Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare on peidetud 18. detsembril 2013 ühe osana advendi seeriast.
Aardest umbes 125 meetri kaugusel voolab Kurna oja (varasema nimega Mõigu oja), mis algab Kurna soost ja suubub lõunaküljest Ülemiste järve. Oja pikkus on 10,9 km.
Madalapõhjalise autoga saab aardest umbes 425 meetri kaugusele, edasi ei soovita trügida.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), gpsita_leitav (1), advendiseeria_2013 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4VHC5
Logiteadete statistika:
208 (99,0%)
2
3
0
0
0
0
Kokku: 213
Jalgrattaga päris mõnus ride-in. Praegu polnud veel piinavaid elukaid ka. Tänud!
Lund oli metsa all päris palju. Seepärast siia päris otse ei trüginud. Väike ring tõi aga õigesse kohta. Kõik korras. Tänud!
Kui siinkandis juba olime, siis aaretasime ka nende kollaste madude kandis. Motikaga drive-in, leid tuli ruttu ja aare korras. Hea, kui torude sees olevat kraami ikka mõistliku hinnaga soetada saab :S
Täna siis järjekordne Madise aare. Muudkui satuvad mulle valikusse viimasel ajal just tema omad ja tore on, sest need mõnusalt linnasaginast eemal. Siia oleks saanud küll ka autoga loksuda, aga mul pole midagi väikese õhtuse jalutuskäigu vastu. Nii me siis muudkui astusime ja astusime piki kollaseid torusid, kuni need vupsti maa alla kadusid. Astusime siis ilma kollaste torudeta edasi kuni nad taas end ilmutasid ja nüüd juba koos aardega. Tänud
Täna oli vaja pajutibusid korjata see piirkond tundus selleks kõige sobilikum. Lisaks sai ka aare leitud ning mõnusa kohina saatel leid vormistatud.
Päris äge aare, aga kahjuks pidin ma natuge niitma, et aardeni jõuda. Kartsin kogu aeg, et lendan õhku
Tänud peitjale!
Olen siin nooremana palju rattaga sõitnud, aga siia kohta polnudki sattunud. Keegi oli kõvasti vaev näinud ja oma vagunelamu metsavaheteele parkinud.
Väljas oli imeilus kevadpäev ja võtsingi ette ühe jalgsiretke Ülemiste järve taha eesmärgiga leida sealse kandi aardeid. Kollased torud leitud, aare leitud ja logiraamatussegi nimi sisse kirjutatud :)
Olid torud. Olid kollased. Aarde oli ka. Mõnus metsatukk siin ikka, hea oli jalutada. Aitäh!
Kui valdavalt oleme aarde võtmiseks sõitnud kas Nõmme või Keila poole, siis see piirkond oli viimati lähema uurimise all sügisel. Nüüd siis tulime taas neid täppe kaardilt eemaldama. Auto sai jäetud eramaa sildi juurde, edasi kulgesime jala. Metsateel tegime põike ja jõudsime siis torudeni. GPS näitas ainuõiget kohta ja karp oli ka poolikult peidukast väljas. Ega ta sinna paremini sisse ei mahtunudki. Panime nimed kirja, omalt poolt võtsime kaasa ühe väga katkise minigripi, mis karbi kõrval oli. Aare ise jäi heasse seisukorda. Meie täname.
Plaanis oli minna Ülemiste vanakese juurde, aga veekogu polnud jalgrattaga piisavalt läbitav. Õnneks oli see aare just tee peal ja saime kiirelt logitud.
Kärt imestas, kuidas mul nii vana aare logimata. Ise imestasin ka. Aga õnneks nii oli, sest kitsaks läheb lähikondsete tava-aaretega. Aitäh peitjale!
Leitud! Jätsin vidina ja pastaka kirjutamiseks.
Kui juba siia kanti sai tuldud, ja sild üle kraavi avastatud tuli ka see - juba päris ammu sihikule võetud aare üles otsida. aare ilus-korras. tänud peitjale.
Otsisin silda üle Kurna oja, et rattaga Ülemistele tiir peale teha. Leidsin aarde ja tiir sai ka tehtud. Väga ilus on praegusel ajal seal, aitäh!
Üle kraavi saamiseks on langenud ilus suur kase poiss.Purre ületatud ning logitud.
Sõitsin kohale ja logisin aarde.
Siis aga avastasin, et tagasi pääsemiseks oleks vaja leida koht ringi keeramiseks. Sadakond meetrit edasi ma laiema paiga leidsin, kuid manööverdamine lõppes kahjuks põhja peale kinni jäämisega... Möllasin okstega ja koostasin nimekirja autos puuduvast varustusest, kuid lõpuks olin siiski sunnitud tunnistama, et oma jõududega kohuke ja koer seda autot siit kätte ei saa. Nii tore, et on abivalmis geopeitureid, kes aarde nime mainides teavad kohe kuhu tulla ja Outback tõmbab välja tagasi. Suur tänu päästja Paavole, kordinaator Marjele ja peitja Madisele, kes päeva huvitavaks tegi.
Kõndisime ühtepidi ja siis kõndisime teistpidi. Saime aarde ikkagi logitud. Jätsime aardesse sobiva kollase rööviku.
Käisin ka siin autot lõhkumas, sest ei taibanud taas kirjeldust lugeda enne, kui kohale jõudes. Aga peale vaadates tundus täiesti sõidetav tee, sõites aga enam mitte niiväga... :) Igatahes päris nulli jõudsime siiski juba jalgsi ja Arabella, kes oli ilmselgelt Tristani tänasest üliedukast geokarjäärist pisut häiritud, jooksis kõige ees. Kohale jõudes vaatas kohe ka õigesse kohta ja paari sekundiga oli temalgi aare käes :)
Leitud. Lihtne leid. KARBIS EI OLE KIRJUTUSVAHENDIT. Olemasolev pastakas on puruks läinud, nagu näitavad tindiplekid mõned leidjad tagasi. Järgmine otsija võiks sinna pliiatsi viia.
Et kuidagi leida lohutust möödunud päevade suurele toitumusele, käisin paari aaret külastamas. Ka seda. Aare õiges kohas ja täitsa toimiv :) Tänud.
Jasmiini täiesti viimaseks vankrisõiduks (kui me just ajutist sõiduvahendit ei osta) valisin pikema otsa. Veidi hirmutas madalapõhjaliste jätmine u 400m peale, kuid tegelikult sain kuivade tennistega ilusti nulli. Aitäh ;)
*Järgnev on leidlik idee väikelaste vanematele: Tagasiteel tekkis Jasmiinil keset Valdeku tänavat pissihäda ja mul oli paanika, kas sõita bussiga Järve Selverisse või koju (mõlemad asusid sellest punktist üsna kaugel). Abi aga saabus varem kui oodata oskasin: tore avastus, et meil on linnas tasuta liikuvad wc'd, mida rahva seas kutsutakse"porgand"iteks.
Aare leitud koos lastega. Kahjuks peab teada andma, et pastakas ei tööta enam ja määris ka meie kirjutatud nimed väga laiali.
Tänase jalutuskäigu kaugeim punkt. Torud on tõesti äärmiselt kollased :D. Nende kõrval jalutades ja neid vaadates tekkis küsimus, et kuidas nii strateegiliselt tähtis objekt nii kaitsetult mööda metsa vedeleb. Ilmselt kehtib meil veel natuke vanavanemate hüsteeriavaba suhtumist, kes turule minnes lihtsalt luua ukse najale panid. Ja see on hea! :). Tänud peitjale!
KIrjeldust lugesin muidugi alles tagantjärgi ja tegin ikka draivinni nulli välja. Ei olnud see teekond nii hullu midagi kui m6elda milliseid maastike on oma geomobiiliga vallutamas käidud. M6nus pirakas laegas ja aare kuiv ja korras. Tänud peitjale
Auto jätsin 246 meetri peale, tegelikult oleks võinud vabalt drive-in teha, aga siis oleks pidanud kogu tee tagurpidi tagasi sõitma. Tänan.
Siin kandis olen ma mitmeid kordi olnud aga igakord kellegi teise autoga ja kõigil leitud. Jätsime auto eemale, sest ega tootjatehas ei arva midagi värvi kriipimisest. Leid lihtne aga torud olid tõesti lahedad.
Ma oleks pealkirjaks pannud "Pikk kollane", sest no nii pikka kollast ma pole enne näind. Aitäh, lahe koht!
Päeva kõige pingelisem hetk oli see, mil Tarps meie ainukese pastaka logimiseks üle torude viskas. Aitäh!
Plaanisime georetke mõnusate lühikeste jalutuskäikudega aga ei, see siin ikka drive in :) Polnud liiga madalapõhjaline geomobiil ka muidugi. Aitäh aarde eest!
Pühapäevasel päeval pole midagi paremat kui üks jalutuskäik ümber Ülemiste järve. Õnneks sõbrad teavad juba, et kui mina kuskil kaasas olen, tuleb paar aaret ka ikkagi üles leida. Kollased torud sobisid ideaalselt meie teekonnaga kokku. Sel ajal kui Porthos koos Pätuga lume alt hiiri otsis ning Athos vale toru juures tuulas, tõmbas Aramis aarde jää küljest lahti ja pani logi kirja. Aitäh!
Eilne õhtune tore geosündmus ja täna õhtul eesotav teine tuletasid jälle meelde, kui tore mäng on gp. Lastel olid omad plaanid ja tuli omapead minna, plaaniga mõni kodust linnulennult paistev lähim "häiriv punane", st kollane roheliseks saada. Mõnus jalutuskäik läbi metsa. Tänud!
Täitsa toredad kollased torud, gaas mühises sees.
Kui seal torude juures on täpselt üks korralik koht, kuhu võiks panna aarde, siis seal ta ka oli :)
Muidu poleks vist viitsinudki täna nii kaugele kõndida, aga tee peale oli vahepeal veel üks uus aare tekkinud ning selle juurest ei tundunudki teekond enam nii väga pikk. Muudkui mine mööda kollaseid torusid ning sa ei eksi kunagi ära... või kuidas see nüüd oligi. Päris nii ikka ei olnud. Torud olid salakavalad, vahepeal vajusid maa alla, siis jälle ronisid maa peale tagasi. Aga aaret nad pikalt ei peitnud, päris kiiresti tuli karp välja. Täitsa mõnus jalutuskäik oli.
Olime varasemalt juba kollased torud teise osa leidnud ja seekord tulime päris torusid vaatama. Olid täitsa olemas. Aitäh!
Oli linnamaasturiga drive-in tõesti kuigi kriipivad oksad valmistasid pigem muret. V: esimese intsisiivi hambavõtme
Jätsin auto "Laev pudelis" aarde juurde ja sammusin torude poole. Umbes poole maa peal hakkas selja taha jäävas metsatukas kõva ragistamine. Kohe kõva. Tagasi liikusin juba vaiksemalt, et ragistaja liik mulle teatavaks ei saaks. Karude, põtrade, metsseaperekondade jmt-ga täna tutvumise huvi ei olnud.
Georattapäeva teine aare. Kuna nänni polnud kaasas, siis ei saanudki midagi võtta ja jätta peale nimede. :)
Sõitsin siis telefoni järgi rattaga, vahepeal sattusin juba paanikasse, torud kadusid ära. Kontrollisin telefoni, õige tee, õnneks hakkasid torud varsti jälle paistma. Nüüd ma pean tegema ülestunnistuse, ma kardan paaniliselt üle põlve ulatuvat heina,muru. Ikka nii, et pean endale kinnitama, et kõik saab korda ja proovima end rahustada nii, et ei tekiks paanikahoogu (kusjuures on tekkinud). Õnneks geopeitus aitab seda leevendada. Ka seekord olid rattaringiks kaasa võetud kummikud. Ma sain küll kiiresti aru, kus aare on aga vööni kõrvenõgesed ja maapind, mida näha ei olnud, sundisid mind jalga panema kummikuid ja selga tuulekat. Aarde karp vaatas kohe vastu ja saigi logitud. Nüüd siis jälle normaalsed rattariided ja -jalanõud selga,jalga. Ning uutele jahimaadele. Tänan peitjat, mõnus metsasõit.
Pärast seda kui ülemiste vanake end raskete tingimuste tõttu ligi ei lasknud tekkis siiski vajadus kuskile logi kirja saada. Õnneks see osutus kiireks ja lihtsaks leiuks. Jätsin ühe sitika ka järgmist moosekanti ootama.
Rattaring viis täna Raku kanti ja esimene punkt mõnusalt rattaga võetav. Logi kirja ja edasi. EVEJ. Tänud peitjale.
Teeolud olid üsna head ja sain oma Corollaga kohale. Olen sellega palju hullemaid teid läbinud :) Eest leidsin mesitaruna sumisevad torud. Kiidan aarde peitjat, sest pole ammu nii mugavalt logida saanud - korralikku märkmikku ja mitte kribukirjas. Tänan!
Uisutasin oma kõrgekatuselise kaubikuga nulli ja logisin. Nüüd siin kodus loen, et vaja maasturit kohale jõudmiseks. Ei ütleks.
Hea jalutuskäik koos koertega ja leidsime aarde päris lihtsalt. Jätsime pisikese mänguasja.
Rohkelt koerte jälgi oli peiduka ümber. Kui siis logiraamatut lugesime, selgus, et 7 lambakoera käisid aardel külas. Ega siis miskit - panime meiegi nimed kirja. Karp oli natuke peidukast väljas. Lükkasin sügavamale.
Pimeduses haarasin peidukast aarde ja istusin geomobiili logima. Tegin kaane lahti ja terve geomobiili sisemus oli miljon suurt ja väikest ämblikku täis. Aardekarbi kaane klambrite vahele olid ämblikud teinud pesad, palju. EVEJ.
See aare on mulle avaldamisest peale huvi pakkunud, et kas siis saab madalaga ligi või mitte. Lõuna kontekstis olen harjunud läbitavust arvestama mudasentimeetrites, aga siin oli eelkõige tegemist, et mitte merehaigeks jääda. No ja kohapeal ümberpööramist ei soovita, kui auto värvkate väga oluline on. Reeglina geomobiilil vist ei tohiks olla. Logi sai ka kirja. Torud tegid vahvat häält. Äkki talvel paksemat sorti lumega tulen ja proovin uuesti :) Seniks aitäh!
Jalutamise vastu pole mul midagi. Ainuke viga täna oli see, et rohi oli märg. Täitsa kollased torud. Eelmine peitja oli karbi poolenisti välja jätnud, panin selle peitu tagasi,
Tänase pisimatka eesmärk. Tee oli küll enamvähem teada, aga ikkagi suutsin liini alt valele rajale keerata ja gaasijagamispunkti juurde jõuda. Õnneks sealt läks tagasi tee torude manu. Autoga sõitmiseks peab seal oma autovärvkatte suhtes ikka suht hoolimatu olema, rattaga oli läbitav ja boonusena liikudes ka sääsevaba. Kohapeal oli võistlus langeva veretaseme ja logimise vahel, õnneks oli aare loogilises kohas ja heas korras. Nimi kirja ja edasi(või siis tagasi) põhja poole. Aitäh, lahe kant!
Aare leitud, aitäh peitjale kodulähedasse metsa meelitamast, kuhu siiamaani õieti sattunud polnud :) Teel kohtasime kaht ratastel neidu, kes olid natuke ära eksinud (meiegi olime selleks ajaks juba õigelt trassilt tsipa kõrvale kaldunud). Sõitsime siis õige teeni tagasi, kus meie teekonnad lahku läksid. Muuhulgas küsisid nad kavala naeratusega, mida me seal teeme. Me ei paljastanud siiski oma tegelikke eesmärke :) Raudalu gaasijaotusjaama juures kohtusime jälle ja nad juhatasid meile kätte vahva maasikakoha. Paraku peab ütlema, et ühe maasika kohta tuli minimaalselt kümme äärmiselt näljast sääske!
“Ülemiste järve tagune roheliseks” viies aare.
Torude juurde tahtsime tulla juba pärast Igavest mälestust. Aga kuna ma õigel momendil lugesin kaarti valesti, siis torude juurde jõudsime alles nüüd. Ja et mitte uuesti kaardi lugemisega eksida, siis läksime torudeni õkva läbi metsa. Rattad jätsime poole metsa peale ja tuled ka vilkuma, et need pärast üles ka leiaks :D
Karp jäi kiirelt silma. Tegemist on küll gaasitoruga, aga miskipärast meenus see.
Me täname!
Kollase toru kõrval on ikka tunduvalt lihtsam metsas jalutada, kui ilma toruta teel. Ei ole vaja gpsu ega muid maamärke jälgida. Ja nii me ei eksinudki teelt, suundusime otse teed aardeni. Täname peitjat!
Logiraamatust leidsime külastajad tulevikust, torude kõrval oli vahva jalutada, aitäh!
Nende torude juures on nüüd ka lõpuks käidud. Rolleriga oli päris mõnus nulli veereda, autoga see küll võimalik poleks. Logisin aarde ruttu, kuna minu juurde tuli meeletult sääski. Aitäh!
Kuldari ja Kati uus geomobiil viis meid otse kõrvenõgeste ja sääskede areaali. Kaunis koht ja veel kaunimad torud :)
Siin ei olnud mingit segadust ja isegi sääsed olid viksid ning viisakad. Sõitsime oma "uue" geomobiiliga otse nulli ja tegime kiired logimisrituaalid. Aga torud olid tõesti ilusad kollased. Kollane lihtsalt on kohe selline väga ilus värv. Aare oli ka igati tore :) Aitäh!
Kui nii lähedale juba sattusin, ei saanud seda drive-ini ka logimata jätta.
Kui juba sai siiakanti tuldud ,siis oleks olnud patt ka seda aaret mitte otsida.Aitäh!
Mõnus õhtune jalutuskäik. Muidu hästi vaikne, ainult vaikuse taustaks kollaste torude mahe mõmin. Tänud peitjale!
Aare leitud ja logitud. Kuna Taivo heidab mulle aeg-ajalt ette, et ma alahindan meie auto võimeid ... siis siin oli tänasel päeval paras proovikivi ... kõik töötas nagu vaja :) Täname peitjat, poleks vist niisama küll kunagi sinna kanti sattunud.
Siin oli omamoodi huvitav uriseva ja kollase kõrval tatsata. Lumi kandis mõnusasti, läbi ei vajunud. Nimed said raamatusse ja läksime tuldud teed tagasi. Tänud peitjale.
Kui juba jalutamiseks läks, siis jalutasime siia kah. Keegi rumal oli tükk maad torude kõrval sõitnud ja oma sodikoti torude kõrvale jätnud. Kott oli suur ja maa külge kinni külmunud :( Kurb!
Sinna minek oli paras treening-lumi tegi oma töö. Aare jäi kah kätte. Lõppkokkuvõttes väga mõnus jalutamine. Tänud!
Tõesti olid suured ja kollased torud. Lastega otsimiseks ja neis geopeituse huvi äratamiseks suurepärane lihtsasti leitav aare. Tänud!
Torud leitud ning aare ka. Proovisin veel siit otse Ülemise vanakese juurde minna kuid üsna mehine kraav saatis mind tagasi auto juurde...
Oli kohe vaja oma 4x4 masinat looduses katsetada. Töötas Töötas. Sai kenasti nulli mööda seda teed, mis seal parasjagu oli. Seda oligi vaja korralikud päevaks. Ja isegi tagasi sai... . Aare oli oma koha peal, kena ja korras. Aitähh
Ratastega kohale jõudes oli ainult üks mõte - miks ei võinud panna pikki riideid selga. Kohati 1,5m kõrgused nõgesed ei teinud elu mõnusaks.
Et nulli jõuda hakkasin läbi võsa minema. Ei jõudnud aga kümmet sammugi teha, kui ootamatult olin jõudnud georaja peale. Ilusti nulli. Järjekordne kohtumine nõgestega, surusin raisad maha ja logisin aarde. Korra pidi ikka torudele ka ronima ja sai leiu lõppenuks lugeda. Tänud!
ümbruskond tundub lihtsalt niiii kutsuvalt sürr -võlumets, kaugel inimasustusest metsikkuse rüpes (tajun irooniat enda jutus, mõistan, et tegu on gaasitorudega), kuid just see võlumetsa ja isolatsiooni tunne mul seal ikkagi oligi -tegelikkus vastas mööda mingeid kummalisi teid siiski minu ootustele. oiii see on üks neid aardeid mida olen tahtnud otsida (ja loomulikult leida) sellest ajast kui aardest esmakordselt lugesin. ja nüüd ongi see tehtud, aitäh! :)
tore lugu küll ! nullis aaret polnudki. oli hoopis seal,kus ma kohe arvasin teda olevat. aga hädasti oli vaja enne nullis ragistada. tegelt on see driveinn aare.ei pea isegi otsa ümber pöörama. tänud!
Kui käisime seal siis tekkis just parasjagu udu. Torude juures lisandus väga põnev heli, eriti creepy atmosfääri võiks see luua täiesti pimedas. Tänud ka kellele iganes, kes sääsetõrjevahendi aarde karpi jättis, läks täitsa vaja :)
No me ikka tegime asja põnevaks. Seiklesime mööda metsa ringi ja siis avastasime et Seenepuu aare on lähemal juba. Võtsime siis selle ennem ära, kui torudeni jõudsime. Kahte kitse ja päikeseloojangut nägime ka. Aitäh.
Kollased kohisevad torud, ja hambad aardekarbis....kõhe.
Meie teeneline geomobiil nimega Subaru oli seekord jäänud maha ja liiklesime wannabe-geomobiil Ford'iga. Selle aarde juurde liikudes sai kiirelt selgeks miks Ford ei ole hea geomobiil - tema kipub ikka rohkem asfaldiauto olema. Sellegipoolest, peale kiiret peatust kollaste torude juures otsustasime usaldada kaarti ja liikuda edasi mingi koha suunas kus justkui tee läks üle kõrvalkulgeva kraavi. Kui lõpuks teeolud nii hulluks läksid et geomobiil ilmselgelt hädas oli, võtsin nutiseadmest lõpuks lahti meie asukoha aerofoto ja selle põhjal oli selge et mingit autoga kraaviületamise võimalust seal ei ole. Seekord siis esines rike jälle selles rooli ja istme vahel olevas tihendis. Ilmselt ei saa jah siin geomobiili süüdistada, sellist autot pole veel tehtud mis selle tihendi lekkimisest üle oleks...
Tee Seenepuu juurest viis kollaste torudeni:) Kohale jõudes ei olnud vaja palju vaeva näha. Aare sai kiirelt leitud ja logitud!
Väntasime pliksidega ratastega kohale. Vaatsime Elysega sama asja mõlemalt poolt. Mina nägin enne, aga tema ütles selle kiiresti välja. "Leidsin."
Jalgrattaga lähenedes oli juba ammu selge, kust aaret otsima peaks. Ei võtnud, panime mündi millega saab Mändjala kämpingualal pesema minna.
Jällegi kiire leid. Kuigi teed olid porised, sai otsustatud ikkagi ka Seenepuu juurest veel edasi järgmise aardeni jalutada. Oli huvitav käik - kodukoha mets küll, aga vot sinnapoole, kollaste torude juurde polnud kunagi varem veel sattunud! Oja sai ka lõpuks ära nähtud ja kindlasti läheme ka peagi veel sinna kanti tagasi, et ka Kurna oja aarded üles otsida!
Seenepuu juures otsustasime, et võib veidi edasi jalutada ja nii me torudeni vantsisimegi. Aare tuli kiiresti välja loogilisest kohast. Et sealt siis tulebki maagaas :) Vahva koht. Aitäh peitjale.
Autost aardeni oli umbes 400 meetrit, mis kadusid õnneks ruttu. Vahva aare, aitäh!
Autoga saime pea 5 m kaugusele aardest. Vihjet lugedes kujutlesin endale midagi hoopis muud ette, kuhu ronima peab või midagi. Aardes eritas vastikut lõhna üks Off-i purk. Praegu mõtlen, et oleks pidanud vist kaasa võtma selle. Edasi minna ei õnnestunud ning mina elasin paar ärevat hetke üle, kui autot ringi pöörati. Kuidagi ei tahtnud sinna metsa vahele kinni jääda.
Tänan aardepeitjat ja tänan mikit, kelleta me ilmselt toopäev poleks sinnakanti läinud ja nii vahvaid seiklusekesi üle elanud.
Vaatasin kollased torud üle, tänu vihjele lihtne leid. Aardes olev off-i lõhna saime logiraamatu ja ränduri katsumisest nii palju kaasa, et jätkus teist tükiks ajaks veel autossegi… :D
Käisime ligipääsu otsimas, kuid kodutöö oli kehvasti tehtud, oja jäi kogu aeg meie ja aarde vahele. Lagendikul vaatasime igatsevalt teisele poole ning näe, jooksja seal. Seal peab mingi tee olema. Näe, rattur! Kuidas nad sinna saavad?! Vaata, auto!!! Kuskil peab üks tee olema! Aga aeg läks hiliseks ning noorgeopeitur virilaks ning loobusime. Aitäh jalutuskäigu eest!
Võtsime manitsussõnu tõsiselt ja viimase lõpu käisime jalgsi kuigi praegusel aastaajal oleks päris nulligi saanud sõita. Täname aarde eest.
Aare on heas korras ja kergesti leitav.
Tänud peitjale :)
Torud tegid korraliku lärmi, polnudki varem nendel nii lähedal liikunud. Päris huvitav. Tänud juhatamast.
Tänane viimane Tallinna aare, mõnus sügisene ilm, sääski 0, põdrakärbseid 0, võsast vaid talveks rootsud järel. Tänud. Leid ise kiire.
Käidud, leitud :) Võetud märk, jäetud vile ja pastakas.
Tegemist peaaegu drive-in aardega. Aare ise heas seisus ja selle sisu kuiv.
Kollased torud on mulle tuttavad arvukatelt orienteerumisvõistlustelt sealsetes metsades. Aardeleid tuli lihtsalt! Tänud! Muide, aardekarbis on tugev "Off"-i lõhn, kuna seal on see pudel sees ilma korgita!
Valdeku tee otsast alustades ei kohanud küll midagi sellist, millepärast keskmise sõiduautoga sinna suvel ligi ei saaks. Vast nende kõige madalamatega võib huvitavaks minna. Kiire leid ja logimine. Käed haisesid veel pool tundi hiljemgi sääsetõrjevahendi järgi, kuigi mina seda ei kasutanud.
Teise korraga leitud:) ja siis kiiresti. Eelnevalt ei olnud lugenud logisid, kui nüüd lugesin ka kiirelt leidsime. Soovitan alustada Raudalu Gaasijaama juurest.
Torud leidsime, aga kahjuks aaret mitte:( teine kord uuesti
Peale logimist tegin aardes leidunud OFF-i abil katseid randme küljes isukalt verd rüüpava sääse peal. Ilmselgelt häiris aerosooli konsistents teda oluliselt vähem kui mind. Siis silmasin läbi nõgeste, just nagu hunt läheneks. Igaks juhuks ronisin ratta selga ja nägin sadulast selgemini, et kui oligi hunt siis liba ja kõnnib hetkel igatahes kahel jalal. Õnneks see susi mind ära ei söönud kui mööda sõitsin. Endamisi juurdlesin, et kellel sinna sirtsu sohu üldse asja saab olla - kalamehe varustust tal kaasas polnud, koera ka mitte, isegi kaheliitrist õllepudelit ja koduteelt eksinud näoilmet ei olnud. Nii et mine sa tea.
Kõmpisin seenepuu juurest edasi mitte just jooksusammul - mulle see vaikus keset Tallinna meeldis. Lõpuks hakkas silm eemal üht kogu seletama. Esimese asjana pakkus kujutlusvõime mulle erinevaid metsaasukaid, eelkõige metssiga, aga kui metssiga lõpuks jalgratta selga ronis, siis oli selge, et tuleb kujutluspildis korrektuure teha.
Geps näitas aardeni 170 meetrit, mis oli, täpselt nii nagu võis arvata, hinnanguline vahemaa minu ja ratturi vahel. Õnneks hakkas rattur sõitma ja mina jalutasin siis kah talle vastu. Kohakuti jõudes tuvastasin enda arvates eheda geopeituri näolapi eelkõige selle pahuralt umbuskliku ilme pärast, mis justkui üritaks öelda: "Susi sind, mugu, söögu, kas jäin jälle vahele?" Või midagi taolist. Logiraamatust leidsingi sama kuupäevaga [tunk]'i logi. Nii et mine sa tea.
Kuradi vänge OFF on seal aardes.
EVEV (Ei võtnud, ei võtnud!)
Käidud-logitud, kulus minulgi see sääsetõrjevahend marjaks ära :)
Ega ikka ei lähe linnaautoga aardeni välja küll. Vähemalt mitte hooliva peremehe juhtimisel madalapõhjalise sõiduriistaga. Meie jätsime auto koguni kuuesaja meetri kaugusele, kui tee läks eriti kitsaks ning teekonarused suureks. Autost väljudes sai võetud ettevaatlik hoiak, sest paari aasta eest sai samalaadsel teel ühe rästikuga kohtumise kogemuse võrra rikkamaks. See ei olnud meie kõige parem päev. Peale juhtunu meenutamist kohtusime peagi ka ühe roomajaga. Sel korral oli tegemist siiski vaskussiga, kes kiirelt jalga lasi. Pea poolel teel kuulsime kõrval heina sees suuremat rabistamist. Arvasime, et peletasime mõne looma liikuma. Kuid seekord siiski mitte. Üks mäger rabistas kraavis meist pea paari meetri kaugusel hoolega mingi tegevuse kallal. Meid ei teinud ta märkamagi. Ei hakanud teda ka häirima ja jalutasime edasi. Iga meetriga lisandus meie seltskonda järjest uusi nägusid. Teel tutvusime suure hulga sääskede ja parmudega. Tõttöeldes ei olnud me sellest tutvumisest suuremas vaimustuses. Putukad nägid aga üsna rõõmsad ja rahulolevad välja. Ka ühe pontsaka puugi lähemast tutvumisüritusest ütlesime viisakalt ära, kuigi ta üritas viimase hetkeni kramplikult meie embusesse klammerduda. Viimaks jõudsime ka aardeni. Selle leid oli kiire. Õnneks oli keegi hooliv geopeitur aardesse jätnud sääsetõrjevahendi, mis muutis tagasitee oluliselt mõnusamaks.
Ohvrõudist polnud lõhnagi. Päris nulli ikkagi ei saanud, mingi 3 meetrit jäi puudu. Aitäh.
Logisid lugedes tundus, et saab offroadi. Tegelikult ei saanud ja saab ka sõiduautoga ligi. Logi sai kirja ilusal kellaajal 00:00. Aga tee läheb siit edasi. Vaatab mis seal on. Tänan aarde eest!
Tehtud-nähtud. Suviselt palju sääski sealkandis. :) Ei võtnud ega jätnud midagi.
Kas tõesti mu kadunud kinnas?! Tundub, et pean lähiajal ühe jalutuskäigu ette võtma... Vedas, et GloveLove Geopeiturist ette ei jõudnud, muidu oleksin kindlasti ilma olnud...
Tahtsime juba ammu selle aarde juurde minna, kuid nüüd avanes hea juhus. Osad lapsed autodes magasid ja väike loksumine tuli ainult kasuks. Leid oli lihtne ja kiire. Võetud märk ja jäetud hülss.
Vabaõhuühikast ja tasuta Uuskasutuskeskusest lahkudes otsustasime teha matka järgmise aardeni. Aarde juures ootas meid lahkunud geopeituri kinnas. Et omaniku tagasipöördumist mitte maha magada, oli kinnas roninud põõsasse ja tegeles tuules loperdamisega.
GP 1036/ GC 1253
Sõiduauto võib muidugi koju jätta. Vana hea kahel jalal liikumise viis on muidugi parim. Kellegi käsi vedeles aarde kõrval, loodan et aardevarga oma.
Hetkel on soovitatav sõiduauto isegi 1,4km kaugusele jätta. Sealt on mõnus jalutuskäik aardeni. Kollastest torudest kostus kerget kohinat.
Pargimaasturiga otsustasin ka kusagil 400 meetri kaugusel teeäärde ära parkida, et siis kand-varvas-kand-varvas aardeni jalutada. Torud olid täitsa olemas ja mõnusad tibukollased veel. Tänud!
Nautisin ilusat ilma ja kvaliteetaega iseendaga. Suur tänu aarde eest!
Need kollased torud on mulle vägagi tuttavad . Kuna koht oli tuttav, siis teadsin, et autoga saab üsna lähedale. Kuna 100 m enne torusid oli sobiv parkimiskoht, siis päris nulli siiski ei trüginud. Mia leisid aarde esimesena kohe kui oli torude juurde jõudnud. Vaatasime sisu üle, midagi põnevat seekord vahetamiseks ei leidnud. Logisime ja jätkasime teed samas piirkonnas oleva järgmise aardeni.
Kurna oja juurest tegime mõnusa jalutuskäigu torude maasse sukeldumise aardeni. Tänud toreda aarde eest
Ilm oli sobilik ning seetõttu sai masinaga ka nulli sõidetud.
Lihtsalt [pnsiire] logile vastuseks: ma oletan et võib olla suurte õhuliinide pärast, kuna teiselt poole neid elektri liine tulevad torud taas mõneks ajaks maa peale kuni lõpuks Tallinna alla ära kaovad.
Kui on öeldud kirjelduses, et madalapõhjalisega ligi hästi ei pääse siis Golf 3 on ju hea küll minna. Pääsesime kenasti mööda teid aardeni ja leid tuli ruttu. Muidugi toredaks läks tagasi saamisega, kuna ümber pööramisel suutsime oma masina kenasti mätaste või kes teab mille vahele kinni istutada. Õnneks saime ikka mingi poole tunnikese mässamise peale välja, auto ringi ja kodu poole. Kohapeal tekkis ka korra küsimus, et miks need torud just seal maa sisse lähevad.
Müstiline koht, mingid torud lihtsalt lambikohas lähevad maa sisse? Või tulevad sealt välja? Oleneb vist sellest, kas torude vaatleja on optimist või pessimist. Igatahes torudes liikuva kahiseva olluse saatel kohvipaus ja edasi järgmiste aarete juurde. Aare korras ja lihtsalt leitav, mulle sellised tsivilisatsiooni märgid meeldivad lambikohtades. Tänud!
Kant on väga tuttav, kuna olen seal kaks korda üht õllesõprade orienteerumisvõistlust korraldanud. See tõttu ka enda üks aare seal kandis. Ka sealt taas algavad torud olid tuttavad, kuna üks meie punkte oli seal lähedal. Seetõttu teadsin, et korraliku parketimaasturiga saab ikka nulli välja sõidetud. Nullis ei läinud ka kaua ja logi oligi kirjas. Kui kedagi huvitab ja kui ma ei eksi, siis peaks olema tegu Tallinn-Karksi gaasitrassiga. http://www.gaas.ee/maagaas/maagaas-eestis/
Hommikul teatati, et tahaks mere äärde või metsa minna. Mere ääres ju külmem, seega valisin metsa ja lähim koht mis metsaga meenus oli Kollased torud. Auto parkisime Viljandi mnt äärsesse parklasse mälestuskivi juurde ja edasi läksime jalutades ja kelgutades. Aardele lähenesime väikese ringiga kuna ilm oli ilus ja muidu oli ka tore ja lõbus. Paarsada meetrit enne aaret tundus kahtlane, et õiges suunas enam jälgi ees polnud. Elve ka uuris juba, et kuhu ma meid toonud olen aga sumpasime läbi paksu koheva lume ikkagi edasi ja järgmistel on nüüd värsked jäljed ees. Tagasi tulime veidi lühemat teed pidi, kokku tuli mõnus 3,2km jalutuskäik ilusas talvises metsas. Aitäh! :) EVEJ
Täna avastasin uusi teid sealkandis, samuti märkasin üht mälestuskivi, mille olemasolust ma varem midagi ei teadnud. Autoga niheleda ei viitsinud, auto jäi ~1,5 km kaugusele ja sain korraliku jalutuskäigu aardeni teha. Kohapeal läks kiirelt, logisin toru all lume eest peidus. Aitäh! EVEJ
Pärast haledat peksasaamist Laagri aleviku juures olid need värvilised torud nagu rusikas silmaauku :-D Just see, mida vajasime. Üks normaalne, leitav, lihtne aare, mis kutsub metsa jalutama. Tuttavasse metsa, siin olin aastaid tagasi Ülemiste Vanakese (mitte see Tallinna LV peletis) aarde juurde teed otsinud. Mäletasin neid kollaseid torusid hästi. Täna lähenesime jalgsi üht teed ja lahkusime teist mööda. Vahepeal undasin me läheduses ATV-d, kumbki kumbagi ei seganud.
Aare igati korras. EVEJ. Aitäh Madisele mõistliku ja meeldivas kohas oleva aarde eest!
Ei hakanud päris nulli autoga trügima, sest väike jalutuskäik ei tee kunagi paha. EV, J: kaks märki.
Subaru polnud ammu muda näinud, kerge lõhna ta siit siis ninna sai ka, viis meid ilusti aarde kõrvale. Aitähh!
Seekord jäi kogu lõbu siinsest maastikust mehe ja auto kanda, sest mind pargiti 4 m kaugusele aardest. Eks ole seal joostud küll juba :) Lihtne, tänud!
Leidsime jalutuskäigul. Võtsime kõristaja, jätsime kollase võtmepaela. Tänud peitjale!
Täitsa tore oli jalutada, kollased torud eemal läbi puude terendamas. Lisapunktid tulid leevikeste ja valgeselg kirjurähni(?) eest.
Miskipärast keerlesime enne autoga ümber rajooni ja ei suutnud otsustada kust siis lõpuks metsa minna. Vantsisime seal tasapisi ja äkki, einoh inimesed, sihukeses kohas, järelikult sama asja peal väljas. Korjasin jäljekoera igaks-juhuks rihma otsa ja olidki Tanel ja Liis. Ajasime törtsu juttu ja matkasime edasi.
Kohale jõudes ei tekkinud aarde peidukoha osas mingit küsimust- peidukoht oli niivõrd etteaimatav. Mõnus lihtne leid :)
Väike hommikune jalutuskäik. 57 buss oli täna pühade puhul kohe liigendbuss, pidavat palju surnuaias käijaid olema. Tee peal logis Liis Seenepuu ära ning siis mööda käänulisi radasid juba torude poole. Aarde juurest lahkudes tuli meile vastu [kolla] tiim. Mõnus lihtne! Aitäh!
Telefoni ilmajaam näitas päikest, mida reaalne silm küll ei seletanud, kuid ilusa ilma puhul otsustasime siiski ühe väikese geotuuri teha. Torude juurde viis kena tee ja aaret ka eriti otsima ei pidanud. Tagasiteel näime 5 saksa lambakoera, keda treenima viidi. Hea, et lahkusime, kuna polnud sugugi kindel, et neile varga kättesaamist ei hakata õpetama. Tänud aarde eest.
Möödus vaid nädalake ja jõudsimegi selle aarde juurde. Kui päris aus olla, siis sai mõni päev tagasi käidud umbes 200m peal, aga kuna siis targal masinal aku kooles, ei hakanud lõpuni minema. Nüüd tagantjärele tark olles oleks võinud ju autost kirve võtta ja sellega kohale minna ning ära logida. Ega seal eksimisvõimalust ei saanudki olla.
Tänud aarde eest! EV; J: TB!
Mõnus jalutuskäik metsas, kus erinevalt väljaspool metsa olnud tuulele oli suhteliselt vaikne. Torud leidsime kiiresti ja aarde ka. Tänud mõnusa jalutuskäigu eest. J: TB Karol`s Santa ja GC Soome lipuga.
Mööda teed sai kaugemalegi, aga keegi oli vahetult enne normaalsele teele jõudmist onni ja aia püstitanud. Tuli tagasi mööda geopeiturirada kolistada. Aardesse jäi rändur, kaasa tuli kolm. Aitäh!
Ettenägematu geokülv tõi meid juba tuttavasse kohta tagasi. Läbi võsa tallates jõudsime korraliku geomaanteeni, millel üsna mitmesuguste maasturite rehvivorme võis kohata. Sekka kontsaga kummiku ning korralike roomikute jälgi. Peale suhteliselt tuima astumist ilmus loogilisest kohast kena karp päevavalgele. Oma logiteate kirjutasime Reixile sappa. Tagasi sõiduvahendini jõudnud, ilmusid teab-kust kaks keppivat keskealist uurima kuhu sealt oleks mõistlik edasi astuda. Suund kätte näidatud, jätkasime oma teed. Täname!
Auto sai pargitud ja võtsime ette mõnusa jalutuskäigu lähedalolevate aarete juurde. On ikka mõnus ilm küll. Kerge uduvihm lisab vaid ilu sellele soojale talvele. Täname mõnusa jalutuskäigu eest!
CDLXXII. Peale Jänedal einestamist tuli laiskus peale ja ei viitsinud enam pimedas metsas tuiata, kuigi algselt oli plaanis ka Nelijärve kolmikule tuul alla teha. Seega jäi enne koju jõudmist veel ammu tuttavate torude juurest läbi käia. Ei, mitte käia, sõita! Keegi oli küll umbes 200 meetrit enne lõppu teele takistuseks oksi/puid vedanud, kuid need koristasin eest ja veeresin lõpuni. Logisin kohina saatel.
Seenepuu aarde juurest hakkasin minagi autoga siia pressima. Oli vaja ka ära testida, mida madalapõhjaline viietäheline jaapani ime metsas korda saadab. Kuna arsenalis oli mul ainult auto-gps, siis see soovitas mul taganeda maanteele ning sõita nulli Järvevana tee kaudu ümber Ülemiste järve. Kuivõrd see ettepanek mulle sensibiilne ei tundunud, siis võtsin loodusest esimese ettejuhtuva tee, mis liikus nulli poole.
Pärast paarisajameetrist sõitu veendusin, et pole nagu mõtet punnida, kuna teerööpad muutusid aina sügavamaks ja tee pehmemaks. Ega's midagi, tagurpidi käik sisse ja tuldud teed pidi tagasi. Seejärel valisin teise marsruudi, millega oleks isegi jõudnud samuti ca 4 meetri peale nullist, paraku oli oksahunnikust keegi oksi teele laotanud ja sealt ma edasi ei pressinud. Õnneks oli keegi teinud teeäärsesse võssa justkui ideaalse parkimiskoha ja jätsin auto sinna. Seejärel oli ca 200 m kand ja varvas. Aare ise tuli kergelt. Tänan loodusesse saatmast :)
Hetke halluses olid need torud mitu korda ilusamad kui suvel. Pealegi olid mõlemad torud hoos valjuhäälse sosistamisega, väga vahva matk oli nende sihvakate torude seltsis. Kuidagi väga lahked olid nad ka - andsid aardelaeka kohe oma valdusest logimiseks
No kustkohast siis nüüd alustada. Võib-olla sellest, et torudeni jõudmine oli tänases päevakavas kindel punkt, sest vaja oli lõpetada ühe ränduri lõputuna näivad seiklused minu taskus ja leida talle sobiva suurusega aare. Õppetund number 1: ära kunagi usalda oma gepsu. Ehk siis lähenesin sihtkohale alguses täitsa õiget teed mööda, aga geps vana tõbras raius, et tuleb hoopis mujalt minna. Lõpuks otsustasin talle alluda. Õige pea leidsin end kuskilt punktist x mudasel metsateel. Kivid kraapisid auto põhja ja otse ees vedeles murdunud puu. Ei saa edasi, ei saa tagasi, ümberpööramiseks ruumi pole. Õppetund number 2: auto peab maast laeni geovarustust täis olema. Kunagi sõitsid meiega Lätti kaasa taburett ja ahjuroop (lühikesed inimesed, noh), nüüd mõistsin, et ühes korralikus autos peab ikka mootorsaag ka olema (eriti kui sa oled naisterahvas ja kümnemeetriste puude tassimine natukene üle jõu kipub olema). Õppetund number 3: ära üldse autoga võssa sõida. Seda viimast õppetundi olen ma küll Lääne-Virumaa metsades korduvalt läbinud, aga ju siis oli nüüd liiga pikk vahe sisse jäänud. Ja nii ma siis seal metsas passisin. Kuna muud üle ei jäänud, siis võtsin telefoni ja seletasin irvitades, et kuule, ma olen nüüd sellises kohas, kuhu ma kedagi hästi juhatada ei oska, aga äkki sa võtaksid mootorsae ja tuleksid appi. Ja lõpuks tuldigi. Ja tee sai kenasti ära puhastatud. Aardele ma enam lähemale sõita ei julgenud ja nii sai viimane jupp kõnnitud. Karp paljastus kiiresti. Rändur sinna hästi mahtuda ei tahtnud, aga pärast minu kannatusterikast teekonda ei jätnud ma talle lihtsalt valikuvõimalust. Aga tänud uue koha tutvustamise ja kõigi nende õppetundide võimaldamise eest.
Noh, kodutee viib mööda ja see Saabi pilt ajas proovima, kas Saab või Ei Saa. Siiski variant kaks, 200 meetrit jäi puudu, keegi oli mingid puud maha ajanud ja siis neist üle sõitnud. Aga lambiga jalutada oli ka tore ja kuulata, kuidas tuul torudes vilistas. Täitsa tore koht, aitüma näitamast!
Minul säravaid tärne võtta polnud, seega sain oma kaksis v-ga umbes 600 m peale ja edasi talla taksoga. Selline mõnus jalutuskäik, isegi päike piilus hetkeks pilve vahelt ning jälgis kahte matka selli. Leid tuli ruttu, tänud.
Hirmsasti tahaks vahel midagi logida aga ei mäleta, et mis ja millal on leitud. Minu retsept sellisel juhul: sisesta otsingusse leidmata aarded, vali mõni tuttav nimi mida oled näinud logiraamatus peale leidmist, vaata aarde kirjelduse juurest kaaslase logi kuupäev ning värvi täpp. Tänasel päeval ei kavatse mina küll ühtegi aaret ignoreerida, olen kulutanud mõistatustele ka aastaid, enne kui lahenduseni olen jõudnud ja kavatsen ka edaspidi seda teha hoolimata sellest, et poole aasta eest olid kõik mõistatusaarded ka lahendatud-leitud aga täna on jälle hunnik ees ja ootab oma aega. Kui puu otsa ei taha ronida, leian muu võimaluse kui vee alla ei tohi minna, vaatan sõprade seas ringi kui it-d ei oska, kasvatan patsi ja ja otsin endasuguseid, jnejnejne. Vahepealne hirm, et aarded hakkavad otsa saama läks ka üle ja üritasin ise miskit peita. Osasi aardeid ei saa küll ise füüsiliselt leida-lahendada, kuid nende otsimise juures viibida kavatsen ikkagi ja jutt, et kõiki aardeid ei peagi leidma, on minu jaoks tühi sõnakõlks...peab ikka küll! Kas või selleks, et teada millest jutt ja omada isikliku kogemust-arvamust ja saaks olukordade lahendamisel rakendada elukogemust. Ups...ma ju kirjutan logi aarde juurde, mitte foorumisse aga ehk peitja andestab, kuna kollaseid torusi jälitasin ausalt nagu verekoer kuni nende kadumiseni. Ja natuke tatsamist sellise kohina saatel, ei teinud isegi minu füüsilisele liiga. Tänud aarde eest!
Jätsime auto mühiseva maja juurde ja astusime mööda kohina äärt edasi. Mingi aja pärast kohin enam nii tugev ei tundunudki, ju kõrvad harjusid lihtsalt ära. Aarde leidsime loogilisest kohast kolmandatena. Siiakanti polnudki varem sattunud. Tänud!
STF 10:45. Madalapõhjalise autoga Saab saab aardest umbes 4,25 meetri kaugusele ja edasi ei soovita trügida, sest siis tuleb logida. Tee aardeni igati korralik. Meile meeldis, aitäh!
Üritasime siis teist korda kiirreageerida. Kui aare ilmus, oli kohe selge, kuidas läheneda, paar päeva tagasi olime ju korra sealkandis sõitnud. Teekond aardeni oli selline kõikuv, aga auto peatus kenasti aarde kõrval. Kuue särava tähega auto sai selle teega rahulikult hakkama. Väike põnevus - kas keegi on juba jõudnud... Seekord ei - FTF läks kirja 00.40. Aitäh väikese põnevuse eest, aarde eest ka - ei mingit tundidepikkust guugeldamist, aitäh lihtsa toreda aarde eest.