Peresaare koolimaja

Siin koolimaja juures käisin ära juba mõni aeg tagasi, aga kuna mõlemale küsimusele vastust kohapeal ei saanud ja internetiga on siin nagu ta on, seega kehvasti on, siis jäi oma õiget aega ootama. Pealegi olin siiakanti sattunud kuidagi pooljuhuslikult ning siinne mõistatuski tahtis lahendamist. Igatahes kodus sain siis selle koolimaja lõpu paika ning kohapeal teiste logide järgi sain aru, et olen lausa õiges kohas, aga no ei leia. Olles jumala avalikult nähtaval olevast aardest oma kümmekond korda mööda käinud, õnnestus lõpuks ikkagi nägijaks saada. No nii pime annab ikka olla, aga mõni kohe on. Kusjuures täna taas koolimajast mööda sõites või õigemini sellest mis tast järgi on jäänud, parkis seal auto. Olekski totter nüüd olnud seal jalutama hakata, aga võib-olla ei oleks ka, mine sa tea. Igatahes oli mul hea meel, et majaga tutvumine sai varem ära tehtud. Tänud peitjale selle koolimaja lugu tutvustamast ning aaret peitmast. Seoses koolimajaga sai ka külaelule tagasi vaadatud, polnud mittekuimidagi sellest kadunud külast enne kuulnud. Ps: aardega kõik korras

Leitud. Aitäh.

 1 

Erika Nõva suure perspektiivitundega kujundatud koolimaja, suure hulga õpilastega, suures külas ja suure hävingu eelõhtul...

Arhiivikaadrites kostis Hendrik Visnapuu jutt: "Käesoleva ja tulevaste põlvede ideaaliks aga on asustada tihedalt kõik vähegi kõlbulised maad, et ükski võõras rahvaseeme siin idanema ei mahuks... Ei ole kahtlust, et eesti rahvas viib lõpuni Balti ranniku Eesti osa kultuuristamise. Selleks on meie tõul kõik voorused olemas..."

Kuidas tänasel kosmopoliitse tolerantsi ajastul selline paatos eestimaalasi kõnetab...?

(Ning pisut teisest kandist: Olen ise naha ja karvadega sees ühes teises haridusetemplis, kus õpilasi koolitada õnnestus kaks korda kauem - tervelt 52 aastat. Uhiuues majas kõlas esimene koolikell 1961. aastal. Aga ka siis unistati liiga suurelt. Kadusid kolhoosid, kadusid inimesed maalt ja Päinurme küla lapsed jätkasid kooliteed juba kusagil mujal...)

 1 

Suts rohkem, kui kaks aastat tagasi sai seda käidud mitteleidmas ja kuna seekord ka oli graafik selline libisev, siis sai tuldud sama targalt uuesti. Niipalju läks seekord paremini, et sellest kohast, kus ma möödunud korral aaret ei leidnud, vaatas tops juba kaugelt vastu. Tänud aarde eest!

Taaskülastus 9 aasta järel. Õige null sai vahepeal kinnituse, tookord nii põhjalikult seal ei otsinud. Selle ajaga oli koht tundmatuseni muutunud, üksik elektripost andis kinnitust, et kunagi sai siit otsitud. Tänud! Aare korras natuke putitasin kinnitust kindlamaks

 2 

Tänasel pidulikul päeval otsustasime natuke pingeid maandada ja teel sihtkohta avastasime äkki, et üks huvitav koht jäi tee äärde. Kohale jõudes märkasime tee ääres üle kümmne auto ja ei saanudki pihta esialgu mis üldse toimub. Koolimaja juurde minnes selgus, et toimub kunagiste kooliõpilaste kokkutulek.Nii me sinna jäime tervelt tunniks ja kuulasime piirkonna ajalugu ja kohalike lugusi. Super ajastus iseenesest mis jääb tükiks ajaks meelde.

Teisel katsel leitud. Kui eelmisel korral sai takistuseks purunenud autorehv, siis sel korral õnnestus selle kordumist vältida.

Pidasime sealkandis jaanipäeva ja mõtlesime ka koolimaja üle vaadata. See oli kahjuks hullemas seisus kui lootsime, aga põnev oli ikkagi. Vahepunkti infost saime läbikäimiseks kolm punkti ja kõige ebaloogilisemast punktist leidsimegi aarde suht kiiresti üles. Margusel aga õnnestus lisaks veel 2 puuki ka üles korjata. TFTC!

Keerasin kruusateelt parkima koolihoovi minevale teeotsale. Kui autost väljusin kuulsin imelikku susinat. Liikudes heli suunas osutus mu kahtlus tõeks ja tagumine parempoolne rejv vajus susina saatel lössi. Edasi tegelesin aardeotsimise asemel levivabas piirkonnas esmalt levisse jalutamisega ja seejärel kui sain puksiiri järgi tellitud, siis uurisin edasi mis on aarde leidmiseks vaja teha. Pool infost õnnestus kohe leida aga teist poolt ükski infoallikas kohapeal kahjuks ei paljastanud. Sain kirvemeetodi jaoks kolm lõpu asukohta, millest lähimat käisin jala kontrollimas. Teised kais olid veidi kaugemal ja nendeni ei olnud tahtmist jalutada kuna need ei tundunud kumbki nagu loogilised kohad. Eks tuleb uuesti siia millagi tagasi tulla.

Leitud, logitud, tänan!

Mulle tundub küll, et koha pealt saab ainult poole infost, mis koordinaatide jaoks vaja on. Teise poole puhul pidime võimalikud kohad läbi käima. Lõpuks siiski jäi aare silma.

PS: GC-s ei ole viitasid mainitud videotele.

Algusest leidsime juhised ja läksime koolimaja uudistama. Pool rehkendust sai kenasti tehtud, kuid teise poole lahenduseks mängisime bingot. Kõik kolm võimalikku kohta käisime läbi ja otsustasime siis kõige potentsiaalsemas põhjalikuma otsingu läbi viia. Eks tuustitud sai seal omajagu, kuid lõpuks ma siiski leidsin otsitava.

Tänan peitmast.

 1 

Koolimaja oli põnev, seal sai ikka üksjagu ringi uudistatud, vahepunkt näitas ennast ka hetkega, aga paraku poolt vajalikku infot vähemalt meie kohapealt leida ei suutnud (ei saagi aru, kas oleks pidanud) ja kuna internetti sealkandis ka ei pakuta, siis nii ta jäi, kolm valikus olnud kohta said põgusalt üle vaadatud, aga silma midagi ei jäänud ja kuna vaatamisväärne osa oli nähtud, siis otsustasime edasi liikuda.

Siin olen mina juba kolm korda käinud ja Dauno kaks korda. Aga ikka on tore jälle tulla. Tänud

Põnevat otsimist jätkus kauemaks. Tänu peitjale!

Minu armsa vanaema kool! Äge ja täitsa parajalt nuputamist sooviv aare. Lähipäevil võib nüüd lumega eriti leitav olla, sest mis salata, jäljeread jäävad maha. Õnneks lubati juba soojemat kevadet ja loodus hoolitseb meie vigade parandamise eest :)

Teel Ida-Eestist kodu poole viis tee meid siit kandist mööda. Ega me pimedas ülearu palju lootust ei hellitanud selle aarde leidmiseks, aga mõtlesime, et proovime siiski.

Algul läks päris kenasti, pea olematust levist hoolimata. Tõsi, pink ja sellel olev info on väsinud ja sellega läks keeruliselt, kuid aimasime, mis see olla võib. Ka teise vajaliku infoga saime hakkama, küll mitte esimesel, aga teisel korral siiski. Esimeses katsetatud kohas ei leidnud midagi. Kuna Annal õnnestus vahepeal natuke levi hankida, siis saime olla kindlad, et teine punkt oli õige, aga kahjuks selles pimeduses jäi tops seekord leidmata. Tuleb valgel ajal taas tulla.

Igal juhul mäletamist vääriv paik, täname kutsumast!

Lõpuks avanes võimalus Peressaares veidi ringi vaadata. Koolimaja on olnud kunagi väga kena, hetkel vaid mälestus sellest. Lähtepunkti leidsime kiiresti aga kehvades levitingimustes hakkasime mõistatama, mis võis olla Pätsu kingitus koolilastele. Üks valik tundus päris ok, sõitsime sinna ja metsa minek. Ei andnud lootust. Järgmine valik, kohale jõudes tundus ikka liiga võsa. Hea küll, siis viimane valik. Rada lisas optimismi, mis metsa all kippus jälle kaduma. Ja siis kaheteistkümnendal tunnil nö, kui oli juba aeg minema hakata, ilmutas otsitav end meile ja nimed said kirja.

Tänud siia kutsumast.Aitäh!

Seda kanti siin töö juures uurides, tuli jutuks ja selgus, et mu töökaaslase vanavanematel oli ka siin külas majake ning ta veetis oma lapsepõlves, siinsetel hiilgeaegadel, päris palju aega. Sain vähemalt tunnise loengu kes kus ja kuidas siin elati. Väga huvitav oli. Nüüd sain oma silmaga kõik üle kaeda, aga kahjuks on kõigest sellest väga vähe järgi jäänud. Kurb. Koolimaja on siin ka ikka väga suur ja korralik olnud. Kahju, et elu selles uhkes külakeses otsa sai. Tänud tutvustamast.

 1 

Täiesti juhuslikult kujunes see aare minu jaoks kogu tripi kõige meeldejäävamaks aardeks, millele olen hiljem mitmeid kordi tagasigi mõelnud. Silver tegi hea kokkuvõtte, kuid ma ise veel täiendaksin seda natuke.

Mulle tõesti avaldas muljet see, kui eluterved olid need kolm endist õpilast. See, kui hästi nad enda kooliaega mäletasid ja sellele heldimusega tagasi vaatasid. Täpselt sihuke ,,Kevade" tunne oli peal. Et juhtugu mis tahes, ka palju-palju aastakümneid hiljem tulevad nad justkui eikuhugi tagasi enda ammu lagunenud koolimaja juurde ja proovivad seda korras hoida. Kaasas loomulikult fotomaterjal ja peas uued ideed, et kuidas pinke teha paremaks või kuidas kokkutulekuid korraldada.

See pani ennastki veel rohkem veenduma, et kui palju annab ikka inimesele juurde see, kui ta on kasvanud oma kogukonnas, kus üksteist aidatakse ja nt põldugi küntakse kõigile, mitte igaüks ei aja oma joru ning ei võta naabriga mõõtu. Lapsed on kõikide lapsed ja on igas elamises oodatud ja nädalalõpus on tantsulkad. Tundub kuidagi palju elutervem kui tornmajas istuda, saatjaks lapsehoidja-nutiseade.

 8 

Kulgesime mööda inimvaest tühermaad aardest aardeni kuni jõudsime siia koolimajani. Kohale jõudes ootas meid ees 3 vanahärrat kelle lahkel loal me neid tüüdata võisime. Selgus et tegu oli selle kooli vilistlastega, kellest vanim suisa peagi 95 aastaseks saav. Päris koolikokkutulek see siiski ei olnud kuna need pidid toimuma üle aasta ja märksa suuremas koosseisus. Ju siis nostalgitsesid niisama ja pidasid plaane pingi taastamiseks. Peitja muretsema ei pea kuna olemasolev info pidavat ka uutele pinkidele edasi kanduvat. Kui aga papid haisu ninna said, et me ka sellest koolist midagi teame ja ei ole siin juhuslikult, kus siis läks alles jutuvada lahti. Infot tuli nii palju peale, et ma ei suutnud seda kõike vastugi võtta. Miskit jäi ikka meelde ka.

1) Uhke koolimaja veevärk töötas tänu katusel asetsevale veepaagile. Elektrit aga polnud ja seda tuli aeg-ajalt käsitsi täis pumbata. Selle töö tegid loomulikult ära lapsed. Ise nad seda päris karistuseks ei nimetanud aga selle rõõmu osaliseks said siiski need poisid kes õpetajatele kuidagi eriliselt silma jäid.

2) Kord kutsutud üks koolipoiss raadiosse viiulit mängima. Poiss vaatas oma nirakat viiulit ja otsustas selle eelmisel õhtul põlve peale pooleks lüüa ning tegi öösel uue. Pärast võis üleriigilistest ajalehtedestki lugeda, et Peresaares elavad nii tegijad poisid kes ise omale viiuleid meisterdavad.

3) Üks populaarsemaid aja veetmise kohti oli võrkpalli väljak. Kuna aga lapsi oli nii palju, siis tatikatel sinna mängima saada polnud lootustki vaid see oli ikka tegijate poiste pärusmaa.

Neid lugusid jõuti meile seal veedetud 15-20 minuti jooksul ikka veel ja veel rääkida, aga kes neist juba rohkem teada tahab saada, minge liituge kooli kokkutulekuga.

Tänud.

Nullis läks kiiresti ja koolimajaga tutvumine oli ka lihtne. Lõpus suutsin ikka üksjagu pikalt õigest asjast mööda vaadata, tänud.

aare tundus olema sama peidus nagu Peresaare kunagine hiilgus. Samamoodi oli peidus alustuseks internet, seega oli peidus ka üksosa lahendusest. käisime kõik võimalikud kohad läbi, ikka oli peidus. Helistasime tuttavatele, need pugesid sõna peresaare kuuldes kohe peitu, seega oli logiraamat ikka peidus. Lõpuks saime viite kuhu võiks terasemelt kaeda, no ikka oli peidus, palju ei puudunud et oleks sinna jäänudki. Õnnestuks kasvõi suurte punnitamiste peale kohapeal ka endine hiilgus välja leida, aga see vist niilihtne pole

Leidsime. Tänud peitjale

 1 

Kuna levi seal karupepus ei olnud tegime kogu valikule ringi peale. Alustasime uuesti ja no milleks oli vaja seda ringi teha, kohe alguses ei saanud siis logida? Tänud peitjale aarde eest.

 4 

See koolimaja on tõsine vaatamisväärsus. Isegi praeguses seisus veel annab aimu, mis siia 83(!) aastat tagasi tehti. Kahju jah, et ajaloo keerdkäikude tõttu hoone kasutusaeg nõnda lühikeseks jäi. Aardeotsinguga alustasin millalgi eelmisel aastal, kuid aeg oli limiteeritud, kodutöö oli tegemata, internet oli olematu ja ehku peale lahmimiseks puudus nii võimalus kui ka soov. Sestap piirdusin vaid mõnede andmete kogumisega ning hoones kolamisega.

Täna tulin märksa paremini ette valmistatult, videod enne kenasti vaadatud, konkreetne lõpp-punkt kaardile kantud - põhimõtteliselt lihtsalt logi kirja panema. Aitäh, see on absoluutselt tähelepanu vääriv koolimaja ning üks viisakalt koostatud aare!

Leitud

 1 

Koolimajaga sai tutvututud eelmise aasta kevadel, kui siit algas EV100 rahvamatka etapp. Pimedas nägi hoone isegi põnevam välja, ei tundunudki nii nukker praegu, talvine ilus mets vist ilmestas vaatepilti. Juhised saadud, sahistasime läbi lume lõpu asukohta mõistatama. Läks hästi, saime kaunis talvises lumemetsas varsti rõõmsalt nimed kirja panna. Aitäh peitjale!

Pikk geotuur juba seljataga oma seiklustega.Peale põgusat koolimaja uudistamist pimedas heitsime korra kirvest ja tünn oligi leitud.Aitüma juhatamast

No nii hästi pole ammu kirvetanud kui siin. Kolm potentsiaalset kohta oli ning esimest leidsime üpris kiirelt aarde. Koolimaja oli vaatamisväärt.

Olin taas inimtühjas Peressaares. Seekord oli eeltöö B osas tehtud ja ka aaret nägin hetkega. Eelmine kord olin ikka väga pime otsimises. Tänud peitmast!

Leitud

 2 

3830.

 7 

Peressaare olin ma lisanud 3. päeva aarete nimekirja aga piirkonna laius ja pikkuskraadi ristumiskohas arutledes võtsime suuna hoopis koheselt sinna karupeesse. Teekond oli 17km. Muidugi kruusatee. Valdavas osas motivatsioonisirge. Ma ei söendanud kaugele ette vaadatagi vaid passisin terve aja Joonase tagumist ratast. A ja peaaegu oleks unustanud, vastutuul oli ka. Tänu sellele mul oligi vist vähe lihtsam Joonase sabas püsida.

Aaret meil lahendada polnud kavatsuski. Joonas oli Saksamaal pannud potentsiaalsed peidukohad kaarditööna paika. Mul ei olnud mingit alust kahelda, et see võinuks vale tulem tal olla. Kui keegi paneb kirvega meetri täpsusega paika selliseid aardeid nagu Kotka matkaraja, Kirjarahva tammiku jne ja suudab välja googeldada Eesti kirikute reeperite andmebaasi, siis jääb üle vaid õlgu kehitada ja näha mis imesid nüüd veel sünnib.

Esimene peatuskoht oli väga lootustandev. Pärast võssi läbimist jõudsime lahedasse talukohta. Otsisime üsna põhjalikult. Joonas seest, mina väljast. Üks oli ohtlik, teine võsane. Seejärel ründasime järgmise talukoha võssi. Teel kolmanda poole tuli ära. Aardeleid? Ei. Tuuri esimene sisekummi purunemine. Joonas suundus järjekordsesse talukohta aaret otsima, ma veeresin vaikselt vastavasse teeotsa, et seal parandustöid läbi viia. Sisekummivahetus ajas üsna närvi. Igasugused parmud, sääsed ja muud loomad keppisid mu ajusid ning seetõttu hüppas sisekumm rehvi seest koguaeg välja. Ma ei olnud parandustöödega eriti kaugele jõudnud kui Joonas jõudis juba tagasi ja teatas, et peale nõgesevõssi ei olnud midagi. Tore uudis oli veel ka see, et meil ei olnud esimese punkti koordinaati, et seda mõistatust lahendama asudagi. Joonasel polnud seda gepsus ega atlases ja mul olid kõik levisagedused üks suur null.

Joonas läks Peressaare kooli juurde esimest vahepunkti kirvetama, ma jäin oma töid tegema talukoha teeotsa. Kunagi lõpuks sain kõik korda aga tõsiasi oli see, et minu sõidukiirus kannatab nüüd kohe kindlasti. 15cm pikkuse pumbaga rehvi nii täis ei ole võimalik pumbata kui CircleK voolikust tuleb.

Kooli juures sain hea uudise, et Joonas proovis 0-leviga helistada ja isegi ühendanud ära ning sai tänu sellele abi. Vastasel juhul oleks selle aarde story lõppenud siinkohal ära. Seiklesime ringi koolimaja peal ja vahetasime mõtteid, et mis lihtsaid ja põnevaid aardeid annaks siia peita. Pärast fotosessiooni katuse peal chillisime veel koolimaja pingi peal ja suundusime aaret otsima. Aega kulus vaimari aarde peale ikka nii nagu keskmiselt - 2 tundi ja minuteid peale. Tänu Joonase kirvekatsetustele nägime Peressaaret oluliselt rohkem. Koolimaja on aga tõepoolest piirkonna suurim vaatamisväärsus. Aitäh!

<_eelmine |1.päev| |2.päev| järgmine_>

Jälle sõiduvalmis

Kooliajal on siia paar rattamatka tehtud ja laagris oldud. Siis oli maja veel tunduvalt paremas seisukorras. Aardeleid just kiiresti ei tulnud, aga sõprade abiga siiski käes.
Aitäh!

Kuna internet ei tahtnud seal mahajäetud külas minuga koostööd teha, siis käisin kõik kolm punkti läbi, aga ühestki ei leidnud, ei teadnud ju ka millist neist täpsemalt uurida. Ei vea nende Vaimari aaretega.

Küllalt plaanipäratult sattusin Oonurme tuttavale külla ja kuna ta polnud geopeitusega enne kokku puutunud, siis kasutasin juhust: talle tutvustus praktikas ja mulle kohalik giid. Hästi läks - nii vahepunktis kui (oletatavas) lõpus jäid pärast parajat ringituuseldamist leiud just talle silma. Olgu see siis algaja õnn või hea geonina.

Soovitatud linkidel olevaga tutvusin hiljem. Sain veel teadmistele lisa. Tõesti omamoodi koht ja erilised lood, aitäh Vaimarile tutvustamast.

Õhku jäi aga koolimaja sulgemise aasta. Kaasas olnud "teadjanaise" abikaasa on oma esimesed neli kooliaastat just siin pinki nühkinud ja seda kindlasti pärast 1964. aastat. Huvitav, kust saaks õiget infot...kindlasti mitte internetist:) Kohalikku pererahvast hakkas ka asi huvitama, kui midagi leiavad, annan teada.

Kunagi jäi Peressaare saaga pooleli pimeduse ja ajapuuduse tõttu, nüüd siis otsustasin pooleli jäänud projekti lõpuni viia. Aardeleid tuli mõistliku ajaga, koht vääris tutvustamist. Aitäh!

Lähenemistee oli korralikult libe aga kohale jõudsime. Kui vahepunktist juhis käes läks ühe numbri tuvastamisega kiirelt kuid teist kirvetasime. Meie täname!

 1 

Mul on väga hea meel, et ma Peressaale tagasi pidin tulema. Nüüd olin eelnevalt ka ajaloo ja erinevate filmimaterjalidega tutvunud ja alles nüüd oskad õigesti tunnetada, näha ja kogeda, mis siin olnud on ja mis järele on jäänud. Seal kohas, kus eelmine kord sai omaarust kõige loogilisemast kohast pikalt otsitud ja mitteleitud oli nüüd aare kenasti olemas. Äitäh Ingale, kes aarde vahepeal ülesse leidis. Tänu peitjatele (Vaimar ja Hannes) tean ma nüüd sellest kohast nii palju. Aitäh!

 4 

Kodutöö oli nüüd tõesti sõna otseses mõttes kodus tehtud, targematelt ka veel abi küsitud ning seekord sai täie kindlusega otse lõppu marsitud. Mis aga ei tähendanud seda, et aare kohe leitud oleks olnud. Jooksin seal ringi, kuni lõpuks tuli pähe hakata vaatama oma jalge ette, ega pole maha kukkunud. Ning imelikul kombel ma maast just aarde leidsingi, kuigi isegi mitte loogilise asukoha ligidusest. Pärast logimist asetasin nullile kõige lähemasse loogilisse kohta.
Kui hakkasin autosse tagasi minema, kõlas üle metsade metoodiliselt terve rida möirgeid: mröööuh, mröööuh, mrröööouh. Seisin võlutult kesest teed ja kuulasin, ise arutledes, kes see olla võiks. Oletasin, et põder, kuigi ühe möirge algus kõlas natuke määgimisena, ainult kordades tugevamalt. Väga vinge lõpp lahedale aardele, tänud.

Edit: Nojah, nagu mind informeeriti, siis hoopis jooksuajas sokk, kes tibisid otsis. Hea, et ma jalgu ei jäänud...

Kodutöö oli tegemata ja kohapeal ei hakanud ka telekommunikatsooni kontsernide kirumist üldse proovimagi. Ühes omaarust kõige loogilisemas kohas trampisin rohu korralikult maha aga ei leidnud midagi. Paari kohta vaatsin veel kaugelt aga arvasin, et ei või olla ja lõpuks hakkad juba igasugustes asjades kahtlema.... Eks mõni teine kord uuesti. Aga koht on ju väga huvitav, eriti kui oled veel ära vaadanud ka ajaloolise ringvaate (ETV arhiiv mulle praegu millegipärast avane?)Tänud peitjale kutsumast ja järgmine kord on uue pilguga veelgi huvitavam tulla.

Selline asi, sellises kohas! Ja millised kuulsad inimesed seda veel külastanud on! Vahva koht ja hästi peidetud aare! Kiidame tegijat!

 1 

See oli üks ütlemata kummaline paik. Raske ettekujtadagi, et see oli kunagi täiesti toimiv küla ja veel sellise uhke koolimajaga. Aare sai ka läbi raskuste lõpuks leitud. Tänud peitjale!

 2 

Jupp otsimist oli, seda tänu sellele et olulist vihjet ei suutnud välja nuputada. Phantom oli pool matemaatikat juba ära teinud ja selle tõttu läks kiiremalt. Naljakas ja natuke kurb koht see Peressaare.

 2 

Esimese infokilluga läks lihtsalt, teist poolt ei leidnud aga kusagilt. Eks kodutöö oli ka kehvasti tehtud. Ei jäänudki muud üle kui kirvest loopida. Esimese katsega maandus võssa, teine oli tabavam. Kena konteiner. Aitäh peitjale.

Leitud tänu leiutajale :) Tänud!

Netti ei olnud, loogikat ei olnud, aaret ei leidnud :(

RMK teede remont on valmis ja põlvesuuruste kivikamakate asemel on teekatteks ilus peen sõelme. Nii on see aare ja ka "Peressaare kihid" ilusti väikse autoga otsitavad.

Koolimaja oli küll uhke ehitis ja aare meeldis mulle ka, Aitäh!

Leitud. Aitäh!

Leidsime vajaliku, siis tekkis arutelu aga kuna kellegil õiget mõtet polnud, siis käisime siin ja seal. Olid teisedki käinud! Aarde leidsime ka, väga äge peidukas ja tops, kiidan. Tänud siia juhatamast, kooli vaatasine nukrustundega...

Netti ju polnud... Sellepärast keerasime nina lihtsalt Peressaare poole. Helbe vaatas c:geost, et see aare jääb esimesena ette. Nii saigi. Leidsime nullist vajaliku ning aarde leidsime teisest vaadatud kohast. Aitäh!

Kuna Peressaare kihtidesse jäi tungimata, mõtlesin vähemalt koolimaja üles otsida. No koolimaja ma leidsingi, vahepunkti ka, aga edasi ei läinud kohe mitte. Käisin ühe punkti läbi, siis kindluse mõttes veel kaks teist kohta ja kuna hakkas juba hämaraks kiskuma, lõin käega. Nagunii tuleb uus Peressaare tiir teha, siis saab uuesti proovida.

Leitud teisel katsel. Tagantjärgi mõeldes isegi suht loogiline. Tänan!

kodutöö tegemata! kasutasime kohalikke kolme kirvest! uskumatu koolimaja lihtsalt keset metsa! Tänud!

Teine kord toob alati õnne ehk kui kodutöö tehtud siis polnud probleemi aare ülesleida. Ainus probleem oli see kuidas tuvastada seda mis on maaameti kaardil ja mis oli päris elus. Kui kordinaadid käes siis oli lihtne peatu - logi - sõida edasi aare :)

 1 

Sild, koolimaja, kuused, kased, õunapuud, varemed, sisse vajunud katused, pikk sirge tee. Ja mul siin siis esmakordne kogemus gps-ga punkti otsida. Mnjah, väga haledalt kukkus välja, kõndisin nina ekraanis mööda, üle, alt läbi otsitavast. Olles alustatud teekonna alguses tagasi silmad ekraanilt vabaks ja seal ta paistis. Tänud peitjale.

Üks ülesanne oli kohapeal lahendatav aga teise jaoks oli ilmselt internetti vaja, kuid seda seal purgis kaasas polnud ning EMT ka ei pakkunud levi. Seega läksime mütsiga lööma kõige loogilisemat kohta ja läks kohe õnneks. Tänud koolimaja tutvustamast!

 1 

Olin vaevalt koolimaja juurde sisse pööranud, kui üks auto minu taga seisma jäi. Mõtlesin, et kes muu, kui geopeiturid. Aga ei, tuli välja, et vanaema toodi oma kunagist kooli vaatama. Kuna inimesed olid igati sümpaatsed, siis ei hakanud neile oma toimetamistest miskit jahu ajama vaid tutvustasin neile geopeitust. Esimene vahepunkt jäi kiiresti silma. Seejärel üritasin õiget vastust saada ka seal koolis kunagi õppinud vanamemmelt, aga seda vastust ei osanud ta mulle anda. Aga no aretasin siis mõned variandid numbritest kokku ning esimene kontrollitud paik - bingo. Tänud!

 1 

Ai pagan, mul on siiralt hea meel, et need kolm aaret Peressaarde said. Aasta tagasi sattusin esimest korda siia, kõik oli võsas, ei leidnud koolimajagi üles. Teist korda tulime, oli koolimaja puhtaks vuntsitud, võsa maha võetud ja maja ette pandud pink. Oli see siis kooli või külakokkutulek. Sattusime päev hiljem, aknal vedeles peostsenaarium, toonased viinad leidsime täna põõsa alt. Toona ronisin koolimaja katusele, seal on moblalevi, helistasin Vaimarile ja leppisime kokku, kuidas me aardeteemad ära jagame. Aga otsima jõudsin alles nüüd ... Koolimaja on aastaga kõvasti krohvi kaotanud - eelmine kord tantsis Liisi koridori peal, täna oli kõikjal praht. Levi ei olnud seekord isegi katusel. Aare tuli kähku, muude tegevuste vahel - nii hinge on see kadunud küla ennast pusinud selle aastaga ... Aitüma, Vaimar!

 1 

Ei õnnestunud ühele küsimusele vastust saada ja ükski kohtadest aaret ka ei paljastanud. Kunagi uuesti. Selle aarde tüübimääratlusega jään mina hätta - multiaare pole ta kindlasti, mõistatusaarded ... nende puhul ei peaks enam vahepunktides hr. Guuglit tüütama.

Teist korda siin kandis. Kodutöö muidugi tegemata ja seega tuli natuke mõistatada. Õiges kohas oli vaja ikka kaks korda käia, et nägijaks saada. Aitähh!

Selle aarde leidmisel paistab olevat tüüpiline muster, mida meiegi punktipealt järgisime. Kodutöö korralikult tegemata, kohtud multikaga, mis osutub mõistatuseks. Siis hakkad variante läbi kammima ning lähed kõigepealt õigesse kohta. Ei leia seal midagi ja vaatad igaks juhuks üle ka teised kohad. Ikka ei leia, no peab olema õige. Lõpuks ilmub nähtavale isegi kõikvõimas üleilmne võrk ja veendud, et no peab olema õige. Lõpuks sirutasin käe lausa telefoni järgi ja jõudsin Paavoga maast ja ilmast lobiseda, loomulikult just aarde kõrval seistes. Enne kui vihjeteni jõudsime, peatus Hanno pilk õigel kõrgusel, juhuuu! Hästi tehtud maskeering :)

Üle väga suure hulga aja olime Siimuga georadadel. Järgmiseks peame vist pidama veel suurema pausi või otsima 1/1 tava-aardeid, sest ma ei oska enam koordinaate sisestada. Esimene punkt tuli probleemivabalt ja kuigi teiseks punktiks oli esimene arvamus õige, aga sisestatud sai üks number valesti, siis aaret me esialgu ei leidnud. Ei leidnud ka ülejäänud variantidelt. Ainult vett ja mülgast oli kõikjal. No ja siis tuligi välja, et ma olen mandunud kaheaastaste tasemele - ei tunne veel numbreid. Ma töötangi hetkel kahestega, nii et aarete juurde pole vast nii pea asja. Õigetel koordinaatidel polnud leidmisega probleemi. Meile mõlemale jättis koolimaja kustumatu mulje. Mina olen selliseid mahajäetud hooneid ja külasid ennegi näinud. Enim Karjala Venemaa osas. Siim vaatas lausa suu lahti ja imestas. Aitäh ajalootunni eest! EVEJ... Jäime Jussikestele vahele ja oli tore kohtuda! Loodetavasti nad jõudsid lõpuks ikka ema/ämma juurde :)

Täna sai võetud suund kunagise Virumaa südamesse - Peressaarde. Mina olin seal varemgi korduavlt käinud, aga Urvele oli see esmakülastus. Teed olid üllatavalt heas seisukorras, aga hooned ... Vihje leidsime kiirelt, aga siis selgus, et kodutöö oli kehvalt tehtud. Kuna mobiililevi polnud, siis jätkus edasine katse-eksituse meetodil. Olime endas suht kindlad, aga otsitud kohast konteinerit ei leidnud. Jätsime pooleli ja külastasime vahepeal kahte naaberaaret. Tulles tagasi meie määratud lõpp-punkti kohtusime Mari ja Siimuga. Pärast väikest jutuajamist asusime uuesti otsima ja nüüd leidsime kiirelt. Varasema otsimise kohta võib öelda, et seda konteinerit seal varem polnud või olime täiesti geopimedad. Huvitav, mis seda tõbe võiks ravida? EVEJ.

 1 

Tööteel Nõo vallast Roelasse jäid Peres(s)aare kolmikpakett esmakordselt täitsa tee peale. Aega oli ka ja nii me siia sisse põikasime. Moor üritas samal ajal tee peal hpalangu kahe s-iga kaardikihte leida. Olgu etteruttavalt öeldud, et ebaõnnestunult ja ega viitsinud minagi seda kohapeal tegema hakata.

Tudulinna kauplusest kaasasoetatud mekkiv söögimoon leidis koolimaja ees pingi kõrval oma otsa seal, kus pidigi. Oi, küll maitses hea, ei suutnud enne isegi aaret otsima asuda. Seejärel leidsime nullist koheselt otsitava ja asusime siis A-d ja B-d otsima. Jällegi, kas olen mina loll või pime või mõlemat, aga pool lahendust mulle mõistatuseks jäigi, mina seda kohapeal küll kusagilt välja ei lugenud. Kondasime selleks isegi koolimaja läbi, päris hulludesse kohtadesse küll ei läinud - ei tohikski, ohtlik on. Isegi nüüd, internetis otsides ei leia lihtsasti vastust üles. Aitas ainult katse-eksitus, millest esimene oli õnneks kohe õige.

Lõppaare oli väga vahva, jälle midagi uut siin sombuse taeva all. Seest küll niiske, aga logiraamat kuiv. Jätsime helkuri, ei võtnud midagi. Kiitus hea mõtte ja teostuse eest! Kui nüüd aardetüüp ka paika pandaks (kui ma asjast õigesti aru sain).

Leitud! Tänud peitjale:)

 1 

Nulli juures sain kohe aru, et me pole siin esimesed. Nimelt koperdasin mingi hiiglama hunniku tühjade viinapudelite otsa. Vahepunktiga läks kiiresti ja ülesannete lahenduse tegime kogemata endale lihtsaks. Majas sees ei käinud, sest Ritale tuli jällegi meelde Undva baas. Aitäh.

 1 

Kuna sel päeval polnud õnnestunud veel einestada, siis potsatasin koolimaja juurde pingile ja kukkusin pirukaid mugima samal ajal kui kaaslane nulli suundus infot hankima. Linnupete võetud, läksin kah uurima kuhu kaaslane nii kauaks jäi ja nii õnnestus ka esimene punkt leida. Panime siis leitud vihjete põhjal mingid numbrid kokku ja, et mitte jalgu liigselt vaevata, otsustasime auto aknast georadade põhjal otsustada kuhu aare on peidetud. Sedapuhku õnnestus see esimesel koordinaadil ja aarde tünni eest annaks eraldi plussi. Minule igatahes meeldis, suured tänud!

Täitsa uhke koolimaja on kunagi olnud. Praegu aga tundus ta kuidagi õnnetu aga samas ka huvitav. Me polnud täna ainsad koolimaja külastajad. Meie lähenedes tulid koolimaja juurest atv-d ja kadusid külavaheteele. Lasime neil rahulikult kaugeneda ja manustasime kaasasolnud head ja paremat. Aarde nullist leidsime siis juhised aarde leidmiseks ja peale väikest arupidamist jäi peale mehelik loogika. Ja see loogika ei petnud. Vahva aare ootas meid peidikus. Tänud!

Aardekarp seest niiske, kondentsniiskus.Logiraamat oli kuiv. EVEJ

Võtsime juhendid, tutvusime koolimajaga ja suundusime aaret otsima. Oli teine päris armas.

Tänud aarde eest!

Eelaare kiirelt käes, veidike ringi vaadatud ja uued koordinaadid käes, sai ka aardekarp veidi hiljem peidikust välja sikutatud.

Tänud juhatamast!

 1 

Uue päeva alguseks oli ilusasti plaani võetud Peresaare küla külastus. Kõik algas koolimajast, mis oli nii mahajäetud ja üksik. Tegime koolimajale tiiru peale ja siis asusime multi-mõistatuse kallale. Siin saab ju suurepäraselt proovida erinevaid lahenduse variante. Saab proovida selgeltnägemisvõimet või pendli varianti. Meie arvates oli peitja andnud otsijatele piiramatud võimalused Peresaare avastamiseks :) Meie kolmas silm ei avanenud, aga õige variandi äraarvajal jätkus päikest terveks päevaks (loe: oli hea tuju terveks päevaks). Täname külla kutsumast!

Ainuke millest ma selle aarde juures aru ei saanud oli varemleidnute jutt mõistatusest ja väljamaalt saadud abist. Kõik lihtne ja loogiline. Aitäh!

Koolimaja asukohta teadsime täpselt, sest oleme seal mitmeid kordi käinud. Lihtsalt niisama ja koeraga jalutamas. Aare algas nagu multiaare ja edasi jätkus nagu mõistatusaare. Et meil levi üldse ei olnud ja ka kodutöö oli tegemata, siis sai loosi tõmmatud ja valitud loos kohe võitiski. Tänud vahva aarde eest! EVEJ

Keskpärane lugu nagu alati. Esimene punkt ei valmistanud mingeid raskusi erinevalt seal sisalduvatest juhistest. Koheselt seadsin kahtluse alla aardetüübi pädevuse. Kahtlustele lisas hoogu Eestis levivate mobiilside operaatorite totaalne leviauk. Kus häda kõige suurem, seal irvitav geokolleeg kõige lähem. Nii kui ma pea põõsast välja pistsin tervitas mind [andres]'e lai naeratus. Kuulsin pajatusi Rumeeniast ning nõgestest ja tegin omad järeldused. Kestvates levipuuduse tingimustes oli Andreselt saadud vihje igati abiks lõppaarde koordinaatide rehkendamiseks. Sõitsime suure hooga kohale ja kohe joonelt võseriku. Pika tuuseldamise peale hakkasin saadud vihjes juba kahtlema (iga geopeitur kahtleb lahinguväljal saadud vihjetes) ning üritasin ka ise õiget numbrit välja meelitada. Numbri sain õige kuid selgus, et kannatada on saanud hoopis minu lugemis/loendamisoskus. Ohkasin, kirusin, vandusin. Õigete numbritega lapsemäng. Eesmärk sai täidetud, nüüd on vales kohas ilgelt palju georadasid ja väljakuid - kui sinna satute, siis minge mujale otsima.

Hea lihtne leid. Konteiner mõnusalt omapärane. Ja ikka georada ees. Ja ikka kolmas logi raamatusse.

 2 

Peressaare 2/3. Tundub et Peressaarel (nii kirjutab ka Maa-amet, kuigi aardenimedes esineb versioon Peresaare) on potentsiaali kujuneda tõeliseks turismimagnetiks geopeiturite hulgas. Aarete hulgalt külaelanike kohta ja tekkekiiruselt on vist esikoht saavutatud :). Seni kuni ma kihtide juures kodutööd tegin tekkisid üksteise järel veel kaks aaret. Olles laupäeva hommikul kirjeldused üle vaadanud ja kiusatus kohe minema hakata oli suur, siis laiskus sai võitu ja leidsin et ei jookse nad sealt päevaga kuhugi. No ja kui tublimad jälle ära leida jõuavadki, mis siis ikka.

Tänasest sai siis peressaare päev. Kuna koolimaja oli esimesena tee ääres (peaaegu oleks mööda sõitnud, nii märkamatu oli tee pealt) siis sai siit alustatud. Vahepunkti leidmisega ei läinud kaua aega, edasisega läks aga keeruliseks. Koduse halva ettevalmistuse tõttu tekkis hädavajadus välise abi järgi. Aga kahjuks ei ole mobiilifirmad geopeiturite piirkondlikku aktiivsust veel endale teadvustanud, levi oli pehmelt öeldes kehvavõitu. Hädapärast sai sõnumisidet kasutada. Siinkohas tahaks öelda et vanasõna „kus häda kõige suure, seal abi kõige lähem“ on tänapäeval ajast ja arust. Mina sain Peressaare metsade vahel abi Rumeeniast :D, seal viibiv onutütar oli nõus väikse guugeldamise ette võtma. Seni kuni ma kihid leidsin jõudis minuni ka soovitud abi ja nii sai seegi aare leitud.

Logiraamatut avades oli üllatus suur et peale peitja ei olnud keegi sinna mingeid märkmeid veel teinud, ju siis need jäljed rohus peitjale kuulusidki. Igaks juhuks sai logiraamatut mõlemast otsast kontrollitud :) (no oli siin hiljuti minu mäletamist mööda mingi sihuke värk et mõlemasse otsa sai esmaleiud). Tühi siis tühi, panin FTF kirja ja liikusin edasi kadunud asju otsima. Tänud! EVEJ

Kuna tänased Peressaare kolm logi moodustavad tegelikult terviku, siis siin ka Peressaare1/3 ja Peressaare 3/3