Sellist reeglit meil ilmselt ei ole, mis ütleb kaua aare võib olla hooldamata, kättesaamatu vms iganes, kuid kas 1 aasta ei peaks olema piisav aeg asi korda teha?

Vähemalt viisakus ja austusreegel teiste mängijate suhtes võiks ikka kehtida, et aarded võiks korras olla!

Abivahend käes ja minekut, omajagu rahvast asutas end mängule. Heldur asjatas abivahendiga, aga tulemusteta, ei avanenud.

Teen logisid korda. Teine kord tagasi koos abivahendiga.

Nullis olin ammu käinud. Tookord leidsime paberi, kus oli vihje ja maha tõmmatud kiri, et abivahend pole vajalik. No kui pole, siis pole. Vihjega ei osanud me mõmmigigi teha ja ma otsustasin peitjalt küsida. Sain kenasti vastuse, mida ise välja ei oleks mõelnud, aitäh.

Olin kodutöö teinud, parkisin punkti A ja jalutasin keskele ja jäin jõllama. Ilma abivahenditeta mina küll konteinerile ligi ei saa. Siis arvasin, et äkki on midagi abistavat punktis B. Läksin sinna, ei miskit. Siis läksin uuesti punkti A, et äkki jäi midagi kahe silma vahele, ka ei miskit. Sõelusin 5 korda ja kui möödas oli pool tundi, tegin 1-se telefonikõne. Selgus, et abivahend täitsa vajalik.

Jalutasin nulli, et äkki on eelmise korra vihjet muudetud, kuid seal seisab täna endiselt, et abivahend pole täna vajalik! Äkki keegi selgitab privas: kuidas sellist aaret ilma abivahendita logitud saab ja miks siin geomängus siis eksitav vihje lubatud on?

Võtsin nullis pakutud asja kaasa ja käisin punkti A ja B vahel vähemalt 10 korda, mitte midagi selle "abikaga" ma teha ei suutnud. Helistasin kokku vist 10-le inimesele, kes kõik püüdsid aidata, kõigil oli muidugist erinev versioon aga aitäh ikkagi. Aega veetsin seal kokku 3 tundi. Siis saab igal ahvil kannatus otsa, sai ka mul. Mina konteinerit lahti ei saa. Nägu tuleb sinine. Ootan huviga järgmist leiulogi. Paha paha aare...

Oh kuidas mulle ei meeldi pooleli jäänud multid ja mõistatused. Seega oli suur rõõm, et tänane päevakava just siiakanti jälle mind tõi. Eelmine kord jäi asi pooleli ja seekord sai õnneliku lõpp-soorituse. Minu süda jättis küll päris mitu lööki vahele ning natuke närvikõdi käis ka asja juurde. Leitud-logitud. Tänud peitjale :) Mul oli siin suur rõõm olla, raudselt soovitan teistelegi. Mulle oli see päeva parimaid elamusi pakkunud aare, eks väike äpardus tegi asja eriti elamusterohkeks.

Kui jõudsime Jõelähtme Olerexi, oleks justkui geopeiturit näinud, kuidagi tuttav tüdruk oli. Olime varem otsimas käinud ning teadsime kus lõpp on. Saime siis abivahendi ning läksime lõppu. Seal kohtasime sama seltskonda, kuid ei näinud neid otsimas. Nad tulid meie poole, siis me läksime ise lõppu ning hakkasime otsima. Seltskond vaatas meid kaugelt pealt, midagi ütlemata. Lõpuks loobusime ning tulime ära, siis seltskond ka lahkus. Tegime kõne, et kinnitada oma õiget asupaika. Saime natukene täpsustusi ning saime ka aarde kätte. Nemad seda loginud polnud ning järelikult oli imelik kokkusattumus.

Ehhh [timix] ja tema aarded. Kogu see asi on vanainimeste kiusamine , ei muud midagi.Terve igavik kulus edasi-tagasi-edasi-tagasi sahmimise peale - muidugi võiks ka ise mõttega lugeda, mis kirjas on. No igatahes sai kalameestele tsirkust teha ja kokkuvõttes ka aare leitud. Ja ka spordimehi ja naisi on seal küllaga liikumas. Nii et, mis siin ikka viriseda. Aitähh

Üks vana aardekirst gepsust kustutatud. Oleme seal korda kolm-neli käinud. Viimane kord ajas segadusse aardekirjelduses olev parandus. Tänud.

Aare leitud :)

Tervelt nädal aega istus see aare minust vaid 800 m kaugusel ja ootas kannatlikult, millal pikemate tiirude vahelt tema jaoks aega jääb. Esimese katse tegin laupäeval, kui paar tundi aega oli vaja sisustada. Kummalisel kombel siis algpunktist midagi ei leidnud. Jalutasin siis ajaviiteks lõppu, sest selle tuvastamine polnud pärast ühe reetliku logi lugemist mingi probleem (kohaliku eelised). Konteiner muidugi lõpus kenasti olemas, aga lahti ei saa. No on ikka nöök küll tõepoolest. Õnneks avanes peagi uus võimalus, kui ema ja noorgeopeitur algpunkti pirukaid ostma minna tahtsid. Sõidutasin nad siis kohale ja käskisin noorgeopeituril möödaminnes algpunkti ka üles otsida. Sekundiga oli see tal näpus. Aru ma ei saa, kuidas ma ise seda ei märganud. Abivahendi taipas ta aga mulle alles siis tuua, kui avaldasin valjul häälel arvamust, et ma ei saa midagi aru enam ja kuskohast ma siis selle nüüd peaksin saama. Kui abivahend käes, tuli muidugi ka kohe täies koosseisus lõppu jalutada. Sealt mööda sai kaheksa aastat koolis käidud, nii et mälestusi on igasuguseid. Konteineri avamisega oli veidi tegemist, aga lõpuks ta siiski alistus. Kirjutasin nanorullile meie kõigi nimed, emal oli ju ikkagi esimene kord meiega aardejahil kaasas käia :) Noorgeopeitur aga suutis konteineri enne õiget aega kinni panna ja mina seda enam lahti ei saanudki. Õnneks tuli ema appi, tal selliste asjadega rohkem kogemusi. Kolme põlvkonna tiimitöö seekord siis. Aitäh peitjale!

 1 

Palju kaigaste ja kuulikestega varustatud vaenlasi. Jõud ebavõrdsed, taandusin.

Mõtlesin, et lumega pole siin väljakutel miskit teha, aga nähes Inga logi otsustasin aarde just nimelt talvel üle vaadata. Palliga pähe saada mulle ei meeldi ja siinse kandi roomajate rohkus ka ei meelita. Mõeldud tehtud... Pöörasin autonina golfikeskuse suunas. Maa-amet oli parklat näidanud. Hea, et üherealine ring sisse lükatud oli. Lootsin, et kedagi ei tule ja hüplesin nulli. Leidsin vajaliku kiiresti. See oli tore, sest mingi maastur oli peatunud sissesõidutee algusesse, nii et kui välja sõitsin, (parkida sinna lihtsalt ei saanud, polnud ühtegi laiemat kohta) siis sõitsid nad minema.
Golfiküla on mulle tegelikult tuttav, mu suure poja üks parimaid sõpru elab siin, mistõttu olen autogagi seal kaarutada saanud. Nüüd siis esmakordselt jala. Õige objekti sain kenasti leitud. Aarde asupaik sai ka mõne aja pärast avastatud, aga varanduse kättesaamisega oli tõsiseid probleeme. Ma usun, et pool tundi kasutasin kõikvõimalikke mooduseid, et logiraamatuni jõuda. Siis kui välja ütlesin, et aitab nüüd siin aja raiskamisest küll, siis sain hakkama. Oehh. Tänud, Tanel! Mõte on hea, aga... eks sa tead ise kah, millest ma räägin.

 2 

Selle aarde olen ma seni tagavaraks hoidnud, et kui kunagi palju aega ja ilus ilm on siis võtan ette aga ükspäev sai Ingale lubatud, et täna/homme võiks otsima minna. Vaatasin küll, et mingit lumelaadset toodet sajab kuid aknast paistis see nagu päris ja pealegi - mine sa tea mida homme veel sadada võib.
Kuni kohale jõudmiseni olin täitsa rahul, et sai tuldud aga kui poole tunni pärast olid jope-müts-püksid-prillid läbimärjad ja meil aare ikka leidmata siis sain aru, et oleks pidanud vist vait olema ja soojas toas istuma. Tänu sellele, et abivahendi asukoht on aja jooksul muutunud nägin ka alguse ära ja nägin kohalikku "Hallküla" mille kümned identsed hallid kastid ikka tõsiselt imestama panid.
Nullis lasi Inga mul "otsida" kuid ilmselt ta veidi pettus, sest otsitava leidsin suht kiiresti. Seejärel läksime valge inimese kombel mööda teed tagasi kust alustasime ja peagi olime konteineriga autos. Kuigi ma üldse ei tahtnud sealt enam väljuda pidin siiski mina minema aaret tagasi viima. Vähemalt ei pidanud lendavate pallide pärast muretsema aga nüüd on paariks päevaks geopeituse isu jälle täis.

 5 

Oeeeeh. Nagu selgus, siis eelmisel korral esimeses punktis käimisest polnud absoluutselt mitte mingit kasu. Noh, ainus kasu oli see, et sai teada, kuhu tuleb edasi minna. Täna me sinna siis ka läksime, aga kui olime pool tundi igasugu asju poleerinud ja leidnud vaid kunagise aarde kontseptsioonist järelejäänud tükid, tuli hakata muid variante proovima. Muu variandi alla käis mh peitjale helistamine, kes ainult irvitas telefoni teises otsas ja teatas süüdimatult, et peab vist ikka uuesti esimeses punktis käima.
Meil on Veikoga aastate jooksul kujunenud vaikiv kokkulepe, et käime aardeid koos otsimas vaid ilusa ilmaga. Miks Veiko mulle täna kirjutas ja kutsus mind selle ilge lörtsi sisse, pole mul õrna aimugi. Ka ta ise ei suutnud seda enam seletada, kuid igatahes trotsides kõiki tollel hetkel kaela sadavaid ilmastikunähtusid (tihe sadu, vesine jalgealune, libedus), märgi riideid ning läbipaistmatuid prilliklaase (ühel hullem kui teisel), võtsime teekonna jalge alla. Autoga ei viitsinud ringi teha, läksime jalgsi.
No oli see vast teekond. Kuna nii jalg- kui autoteed on nõrkadele, läksime otse. Üle mägede, läbi hangede ja vahetpidamata kirudes.
Võiksin vanduda, et nullis eelmine kord abvahendit polnud. Nüüd muidugi koukis Veiko selle välja ja kuna tagasitee on alati lühem, siis varsti saime konteinerile küüned taha. Problemaatiliseks osutus avamine ja veel keerulisemaks osutus logiraamatu kättesaamine, kuid kõik õnnestus ja peatselt sai nimed kirja. Abivahendi viisime ka kenasti tagasi, sedakorda koos autoga.
Tänud aarde eest. Suvel on see kindlasti palju mugavam ja ilusam teekond kui praegusel kahtlasel aastaajal, aga aare oli täitsa tore. Kui omaenda vigadele läbi sõrmede vaadata.

Leidsime.
Tänud!

Leitud. Tänud peitjale!

Parkla oli tühi ja golfikärud haigutasid ja golfipallid olid talveunes. Tegutseda oli nagu aega ja ruumi. Ometigi jätsime varasemd logid korralikult lugemata ja seega saime lollimööda ringituuritada. Päeva viimased videvikukiired kasutasime logimiseks

Kord kui seda aaret otsisime, oli vahepunkt kadunud ning jäime hätta. Seekord olid kõik vajalikud asjad olemas ning leidsime lõpu hõlpsalt. Aitäh kutsumast!

Peale üritust suundusime golfiradadele. Esimese punkti leidsime kiirelt, kuid sealt saadud informatsioon tekitas veidi segadust. Õnneks tegutsesime õigesti ja saime aarde leitud. Tänud peitjale!

Kunagi varem käisime Madisega seda aaret otsimas, aga siis oli ta vist kättesaamatu. Täna läks õnneks ruttu, aga üks osa kirjeldusest on küll maha tõmmatud, vist selleks, et otsijaid segadusse ajada :) Aitäh aarde eest!

Alguses käisin ära, kuid lõppu osutus tee ilgelt keeruliseks ja nii jäi seal seekord käimata. Kui kadunud kassi lähen millalgi otsima, siis proovin uuesti,

 5 

Veel üks öine külastus, logi sai kirja umbes poole kolme paiku. Eelmisest registreeritud leiust oli möödunud 679 päeva, millega EGCC hoidis teist kohta kauem leidmata / unustatud aarete nimekirjas. Ei enam! Praegu pääseb logiraamatuni tõesti oluliselt kergemini ja kiiremini kui aarde algses versioonis ette nähtud. Kes lahjendatud varianti leida ei soovi, peab ootama kuni peitjal tuleb parem idee. Ja loodan, et varsti tuleb, sest seal hoolitsetud-kammitud muruküngaste vahel on ju päris mõnus liikuda :o)

Lõpu peidukoht ja kogu see idee ise on mu meelest nii geniaalselt head, et oleksin asja täitsa aasta aarde vääriliseks arvanud. Olgu siis vähemalt veel üks rasvane soovitussilt juures. Selliste aarete muguvabalt rahus otsimiseks pole absoluutselt kahju paar tundi uneaega hammustada ning spetsiaalne väljasõit teha. Eriti nüüd kui ööd nii valged, et isegi lampi ei lähe vaja. Aitäh!

P.S. Peitja soovi kohaselt sai installeeritud ka magnetit fikseeriv teibiriba.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Abivahend oli oma kohast tõesti läinud. Paremate ideede puudumisel on abivahend nüüd nullis, magnetiga. Kui kellegi on kaasas teipi, siis võiks magneti abivahendi külge teipida, endal polnud kaasas. Muidu leiab magnet veel tee kellegi taskusse :) Aga kui ideid tekib, viin abivahendi jälle nullist ära, seniks on leidmine vähe lihtsam. Algus ja lõpp olid ilusti korras. Logiraamatus ilutses Karli logi uhkes üksinduses.

 2 

Mina kui viimane ametlik aardeleidja nägin endal väikestviisi kohustust uurida mis siin golfiväljakute vahel toimumas on. Jätsin auto kaugustesse ja suundusin jalutuskäigule. Ei osanud oodata sellist melu. Golfikardid rallisid ringi ja pallid muudkui lendasid igal väljakul. Kuna 2 aastat möödunud ja tänu peitja kaasabile sain tookord abivahendi punkti külastamise vahele jätta, siis väga palju ei mäletanud enam. Läksin täna seega otse lõppu. Mängisin mugudega peitust, sügasin ohtralt kukalt ja helistasin peitjale. Jagasin pilte oma asukohast ja saadeti seepeale mind minema sealt. Õiges kohas abivahendit otsides sain küünarnukkideni käed mustaks aga otsitavat ei kuskil. Otsisin umbes 10 minutit. Näha oli, et peidukohta hooldatakse pidevalt. Üks hetk sain korraliku ehmatuse osaliseks. Kaugelt tulnud golfi pall lendas minu kõrval olnud puutüve pihta. Sain aru, et see on märk, et peaksin lahkuma. Ülejäänud mängijate löögid ootasin ära puuvarjus olles ja kibekiirelt läksin ohutule asfaltteele. Tagasi auto poole kõndides vuras vastu kiirabi. Tundub, et keegi teine oligi hoopis palliga pihta saanud või siis mõne jänkifilmi kombel golfiautoga üle katuse käinud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et abivahend on eeldatavasti jooksu pannud. Aare ise tegelikult kättesaadav aga peidukoht ja maastik hetkel 5.0 kuna vajab erioskuseid ja/või vahendeid.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Võtan plaani.

 1 

Öösel kell 2 oli hea rahulik hetk geogolfiga kätt proovida. Algus konkreetne ja sealt saadud juhised väga üheselt mõistetavad. Edasi tuli omajagu jalutamist, sörki, võimlemist ja otsimist. Tulemuseks 3 golfipalli ja 0 abivahendit. Oleks meeldiv kui omanik saaks kinnitada nende reaalset olemasolu õige koha peal, viimasest leiust ikkagi pea 2 aastat juba.

Õige kõva tegija võib varasemaid logisid lugedes kindlasti lihtsalt otse aarde juurde marssida ja nime kirja panna. Mina proovin järgmine kord kirvega, nii peaks ka saama :P

Ei suutnud abivahendi asukohta tuvastada.

 1 

See leid oli nii lähedal, kuid siiski seekord kättesaamatu:(( Jääme ootama ilusamat ilma ja siis tagasi.

 1 

EGCC aare tekitas selle pärast huvi et miks ta nii kauaks leidmata on jäänud. Kohapeal oleks lootnud muguvaba toimetamist kuna ilm oli pigem külm ja lagedal golfiväljakul puhus ka üsna ebameeldiv tuul. Tundub et golfimängijaid sihuke pisiasi nagu halb ilm ei sega - neid oli ikka päris palju seal ringi sebimas. Nullis esimese vihje leid läks kiirelt. Seejärel sai autos veidi pead murtud ja peagi süttiski lambike - kirjeldusele vastav objekt on teada. Kuna ma golfimängija ei ole ja seega suhtun halba ilma teatava ettevaatusega, siis lähenesin järgmisele punktile küll pikema ringiga aga see-eest soojas autos. Kohapeal ei olnud keeruline võimaliku aardekonteineri tuvastamine, aga siis jooksis asi kinni. Abivahendi koordinaate ei õnnestunud miskit moodi leida. Otsimist raskendasid ka mugud, kes tegelesid sealsamas ühe teise hobiga, mis ilmselgelt halba ilma loobumise põhjusena ei salli. Sellegipoolest sai ligi tund seal ükskõikse näoga ringi piilutud aga ei miskit. Lõpuks tuli anda EGCC aardele selleks korraks loobumisvõit. Järgmine kord lähen tagasi ehk suuremate abivägedega ja loodetavasti ilusama ilmaga.

Esimene punkt külastatud. Eks teine kord tuleme tagasi, ideid juba tekkis.

Käisime seda aaret luuramas, 1. punkti leidsime ilusasti, kuid see kant kutsub meid pigem kevadel-suvel tagasi edasi otsima. :)

 1 

Logiraamat vahetatud.

Golfi otseselt mänginud pole aga golfilööke olen saanud küll harjutada mõned päevad. Esimeses punktis pidi natukene ootama mugude möödumist ja siis sai alustada mõistatamist. Õige idee tuli kähku aga jutu pidi ikka mitu korda sõna-sõnalt mõttega läbi lugema. Õnneks oli minuga kaasas ka Tanel, kes sai kinnitada mu ideed. Aare on igati vahvalt peidetud. Venelaste juures tegime ka kerge lõuna

Väga laheda teostusega aare! Tänud!!

 1 

Kuna meie eelmise külastuse mitteleid ei andnud meile rahu, siis tulime siia tõesti esimesel võimalusel tagasi. Vihm meid ei seganud ja oli isegi teatud mõttes abiks, kuna ühtegi mugu meid ei seganud. Aare oli täpselt seal, nagu me kodus välja mõtlesime ja abivahend oli ka täpselt see, mis me arvasime seda olevat. Seda viimast poleks aga kuidagi kirvega küll leidnud, seega tuli vastavalt juhistele toimida. Mis puutub golfi mängimisse siis seda spordiala pole ise kunagi mänginud. Kätt olen proovinud vaid minigolfis, mis on minu tagasihoidlikud vajadused rahuldanud. Tore, et usin peitja on logiraamatu ka juba välja vahetanud ja mul pole vaja mainida, et see oleks peagi täis saanud :) Suur tänu mõnusa aarde eest!

Statistika huvides tuleb teha ka vahest mõni mitteleid. Sel korral õnnestus see meil päris hästi. Mingil huvitaval moel tekkis meil päris mitu oma teooriat, millega me üsna kiirelt ummikusse jooksime ja mis omakorda soodustas "ma ei saa midagi aru" tunde. Kuigi ideed olid meil üsna paljulubavad. Nullist saanud juhiste juures õnnestus ainult soome keelset mõminat kuulda. Tõsi, kell oli ka juba sealmaal, et golfiplatsil polnud enam eriti rahvast ja enamik oli häid ja veel paremaid vedelikke manustama suundunud. Ilmselt laialt levivate aurudena nendest jookidest levis see meiegi pisikese ajukolu vahele ja pärssis õigele teele jõudmast. Kuna koht on väga vahva, siis otsustasime uuesti seda külastada. Järgmisel päeval kodus infot seedides tekkis veel üks mõte, mis tundub hetkel väga tõenäoline ja seda läheme üsna pea kontrollima. Omame isegi ettekujutust, milline see abivahend olla võiks. Selles valguses on päris huvitav minna ja vaadata, kas meie mõtetest tegelikult ka midagi paika peab või mitte. Varsti uuesti! Tänud ette!

 1 

Golfimängu ajal ei ole tahtnud seda aaret siiani otsida ja seepärast võtsin täna ette rattasõidu aardeni. Kokku sai pedaalitud 60km. Kuna pliiats unuses koju, siis käisin enne rajale minekut harjumuspäraselt caddiemasterilt (nii nimetatakse infoleti teenindajat kes registreerib mänguringid) pliiatsit küsimas. Esimene löök tuli teha teha aerofoto järgi teada asukohas ja seal olev kirjeldus juhatas järgmise löögikohani. Siis veel üks löök abivahendi juurde ja edasi juba griinil pall auku. Kokku siis täpselt 3 lööki nagu antud rajal ette nähtud ehk golfiterminites tulemuseks PAR. Birdiega ei ole antud rada võimalik mängiga aga nii on peitja poolt juhistes ka kirjas. Logirull mahutab veel mõned logid ja vajab seejärel väljavahetamist. NB! Palun rattaga aarde otsijatel sõita ainult asfaltteedel. Golfiradadel rattaga sõitmine ei ole lubatud.

 1 

Kerge õhtune jalutuskäik ilusate ja rikaste maailmas. Parkisime end meie jaoks seni külastamata koha viisakasse parklasse poppide aparaatide vahele.Manasime golfari näod pähe ja astusime reipalt klubi suunas. Ja uskumatu - tabasime hetke, kui silmapiiril oli 0 isendit. Tops käis kärmelt välja, tekst ümberjutustusena paberile ja minekut. Siis ma sain aru, miks tennised ei ole head jalanõud ja milline näeb välja sile golfimuru. Jõudnud kohta, kuhu me pidime jõudma, leidsime aarde selle asja küljest, kus ta olema pidigi. Mingitel täiesti segastel asjaoludel ei leidnud me aga seda teist vajalikku infot. Algul võimles seal kamp venelasi, nende lahkudes ei osanud õigesse kohta ikka vaadata. Kontrollkõne Algajale tõi meid maapeale tagasi. Ta tuletas meelde, et me ikka geopeitust mängime ja et niisama taidlemisest pole mingit kasu. See aitas. Edasi kulutasime peent ja vähem peent murukatet, pistsime vaarikaid ja nautisime vaateid. Igaljuhul - hoolimata kõigest laabus kõik kenasti ja logi läks kirja nii 20:30 ajal täiskirjutatud lehe teisele poolele. Palju ruumi seal enam polnud. Täname!

 3 

Pakkusin Andrele hommikul välja kaks valikut, kas Harku järvele kummipaadiga kala püüdma või jalgrattaga sõitma. See viimane tundus talle vastuvõetavam. Arvasin, et meeldiv tuleb kasulikuga ühendada ning otsime ühe geopeituse aarde üles - arvasin, et üle 50 km ei tohiks kokku tulla. Andre jäi peale väikest kõhklemist minu ideega rahule - no kui olin muidugi juurde lubanud burgeri ja limpsi ja shokolaadi kusagil teepeal :). Väga ilus koht seal kandis. Vihje jäi kiiresti Andrele näppu. Edasi lõi üsna kiirelt põlema ka lamp selles osas, kuhu edasi minna. Teises punktis segajaid polnud ning ka siin oli Andre see, kes vihje üles leidis. Tõime abivahendi ning saime ka aarde ilma muredeta kätte. Seejärel märkasin, et pastakas puudus. Tuhnisime ümbruskonnas ringi, ja ei miskit - ainult 2 pintslit jäid silma, aga nendest suuremat osa kasu polnud. Lõpuks ikka saime looduslike vahenditega oma teamimärgi kuidagi lehele kriitseldatud. Vahva asi on tehtud ja väga timm ümbruskoht. Rattaga on seda väga mõnus otsida. Tänud peitjale! Tagantjärele tuli välja, et veidi ikkagi Andrele luiskasin, kokku tuli 66 km rattasõitu :). Magab teine siin hambad laiali praegu teleka ees matil :D.

 1 

Panime auto praklasse ja siis sai ka lõpuks kirjeldust lugema hakata. No jah, mis siis ikka. Trampisin nulli ja leidsin selle mis vaja. Rahvast oli üsna vähe ja õige hetke leidmine ei valmistanud mingit ajalist kannatust. See kuhu minna ja mida otsida jõudis üsna ruttu kohale. Järgmisest punktist sai autoga umbes 200 meetri kaugusele. Ka abivahendi vajalikkuses ei hakanud kahtlema. Siiski käisin ja uurisin, et ehk saab ka kuidagi ilma hakkama. Miskipärast jäi see õige asi kohe silma, kuigi ta ei eristu seal sarnastest. No lihtsalt tundus kahtlane. Kuna rahvas parajasti ka seal liikus siis oli abivahendi koordinaadi lugemine aeganõudev tegevus. Rita muidugi irvitas seal kõrval, kui ma igasugu erinevad liigutusi tehes kuidagimoodi selle koordinaadi ikkagi kirja suutsin panna. Abivahendiga tagasi tulles suutsin mingite golfijatega jutule saada. Ja tuli välja, et pole see nii süütu asi midagi. Hiljuti oli Ruotsimaal üks tegelane palliga kupli pihta saanud ja sihitud oli nii edukalt, et tabamus osutus kupliomanikule fataalseks. See võttis tõsiseks. Aga varsti läksid meie rajad lahku. Logiraamat on aga ühelt poolt täis soditud juba. Rita viis pärast abivahendi kah tagasi ja hetkel on neid seal 2 isendit. Kahtlustasin hullemat. Aitäh.

Puhkepäev, ilus ilm, keset päeva - täiesti lootusetu!!

Leidsin.

 5 

Ootamatult eduka geopäeva viimane purikas. Ausalt öeldes polnudki siin vist nii nullis käinud. Sealgi polnud kerge otsida, sest rikkaid soomlasi oli kõik kohad täis, natukene vähem jõukaid eestlasi sekka. Aga muidu oli eesti keel radadel isegi vähemuses. Kui mõistatuse osa käes, asusime teele, muidugi vihjet vaatamata - see olevat ju nõrkadele. Kui pea ei viitsinud mõistatada, siis mõistatasid jalad. No nii soojenduseks kohe kolm kilomeetrit. Siis oli mul ving lahti, sest ükski objekt ei tahtnud minu meelest sobida. Isegi EGCC baaridaami pakkumine ei aidanud kaasa. Lasime sabad-nokad sorgu-norgu ning läksime vihjet kaema. Eino-leino, tere tulemast, no ausõna. Ei võinud seda kohe teha, eksole! Nüüd oli kohe pilt ees, kuhu edasi astuda. Ise veel mõlgutasin mõtteid, kui hull abivahend ja maastik seal ikka olla saavad.

Teel aardeni tuli meelde veel üks vajakajäämine - pliiats. No polnud seda elukutselisel geopeituril endaga kaasas. Ma veel mõtlesin, et tegeleks selle probleemiga, kui logimine käes - küll muda või verd ikka kuskilt leiab. Naisterahvad on aga teadupärast targemad ja nii ta läinudki lähima tare ehitava meesterahva juurde ja naases hetkega korraliku ning nüri ehituspliiatsiga. Olgu öeldud, et paar tundi hiljem ei jõudnud ma seda liigutust ära kiita (muidugi vaikselt omaette, talle seda välja näitamata, sest ma olen ju Meez).

Kui jõudsime aarde lähistele, hakkasin aimama halba ja paarisaja meetri pealt kiruma - ei saa siin tõepoolest ilma abivahendita hakkama, kui pole just suurem spetsialist. Mina polnud. Kand ja varvas mööda golfiradu ja greene ja tiigisopikesi kuhu vaja ning tagasi. Seks ajaks olid ka slaavikeelsed pulmalised lahkunud ja plats jummala puhas. Tegime oma soorituse ära. Tundsime rõõmu - kõik otsitud aarded said täna leitud, hää pääv.

Seejärel vantsisime kand ja varvas mööda tuttavaid ja vähemtuttavaid golfiradu tagasi. Pallid vihisesid, mehed karjusid, mõni ropendas rämedalt (golf on ju intelligentsete inimeste mäng, eksole). Abivahendist napid meetrid eemal oli üks säravvalge pallike, aga õnneks jõudsime enne tagasi peita ning soovisime palli tagaajajale jõudu ja täpsust. Lahkusime kohati jooksuga üle väljaku, et ellu jääda. Auto juurde jõudes oli juba väga päris palav ja higine olla. Oli tore suvepäev.

Saime 9.99 km puhast rõõmu, v.a. esimesed 3, mil meel morn oli, sest tundus sokivärvikas olevat. Aga mis nüüd siin, diivanil logides viga meenutada. Meenub veel, et Kostiverest soetatud krabipulk+õllesnäkk+õlu maitsesid nii enne kui pärast ligi kolmetunnist jalutuskäiku väga hääd. Kiidan peitjat nendegi eest, aitäh! EVEJ ja aare korras. Abivahendeid oli üks. Hiljem muljetades sain teada, et algselt olevat rohkem olnud. Kas keegi pole viitsinud sellega naaseda? Head teed teile kõigile. Ja Joonasele head ööd :-)

Sobiv jaanipäeva matkaks. Vahepeal saime jahutavat vihma, siis oli jällegi umbne ja palav, nägime igasugu loomi ja linde, pidime ka põiklema lendavate pallide eest natuke, üles sai korjatud ka paar "linnumuna". Kokkuvõttes tore uus koht, mida Eesti pinnal avastada. Tänud!

Jaanipäeva õhtupoolik oli sihuke uimane, kes kui palju maganud ja kuhugi kaugemale ei viitsinud minna. Tundus, et üks väike golfituur on päris sobilik. Väikeseks seda nüüd nimetada ei saanud, päris pikalt läks, aga tore oli. Matkasime igalt poolt ringiga ja viisakalt kõrvale hoides. Abivahendi majakeses elas nastik, ärge siis ehmatage, ta oli küllaltki rahumeelne. Õnneks rästikuid ei kohanud, küll aga muid loomi-linde. Pärast läksime teisele poole jõge merre ujuma. Suur tänu, tore matk oli, täitsa golfimängija tunne tuli peale.

Täna oli hoopis lõbusam. Nullis oli autosid palju, aga rahvast sootuks mitte - kõik toksisid pallikesi kuskil ja me saime suht kähku minema. Edasi aga hakkas nalja saama, sest kogu see kaader oli kogunenud seekord sinna, kuhu neid üldse vaja polnud. Aga kange kannatamine viis lõpuks sihile,saime vajaliku info ja liikusime edasi. Ma hulk aega mõtlesin, mida vastata, kui Triinu uuris, et kes selle aarde peitis - kolme posti emotsioonid olid võimsad ja ma ei olnud kindel, kas geopeitus seekord ikka käitub piisavalt viisakalt. Aga peaaegu siiski, kuigi tuleb tunnistada, et kättemaksumõtteid oli selles vestluses rohkem kui üks :) Lõpu osas loodan, et kui peitja ükskord oma isikliku seadusliku esmaneiu skoorib, siis ta enam selliseid asju ei tee - aardeleiuks igatpidi muhe värk, aga muidu ma seda kommet ei soosi :) A mis golfi puutub ja sellesse, et kalmete otsas sedasi mängitakse, nagu paar muinsuskaitsjat on arvanud, siis muarust on see parim lahendus sealkandis - kalmete vaheline ala hoitakse avatuna, kalmetele pääseb ligi ja lõppude lõpuks on need olnud ju mitte külakalmistu, vaid eliidi maamärk. Nii et maastiku mõte püsib. Ühe katkenud niidi sidusime ka kinni. Aitüma seekord!

Lootusetu. Isegi nii hea kamuflaažiga nagu Mammu.

http://sport.delfi.ee/news/varia/golf/joelahtmel-toimub-baltimaade-suurim-rahvusvaheline-golfiturniir.d?id=66279094

Jõudsime ilusti päikeseloojanguks ja saime päris pika ja mõnusa jalutuskäigu teha. Ilus on seal tõesti ja tuleb endalgi tahtmine golfikepp kätte võtta, kunagi sai see mäng endale põhjalikult selgeks tehtud, praktikani ainult pole jõudnud... mine tea, ehk tulen siia veel tagasi, mäng koos vabas õhus liikumisega, nagu geopeituski ju :P. Aarde leidmiseks polnud ka muud vaja kui ainult jalg jala ette, abivahendi tõime siiski enne konteineri tuvastamist ära. Aitähh!

 1 

Endiselt polnud kiiret kuskile, küll aga oli päike juba üsna valusalt kõrvetama hakanud.Poppe nokaga mütse meil polnud ja mõnusat golfikäru ka meile ei renditud.Ikka tuli omade kosside ja kalossidega ringi kepsutada ning aegajalt pead kõrvade vahele tõmmata kui mõni pall kole ligidal vihises.Muidugi ei saanud ka kiusatusele vastu panna ja nii mõnegi greeni peal sai pehmet vaipkatet nauditud.Aarde ülesehituselt oleks oodanud tiba loogilisemat ringi aga ega ma virise.Tegelikult oli kõik päris lahe ning logirullilgi vaid üks nimi enne meid.Tänud!

Tahtsime õhtul veel ilusat ilma nautida ning kutsusime naabrigeopere kaasa. Kohad olid tuttavad, sest olen juba ammu mõelnud, et sinna võiks aarde panna ja seal aastaid tagasi mitu ringi autoga teinud, et kohta otsida aga jah, kui ei peida sina, siis peidetakse sulle. :)
Jalutada saime me palju palju, lõpuks ma enam ei jaksanud ning pärast aarde leidmist suundusin otsejoones parklasse, mehed läksid abivahendit tagasi viima. Tänu sellele jäi mul nägemata pirakas rästik, kes üle tee oli roomanud. Vahest ikka veab. :)

Enne Harjumaalt jalga laskmist otsustasime ka selle aarde üle vaadata. Nullis tuli ühe onkliga veidi peitust mängida. Alex võttis siis pettemanöövrite tegemise enda kanda ja mina võtsin vihjetopsi. Edasi oli delo tehniki. Uurisime põnevusega kõiki kohti ,mis meil avastusretkel ette jäid. Väga vahva oli avastada maailma, millest väga kaugelt oled mööda käinud. Mõnusa jalutuskäigu lõpuks saime ka aarde leitud ja abivahendi tagasiviimise ajal püüdsin manada kohale järgmisi geopeitureid, kes aga saabusid meile jaoks lootusetult hilja :P. Tänud vahva koha eest ja tutvustamast taaskord midagi põnevat!

vaade nulli lähistelt

ja muru niitiski end ise

Jõudsime nulli päris õhtul ja see oli ilmselt hea otsus - viimased golfimugud veetsid aega restoranis ning me üksteist ei häirinud. Ilusa ilmaga on seal väga kena jalutada, kuigi korraks tekkis isu rulluiskude järele - head siledad teed - ja pärast viiendat kilomeetrit hakkas kergelt arvutimängus olemise tunne tulema. Nagu liiguks kellegi kujutluses "loodusest", üliümmarguste küngaste ja siledaks riisutud liivaaukudega. No vähemalt sääsed olid ehtsad. Lõpu ja abivahendi leidmisega raskusi ei tekkinud, selles mõttes on kontrast sama peitja eelmise aardega tõesti rabav :) Aitäh, leidjad on rõõmsad, kui muru on millimeetriseks niidetud ja ööbikud laulma pandud (ning eks see väike igatsus lepavõsa järgi läheb ka üle)!

Pealelõunane kõne külanaabrilt, et kas tahame ka jalutada tundus ahvatlev. Panime end riidesse poolgolfariteks ning asusime teele. Golfikäru asendas lapsevanker, liikumisvahendiks olid jalad. Aarde leidsime enne kui abivahendi. Vahva koht seal. Natuke tuli ka varjuda lendlevate eest. Olime kolmandad. Aitähh

ära eksisime

imeloom

Leidsime teisel katsel. Neljapäeva õhtul lihtsalt ei olnud vihjetopsikut oma asukohas. Tõenäoliselt oli esmamitteleidnu seda laenanud. Taneli aarete puhul uus tase. Selleaastastest aaretest kahtlemata meie lemmik.