Liivaku poiste kodutee

Korduvkülastus. Sattusime täna Liivaku poiste koduteele. Poisid olid triksis-traksis. Aaredega kõik korras.

 3 

Kunagi jube ammu kaardistasin selle teekonna tegelikult. Aga noh, isa hobusega ei viitsinud järele tulla... Viimasel talvel jäi täpp ette, sain oma "lumesahaga" isegi kuhugi maale, kuid ramm rauges liialt vara ning siis pidi juba järele kutsuma võõrasisa 4x4help.eu hobusega :P Soojal suvepäeval kõlbab täitsa tõllaga sõita ja aardepurgi kõrval kannatab ka öö veeta. Täname!

Vägev kodutee ikka :D

Pikk tee ikka :) aitäh peitjale

 2 

Kodust tänasele georingile startides teadsin, et läheme otsima kolme aaret aga õhtul jõudsin koju ikka nii, et kirjutamist vajasid hoopis üheksa logi… :D.

Päeva esimese aarde juures toimus tegevus täpselt selliselt, nagu Helen juba kirjeldas - Kristjan läks mõistlikult aarde juurde ja naised suure hooga Eugen Liivaku kodust ainsana järele jäänud keldrisse :D. Ma kunagi olen Eugeni sabas bussiga need vajalikud mõisad kord endale välja sõitnud aga kaugemale toona ei jõudnud. Nüüd siis enne logimist tegin mälule veelkord refreshi ja paistab, et osaliselt tuleb lähitulevikus hakata peitjal aardekirjeldust muutma…

Aitäh Hannesele aarde eest, saime lõbusa sissejuhatuse siit päevale ja Liivaku poisid olidki tegelikult alles start tervele ägedale neliplokile sama peitja aaretest...

 2 

Vahest tulevad mõned asjad sinu ellu nii, et sa pole neist unistanud ega mitte isegi mõelnud neile. Täpselt nii juhtus selle aardega. Lihtsalt kellelgi oli pilk õigel ajal õiges kohas ja nii hakkasid asjad justkui iseenesest juhtuma. Tänu heale geomobiilile ja julgele juhile kärutati meid kohe aarde kõrvale. Kuid sellest me veel aru ei saanud. Kogu naisteparv läks uudistama seda veel alles olevat keldrit, pugesime sinna sisse ja pidasime plaani, et saaks isegi öö siin veeta. Ja siis kuuleme, et Kristjan hõigub eemalt, et logida saab hoopis seal, kus tema on. Eks siis ronisime päevavalgusesse tagasi, vaatasime topsi üle ja panime nimed kirja. Aitäh, päris omapärane aardeleid oli ;)

Kappasime kohale. Siis liikusime edasi ilma ratsuta. Leitud. Aitäh!

Suvel sain lubavad koordinaadid kokku, aga logima polnud aega minna. Täna läksime seda värki uurima. Vaesed Liivaku poisid, sihuke kodutee neil. Auto jäi aardest kaugele ja see oli õige otsus. Väga palju kahtlaseid kohti, kummik oli suur sõber. Tundub, et siia kanti peab veel tulema seiklema. Aitäh!

Unustasin logida. Aitäh!

Kirjutaks, aga ikka ei kirjuta ka, vaid tõesti ütlen aitäh lihtsalt!

Mis ma muud oskan öelda, kui AITÄH! Oli tore aardeleid :)

Kui juba siin kandis, siis tulime läbi. Tänud

Päriselt muidugi veel ei otsinud. Aasta tagasi panin mingid punktid kaardil paika, siis tundus kõik jube keeruline ja ei hakanud edasi pusima. Teisel korral läks kiireks ja jälle läks see aare ootelisti.

Täna olin vaimselt valmis seda teksti lahti murdma. Mõlemal puhul, pärast väikseid tõrkeid, õnnestus saada suur saak. Aga jälle probleem, valepidi lendasime peale ja sellise palavusega (+32) ei hakanud suurt ringi tegema.

Neljanda korraga saab vast logitud, kui ühes punktis silmanägemine alt ei vedanud. Veidi udune ju oli, aga tundus loogiline. Palang oma tuntud headuses.

 1 

Tervet meie paaripäevast reisikest läbistasid peenikese punase joonena Mõistatuste Suurmeistri mõistatused.

Neis on kohe miski selline, et loed ja hakkad tegema. No sinnakanti sõites oli selge plaan - mitte ühtegi mõisatust me tegema ei hakka, mida ette lahendanud ei ole. Pidasime me kinni sellest jee... Kohe kui Hannese mõistatus ette sattus, läks aga täiega lappesse. Nagu Pirrr ütleb, on aarded mida lihtsalt on nopid, aga hinge jääb tühjus ja siis on aarded mis on hingele. Viimasel päeval paistis 3000 piir nii lähedal, et vaatamata eelnenud päevade libastumistele, oli selge otsus. EI. Ainult tava-aarded ja lahendatud mõistatused ning siis Vangosse tähtsalt rind kummis saavutusest. Loomulikult, kuni selle hetkeni, kui vasakust silma nurgast nägin mulle lapsepõlvest tuttavat F tähte ning peast käis läbi kui valujutt Harry Potteril, sellega seotud mõistatuse tekst. Pidurid. Oot, ma vaatan. Ma tean nüüd küll, mida teha. Jaaaaaaaa läks lahti.... Nii lahe mõistatus ju, annab ikka selle peale tulla, muidugi teeme.
Edasiseid keerdkäike ei kirjelda siia, kuigi see oli puhas nauding, aga muidu reedan liiast. Igatahes oli kõik superhästi lahendatav, loogiline ja elementaarne. Nähes kohta kus on lõpp, tekkisid hetkeks kõhklused ja küsisime üle autorilt - oli õige koht! Ja läks lahti. Ikka veel polnud alistatud kuskil mõttesopis tiksuv arv ja vaadates kella, plaanisin ka loobuda sellest, eks jõuab teine kord jälle.

Siis aga selgus, et seda ponnistust on asunud tugitoolist jälgima juba märkimisväärne publik ning nagu tippsportlased, ei saanud ju kuidagi pettumust valmistada. Hakkas maad võtma hasart, per aspera ad astra! Nii tore oli, kuidas hakkas tugitiimilt sadama aarete soovitusi, mida võtta, kuivõrd hetkel piirkond juba tühi mõnusalt võetavatest aaretest. Sai ragistatud, ronitud, järjest enam tekkis selline Suveseikluse tunne, kus päev otsa oled mõnuga päikse käes vaadanud ja rahulikult võtnud, nüüd aga hakkab kell kukkuma ja tuleb punkte ka koguda. :D.

Ja nii, napilt enne südaööd, sai see minu jaoks ebareaalne number täis. Kohas, kust koju oli kolm tundi sõita... :D

Suur aitähh kõigile tugitoolisportlastele ja kaasaelajatele, vabandust, et ei jõudnudki Vangosse. Või noh, oleks jõudnud, aga kella 3 paiku öösel.

Ja aitähh Hannesele selliste püüniste paneku eest, ikka ja jälle lähen liimile. Kahetsuseta.

FP ka siia igal juhul.

Nii ... Ja nüüd tuleb siia see tekst, mida mõtlesin kirjutada sel ajal kui mõistatust lahendasin. Ehk siis minu mälestused kooliteest...

Oot, aga tsiteerides klassikuid: "Kmk, kes tahab näha vaatust teist? Aga see on pikk ja igav vaatus, ma lihtsalt seisan siin ja ootan, millal nad tulevad. Peaksid tulema sealt vasakult. Niisiis, kes tahab näha vaatust teist?" :D

Olgu, olgu, lõpetan siin ja lähme siis kolmandasse vaatusesse edasi. Aitähh!

Täpselt enam ei mäleta millal sai algus tehtud aga nüüd paberites tuhnides tuli lõpu koordinaat taas lagedale,siis saigi teekond siia ette võetud.Aitãh!

Nurmenukud ikka... vaata www.nurmenukk.ee

Lahe pärandmaastik. Leiab selliseid inimese loodud ja looduseks saanud kohti.

Päris pikaks kujunes see Eugeni kodutee. Bussi jälgedes said vahepunktid nii umbes poolteist kuud tagasi läbitud, aga tookord päris koduni välja ei vedanud. Seekordki tuli viimasel hetkel meelde, et Eugeni juures on veel käimata ja nii saigi planeeritud vasakpöördest parem. Topsi endaga läks täitsa ladusalt, Madis kaardistas kõik kolm leitud ülast ära ja sõit järgmise aarde poole võiski alata. Tänud aarde eest!

Autoga sai kenasti aardeni aga Liivaku poiste kodutee ise polnud nii kena.

See oli päris karm... Väiksele vihjele sai selle jooksma kuidagi moodi. Sai külastatud valesid kohti ja õigeid kohti. Ühesõnaga suht pudru oli lõpuks koos, leitud igatahes

Oli küll tegus nädalavahetus tulemas, aga kui pakutakse geotuuri heas seltskonnas, siis ei saanud keelduda. Mulle küll ei meeldi + kraadidega ja puhtal asfaldil naeltega sõita, aga tagant järele oleksid need võinud all olla. Tee siiani oli päris sopane, aga siiski sai ka suverehvidega läbi kärutatud. Mõistatus oli paras pähkel, aga läbi sai puretud.

 1 

Sellel ajal kui päris suur hulk geopeitureid kodus tolmu koguvad ja paremat hooaega ootavad, kogunes laupäeva varahommikul näputäis mängijaid kokku ning suundusid ühele mõnusale sügistuurile. Ühe niru sügise kohta oli ilm üsna soosiv ja nauditav. See kodutee algas tegelt juba üle aasta ja -tuhande aarde tagasi. Sellel korral saime küll andmed ilusti kokku aga lõpu vormistamise lükkasime teatavatel põhjustel tulevikku. Aega kulus, kuid nüüd oli Liivaku poistel lõpuks võimalus koju jõuda ja meil ikka logimiseni ka. Ennatlikult jätsime minu madalapõhjalise linna ja tulime asja kaema Kaupo traktoriga(loe: suurepärane geomobiiliga). Saime päris lähedale kuid isegi selle põka jaoks osutus lõpusirgel üks mülgas liiga väljakutsuvaks. Meelitasin küll, et proovime ikka, siis on pärast millest kirjutada, aga traktorist otsustas õnnega mitte mängida ning jalastusime. Kuigi piirkonnas käib väiksemat sorti looduse ümberkujundamine, ei takistanud see Merlel lõpp-punkti äratundmise märke ilmutamast. Otsida saime siiski ise, või pigem leida kuna peidukas oli juba kaugelt aimatav.

Tänud.

 3 

Suvepuhkuse alguse tähistamiseks sai enne lapse laulupeole saatmist tehtud üks väikene Virumaa tiir. Tiir sai tõesti väike ja aarded, mis plaanis olid, jäid suures osas leidmata. Aga no jõuab siis kunagi teinekord.

Ööbisime Kadrinas ja täpselt selle aarde nulli kõrval kiriklas. Muuseas - soovitan. Mingi viietärnihotell ei ole, aga puhas, voodid olid ausad, dušs olemas, köögi kasutamise võimalus ka.

Algusest hakkas asi kohe viltu vedama. Kaks ühekohalise numbriga bussiliini sai tuvastatud, aga ... googel väidab, et mõlema teele jääb 2 mõisa. Ok, see hooldekodu ja kooli vihje oli ka, äkki siis vaatame enne seda liini.

Läheme kohale. Ongi üks neist kahest. Vaatan neid sekundeid. Keset lagedat hoovi, ei mingeid väravaid, ei loosungeid. No laiendasime siis natuke otsingupiirkonda enne teise liini kallale asumist ja no siis tundus, et leidsimegi mingi värava paksu viinamarjavõsa alt. Võsas sorimine päädis õnneliku lõpuga - pool koordinaati saime kätte. Helistasin peitjale ka, et küsida, kas peaks asjad natuke teistmoodi peitma, et poleks vaja nii palju loodust nautida. Sain ta kätte alles siis, kui olime juba lahkunud ja jäi praegu nii nagu oli. Alles aarde lõpu poole suundudes sain aru, miks kostis peitja jutust läbi kerge muie. Aga sellest edaspidi.

No just siis helistas mu sõber Rakverest, et mis-teete-kus-olete ja meie neli noorgeopeiturit tahtsid oma nelja mugust sõbraga natuke Rakveres möllata, seega aardeotsing katkes siinkohal mitmeks tunniks.

Pärastlõunal jätkasime järgmise mõisaga. Sellega läks miskipärast väga kergesti. Võtsime kõige huvitavama koha, mis tee pealt paistis, uurisime seda ja käes ta oligi. Et asjad selle aardega kerged olla ei saa, siis geomobiili juurde oli meie naastes siginenud kohalik mees, kes tutvustas end kui meie poolt külastatud vara hooldaja. Omanikud olla jaapanlased, kes vara küll ära ostnud, aga seda mitte ei taha renoveerida või kuidagi kasutusse võtta. Kes tahab paigas tasuta ekskursiooni, siis võtke poe juurest paar pudelit laulu(jutu)õli ligi ja oodake üks 10 minutit seal kolmandas punktis, küll giid saabub. A seda ütlen ka, et meie ringikolamise peale ta sugugi pahane polnud, ütles, et vaadata ikka võib.

No nüüd olid koordinaadid õnnelikult käes ja mis saab olla lihtsam, kui lõppu vurada ja logiraamatusse oma ristid ära vedada? Haa-haa-haa. Tegelikult lõpp polnudki eriti kaugel. No mingi 5-6km ta vist tuligi sealt teisest punktist linnulennult. Ja sellest umbes pool oli mööda täiesti normaalselt teed. No a teine pool... see oli mööda ... mingit soppa, songermaad ja värki. Ega see ka asju paremaks ei teinud, et viimase koordinaadijupi kättesaamisel hakkas vaikselt vihmakest tibutama ja teekonna lõpuossa jõudes algas juba korralik padukas, mis pinnasetee muutis millekski natuke jõesarnaseks, igas madalamas kohas järveke. Sain sel teekonnal aru küll, miks peitja mu vingumist paari umbrohulible pärast ainult muige vääriliselt pidas. Tagasiteel taevaisa halastas ja keeras poole pealt kraani kinni, aga tee sellest ära ei kuivanud.

Liivaku ise võttis mul vee silma. Eks mul endal ole 4 vanaema-vanaisa, kelle sünnikodutalud umbes samas seisus. Mina ei leidnud sealt seda keldrit ka, mis pidada alles olema. Aga kant oli väga kaunis. Minge kevadel ilusa ilmaga ja vähemalt viimased 1.5km jala. Või kes teravaid elamusi soovib, minge lume, vihma või sopaga ja madalapõhjalisega.

Aardekarp oli seest kuiv, aga tiba kopitushaisuga. Natuke tuulutasime seda värki auto ventika kandis. Õues ei saanud lahti teha, padukas kestis. Muidu natuke päikse käes tuulutamist mõjuks hästi.

Mõni aare rõõmustab 5 minutit, teine paar tundi. A see aare sai kohe meie pere jaoks legendiks, mida aastaid meenutada. Suur tänu peitjale!

koht, kus veel väga hirmus polnud ja pildistada sai

 1 

Kodutöö sai millalgi mitu aega tagasi tehtud. Mina valisin bussi liini ja etenduse proovis selgus kohe, millises asutuses, mis tegevus tänapäeval toimub. Teiste aarete vahele sai algandmed kenasti kokku kogutud ja jäid oma õiget aega ootama. Nüüd siis lõpuks see aeg saabus ja poisid said koju. Kodu neil kenasti Eestimaale sobivalt lõuna poole avatud ja põhjaküljest metsaga külmade tuulte eest kaitstud. Aare oli tuulutamise üle väga rõõmus. Tänan.

 4 

Pärast lastelaulukese toredat ümisemist, oli esialgu plaan veel metsas või rabas seigelda, kuid kuna vihma hakkas tibutama, õhtu hakkas saabuma jms vabandused, mõtlesin naiivselt, et leian siis hoopis paar "linnaaaret"..;)

Bussiajad loetud, mõisad tuvastatud. Esimese mõisa juures luusisin kõigepealt ümber maakivist hoone, kui sain aru, et võiksin hoopis väravat otsida, tuli leid kiiresti. Teise mõisa juures tutvusin ka kõigepealt vale hoonega, õiges kohas jõudsin juba rõõmustada, kas nii lihtsalt lähebki? Heh.. ei läinud midagi..

Need poisid vist küll väga tihti kooli (või siis koolist koju) ei jõudnud.. aga geopeituri jaoks oli nende kodutee väga mõnus.

Aitäh peitjale! Kunagi avatud ja varsti kohe kinni pandud mõistatus oli nüüd, pärast ilmselt mõningast arenemist gp-s, väga vahva pusimine.

Vaatasime möödaminnes lõpu üles. Tundus kena ja kuiv ja omal kohal. Võib leidma minna küll, isegi tavalise autoga.

 2 

Selle aarde suutsin juba ennem ära lahendada, aga lahendus ei lähe vist niipea meelest. Kõigepealt sain numbrid nende ilusate hoonete juurest kätte ja tegelikult polnud seal varem uudistanud ja läks kauem, et kõik hooned üle vaadata. Järgmisena sai siis see F tähega värav üles otsitud ja mingil hetkel jäi ka kordinaat näppu. Nüüd kui mõlemad käes istusin autosse ja panin telefonis punkti paika, et siis aarde jahile minna. Kaarti vaadates nägin, et vist eksisin ja tegin uue katse.Selgus, et ikka sama koht ja kui nüüd täpsemalt uurima hakkasin ei uskunud oma silmi-olin sealt just 2 tundi tagasi tulnud. Nüüd tuli küll mitu korda üle huulte F tähega sõna ja sugugi mitte see värava F . Uurisin veel natuke kaarti ja sel päeval tagasi enam ei viitsinud minna. Täna õhtus siis sõitsin kaardil näidatud punkti ja oh üllatust-olin isegi tookord selle konteineri serva näinud, aga arvasin, et mingi tühi taara ja katsuma ei hakanud.Ümbrus oli samuti juba varem läbi vaadatud ja ega peale logimist ei jäänudki muud üle kui tagasi koju sõita. See aarde leidmine jääb ikka tükiks ajaks meelde ja õppetund on see, et tuleb rohkem kodutööd teha ja kaootilisus ei tule sugugi kasuks.

Tänud Sulle, Hannes, mõnusa kulgemise eest!

 1 

Meie logelesime arvuti taga Tallinnas ja Krista Rakveres. valisime aardeid, mis meil leidmata ja Kristal ka Rakvere kandis. Aga nagu laul ütleb et terve Virumaa ja Rakvere kreis on minu leitud aardeid täis, siis Kristal oligi enamus leitud. Selle juures ta aga hüüatas, et see tal leitud aga pakub huvi koos liikumine. Ja niimoodid me siis üheskoos ka kulgesime, tegelikult tunde koos. Esimene punkt pikutas maas, tõstsime selle loogilisse kohta, teises punktis olid numbrid kustumas. Lõpppunktis lõppes aga taevaviha ja päike tuli välja. vahva kulgemine oli

 1 

Kodutöö oli eelnevalt viisakalt teostatud,nüüd siis aeg välitöödeks.Vahepuktid tulid kiiresti kätte.Koordinaadid olemas kimasin nulli kuid seal hakkas mingi kotermann pihta.Viskasin kohe nutisedme tasku kui olin näinud omaarust väga õiget asja.Otsisin ja otsisin kui ei miskit.Lõpuks tuli tõdeda et vajan suunist kuna suurem osa tööst juba tehtud ja palju kilomeetreid juba vuratud ei tahtnud seda jätta.Kõne omanikule kes me silmad avas.Täname ägeda aarde eest.

 1 

Eelmine kord jäi tee pooleli, kuna ühte koordinaati ei leidnud. Vahepeal käisin lausa Lõuna-Eesti nimekaimude juures, aga need ei teadnud Põhja-Eesti poiste kohta midagi pajatada, seega pidin ikka ise hakkama saama. Saingi, mul ju pool koordinaati olemas, seda kasutasin omale geokontrolliks ja otsisin keldri üles. Kobe kelder oli, sisaldas kappi ja vedruvoodit, sisse läksid kitse jäljed. Aarde leidsin ka üles. Tänud.

Pool poiste teed sai selgeks, st metalli pealt numbrid käes, aga f-värava juures läks raskeks, kohe mitte ei suutnud seekord vajalikku leida.

 1 

No osutus väheke keeruliseks. Kui hoonete leidmisega polnud probleeme, siis koordinaatidega küll. Mõtlesime liiga palju üle ja tekitasime sellega endale peavalu :D Pusisime tükk aega ka kohapeal ja sai kaks korda käidud. Kord madala autoga, mille poole tee peale jätma olin sunnitud ja teist korda minnes siis Golfiga rallikäigul kohapeale jõudsime. Aare leitud ja korras.

 1 

Selle aardega oli ikka natuke pusimist. Alguses tuvastasime õige liini kergelt, kuid kohapealne otsimine läks raskemalt. Siiski õnnestus. Lõpus muidugi madala autoga oli paras peavalu, kuid saime suhteliselt lõppu. Hea teada, et olime see aasta alles teised leidjad :)

Täna olime nagu Joosep Tootsid ja järgisime õpetaja Laur´i sõnu, et kui tervet rehkendust ei jaksa, siis tee vähemalt pool. Selle poole rehkenduse sooritamise ajal jäime ühele valvurmugule silma, kes ilmus nagu maa-alt ja kartis, et me oleme midagi varastama tulnud. Meie ausa ülestunnistuse peale ütles, et geopeituritega on ta ka varem kohtunud ja selle tõestuseks vuristas meile mõistatuse kirjelduses oleva teksti kiirelt ette ning jättis meid viisakalt toimetama. Käisime veel lähedal asuvate vaatamisväärsustega tutvumas ja jätsime selleks korraks asja pooleli, sest põhjust siia kaunisse kanti tagasi tulla on rohkem kui üks leidmata aare :)

 6 

Eks mõnel kodukoha aardel on eelis ka, ei pea kodutööd tegema. Mõisad olid mul teada, samuti värav ja maakivist hooned. Ainult sõitmise vaev. Ja siis hakkas järsku pihta... kus see täiskirjutatud metall siis on... Oi sai otsitud, küll niisama, küll süsteemselt, osad kohad mitu korda. Muidkui kõndisin käed seljataga või taskus, vahepeal olid rusikas ka. Kuna kriteeriumid "natuke kahtlane koht" ja "siia lähedale" on standardiseerimata siis päris kõiki kohti ei vaadanud ka. No ja ega ei saagi ju kogu kihelkonnale koordinaatide ruudustikku peale teha ja need siis üle kontrollida. Eks ta muidugi, kindlasti, nagunii ja tegelikult oli minu prillide tugevuse viga või sekundite sättimise segadus (seda on ennegi korduvalt ette tulnud). Seetõttu otsustasin, et otsin selle talu niisama ülesse, kaugele selle hobusega siis ikka poole päevaga minna kannatab ja asi siis see raadius üle kontrollida. Eks ma tegelikult eeldasin kuhu kanti see talu jääb ja kui ei leia Liivakute talu eks siis käin mõnedes teistes sealkandi taludes ära. Mis viga autoga sõita... Ühel hetkel pidasin auto kinni ja leidsin kohe kolm keldrit. Ja kus sa nüüd tead milline see Liivakute oma on ja kas üldse on?? Kõndisin edasi, päris pikalt, tagasi ka. Logisin ka. Aare ja logiraamat on väga heas korras. Vot niipalju siis metalli peale ja mällu kirjutamisest. Minu 100-s aare, pühendusega Hannesele!!! :-)

Algus läks meil päris hästi. Mõlemad mõisad leidsime üles ja vastavad kohad ka. Lõpu suutsime ka tuvastada, aga ikka mõtlesime, kas sellises kohas on lõpp, lugedes veel teisi logisd, et milline see tee seal on. Hakkasime siiski sõitma. Enda arust jõudsime kohale, aga aaret ei leidnud. Olime seal ikka tükk aega (selle torni juures), kui tegime lõpuks geokõne eelmisele leidjale ja uurisime natuke maad. Selgus olime juba aardest mööda sõitnud. Tagurdasime autoga õigele kohale ja leidsime aarde. Aitäh.

 1 

Kunagi aegu tagasi kunagi üritasin sellest asjast kohapeal sotti saada, aga midagi jäi puudu. Nüüd vahepeal olin jõudnud kodutööd teha, kuid loomulikult oli see aardetuurile tuleku ajaks kaduma länud. Samas oli õnneks miskit meeles ning üks osa lõpu koordinaatidest joonistus muretult paberile. Teise osa tarvis oli vaja veidi googeldada ja peagi jäi ka see teepeale. Kui vajalik käes, liikusin lõpu poole. Täitsa vahva paik seal ja tee huvitav. Praegu sai aardeni üsna muretult kulgeda. Tänud peitjale!

Poiste kodutee üle vaadatud ja aare leitud.

Tänud peitjale :)

Kamba peale said vajalikud numbrid kiirel leitud. Kui palju neid poisse nüüd kokku oli, igatahes meie autode peale kokku oleks 14 poissi mahtunud. Tee lõppu ei kannatanud madalapõhjalistele mingit kriitikat, aga peaaegu poiste koduni me välja jõudsime. Edasi vahetasime autot ja saime mugavalt aardekarbini välja. Tänud.

Ei tea kas tõesti selline kodutee oli, mis nii mitmest kohast läbi viis? Tänud teekonda tutvustamast, ei teadnud enne sellest midagi!

Seda polnud meil jällegi plaanis, ikkagi mõistatus ju. Teiste eestvedamisel said vajalikud kohad külastatud ja tänu Priidu maasturile lõpp ka leitud. Aitäh!

Teekond läks libedalt, Priidu maastur oli abiks lõpus. Aitäh aarde eest!

 1 

Tuleb tunnistada, et mõistatusest ei tea ma midagi. Samuti lahendusest. Ega punktidest. Lihtsalt mulle öeldi mingi hetk, et asume 500m kaugusel lõpp-punktist, kas tahan ära käia. Autoga veeti natuke lähemale, suruti geps pihku ja lükati uksest välja.
Päris jahe õhk oli selleks ajaks juba. Läksin lõdisedes nulli suunas kui tuli pähe, et ma ei tea isegi seda, mis suuruses aaret otsida. Õnneks jäi konteiner mõningase tiirutamise järel silma ja sain logida. Isegi mingi väike geokrety oli aardes.
Tänud aarde eest. Logida on ikka mõnus.

Seekord olid teeolud oluliselt paremad ja peatudes oli aare autouksest vast veidi enam kui meetri kaugusel. Mõnus drive-in :) Logisime ära ja suundusime edasi järgmise aarde poole. Aitäh peitjale.

Nüüd siis oli teine katse. See juba sobis palju paremini ja autot ei pidanud enam lumehangest välja lükkama. Nüüd sai aardele nii lähedale lausa, et arvestasime kellel on autost lühem tee aardeni :) Minul tuli pikem maa mõned meetrid. Mis nii viga, kui selline transpordivahend. Aitähh peitjale.

Uurisime seda teed põhjalikult ja pikalt. Edukalt! Täname peitmast.

 2 

Kevadiseks nädalavahetuseks oli plaanis aarderetk. Kaasgeopeituritelt tuli aga hoopis sõbralik vihje, et meie plaanitavaga võiks ju kaasneda ka Liivaku poiste kodutee. No okei, varasemalt me seda väga uurinud polnud. Nüüd algas kodutee leidmiseks vajaliku info analüüs. Kodus pehme peal istudes on seda ikka märksa mõnusam teha. Onju korduvalt ennast tõestanud väide - hea kodutöö tagab edu lahinguväljal :) Eeltöö oli tulemuslik ning kui pühapäevane geopeiturite punt kokku sai, siis oli vajaliku marsruudi läbimine lihtsamast lihtsam, vajalikke numbreid salvestades ning lõpus oli kõige suurem mure, et kõik nimed ilusasti ritta saaks ja keegi puudu ei jääks. Nii pikka koduteed küll iga päev läbida ei jõuaks, võtab hobu võhmale :) Täname peitjat!

Sedavõrd suure seltskonnaga ei jää miski kättesaamatuks ega peitu. Aitäh aarde eest!

 3 

No siin sai täiega rappa pandud kuigi koordinaadid olemas. Ei saanud aru kui kaugele auto sai jäetud. Mingi kilomeeter sai õigest kohast mööda pandud, ja ega see selle lumega kerge pole, siiamaani jalad värisevad. Ise pean ennast veel kogemustega orienteerujaks, häbi mulle. Aga lõpuks sai järje peale ja siis tuli leid kiirelt. Tänud peitjale.

 3 

Numbrid käes vaja vaid aare leida.Üllatavalt sai enamus teest tänu metsaraiele autoga läbitud.Siis läks jamaks.Minu geps ei tahtnud koostööd teha ja kihutasime täie lauluga õigest kohast mööda.Mina olin Kukelinnast sumpamisest väsinud,keerasin otsa ringi,Krista ja Raul põrutasid edasi.Jäin siis tagasiteel ühe okaspuu najale teisi ootama.Ei püüdnudki enam otsida,mis veidi vale sest aare oli minust umbes 3 meetri kaugusel võibolla isegi vähem.

 3 

F-d ja maakivi hoone leitud, võis tänase väga soosiva päikselise ilmaga nn koduteele asuda. Alguses tavapärane tee nagu maakivi hoone juurest minema hakkas, siis sai see otsa. Edasi läks tee väga põnevaks. Ootamatult hästi sõidetavaks. Mulle väga meeldis läbitud maastik! Oodatud matkamine jäi lühikeseks ja teekond pikenes ootamatult järgmise ja ülejärgmise keldrini. Tänud peitjale!!!

Kahjuks jäi aare seekord leidmata. Tuleb uuesti üritada.

 2 

Eelpunktidest saime vajalikud infokillud kätte ja suundusime lõpu poole. Ühel hetkel otsustasi minu riisirakett, et teda tema pole nõus kaugemale minema sõltumata sellest, mida ma seal rooli ja pedaalidega teen. Aardeni oli jäänud 1,6 km. Suure meelitamise peale sain ta siiski veendud mõned meetrid edasi minema. Rohkem ei tahtnud riskida ja keerasin otsa ringi. Suvisemal ajal üritan uuesti.

Seda issandapäeva ei mäleta enam keegi kui neid numbreid sai otsitud. Täna lõpuks veeres aeg nii kaugele, et sai kopsikule järgi sõita. Tavaline nähtus multi-mõistatuste juures. Üks aasta lahendad mõistatust, siis järgmine aasta otsid midagi metsast, siis paar aastat mõtled, mida saadud arvudega peale hakata ja siis hiljemalt kolme aasta möödumisel tekib kindlasti ka "aken" tihedasse graafikusse, et topsil järgi käia. Nüüd on tehtud, gurraa!

Tuleb välja, et Palangul on telepaatilised võimed. Ennustas ühe teise aardega seoses, et peagi teeme sama teekonna teist korda läbi. Ootasime siis seda uut aaret, aga tuli hoopis välja, et oleme Liivaku poiste koolitee juba korra seiklusrikkalt läbinud. Kodune tunne oli päevavalges rännata juba tuttavatel radadel. Aitäh!

Liivaku poistel oli ikka tõesti pikk-pikk kodutee :)

Aaret otsides hakkas väga huvitama, kes need Liivaku poisid ikkagi on. Aardeni jõudes oli põnev koha peal ringi vaadata ja avastada.

 1 

Kooli mainimisega see aardekirjeldus ju algas, olgu siis sellekohane sissejuhatus: kodune töö hindele 5, välitööd võiks hinnata 4 ja logimine taas 5.

Peaks siinkohal – kuna ei ole seda teemat vist varasemates logides puudutanud – paari sõnaga kodutöödest rääkima. Tõsi - selle aarde puhul said kahe vahepunkti koordinaadid juba arvuti taga nii täpselt paika, et autost oli vaid mõned sammud astuda. Aga ega see kodune lahendmaine ei ole omaette eesmärk, pigem tekib uut aaret nähes huvi ja hasart, et mis ja kus. Ja kui ühtlasi on ka teada (minu kohta see vähemalt kehtib) et niipea ei ole võimalik kohale minna, siis tekib kiusatus virtuaalseltki mängida. Ja ega minu jaoks ei ole väga arusaadavad ka need kangelaslikud aardeotsingud kus midagi suudetakse katki teha, mingit piirangut või keeldu rikkuda, kellegi koduõue sõita jne,, ja siis pärast logides võib lausa uhkusestnõretavaid kirjeldusi lugeda, et no kui päris jama oli, siis lugesime aardekirjeldust ka.....

Aga ok, aarde juurde tagasi. Esimene vahepunkt tuli kohe, teise puhul õnnestus algul õiget kohta vaadata ja mitte näha, aga see kanapimedus sai kiiresti välja ravitud. Edasi läks põnevamaks - kuna kodus olid ka huvitavamad logid läbi loetud, siis tekkis dilemma, kas uskuda oma silmi või kogenumaid geopeitureid. Algaja jäi peale. Kuna mainiti et torni kandevõime jätab soovida, siis ei hakanud muid huviväärsusi üldse proovimagi ja kirjutasin koordinaatidesse kohe selle numbri, mis seal peaks olema, mitte selle, milleks minu silm seda pidas. Viisakusest päris nulli ei sõitnud, vähemalt viis meetrit läksin omal jalal. Maastiku raskusaste 3 jäi minule küll arusaamatuks... Aare heas korras, tänud!

 1 

Pea aastatagune mitteleid vajas parandamist. Ma ei saa siiani aru, kuidas me tookord koordinaadi esimesest poolest suutsime mitu korda mööta sõita :) Nüüd oli vaid peatumise vaev.
Koordinaadid saadud, suundusime lõpu poole. esimene kord lõpetasime kellegi hoovis, teine katse läks paremini, kui mitte arevstada seda, et me paar korda peaaegu mutta kinni oleksime jäänud. Parkisime auto kohas, kus on hea ümber keerata ja suundusime 600 m edasi, aarde poole. Viimased 100m olid totaalses metsas, kus olid kellegi valged näritud kondid ja põtrade välikäimla. Nüüd tekkis kahtlus, et midagi on siin valesti. Helistasime sõber Speedyle, kes aitas meil koordinaate kontrollida. No ja loomulikult oli üks kaks seitsmeks moondunud ja meie vale koha peal. Õige koht oli umbes 20 m meie autost :D Vähemalt saime jalutada ja sinililli näha. Aitäh! :)

Külastamist vajavad mõisad vaatasin välja kodus. Mõisates aga välitööd väga kiiresti ei läinud. Peaks ju loogiline olema, et mõis ei tähenda ainult peahoonet vaid kogu kompleksi. Sel hetkel me niimoodi aga ei suutnud mõelda. Sellepärast tutvusime liigselt ebavajalike majade metallkonstruktsioonidega.

Koordinaadid käes suundusime nulli. Kiire leid loogilisest kohast. Pärast arutlesime Taneliga aarde sügavamast tähendusest. Tänud huvitava aarde eest

Mõisad said välja raalitud juba vist avaldamise päeval ja siis jäi asi seisma, sest ei olnud kuidagi asja sinna kanti. Vahepeal sai neist isegi korra mööda sõidetud, aga siis polnud aega nendega tegeleda. Täna sai nüüd lõpuks asi ette võetud. Ausalt öeldes ei jaganud ma koha peal algul mitte midagi. Kuidagi ei hakanud need õiged asjad silma ja lõpetasime ikka kuskil hoovis. Kuid lõpuks kõik laabus. Siis ei olnud ma mitte rahul, et see lõpp just seal on, kus ta on, aga tegelt oli mõnus koht. Aitäh!

 1 

Selle aarde juures sai ikka päris palju internetti, iseäranis härra Googli ja tema atlast piinatud, enne kui 2 sobivat mõisa sõelale jäid. Meie seekordsel koduteel sai kõigepealt koordinaadid kätte ja edasi oli metsateel ukerdamise kord. Päris lõpuni ei riskinud autoga sõita, natuke jalutamist ka. Teine tänane deja-vu - kuulge siia ma jätsin ühte teist aaret otsides auto ja siit edasi sai mindud jalgrattaga.

Koos väikeste vihjete ja kohalike kaasabiga sai leitud üks F-tähtedega värav kiiremini kui maakivist hoone oma sildiga. Igal juhul leitud said. Ja ka koordinaadid said paika. Jäi veel ette võtta see nullisõit. Hea, kui on kasutada sõiduvahend mida maasturiks nimetatakse ning millele võib vabalt oksapesu teha. Ma tean, et vanasti käidi kaugelt kooli, aga et need teed siis ka nii pikad ikka olid. Lõpp-punktist aare leitud, logitud. V: auto; J: flamingo. Tänud.

Peitja veidi noris ja lõppkokkuvõttes läksin kirvega otsima. Kirvemeetod siiski päriselt ei aidanud ja nii ma siis seisin ja ootasin, et mobiil ometi levi üles korjaks ja skype'i kasutada laseks. Väga konkreetne suunav "vihje" muidugi enam küsimusi ei jätnud. V: keraamiline lepatriinu J: 500 Laose kipi.

 1 

Loll saavat kirikus ka peksa. Me viimati ei leidnud üht koordinaati ka siis, kui olime õiges mõisas ja lähistel. Tegime sellele lausa terve tiiru peale, ajasime kohalikega juttu, küsisime, kus neil siin VEEL mõni hooldekodu võiks olla :-) Õnneks leidus pärast Miki, kes F-värava üles otsis. Täna Mõdrikul käies oli vaid nullisõiduvaev. F-värava juurde siis. Aarde enda juurde oli ka nullisõiduvaev, aga see oli ainult pisut vaevalisem. Ei saanud mina aru, mida Jussikese Hannes mõtles, et ei julgenud ligi sõita. Ei kriipinud siin eriti miski uksi ja põhjagi vaid korra :-) Õnneks polnud ma ka oma autoga ;-P Ja võrreldes "Tule saarele sa" aardega oli see ikka eriti hea ning lühike tee.

Aarde juures oli tunne "Doktor, te olete siin juba olnud" :-D Jätsin auto käima ja tulime aardega auto manu logima. See oli hea mõte - kõik kümned paksud parmud sumisesid mootori ligi, ent meid ei söönud ükski. Õige hõlma ju ei hakatavat :-)

Pisi-Pärtlile oli see esimene aardeleid, mille ta, tõsi küll, tagaistmel õndsalt maha magas. No nii hea tee viis sinna, et ajas kohe une peale.

Aare oli igati korras, tore ja tuttav konteiner. Aardest läks lendu üks papist geomünt, ehk sai miskit ka asemele. Täname peitjat kahepäevase seikluse eest! Ja ikkagi, doktorile tundus, et ta on siin juba olnud :-)

 4 

Kes otsib, see leiab - ja Lauri leidis üles sellise asja, mida peitmise ajal ei olnud näha. Täiendasin aardekirjeldust seal markeriga-metallile-kohas - mitte midagi pole seal vaja näppida ega katsuda ega lahti teha ega kangutada ega liigutada vms - käed taskusse või selja taha! Kõik on avalikult väljas.

Nujah ikka mitu tundi läks sellega. Eriti Hea oli lõpp kus me reaalsest peidukast tegelikult väga lähedalt mööda sõitsime ja siis veel pool kilomeetrit edasi läkisme. Kui lõpuni jäi veel 100meetrit kuhugile sügavasse võssa tekkis kahtlus, et ei saa ikka õige koht olla sest kõik räägivad nulli sõitmisest aga meie masin sinna küll ei suuda sõita. Lauri vahepeal helistas ja ma tahtsin vaatetorni katsetada aga poolel maal üles tundus torn ikka liiga nõrk minu tsentnerise kere jaoks. Siis saime teada, et me näeme mõlemad valesti. Õnneks õige koht oli selle tee ääres kus me juba sõitnud olime.

 7 

Üldiselt ma vist enam Hannese asju ei otsi. Ma lihtsalt ei saa aru midagi. Nagu tänagi. Enda arvates tegin piisavalt kodutööd ja sain isegi teada kuhu minna. Kuna esimene sedasi leitud koht oli peaaegu õige siis muidugi olin kindel, et polegi kõige hullem. See F täht siiski võttis natuke aega kah. Aga edasi oli küll ainult üks kaigas ja käpikud. Kui üle poole tunni olime tulutult otsinud maakivist maja mis on sildistatud siis mõtlesin, et uuriks nüüd misasi see on mida ma ei näe. No, et kas on võimalik, et see silt on kuskile ära kadunud. Aga peagi selgus, et ma olen vist juba moblaoperaatoril mingisse nimekirja pandud kelle kõnesid teisele poolele ei suunatagi. 5 tegelast, kellest mitte keegi ei vastanud ei jätnud lihtsalt muud võimalust. Kajaliis siiski arvas lõpuks, et huvitav mille üle ma seekord hädaldan ja vastas kõnele. Sain teada, et nagu alati, ei tea ma midagi. Ehk siis kirjeldusest polnud ma eriti midagi aru saanud. Lõpuks jõudis mulle ka kohale, et see koht kus ma seda maakivist hoonet otsin ei saa ka kõige parema tahtmise juures õige olla. Ja tuli mitu kilti eemale minna. Mina oleks sealt ilmselt veel mingeid maakivist hooneid leidnud kuigi osad ei paistnud juba 10 aastat tagasi heina seest välja. Kui see õige maja oli lõpuks leitud siis läks ikkagi ligi veerand tundi, et vajalik infojupike leida. Mis teha, kiri ja taust sobivad omavahel sigahästi kokku. Koordinaat olemas läksime reipal sammul logiraamatut otsima. Vahepeal suhtlesin peitjaga kah sest seal teises kohas on minu arvates üks üsna oluline ebakõla. Peitja arvas, et lähemal ajal vaatab üle. Kurtsin talle kah oma rasket saatust tema aaretega ja sain teada, et oleme siiski õigel teel. Veel arvas ta, et ma võiksin siiski peeglisse vaadata ja mõelda kas minu enda asjad ikka on "lust ja lillepidu" ja üleüldse elu ei peagi lihtne olema. Seepeale tõmbasin ma kõrvad natuke lonti kah. Viimaks olime kohal. Lugesime logisid, sest oli nagu meeles, et sai nulli sõita. Pilk aknast välja tekitas küsimuse, et kes siis nüüd loll on ? Seal metsas ei saaks isegi mingi lahjema tankiga hakkama, autost rääkimata. Kuna ma polnud ka seal varem käinud siis arvasin, et peaks eelmiste jälgi otsima. Leho vaatas mind eriti kahtleva näoga aga tiris siiski sääsevõrguga mütsi kõrvadest õlgadeni ja sukeldus kuskile. Mina ehitasin endale ühe suitsu ja olin valmis talle järgnema aga see järgnemise osa jäi ära. No ei ole õige koht. Siis tuli päästev plaan, et minu erilisi oskusi arvestades on ilmselt koordinaat valesti. Leho võttis uhkelt mobla välja, sest koordinaadist sai ju ometi pilti tehtud. Tiba hiljem tuli kerge tagasilöök, sest oluliselt udusemat pilti pole võimalik kodustes tingimustes teha. Põhjalaius oli täiesti selge pilt aga idapikkuse omal oli ainult sekundite osa peaaegu loetav. Siiski see mis väga tähtis, see oli peaaegu loetav. Veelkord logisid uurides pidi aga ka koht enamvähem õige olema. Kuna selleks hetkeks olime läbinud mingi vist 5 kilti ja sellest viimase kilomeetri üleüldse mingil heinamaal siis ei osanud nagu midagi tarke ette võtta. Lõpuks uurisin taaskord kajaliisilt, et kas neil on ehk koordinaat olemas. Kuna nemad olid tol hetkel poes siis läks aega. Mis tähendas, et Leho asus lähedal olevat torni vallutama. Astmed olid aga nii tugevad, et see ülesronimise mõte jäigi ainult mõtteks. Siis tuli SMS ja NUMBRID OLID SAMAD. Sügasime natuke erinevaid väljaulatuvaid kehaosasid aga ei suutnud leppida mõttega, et kõik logijad teevad nalja nullisõitmisest. Veelkord saadud SMSi uurides tuli välja, et me (peamiselt mina) oleme nii kõvad mehed, et numbritel 1 ja 4 eriti vahet ei tee. Maastikul tähendas see umbes poolt kilti tagasi sõitmist Kui see viga lõpuks välja tuli ja õige koht ning logiraamat leitud siis vaatasime veelkord pilte mida olime teinud. Ja kuigi seal oli see 1 (tegelikult vist ikkagi 4) juba natuke udune olime mõlemad kindlad, et see on siiski 1. Nii või naa jääb pikaks ajaks meelde. Aitäh.

Kuna varem oli geotuuri käigus pool mõistatusest käes, siis seekord tegime teise poole ning kooserdasime lõppu. Vahetasime pastakaid.

 1 

Mingi kodutöö oli tehtud, midagi vaatasime kohapeal. Juhuslikult ledsime F-i ja siis oli selge, et seda asja kodus edasi enam lahendama ei pea. Raskes võitluses parmudega logisime ja mõtlesime, miks inimesed sellistesse pärapõrgutesse kolivad. Aardesse jätsime GC,ei võtnud. Täname!

Peale seda, kui lõpu numbrid olid käes...kostus minu suust ainult kirumist halva õnne pihta.No miks-miks ometi Sinna?Käidud ta aga igatahes sai ja mõistatus oli hea.Aitüma!

 1 

Kodune eeltöö oli olnud hindele 5+, see aga ei tähenda , et kohapeal kõik nii lihtne oleks olnud. Mingi mälupilt otsis konkreetset hoonet, kuid andis ikka tiirutada, enne kui see meil äkki teele ilmus. Enne seda nägime üht vahvat lastele ehitatut autot, on ikka inimestel kuldsed käed. Teise koha leidmine polnud samuti keeruline, keeruline oli hoopis koordinaadijupi kättesaamine, sest valvesilmi oli siin mitu. Üks kodanik tuli lausa küsima, et kas kõik on ikka korras, et siin nii pikalt peatume. Ajasin kõik Alexi kaela, et näe juht lobiseb ja ei tohi ju siis sõita :D. Koordinaadid viisid väga lillelisse kohta, kui palju anemoone siin oli... Olid ikka omal ajal lastel pikad kooliteed, hea et praegu enam sealtkandist keegi nii kaugele kooli ei pea jalutama. Tänud vahvate mõisate juurde juhatamast! Ühte polnudki veel külastanud.

Nullis käisime, mitme-setme mõisa manu käisime ka, aga ühes ei saanud aru, et see ongi õige. Pool saadud koordinaati ei viinud ka kirvega sihile, kuigi teooriad tundusid pädevad. Jukerdav auto ei lubanud liiga palju ka keerutada ning nii me edasi Tapale järgmise juurde sõitsimegi. Aga külastatud kohad-mõisad olid väga väärt külastamist. Aitäh nende eest!

Tegime nullpunktis ka väikese peatuse ja sirutasime jalgu. Väike kodutöö oli tehtud, ühe mõisa leidsime üles ja pool vajalikust koordinaadist, kuid teisega jäime hätta. Tagasiteel muidugi tekkis üks mõte, mis võibolla isegi pädeb, kuid seda läheme siis teinekord vaatama.

Kohalikuna ei olnud midagi mõistatada, oli vaja ainult kohale minna ja vihjed üles otsida. Lõppu sõitsime nagu paljud meie kogenumad kaavõitlejad teevad - autoga otse nulli juurde. Pärast logimist jalutasime ümbruses ja nautisime ilusat päeva. EV, J: kolmevärviline mütsimärk ja kaks autot koolitee kergendamiseks.

Ka päris huvitav jäljeajamine, igasugu huvitavaid kohti sai leitud ning kui lõpuks tundus lahendus käes olevat, tuli järgmisel päeval veel üks oluline fakt välja, see meid siis lõpuks eesmärgile viis. Ja tegelikult olid kohad ka natuke tuttavad, seoses ühe minu varasema "hobiga". Lõpuni jõudes valmistas maastik küll veidike pettumuse, aga mängu ilu see ei rikkunud. Aitähh!

Liivaku peatus jäi minu koduteelt kõrvale ja ei tea ma sellest kandist ka suurt midagi. Kui aga Frank juhtmed sassi ajas ja georetk aina lähenes, võtsime selle kaardi ette ja polnudki nii hull. On vast mõisu neil virukatel! Hoolika kodutöö tagajärjel muidugi võib aarde nii ka leida, et ühtki mõisa õieti ei näe, aga eks niigi oli tore kolada. Selle aardega tekkis küll mõte, et maastiku raskusastmed peaks olema eraldi autodele ja inimestele :P Siin seda kolme kusagil ei kohanudki, ainult sidrunil oli veidi valus. Aitäh seikluse eest!

Siin oli abiks kunagi välja antud Lääne-Viru reisijuht. Sai kõik koolid ja hooldekodud ja mõisad ritta aetud ja muster välja tuligi. Nii ühes kui teises ei leidnud mina miskit, kaasavõetud kaardilugejal oli aga kullipilk ja nii need koordinaadid gepsus olid.
Lõpu poole liikudes vaatasin jälgi ja pakkusin välja, et olen täna teine, tuli välja, et kolmas. Suur tänu aarde eest!

Olles eile õhtul kaardil teise vahepunkti asukoha täpsustanud sõitsin täna uuele katsele. Info sain kiiresti, selgus et olin eile õiges kohas käinud. Olin põgusalt ka peidukohta piilunud aga aaret ei märganud. Nüüd tuli karp kiiresti välja,logisin, ei võtnud ega jätnud midagi. Aitäh huvitava aarde eest!

 1 

Alustasin eile. Ilmselt olin punktides pärast sylli tiimi, sest kooli mõisa juures ei saanud ma veel õieti peatuda, kui mingi purjus kodanik üritas mulle selgitada, et kogu maa kuulub temale ja nuhkida siin ei tohi. Sõitsin eemale ja siis ta lahkus. Muudest seiklustest ma aardeomanikule juba rääkisin (siin ei saa neist vihjeteta rääkida), aga see on väga lahe aare stiilis tunne oma kodumaad... tema bussiliiklust ning mõisasid. Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad ja rahakott, millest kütuse ostmiseks raha võetakse. Õhtul said aeg ja valgus otsa. Täna käisin koos Antsuga lõpus ära. Jõudsin täpselt enne vihma tagasi. Milline õnn! Aitäh!

Lahenduse leidmine oli huvitav, kuid tee tundus pikk autojuhilegi. Aare leiti enne, kui kõik autost välja said. Aitäh.

 2 

Seda kus Liivaku poisid elasid tean ma juba ammu. Ja seda teed ka. Olin vist päeva viimane otsija. Esimene vihje tuli kiiresti. Teine enam mitte. Õige koha välistasin peale põgusat vaatamist teatud põhjusel kohe. Kuna mul abivahendit asukoha peenmääramiseks ei olnud siis vaatasin käed taskus niisama ringi. Tuli minugi juurde maaomanik, ei olnud ta nii purjus midagi. Rääkis et käivad siin igasugused, niikuinii on juba kõik pihta pandud, alles oli üks naisterahvas minema põgenenud. Maaomanik palus vabandada kui ta väga kole välja nägi. Selgitasin et tegemist on mänguga kus tuleb siit number leida. Otsisime siis natuke koos, ta arvas et peaksime ka hoonetesse sisse vaatama, sellest ma keeldusin. Omanik on nüüd teadlik et mängijad siit numbreid otsivad. Kuna pool asukohast jäi leidmata sõitsin lõppu et veidi hea õnne peale ringi vaadata. Nagu hiljem selgus olin aardele väga lähedal aga silma ta ei hakanud.

 1 

Oi kui pikk tee lõpuosa oli! Igasugune ajakulu sai ületatud. Vale valik, mis muud! Ülesannet ise sai üsna mõnuga lahendatud ja õiged kohad üles leitud. Punktide ja aarde asukohaga probleeme ei tekkinud! Logiraamat kell 18 oli veel tühi enne meid. Tänud põneva aarde eest! EV J: lepatriinu moodi triinu