mõne säilitusainekarbi kõrval või? Miks sa juba koju ei tule?"). Lubad tulla. Kõne lõpeb, sina molutad edasi. Naine helistab uuesti, nüüd juba raevunud. Vabandad ette ja taha ja ütled, et kohe-kohe hakkad tulema. Kõne lõpeb. Molutad mõned minutid veel, siis ronid alla ja hakkad vaikselt kodu poole sammuma. Kodus on draamat oodata, aga ise oled rahul, sest sai jälle natukene ilusas kohas kvaliteetmolutatud.

Keegi oli vist midagi gc segamini ajanud. Tegelikult kõik omal kohal.

Tundub olevat kadunud.

Eelmine kord jäi aare logimata sellepärast, et konteineris ei olnud pastakat. Täna võtsin pastaka kaasa aga ei ole konteinerit.

Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...

Täname õue kutsumast!

Kuna kahe töövalve vahele jäi 11 tundi vaba aega, siis geopeituse narkomaan suundub muidugi uutele avastamata aaretele. Siin oli kohe selge kuidas tuleb abilise abi kasutada, samuti nagu konteinergi end ilusas kohas tuule käes nähtavale tõi.

Tänan aarde eest!

 1 

Maja oli täitsa olemas. Miki tegi sporti ja mina avastasin, et olin suutnud jope selga panna aga särki mitte. Seepeale käisin Ropka kombel ümber maja ja tegin muidu tähtsat nägu. Aitäh.

 3 

Siin me õnn pöördus. Õnneks paremuse poole. Senised mitteleiud said unustatud. Kirumised kirutud. Vaevad unustatud ja meeled helgemaks. Just nagu Kevingi logis. Lähenemine toimus pisut kahtlaselt R-A-maa moodi maad, aga ei seganud see meid ega ka kohalikke. Kohapeal oli asi ants. Lupsti ilma redelite ja muude abivahenditeta üles, linnariietega kusjuures. Kiire ja lihtne leid ja mere mõnude nautimine. Kohati oli selline tuuleiil, et tundsin lohest puudust. Panin kirja, mida tundsin, nautisin hetke ja laskusin taas maa peale.

Aitäh aarde eest kaunis kohas! Just selline peakski vana hea geopeitus olema. EVEJ, aare kombes. Palun veel selliseid, normaalseid aardeid :-)

 9 

Ei saa salata - võib öelda, et see üks mu lemmikumaid aardeid üldse, mis seni ette sattunud on. Selle aarde juures on kõik, mida vaja - mõnus ronimine, rohkelt telliseid ja betooni (minu isiklik lemmikehitusmaterjal), väga ilus ja rahulik asukoht, ei pea end kellegi eest varjama, ja leidmisega ei pea ka kusagil okaste ja okste sees mitu tundi veetma.

Kogu see hoone just seal ja sellises vormis tekitab mingi zen-tunde, kus hakkad mõtlema grandioossusele, mis kunagi olnud on. Näiteks et kes olid need inimesed, kes seal töötasid? Kuidas nad seal töötasid? Oli mingi režiim, kes istub üleval ja kes all, või mida nad seal väikeses uberikus tegid, kui just üleval merd ei passinud? Mismoodi neid toitlustati? Kuidas nad WC-s käisid, kui üldse oli selline võimalus seal. Ja kui ei olnud, siis kas nad jooksid iga kord küllalt eemal olevasse metsa? Või oli seal veel mingeid abihooneid, mis nüüd lammutatud? Paneb mõtlema.

Valmistasin kaasas olnud vahenditest redeli (selle panin logiraamatusse, mis täpselt) ja kribisin üles. Vaatlesin merd ja mõlgutasin mõtteid. Igatahes aitäh! Ebatõenäoline, et oleksin sinna kunagi sattunud. Vaimsele tervisele ja meelerahule mõjub see koht hästi.

Meelerahu kants

Leitud

Õnneks on meil hea meeskond, aare leitud ja logitud.

Suurepärane asukoht, aitäh!

 2 

Otsustasin seltskonnale geopeitust tutvustada. Õigemini tekkis neil täiesti siiras plaan pühapäeval loodust nautida ja ma lihtsalt rikkusin selle sadistlikult ära. Parklast leidsime loomulikult eest Palangu geomobiili. Kahjuks ei jõudnud piisavalt kiiresti kohale, et otseselt tema vägitegude tunnistajaks olla. Käisime siis ringiratast ümber maja ja kaalusime erinevaid variante. Alustuseks prooviti mind ülemistesse sfääridesse lükata, aga see lõpes ainult ühe verise randmega. Siis asusid mehed ise tegudele ja peagi oligi üks neist üleval. Kuna tal aga igasugune külmikukarpide intuitiivse otsimise ekspertiis puudus, siis lõpes asi sellega, et Anu seletas mulle telefonis kus see karp täpsemalt asus. Kokkuvõttes sai nalja palju ja ühtegi inimohvrit ei kaasnenud.

 2 

Kõige raskem oli täna leida see, keda sinna üles vinnata. Kes oli siin, kes seal, kes magas kodus, kes valvas seda magajat - jää või puhta kuivale. Lõpuks selgus, et Anul pole vahet, kas ta teeb mitte midagi kodus või kuskil maa ja taeva vahet kõõludes. Ja kui ma just olin Anu saanud üles upitatud, hakkas taskus tinisema telefon ja meile anti teada, et meid parasjagu nähakse - muidugi, Ester oli mobiliseerinud suurema kamba ja ründas baasi sajakonna meetri pealt. Aga Anu sai logi kirja ja alla ka, enne kui see kamp kohale jõudis. Ja siis lõbutsesime juba meie nende ponnistusi vaadates. Aga kuna aeg pressis tiba peale, jätsime nad turnima ja suundusime ise uute vallutuste poole. Tänud, lõbus oli!

TFTC

Kohe, kui laeva pealt maha sain, tuli sammud Taneli soovil siiapoole seada. Eks ma ise tahtsin ikka natuke ka :) Kohapeal ei paistnud asi väga roosiline- mulle tundus kergelt kahtlane ettevõtmine. Igatahes ronisin ma lõpuks mööda Tanelit üles ja logisin aarde ära. Alla tulek oli veelgi keerulisem kui üles ronimine, aga ega ma sinna üles ju ka ei saanud jääda... Lahe aare, meeldis seal turnida küll :)

Tänane esimene. Tee oli juba tuttav teise lähedal asuva aarde otsimisest. Ikka bussiga Leppneeme lasteaeda ning läbi kaluriküla aardeni. Ei hakanud ka otse trügima, läksime väikese ringiga. Mere ääres olid väga huvitavad mahajäetud majad, ei tea, millega täpsemalt tegu? Aardeni üksi jõuda...oleks tõesti väga keeruline. Kahe peale saime ilusti hakkama. Liis oli geopeitur ja mina redel. Aitäh! Meeldis!

 1 

Ega midagi, mis halvasti see uuesti. Seekord sai transpordivahendiks auto valitud, kuna aardeotsimise mõte tabas mind alles pimedas. Abivahend oli kaasas ning sellega oli vaid aarde noppimise vaev. Tuul oli õnneks täiesti õigelt poolt ning tee aardeni oli peaaegu tuulevaikuses. Tänud vahva aarde eest!

Kohta on natuke nihutatud. Endised tingimused jäävad.

Hoiame statistika korras. Kodunt jalutades oli aardeni miski poolteist tundi kõmpimist. Kohapeal vaadates oli ilmselge, mis teha tuleb. Korraks kõlkusin, siis vaatasin niuksuvale koerale otsa ja lasin jalad jälle maapinnale tagasi. Ei teagi miks loobusin, oli see nüüd kahtlus füüsilistes võimetes või väike kartus allatulemise ees. Igal juhul oli loobumine väga lihtne, kuna kodus hea abivahend selle tarvis olemas ning koht ju miski 6-7 mindise autosõidu kaugusel. Mingi aeg tagasi. Aga ilm oli ilus ja jalutuskäik vahva.

Leidsime.

natuke turnimist ja olemas. päris jahedad on need viimsi tuuled:D

Kohalejõudes polnud väga kahtlustki kus aare olla võiks, teistel oli ka peas meeldiv irve :D

Kahe autoga erineval ajal saabudes ja erinevaid teid pidi... Meie auto oli esimene ja teised logisid end ise hiljem. Aardesse sai jäetud Sfinks :)

Pidime jalutama sinna, sellised kohad ma väga eelistan, kui oleks veel suvi oleks see suurepärane ka :) jalutasime kohe maja sisse, ning arusaime kohe kus se võis olla. Meeskonna töö hõlmas rohkem soojendamist sest oli väga tuuline. Aare sai kätte V: IRL luup, J: Rihanna + Travelbug(jättis Sisalik)

DCLXIV. Tuttav maja, olen siin varem käinud. Meeskonda polnud aga selle järgi polnud ka tarvidust. Tiir majale peale ja teid üles leidsin enda jaoks koguni kaks, valisin siiski kergema, kus oli juba ettevalmistusedki tehtud. Tuul oli, laevad olid, aare oli ka!

Leidsin aarde oma väikese õega ja koeraga. Meeskonna tööst nii palju, et õde hoidis koera rihma otsas nii kaua kui mina turnimisega tegelesin. Ümbruskond oli kena kuid veidi tuuline. Kahjuks polnud kirjutusvahendit ei aardes ega mul endal kaasas, seega jäi logiraamatusse sissekanne kirjutamata.

 1 

Kogu minu meeskonnaks oli kaks jalga, kaks kätt, ning loll pea kaela otsas. Aga koostöö nende vahel sujus hästi ning ilma suurema pingutuseta sain logitud.

Jahh, ronida mulle meeldib! Aitähh!

Käisime mereõhku hingamas, mõnus jalutuskäik mööda mereranda. Mehed käisid aardel järgi :) Olime täna teised leidjad.

 3 

Kuna soost olime viimase valgusega välja tulnud, siis mere äärde enam päikeseloojanguks ei jõudnud . See eest nägime kaunist tuledesära möödasõitvatelt laevadelt. Õnneks oli Alex taibanud kõiksugu abivahendeid autosse kaasa panna , nii me siis hästivarustatult maja juurde jõudsime . Huh, aarde saime peale näpuakrobaatikat kätte küll, kuid selles polnud kirjapulka, mul kotist ka viimased aaretesse pandud . Hää oli ,et endal pastakas ühes oli, saime ikka logi kirja. Aga kirjapulga võiks aardesse viia küll, mahub kenasti ju. Kui täna oli meid saatnud terve päeva vältel tuulepoiste armee, siis üllatuslikult siia nad meile järgi tulla ei osanud, nii vaikne ja mõnus oli siin. Tänud mere äärde kutsumast!

 6 

Kolmas aare ühel päeval, millel maastik 4,0? Olgu, teeme ära! Kõik eelmised olid võetud pool-varustuses: Kõhuni kummikud, räätsad ja veel mõned lisandid, millega geopeitur magab kas ühes toas või hoiab voodi all, et tormata...siin lisandus ka tõukekelk, trampliin, benji kumm, trepp mis ulatub kuuni ja veel paar pisiasja nagu taskulamp, oh ja ah ning jätkuv entusiasm. Aardeni jõudmine oli nagu lapselt kommi võtmine, lihtne ju. Aga siis algas häda, aardes puudub kirjuti! Palun peitjal see sinna viia! Ja ükski meie oma ei mahtunud ning sõiduk kus on kantseleikaupade hulgilao sõsarkontor, oli täna liiga kaugel. Morsetasime küll laevadele aga vist läks tähestik viltu...igatahes on karp jätkuvalt ilma kirjapulgata. Muidu oli täitsa timm värk: laevad, pimedus, aare ja jalad mis koperdasid iga viimase kui rohukõrre taha ning emake maa kutsus oma tütreid ja poegi pehmel pinnal maanduma. Maastiku raskus on ehk pallike kõrge kuna käblikud ja raskekaallased saavad selle siiski suht hõlpsalt kätte aga suured tänud! Täitsa vahva koht!

 1 

Alguses tahtsin ma rattaga minna, aga siis kodus leiti, et mis ma ikka rattaga lähen, tuul puhub mu pikali. Läksime siis kolmekesi autoga. Parkimiskoha leidsime veidi kaugemale, aardeni jäi kõndida paarsada meetrit. Kuna Helen ja Rita polnud minu aaret veel näinud, siis tegime seal ka peatuse ja pärast seadsime sammud nullipoole. Vahepeal kiikasin, et palju veel lõpuni on ja avastasin, et 500 meetrit. No mida hellenit, kuidas nii olla saab? Auto juures näitas ainult 300 meetrit. Lõpuks jõudsime järeldusele, et meie geokogemus on ikka väga kesine, kuna me olime suutnud kõndida vales suunas. See viga sai aga õnneks kiirelt parandatud ja õigepea olimegi juba maja juures. Kuna maastik oli 4, siis polnud pikalt arvata, kes kuhu ronima peab. Koha pealsetest abivahenditsest oli palju kasu. Samalajal kui ma pugesin läbi augu, siis Helen keksis ümer maja ja ei tundnud vähimatki muret selle üle, kas ma sinna üles ikka jõuan. Igatahes sain ronitud ja nimed kirja pandud.

 1 

Oleks pidanud ikka kohale jalutama, mida eemalt vaatasin, siis ehk oleks ka minu nimi nüüd logiraamatus kirjas. :) Ent "oleks" ei aita enam midagi. Kui lugesin lehelt, et võiks kahe mehega tulla (ja mul polnud ühtegi käepärast võtta), siis jäi üldse käimata. Nii et veel üks võimalus teisi geopeitureid näha maha maetud ja Hanno ronimisosavus, millega ta päris palju kiidelnud on, jäi kah nägemata. :) Päev on kohe täitsa tuksis.

Täna oli Nõmme kandis selline tuul, et katus kolises, tundus paras aeg minna mere äärde jalutama ;) Üllataval kombel oli siin aga täitsa palav, Hanno jättis jope minu kätte ja tõi aarde naksti ära. Kaunid vaated tõesti, aitäh peitjale!

Tore jalutuskäik mööda mere äärset. Kohapeal natukene uurimist, kus kohast kõige paremini üles saaks ning upitasin venna teisele tasandile. Kuna mu vend ei mängi Geopeitust, siis tal võttis natukene aega, et karp leida. Seejärel aga sain all juba logida. Ilus miljonivaatega koht on, tänan kutsumast!

Kiire hüpe ja aare leitud. EVEJ

Vöike jalutuskäik, väike akrobaatika ja leitud ta oligi. Aitäh

 1 

Muidugi olid need Erko jäljed, mis liival ilutsesid ja võtsid ära viimsegi lootuse siin esmaleid vormistada. Koht ise on huvitav ja hiljuti sai seda sama hoonet eemalt silmatud justkui igatseva pilguga siia tulla. Valge värvi vastu muidugi vaidleks ja maastik neli on mulle enamasti kättesaamatu või raskesti kättesaadav. See siin aga oli käkitegu. Lahkudes uurisin lähemalt ka naaberhoonet, kus seinad võiksid palju rääkida. Ilm oli super ja luiged ilutsesid merel. Väga tänan aarde eest! Lahe koht!

 2 

Täitsa põnev koht ja merele avaneb kena avar vaade. Laevad nagu postkaardil. Karp on veidi pehme, kuid maastiku raskusaste lisab asjale põnevust. EVEJ

Rand

Loojang

...ja üks laev oli mereteel

 2 

Ilm oli kevadine, läheduse olev aare sai kenasti leitud ja jalutasime siia. Lapsed nautisid rannal jooksmist ja jälgisid huviga minu jõudmist maja teisele korrusele. Nimed panime kirja kolmandana ning tegime nännivahetust ka. Vahva aare, aitäh!

Emme, kas sa tuled alla ka :)

Kiire lihtne leid. Aitäh!

V:GC

 4 

FTF kell 17:35. Ilm oli mõnusalt kevadine jalgrattasõiduks. Alles hiljuti sai käidud siin lähedal otsimas üht teist aaret. Nüüd oli põhjust tagasi tulla. Orienteeruda tuli natuke eramaa siltide vahel. Neemest edela poolt oli võimalik pääseda mere äärde kellegi hoovist läbi minemata. Jalgratast sai õnneks üsna hästi käekõrval veeretada, kuna rand polnud liiga kivine. Majakese teisele korrusele pääsesin küllaltki kergelt, kasutades ära ümberringi vedelevat materjali. Aardekarbi leidsin seejärel kenasti. Väikse üllatusena avastasin veel tühja logiraamatu, nii et kirja läks taaskord esmaleid, juba teine samal päeval!