Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kiviloo küla asub Harju maakonnas Raasiku valla äärealal, Perila- Jäneda maantee ääres Jõelähtme jõe ülemjooksul. Kiviloo ümbrus oli juba muinasaja lõpul küllaltki asustatud, mida tõendavad kivikalmete olemasolu ja muinasleiud nii lähemast kui ka kaugemast ümbrusest. Kiviloo küla on esimest korda mainitud 1241.a. Kiulo nimega. Koha algupärane nimi Kiulo on eestipärane nimi, mis tähendab kivist loopealset. Praegune Kivoloo mõisahoone ehitati 1905. a põletatud puidust mõisamaja asemele K. Th. von Stackelbergi poolt. Juugendstiilis ühekorruseline hoone on mitmekesise liigendusega ja selles leidub ka hilise tuudorstiili elemente. Peahoonele loovad ilme eri kõrguse ja kujuga katusepainnad, vahelduva rütmiga hooneosad, laiad krohvipiirded ja jõuline hammasfriisiga karniis. Mõisamaja ümbritseb vabakujunduslik park, kus asuvad ka keskaegse piiskopilinnuse varemed.
Aarde leidmiseks vajaliku leiad nullist!
Ilusat otsimist!
Vihje: pole
Lingid: http://www.kiviloo.ee/
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Raja algus | 59° 17.0000' 25° 14.5467' |
Aarde sildid:
soovitan (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4QQYD
Logiteadete statistika:
97 (86,6%)
15
4
2
1
1
0
Kokku: 120
Kahtlustan, et lõpp jalutama läinud. Peale poole tunnist võimlemist ja silitamist ning sõbrakõne õlekõrre kasutamist hakkasin mitteleiu logisid uskuma.
Ei vaadanud varasemaid logisid, seega inimkatsed, et esimesed 2 punkti tulid ruttu, aga lõpp puudu...
Varem leidja käis ka otsimas ja ütles, et polnud enam, vajab taastamist...
Sai ülevalt ja alt otsitud aga leidmata ta jäigi. Vast kadunud jah.
Usse ei näinud seega sai ülevalt ja alt otsitud aga ei leidnud midagi. Lahkusime leiuta
Algus läks ludinal, lõpus uurisin siit ja sealt, kuni hakkasin end seal taskulambiga vehkides imelikult tundma.. eks teinekord valgemas uuesti.
Mingid ehitustööd käivad momendil mõisas, need otsimist ei seganud. Aitäh.
Oli tore otsimine peitja silme all :) Vahva multiaare, mis siin muud. Aitäh peitjale.
Peaaegu oleks siit kogemata mööda sõitnud kui kõrval istmel hakkas keegi piuksume, et kas seda ei tahagi logida. Tänan.
Kodule kõige lähem aare ka leitud nüüd. Raskusastet (loe: Timix) vaadates oleks eeldanud kõvemat nuputamist. Aardekarp vedeles maas, paigutasin ta enda arvates õigesse kohta!
Kuna me siinkandis juba olime, siis tahtis Reigo, et ma selle ka üles otsiks. Teades, et see on Timixi aare, siis ma alguses väga vaimustuses polnud. Õnneks läks väga kergelt. Mõlema vahepunkti leidsin esimesest kohast kuhu vaatasin. Boonuseks sain veel kiikuda ka. Mida veel tahta. :D
Tänud peitjale lihtsa multi eest! :)
See on üks karpidest mida olen kaua kaua lihtsalt ignoreerinud. Asub täpselt selle tee ääres, kust maale sõidame aga no timixi multi ju :D Kellel siis selleks aega on :D Seekord oli aega ja pidi tõdema, et täiesti kiusuvaba asi ja mõnusalt lahendatud aare. Tänud peitjale ja loodan, et sul Austraalias ka ikka sama palju nöokreemi kulub ja topsid kasutust leiavad asjalikult :P
Üle pika aja õnnestus näha jälle üht nn "koduvahenditest" tekkinud konteinerit, viimasel ajal ei tule enam nagu meeldegi, et simpelim tops võib olla ka midagi muud kui tutikas petiampull või lock-lock... Aitäh meelde tuletamast :). Ja simpeli multi eest samuti aitäh, autoga kulus meil stardist finišini vast max 20 minutit.
Esimeses punktis sai natuke pimesikutatud, aga kui vajaliku info kätte sain, siis läks kuni lõpuni kõik ladusalt. Lõpus tuuseldasin jupp aega, kui lõpuks kõik 2,5 maastikuga kohad hakkasid ka plussmiinusega otsa saama, jäi maas silma tops ja sõna prügi. Õnneks selgus siiski, et see ei ole prügi ja sinna saab oma nime üles kirjutada. Panin aarde enamvähem adekvaatsele maastikule, üsna loogilisse kohta.
Juba jupp aega oli lasteaias mu tütre sõbranna sikutanud mind seelikusabast ja öelnud "Teele ema, ma tahan ka teiega tulla aardeid otsima". Mis mul siis üle jäi kui sõbranna nädalavahetuseks meile tuli. Ja kui kolmas musketär sellest kuulis, tahtis ka tulla. Seega sain ma järsku nelja tütre emaks. Valikusse sattusid seekord mõningad multiaarded, et anda lastele ka liikumis- ja otsimisvõimalus. Antud aare avaldus meile kiiresti, saime alguspunkti kätte ja kõik muud kohad ka. Esmakordne otsija Gerda võttis aarde kohe õigest kohast välja. Lapsed said pisiku kätte ja nõudsid veel. Tänan peitjat meeleoluka päeva alguse eest.
Kõrval majas tegi tubli peremees hoolega tööd, jälgis kullipilgul me tegevust, seega ei hakanud me täna seal rohkem toimetama.
Kena multikas kenades kohtades. Seda mõisa polegi varem kohanud. Ilus väike ja pai maja. Ja külakogukond on kah kenasti tegus ja hoiab asjadel silma peal. Aardega läks ikka aega , aga kuhu temagi lõpuks pääseb. Vahepeal tekkis juba kahtlus kas ta üldse alles on , aga kui sellest surnud seisust jagu sain , oli ka tops leitud ja logi kirjas. Kehakultuur ja virgutusvõimlemine ma ütlen....need tulevad elus kasuks. Aitähh
Esimene kord jäi tegevus teises punktis poolelei aga see kord läks kiiresti. Aitähh :)
Selle aarde otsingutega alustasime Netiga juba hommikul. Kui olime jõudnud nulli, avasasime, ups see on ju multi, aga kuna meil oli vaja kiirustada edasi, siis tegime algusest pildi ja rallisime minema. Nüüd geopäevalt tagasi tulles, otsustasime sõpradega koos selle ära korjata. Veel üks kiire väljahüpe oma geopäästeautost ja olimegi lõpus väljas. Peale raskusastmete selgumist, jäi Netile konteiner silma ja oligi aare korjatud. Tänud peitjale.
Selle aarde võtsime lihtsalt koduteel, kusjuures minu asi oli õigel ajal autost välja hüpata ja Jansil sabas sörkida. Lõpp-punktis olin ma lausa nii "mugav", et ei hakanud isegi telefoni kaasa võtma ning kui Jansi raskusastet küsis, laiutasin mina, nagu blondiin kunagi, käsi. Nähh, ütles Janar, ja vaatas ise raskusastet. Tubli noorgeopeitur Elys leidis aare, tänud peitjale!
Väga tore multi. Ja jällegi saime külastada toredat väikest küla. See oli siis tänase päeva viimane aare. Ja üleüldse tundub, et aitab küll Timixi-aarete-otsimisest, nimekirjas ainult 60+ leidmata Timixi aaret. Tänud!
Aare oli ilusti varjus ja ma loodan, et ta püsib nii veel kaua, sest see oli üks hea multi. Aitäh!
esimene punkt tuli kiiresti ja teises olime lihtsalt pimedad vist :D
Tore multiaare kenas külas. Aare vedeles murul, panin ta varju alla. Tänud.
See ei ole küll kivist lugu, mida siin samm-sammult lugesime - selle küla kivi peale juba sammal ei kasva! Küll te olete tublid tegelased, kiviloolased! Ja nii vahvale külaplatsile tulen jaanipäeval kindlasti tagasi.
Väga armas külake. Tõesti ilus ja seal on ikka vaeva nähtud, et kõigil tore oleks. PS lõp-ppunkti jõudes tahtsin ka oma abikäe ulatada ja prahi maast üles korjata, aga selle peal oli kirjas- See ei ole prügi! No logisime ära ja panime selle mitteprügi vähe varjulisemasse paika. Tõesti ei tea, kus tema päriskodu oli.
Leitud! Väga kenaks on Kiviloo küla muutunud. Jõudu tegutsejatele!
Kui juba lähedal olin, siis tegin väikse põike ka selle aarde juurde. Sellega läks tunduvalt lihtsamalt kui arvasin, mõlemad eelpunkti käisid kiiresti ja lõpus tuli ka aarde mõne hetkega välja. Aitäh peitjale.
Kuna olin juba Kivilool, siis logisin ka selle aarde. Punktid tulid kiirelt, aga lõpus kontrollisin kõik võimalikud ja võimatud kohad üle, enne kui aare näppude vahele jäi. Lõhn, mis karbist tuli oli mõnusalt naiselik.
Ega tegelikult plaaninudki siia sattuda aga kui ma juba avastasin, et me nullist nii lähedalt möödume siis tuli ikka uurida millega tegu. Õnneks sujus kõik nii kiirelt ja sujuvalt, et peagi olime lõpus, kus kulus küll veidi aega enne kui õiges suunas mõtlema hakkasin aga tänu abivahendile oli Elvel tops peagi käes. Täname, oli igati meeldiv peatus.
Vahvate seltsilistega jalgratastel GP-RMK Peraküla-Aegviidu, neljas päev, 64km(248km-st). Esimeses punktis on olukord korras, teises on toetava iseloomuga (tahaks abistavat kätt) ja lõpus, kui olime peitja nime vaadanud, oli leid kiire. Jätkasime teekonda Alavere lõkkekohta. Tänud peitjale.
Leitud, matkates RMK Peraküla - Aegviidu matkateel. Kokku 5 päeva ja 248 km.
Lahe aare, tutvustas küla igast kandist. Lõpus otsisime igast võimatutest kohtadest ja kui Krista peitja nime ütles, sõnas Sylli, et otsime valesti. Selle peitja aarded on niisugused ja varsti tops pihus oligi. Mulle jäi seos segaseks aga ma pole selle peitja aardeid ju ennem leidnud kah. Jällegi kaval teostus.
Täitsa mõnus ja ka lahenduv timix-i aare. Lõpus on küll hea peidukas leitud, vaevalt ükski mugu selle avastab. Jaanitule materjali on nii palju kokku aetud, et lähedal olevad puud võivad kuuma kahjustusi saada.
Kohale läksime suure hurraaga, aga noorpeiturite huvi ja tähelepanu röövis nõiakivi, niiet tegime hoopis fotosessiooni kividel :D.
Tundub, et nullis käisime veerand tundi enne Katret ja Thunderit, saime nad vist isegi pildile, kui suuremat teed mööda lahingusse suundusime ;).
Täitsa mõnus multiaare.Otsimine läks sujuvalt,aare korras.Tänud tutvustamast!
Mõnus multikas. Logiraamatut nähes ehmatas mind asjaolu, et viimane logi oli aastatagune. Telefonist järgi uurides tuli välja, et viimased paar logijat lihtsalt olid veel endiselt mõtetega 2015. aastas :)
Eelmine kord siinkandis olles, oli aardel hooldussoov püsti ja ei hakanud päeva lõpus peatust tegema. Seekord oli kõik tipp-topp. Kõige kauem otsisin just lõppu, kuid kui tundsin, et hakkab vaikselt külm, lõpetasin nalja ja võtsin peidukohast topsi välja. Aitäh!
Õnneks viisid vihjed meid kiirelt kohale, kuid tundub, et purk vajaks veel tugevamat kinni naelutamist, sest meie leidsime selle oletatavast kohast umbes 2 meetri kauguselt maast. Helistasime 4K tiimi teistele K'dele ja küsisime kuhu me selle täpsemalt tagasi peaksime panema. Sai vast enam-vähem loogilisse kohta, kuid vajaks kindlasti uuesti ülevaatamist ja pisut turvalisemat asukohta :)
Kolmas kord pidi olevat mingi seadusega kirja pandud. Õnneks see seadus oli täna meie poolt. Kuigi mingil väikesel hetkel oli küll juba ahastus, et camoon, ei saa jälle ja juba kadunud olla :) Aaret avades levis õhus mõnus roosilõhn. Huvitav-huvitav, kas Timix pani selle konteineri kellegi tagant pihta või ... Igal juhul huvitav parfüümi valik. Võtta polnud midagi, jätsime "võtmehoidja".
Suured tänud Timixile, et peitis ja taastas :)
Kuna lõpp-punkt on vahepeal taastatud, läksime uuele katsele. Esimese hooga tekkis jälle nõutu tunne, no ei ole teda kuskil. Kui aga laiema pilguga nulli ümber ringi vaatasin, leidsin aarde natuke eemalt muru seest. Pistsin eeldatavasse pessa ta tagasi, aga ei ole päris kindel, kus ta õige koht oli.
Esimene punkt oli korras, teises punktis teostasime remonditöid. Lõpus oli karp tõesti läinud, panime uue.
Omanik peaks aarde üle vaatama, sest seal, kus see tõenäoliselt olema peaks, meie kontrollvisiidi ajal seda ei leidnud. Kontrollisime mujalt ka, pm cm haaval kogu lõpp-punkti ja selle lähiümbruse üle, aga tundub et aare jalutama läinud.
Tõsijutt, pimedus mis pimedus. Kas nüüd lihtsalt pime või geopime, see on hetkel vastuseta jäänud.
Nullist leidsime ka meie info kiirelt. Teises punktis valdas meid väike segadus. Ei leidnud midagi ja tõttasime tagasi esimesse punkti, et kas me oleme ikka asjast nii aru saanud nagu ette nähtud. Saime kinnituse ja uuesti tagasi teise punkti. No kahjuks olid mingid maavälised jõud veidike lammutustööd teinud ja vajalikud osised leidsime tähelepanelikuma otsimise tulemusena mitte sihtotstarbelisest kohast (aarde omanikku ka teavitatud) ning siis võtsime ette tee viimasesse otsustavasse punkti. Gps tegi mingit tralli ja alguses otsisime aaret täitsa valest kohast, siis ma vaatasin numbrid üle ja need olid puha valeks läinud - ühesõnaga aiateibad. Väike parandus ja otsisime juba õigest kohast, aga kahjuks jäi meie vaev tasuta. Vaatasime küll peale ja alla, kõrvale ja taha, aga meie eest see aare ennast ka peitma jäi. Plaanime uuele ringile minna, sest peale geovestlust jäi hinge kripeldama see, et sinna me ju vaatasime ja kohe mitu korda, aga kes teab, vbl ei vaadanud piisavalt tähelepanelikult. Homme uus päev ja uued tuuled, sellega koos ka puhanum aju ja paremad silmad ning tundlikumad käed :)
Nullist möödumisi on mul ette tulnud aastate jagu, aga seekord otsustasime sellesse aardesse ja kanti süveneda.
Kõigepealt see, et aare on timixi meisterdatud. Juba see fakt tekitas kahtluse ussi abil minu kindlustunde sisse väikse augu (ega see auk tegelt nii väike polnudki). Ja teiseks, kui kaarti nats “kõrgemalt” vaadelda, siis tundus see null kuskil mitte nii drive-in kohas olevat.
Aga kui lugesime logisid ja vaatasime ka kaarti veidi “madalamalt”, siis paranes kindlustunne justkui imeväel. Igatahes ühel hetkel peatasime auto infotahvli ees. Mida teha tuleb, oli meil kohe selge. Noorgeopeitur luges ette, mina panin kirja. Ega seal suurt keerulist sisu polnudki, juba 3-4 minuti pärast olime järmises punktis. Ka seal sujus kõik sama kiirelt, noorgeopeitur vuristas numbreid, mina kribasin need paberile.
Edasi nii ladusalt ei läinud, kuna autosse istus ka Murphy. Tema juhendamisel sai õigest teeotsast hooga mööda sõidetud. Kohalike kitsede ja lammaste kõva lärmi saatel sai Murphy ruttu autost välja tõstetud ja soovitatud tal jala edasi minna. Meie aga tagurdasime ja pöörasime geomobiili otsa ikkagi gepsu näidatud suunas.
Ka järgmisest õigest kohast suutis järele jooksev Murphy meid eemale peletada, kuid peagi ta jõud rauges ja geomobiili tagurpidi käik tõi meid õigesse kohta.
Parkisime, väljusime ja seadsime sammud gepsu järgi. Ega seal palju gepsu vahtima pidanudki, õige objekt paistis juba eemalt. Objekti juures proovisime kõrvu maapinnale lähemale tuues kuulatada aarde helisid, aga ei kuulnud eriti peale tuule midagi. Seejärel läksime aga tuule eest peitu ja siis oli ka aarde heli kuulda. Karbi saime kätte siiski kõige viimasest võimalikust kohast (Murphy??).
Aga edasine oli kõik plaanipärane: karp lahti, nimed kirja, EVEJ, karp kinni, peitu tagasi. Seejärel proovisime ära ka kohaliku kiiga-kaaga, mis toimis täitsa hästi.
Lõpetuseks, kui käia timixi aardeid pidi, siis näed kodumaad ikka iga külje pealt!
Tänud!
Raja alguses jäin kohe korralikult stoppama. Tundub, et "Kiviloo lahingu" konteineri kiire leid hellitas ära. Lugesin terve Kiviloo ajaloo infotahvli läbi, 3 korda käisin kivi juures, 2 korda lugesin kirjelduse läbi. Vahepeal oli juba mõttes osta endale veel infot selle Nõiakivi ja mõisa kohta. Õnneks helistama ei jõudnud hakata kuna alles siis taipasin, et peaksin mõtlema nagu timix. Annab tunda, et pole ammu Raasiku ümbrusesse aardeid otsima jõudnud.
Saanud uued töökäsud kätte, suundusin edasi. Järgmises punktis olin totaalselt pime. Arvasin, et tean kust ja mida otsin. Mul oli isegi õigus. Üle 5 minuti kindlasti jõllasin ühte ja sama kohta ja alles siis avaldus mulle vajalik informatsioon. Ainuke koht kus kähku läks oli lõpp. Kokkuvõtteks võib öelda, et hea lihtne multi kui osata õigesti asju läbi mõelda. Tänud!
Kena ümmargune null, põhjalaius täpselt 17 minutit. Ei tea mis loogika järgi GP saidi kood seda teisendab, tähelepanu köitis DMS kujul koordinaat 16 minutit ja 60 sekundit :o)
Nojah, igatahes kui ma sinna nulli kohale sain, oli liiklus tihedam kui ristuval peateel. Autod vurasid pidevalt mööda ja eranditult kõigil oli järel niisugune kõrge haagis, millega tavaliselt hobuseid transporditakse. Kõige hämmastavam, et neid läks mõlemas suunas - oli nii mõisa poolt tulijaid kui ka sinna minejaid. Lugesin ajaviiteks viimaseid logisid ja silma torkas Mari mainitud märksõna "laat". Ma ei tea kas hobuste laadapäev oli parasjagu lõppenud, igatahes mingil hetkel saabus vaikus ja kui ise hiljem mõisa juurde sõitsin, polnud väljas hingelistki. Põhjuseks võis olla ka ägenenud vihmasadu. Ma olin Ainult esimesest tähest alates nagunii läbi ligunenud, seetõttu ei viitsinud langeva vee pärast enam eriti põdeda.
Vihjed vahepunktidest tulid kiiresti, lõpus veetsin veidi rohkem aega. Mõnus peidukoht nii laiemas kui kitsamas mõttes. Kui mõisa lugu on kirjelduses lühidalt ära toodud, siis kivi loo peab igaüks ise välja mõtlema!
Esimesed 2 leitud. Koordinaatide järgi siis kohale marssides ei leidnud enam midagi. Sai ronitud ja käpuli maas ka roomatud. Märg ilm, tuul... Ühesõnaga jääb ilusamat ilma ootama see koht.
Tänud siiski seikluse eest.
Ilmselgelt oli täna halb päev siin külas millegi otsimiseks, sest alguspunktis ei saanud ma aru, mis laulupeole ma jõudnud olen. Autosid muudkui vooris, küll üht-, küll teistpidi. Selgus, et täna toimus siin laat. Aga tuli välja, et igaühel oli oma asjadega tegemist ja ma jõudsin kohale siis, kui viimased juba endid autodesse pakkisid ja vaatasid, kuidas minema saavad ning nii see tore aare lõpuks uhkes üksinduses leitud saigi. Tore tükk, tänan!
Mulle sellised multid meeldivad, kus kõik on algusest peale kohe selge, mida teha tuleb või kuhu minna. Tänud.
Tõesti, täiesti meile sobiv multikas, saab autoga lähedale, ei pea oma tühja pead vaevama arvutustega, lõppaare ilusas kohas, tõesti, saab septembri koolipoisi 5 kindlalt kätte!
vahelduseks siis ka selline ilma viperusteta multikas. lõpp-punkti lähistel tegid mugud lõket,aga muidu valitsesid otsimiseks vägagi soodsad olud. ei läinudki kaua kui koputades sain aru,kus aare end peidab.peale seda sõime preemiaks õunu ja tegime külakiigega kiikingut. päris võllikat siiski teha ei saanud, piirajad oli kiigel peal. aga sellegipoolest väga mõnus elamus, sest polnudki kaua niimoodi kiikunud.mõnus punkt suvistele seiklustele üle eesti.. :)igal juhul tänud huvitava multika eest. koht kuhu ilma geopeituseta naljalt ei satuks :)J:TB
Vahepunktides läks kõik võrdlemisi ladusalt kui jätta välja vahepunkt, kus neid-mugu oli ennast unustanud asjast 10m kaugusele värvilist alkoholi manustama. Näppis seal ääretus nõutuses oma nutifoni ning oli meile muidu tüliks. Samas saan aru ka, koolivaheaeg saab kohe läbi ning juba nädala pärast samal ajal peab koostama jutustust "Что я сделал во время летних каникул". Masendav.
Logisime rõõmsasti ning jätkasime tagasihoidliku retke "Skoorin nagu jaksan"
Ühe vahepunkti lähedale oli kohalik neiuke maha istunud ning ennast telefoniga tegutsema unustanud. Sättisime siis nii et auto jäi preili ja meid huvitava objekti vahele ning Lauri otsis koordinaate auto varjus. Lõpus ajasime külakiige ka korraks kurjaks. Aitäh.
See on kindlasti kellegi teise aare mille timix on mingi hirmsa ähvarduse saatel oma nimele reganud. Kuidagi kahtlaselt ruttu läks.
See oli täiesti plaaniväline otsimine, aga kuna Andreas oli väga solvunud, et teda Pikaveski silla alla ei lubatud ronida, siis tema meelepaha leevendamiseks otsustasime talle ka natuke põnevust anda.
Nullis tulid juhised kiirelt ja ka muhk tuli kiiresti, kuna suutsin peaga lajatada otse sildi ääre pihta. Ülejäänud teekond läks kenasti ning lõpus olime isegi üsna üllatunud, et: 1. polegi mikro ja 2. nii kena koht. Tegime mõned tiirud ümber nulli ja kui ma lõpuks käe karbi järele sirutasin, teatas Aigar, et ta oli karpi ka just ise teiselt poolt näinud. Usutav. Igatahes tänud, tore koht. Ja väga vajalik "Häda ja viletsus" oli ka õnneks omal kohal.
Nonii. Arvestades seda missuguste õelustega Tanel on esinenud, ei lootnud ma siin mitte midagi väga lihtsalt leida. Aga esimene punkt tuli kohe kätte ja teisegi suutsin ma natukese aja pärast kätte saada ja siis lõpp-punkti kord. Sellele viimasele lähenedes ma mõtlesin muidugi jälle, et no anna abi. Ühes kohas ma juba olen sellist oletatavat lõppu näinud, kuigi ma ei teagi kas see oligi lõpp, sest see aare on mul siiski leidmata. Aga ei olnudki midagi hullu seekord ja see oli küll tõeliselt üllatav. Pärast Nelijärvel pasunasse saamist tundsin end täiesti tegijana:) Haa-haa...
DCCCLXXX. Eelpunktid kulgesid täna libedalt. Lõpus olin lihtsalt pime, ilmselt segasid keskendumist ka eemal asuvad mugud. Lõpuks patuga pooleks sain nime kirja. Tore, et ka külades elu uuesti areneb.
Mõis tundus allee lõpul nii kutsuv, et esimese hooga põrutasin nullist mööda. Aardeleid oli nagu muiasjutust: korraga nii seest kui väljast, alt kui pealt. Aitäh!
See aare osutus lihtsamaks, kui ma kõigi nende Nelijärvede ja Aegviidude järel kartnud olin. Hea lihtne multikas. Täname!
Peale jõelaburünt 2 juurest autosse jõudmist lubasin Andrele, et nüüd liigume otse Kohilasse ja rohkem geopeitusega väga ei toimeta, kui just miskit teepeale ei jäe. Aga see siin jäi :). Vahepunktid võtsime lausa lennult ja ka lõpus jäi aardetops üsna kiiresti näppu. Tänud!
Meie pole erilised multiaarete otsimise nautijad aga see oli täitsa tore otsimine. Märkimist väärib ka seik, et otsimine lõppes logimisega. Kiidame peitjat!
See oli üks mõnus multiaare. Ei mingit üle mõistuse sokkide kudumist ega värvide nuputamist. Mida peitja eelistaks ja mida tema kaaslanna. Ja milliseid ema heaks kiitis või jõuluvana kingiks tõi. Lihtne ja loogiline, kenasti mustvalge nagu sebra kasukas.
Seega veeresime punktist punkti, imetlesime vahele ka mõisa ennast. Pildile jäädvustama aga ei hakanud, üks väga kole Hummer? laias keset mõisaesist ja rikkus pildi ära. :( Mis muud, veeresime edasi ja õiges kohas tatsasime üle laia lageda aarde karbini. Seltskonnast igal ühel omad eelised, pikemad kaesid kõrgemalt, pisemad piilusid madalamalt. Kellel oli õnne, seda ei maini. :P
Aitäh! Kordan ennast- see oli mõnus aare! EVEJ
Korra ma iseseisvalt seda aaret juba jahtimas olen käinud- paraku tulutult. Seekord suurema seltskonnaga asja uurides oli asi hoopis lihtsam ;) Tiimitöö toimis algusest lõpuni suurepäraselt- alustades alamõõdulisest noorsandist ja lõpetades lõpp- punkti kompamisega ülevalt ja alt, paremalt ja vasemalt, seest- ja väljastpoolt ;)
Alguses andmete kättesaamine ja lõpus aarde noppimine õnnestus meil hästi ja korraliku tiimitööna. Seejärel hullasime näha ja saadaolevatel atraktsioonidel hulk aega. Tuul tahtis pikali puhuda kuid ilm oli imeilus. Täname, ilus koht!
Algul sai natuke nullis otsitud, mismoodi edasi teha tuleb. Aga varsti sai mõlemast kohast oluline info välja loetud ja ka aardekarp leitud. Väike külake aga oma mõisa ja tundub tegusa kogukonnaga. Aitäh juhatamast. Karp seest talvest niiske, logiraamat korras. Ära sõites paistis tahavaatepeeglist järgmine peataja (otsija?)
Lõpetasime oma poolelioleva töö. Seekord lihtsalt läksime ja võtsime aarde kohast, kus teda möödunud korral kindlasti polnud. See oli ikka päris jube, mis möödunud korral sai tehtud, kust vaadatud ja millised me peale kõike seda välja nägime :D Tänud vahva küla tutvustamise eest!
Sain julgust aardeomaniku logist. Seekord sammusin kindlal sammul kohe peidukohani ja asusime logima. Eelmisel korral seda seal kindlasti polnud. Eelmisel korral veetsime lõpppunktis oma tunni, aardeleidu polnud, aga seest tean ma väga täpselt kuidas ja millest see ehitatud on. Tänud, saime seega selle toreda külaga tutvumisele positiivse punkti panna
Mõnus multikas, lihtne ja ümbruskonda tutvustav. Täname, meile meeldis! EVEJ
Leidsin aarde kohast, kus ta kindlasti olema ei peaks. Kuidas ta sinna sattunud oli, ei tea. Panin aarde tagasi oma algsesse peidukohta.
Selle aardega läks kõik kuidagi valesti, esimeses punktis pidin lolli peaga peaaegu kivi otsa ronima, ennem kui mõistsin asja lihtsust, Lõpppunkti koordinaadid kirjutasin valesti ja äärepealt oleks ühte koerakuuti roninud aaret ootsima. Lõppunktis tegime kõike- ronisime, silitasime, kompisime, roomasime, ma arvan et ma isegi kasvasin mõne sentimeetri et igasse kohta ulatuda. Ühte asja me aga ei teinud - me ei leidnud aaret
Siin saime oma puuduva kivi, lastele igatahes palju huvitavama, kui lahingut mälestav variant. Juhised käes, liikusime peale mõningat ronimist edasi ja jõudsime lõpuks ühe peitja varasemast loomingust juba tuttava objekti juurde, kus Triin siis peale minu tulutut otsimist karbi enesekindlalt välja tõmbas. Aitähh!
Püha Taneli vol.2. Nullis tegime pakkumisi, et millisel hetkel meid kivi juurde suunatakse ning järgmise numbri saamiseks tuleb ilmselt nõiarohud välja tuua kuna ilma nendeta pole mõtet Nõiakivile ju minnagi. Tegime nii nagu kästi ja millegi pärast vaatas Merike väga hapult mulle otsa kui olin teinud ettepaneku jalutada järgmise punktini ja istusin autosse. Oh teda narri küll...kas ta tõesti ei tea, et ma jala ei käi ja vett ei joo ning jalutan ainult nelja ratta peal? Igatahes kogu aarde ülesehitus mulle meeldis ja kahju oli, et punkte nõnna vähe oli. Eks tegime ise veel külas mõne tsõõri ja üllatuseks tervitati meid nagu vanu tuttavaid...kohe soe tunne puges hinge. Lõpus oli kaaslasel juba mure kui ta mõtles peitja figuurile, vaatas ennast ja mind, ohkas ning kadus kuskile. Mina kehitasin õlgu, et ju oli vaja ning avasin aarde karbi...oh sa tont! Usun, et Merike põeb georefleksi kuna karbi krõbinat kuuldes oli ta naksti mu kõrval ning otsis autogrammi paberit...paras Pavlovi juurde kontrolli saata...ma ütlen :) Suur tänu peitjale järjekordse vahva koha eest!
Kivi nähes läks loomulikult ronimiseks, mina jälle sain fotoka endale ja ei raatsinudki enam autosse tagasi istuda, jalutasin järgmisse punkti ja püüdsin pilvi pildile, koos päikse ja tumelilla taevaga. Mõisa ees seisis stiilne sõiduk, peaaegu tõld, aga kui toru aia vahelt sisse pistsin, hüppas keegi peauksest välja - ei tea, kas oli juhus, aga tundus viisakam taanduda. Lõpp oli samuti mõnus, hea meel on näha selliseid külasid. Tänud kutsumast!
See aare meeldis mulle algusest lõpuni. Ega seda kivi vaadates meenunudki mulle, et seal olen olnud,nüüd kodus olen targem, olen käinud jah kunagi seda teist aaret seal vormistamas. Alguses lõpuni oli minul uudistamist ja pildistamist omajagu, nii pidi Alex lausa lisapeatusi tegema, et ma ikka kõik soovitu üles pildistada saaks. Lõpus puges hinge korraks kahtlus, et ... aga õnneks dzentelmen võttis ise aarde peidukast välja :D. Tänud vahva asja eest!
Ilus stiilne asi. See, mis teha, oli selge kohe - nii palju on elu juba õpetanud. Külaplatsil läks mölluks ka - üks teine seltskond vaatas seal ka kahtlaste nägudega ringi, aga lõpuks segunesime ja lapsed möllasid koos ka. Selle aarde eest selge kiitus!
Läksime endid veidi tuulutama ja võtsime lähimad aarded ette. Selle koha peal oli ükskord varem ka aare, kuid see oli virtuaalsemat sorti. Praegune pakkus mõnusat ringkäiku ning ümbruskonnaga tutvumist. Aitäh!
Tore aare ja kõik oli omal kohal hea kiire multikas ja ilusaid kohti nägi ka. Tänud peitjale. EVEJ.
Hetkel tunnistan oma rumalust/pimedust alguspunktis. Kuna täna üks pikem rännak plaanis, siis pikemalt juurdlema ei jäänud.
Tööteel Tartusse jäi see uus aare eelviimasena ette. Nullis tundsin kohe, et olen siin käinud. Kivi juures silti uurimas ja nõiakivi aaret "leidmas". Seegi kord sai otsitav ruttu leitud ja võis edasi vurada. Mõis oli hästi korras ja kena. Lõpu koordinaadid tulid veel kiiremini kui esimeses punktis, hetkega. Lõpus leidsime end samuti väärt paigas. Tore, et inimesed viitsivad kodukandis jännata ja kasida ja korrastada ja rajada. Hädast ja viletsusest oli asi kaugel. Igas mõttes. Aare leidus täpselt nullist ja sobivast kohast.
Aare kombes. Teise logiraamatusse on esmaleid veel tegemata ;-P Jätsime pastaka ja helkuri. Adieu, Harjumaa! Tänud ja kiitus peitjale.
Tore aare, vahepunktid tulid vaevata ja aare ise ka peavalu ei teinud. Kuupäevaks logisin 28.10.13, palun vabandust. Tänan peitjat vahvat küla tutvustamast.
Väike jalutuskäik, natuke loodusmälestisi ja ka arhitektuurilisi ning saigi logitud. EVEJ.
Väga armas külake. Sellal kui ootasime ja jalutasime, et mõni sateliit ka paksude pilvede vahelt ühendust saaks, saime näha nii kena mõisa kui kohalikke. Tänud!
Väga armas koht ja külaelu tundub ka aktiivne olevat. Merily kiikus ja mina lugesin talle kiikumisõpetust ette. Niisugust imepärast paberit pole küll enne kohanud. Uurisime seal siis teisi asju ka, suur tänu, tore oli.
Tore küla ja tore aare. Minu pärast võiks igas külas selline olla. Lõpus jõudsin hetkeks juba leppida sellega, et maastik jääb üle minu võimete ja pean kunagi lisavarustuse/jõududega tagasi tulema aga siis tuli välja, et kõik vajalik on olemas. Hurraa-hurraa! Enne ärasõitu käisin läbi ka katsumusteraja, mis lõkkeaseme kõrval oli. Mõnus tunne jäi sisse kogu sellest askeldamisest.
Kunagise lemmiktelelavastuse keskne objekt nägi tegelikkuseski päris samasugune välja. Ropka upitas Suusi kivile, nõid jäi aga sedakorda peitu. Esimese hooga panime vahepunktist pisut mööda, teise ringiga noppisime aga vajaliku jupi gepsu. Tops jäi Brunole näppu mitte kõige esimesena arvatud kohast. Täname! Kaupa ei vahetanud.
Tanelipäeva teine aare. Sellega läks kiirelt, juhtnöörid selged ja konkreetsed, aare tuli ka kiirelt peidust välja. Aitäh.
Kiviloo aarete näol tegemist meie esimeste pimedas otsitud/leitud aaretega. On küll teistmoodi, eriti kui samal ajal veel lõõtsub tugev tuul ja sajab vihma. Aga noh, kes ütles, et kerge peab olema. Igal juhul, lõpp-punktis sai miskipärast oma elu kohe algul keerulisemaks tehtud ning otsitud ikka põhjalikult igalt poolt, pööramata tähelepanu lihtsamatele võimalustele. Igal juhul, ilusti leitud, tänud!
Väga tore aare. Kõik läks ladusalt kuni lõpuni ja nimed saime kiirelt raamatusse. Aitäh peitjale!
Jõudsin siia hommikul peale kella kümmet jalgrattaga Kiviloo lahingu aarde juurest. Kuna viimatimainitud aaret külastati juba möödunud öösel, siis selgelt polnud siingi enam FTF-lootust. Sedagi kohta polnud varem külastanud, nii et oli põnev! Ah et siin on Nõiakivi? Kusagil seal all peab ju siis ka Kivinõid elama? ;) Esimese vihjega probleeme ei tekkinud. Järgmise punkti leidsin vaevata. Ka lõpp-punkt oli selge, kuigi võimalikke peidukohti oli hulgi. Lõpuks katsusin ka õigesse kohta. Väga kaval! :) Siingi tuli STF ja seda kell 10:50. Tänud peitjale! Oli tõesti lahe!
Selle aarde juures ei andnud Geojumal üldse armu. Kõigepealt suutsin endale alguspunktis teise punkti kohta väga vale arusaama tekitada. Vaatasin kirjelduse juurde lisatud pilte ja põrutasin ühe nendest juurde. Taevast tuli midagi vihma ja rahe vahepealset ja külm tuul puhul. Lisaks oli ka pime. Lõpuks sain edasi ning varsti jõudsin ka lõppu. Seal hakkasid järgmised probleemid pihta. Täpsemalt ei saa kommenteerida, aga olin seal juba väga imelikes kohtades. Pseudonublu koostöös Google Mapsiga vedas alt seekord. Õnneks peitja aitas hädast välja ja andis õige suuna kätte. FTF 22:45 paiku. Tänan peitmast! :)