Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kuhu sa ikka jõuluteemalise seeria aarde peidad. Loomulikult Jõulumäele. Nüüd auto parklasse, suusad alla ja tegus päev võib alata. Ah jaa, suvel suusad kindlasti segavad. Talvel aga viib suusarada üsna aardekarbi lähedalt läbi.
See aare on peidetud 6. detsembril 2012 ühe osana advendi seeriast.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.joulumae.ee
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 40/155 |
Aarde sildid:
soovitan (7), lastesõbralik (3), lumega_leitav (1), advendiseeria_2012 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC42FK6
Logiteadete statistika:
123 (90,4%)
13
6
5
5
0
0
Kokku: 152
Kontrollitud! Logisid lugedes olin suht kindel et aare on kadunud, läksingi siis taastama aga aare on täiesti olemas, küll asendusena taastatud ja logid on raamatus alates aastast 2023. Jätsin topsi juhendi ja hariliku. Ametlikud GP kirjad ka peale.
Vajab omaniku tähelepanu 25/08/2024 Ei paista ei originaali ega asendust.
Ma siiani pole otsustanud, et kas julgen leiu üle rõõmustada või mitte. Kunagine mitteleid sai justkui hüvitatud nüüd lätlaste logiraamatusse. Loodetavasti on see peitja poolt aktsepteeritud ja hiljem mitteleiuks ei muudeta.
Noh, märtsi mitteleid sai lõpuks joone alla. Aitäh! Samal seenetripil tegin ka suurepärase tuuletallaja vaatluse.
Originaalkonteiner kadunud. Otsisin siis üles lätlase pandud uue konteineri. Hetkel kärab ka, aga õige lahendus oli huvitavam. Kui keegi satub sinna sobiva konteineriga, siis võib algse olukorra taastada. Objekt olemas, eemaldasin sellest herilasepesa jäägid. Aitäh!
Tund aega poleerisin kõike, mis abivahendit vajas ja ka seda, mis ei vajanud. Paraku midagi leida ei õnnestunud. Gk andis piirkonna 10m täpsusega, aga ju siis geopimedus.
Urrrr...Vahel ikka morjendab see kahe lehe erinev info. GC kaardi järgi aare aktiivne, nii ma heas usus otsima asusin. Kui kõik peidukad olid läbi vaadatud ja kaks pesakonda herilasi kurjaks aetud, tegin hädakõne, millest selgus, et õiges kohast otsisin. Nüüd kontrollisin igaks juhuks GP lehte... %¤(#%¤,urr... GP lehel juba kuid kättesaamatu, omanik võiks siiski selle aja jooksul GC lehel ka vastava info lisada.
Vaatasin seda aarde peidukoht siit ja sealt, aga selles kohas, kus ta 2 aastat tagasi oli, teda enam ei olnud.
Otsisin oooolegaaa, aga ikka ei midägiii.
Leidsin Helina ning igati loogilise koha, kuid nano seal ei näinud.
Leidsime vihjatud kohast. Kättesaamiseks kasutasime eemalolevat abivahendit. Logirull oli täis ja jätsime asemele uue lehe.
Päkapikurajal tegin 2 ringi. Kõigepealt jalutasin märkamatult õigest kohast mööda ja koos lastega keskendusime muule põnevale, mis silma hakkas. Hiljem tegin üksi uue ringi. Leid tuli teisest vaadatud kohast ning kättesaamisel kasutasin kellegi poolt mahajäetud abivahendit. Aitäh!
Tulin siia üksi jalutama. Mööda rada ja jõudsingi vajaliku päkapikuni. Vastupidiselt on see aare mõeldud Pikapikkudele. Aretasin erinevaid logimistehnikaid ja ühel hetkel nahk narmendas ja veri immitses. Lähedal asuvad abivahendiks kasutatakse maast välja tõmmatud poste. Kui nii siis nii. Lakun nüüd paar päeva oma haavu ja rõõmustan, et siin metsas viimnegi aare on nopitud.
Päkapikurajal käidud, mitut päkapikku nägin, Helinat ka. Aaret ei näinud. Kas olin lihtsalt pime või pole see aare minusuguse päkapiku jaoks... Logisid lugedes tekkis küsimus, kas tõesti peangi päkapikurajale redeliga tulema?! No ehk pole asi siiski nii hull ja tasub uuesti otsima tulla.
Väikese kodutöö ja orienteerumiskaardi kokkupanek andis vajaliku vihje. Abivahend jäi küll maha, kuid kahepeale saime aarde kätte ja logitud. Tänud!
Mõnus reedeõhtune jalutuskäik Jõulumäe mändide vahel. Aarde leidmine aega ei võtnud. Logileheke hakkab küll kohe täis saama, vast paarile nimele veel on ruumi. Tänud peitjale!
No siin aarde juures olen käinud palju kordi luusimas ja siiani edutult. Kõik võimalikud Helinaga seotud kohad üle vaatanud. Aga no seekord pidin tõdema, et 2 pead on ikka parem kui üks. Aitasid kohapeal olevad vahendidki. Seekord pätti tegema ei pidanudki :D Abi oli ka minust pikemast tammelist. Aitäh selle nunnu aarde eest!
Olin ehtne geopeitur, kõndisin rada läbi ja leidsin Helina. Aardega läks aega sest ma ei tahtnud uskuda, et oleks pidanud redeli kaasa võtma. Õnneks kohapealsed abivahendid aitasid vaevu nano kätte saada ja tagasi panna. Natuke õel aare justkui laste matkaraja kohta.
Mööda metsaradu leidsime Helina ülesse, aga kahjuks aare ei hakanud silma mitte kusgilt vahest, august ega kuskilt rippumast :( Ehk õnnestub mõnel teisel korral leida, kui näiteks disci mängima tulen.
Pikalt seisis see sinine laik seal kaardil , kuigi teised aarded kõik ammu leitud sealt. Täna siis sai see viimane mis magustoiduks jäätud ka ära ampsatud. Tänu vihjele kiire leid logi kirja ja konteiner tagasi kuhu ta kuulub. Tänud !
Selle mõistatuse lahendasin kodus ja panin umbkaudse asukoha paika. Kui peidukohta jõudsime, siis hakkasime otsima. Viimaks mõtlesin aarde nimele ja tuvastasimegi konteineri peidiku. Veidi loomingulist lähenemist ja saimegi logi kirja. Väga mõnusad metsarajad, kus lastega jalutada. Täname!
Kui esimest korda nullis käisin, siis uurisin kaarti, aga mitte midagi ei saanud aru, mida siin peale hakata. Nii ta sinnapaika jäigi. Järgmisel korral sattusin õiget kaarti uurima ja asi sai kohe selgeks, aga siis vedasid teied aarded kursilt kõrvale. Seekord siis vormistasin lõpuks asja ära. Aitäh peitjale.
Eelmine kord Jõulumägedel käies ei jäänud vajalik koht silma ja jätsin aarde seemneks siia. Nii hea seeme sai, et vahepeal lisandus lausa 50 uut aaret mõne kilomeetri raadiusesse :) Kodutöö oli seekord tehtud ja leidsin täna aarde üles. Aitäh peitmast!
Päeva lõpetuseks veel vaja väike jalutuskäik ette võtta. Mõnusad rajad. Hetkeks tekkis väike nõutus hetk, aga... Lahe :) Tänud!
Jalutasime õhtul siin keskuses ja selle alal ringi ning üheskoos või teiste sekka leidsime oma jalutuskäigu ajal ka selle aarde jaoks täpselt õige paiga. Aarde enda muidugi ka. Täname!
3629 Kogu aeg oli meeles, et midagi tuleb veel otsida ja vaadata. Siin me selle siis nagu juhuslikult leidsimegi. Found it: 15.May.2020 20:42 Jõulumäe III/Christmas Hill III. Aitähh
Leitud. Aitäh. Jalamehed said normaalselt kohale, ratturid kimasid mööda. Jalamehed siis helistasid kella, et rattureid peatada. Nood siis peatusid, hüppasid rattalt maha ning hakkasid paanikas ratast uurima. Et siis hiljem selgus, et heli oli selline nagu oleks rattal midagi purunenud.???? Minge kuulake siis, kuidas kõlab rattapurunemise heli. Mina nüüd tean. Iga päev õpib midagi.????
Sai kollatud siin ja seal. Venna abil seegi logi kirjas. Graciás ????????
No sellist või veel väiksemat korra nähtud. Üks ootab kodus sahtlis paika panemist. Mõistatus lahe ja lahendus ka äge. Tagasi saamine jah ikka keerulisem, kui kätte saamine... Aitäh peitjale!
Jätkasime oma märtsis pooleli jäänud jõulumäe tuuri :) Selle aarde leidmine võttis hetke aega - kõigepealt ootasime mugude lahkumist ja siis ukerdasime end konteineri lähedusse. Nimi sai aga siiski kirja ja mõnus matk metsaall võis jätkuda :)
Kui eile külastasin seda aaret logimise ja legendi koostamise eesmärgil, siis täna peale geomängu, tulin kohale ja meisterdasin kohapeal siia uue logiraamatu. Sellel hetkel, kui ma logiraamatut tegin, tuli üks seltskond mängureid ja nad said oma info ilma vaevata minult kätte. Nüüd siis mõnusat otsimist teile.
Selle aarde panin oma legendi esimeseks, et kui mängijad juhuslikult sellest mööda lähevad, siis saavad sellest oma info kätte. Aga mul on selline tunne, et ainult üks seltskond leidis selle üles, kuid kätte nad seda ei saanud. Minul oli õnneks abivahend tagumiku all olemas. Sain kuidagi oma nime sinna täis logiraamatusse veel kirja. Suured tänud.
Teel järgmisse aardesse jäi see aare täiesti juhuslikult meie teele. Sellist pisikest logirulli polnud mul kuskilt võtta, seega panime pisikese pabeririba lisaks juurde. Tänan.
Oi kus siin läks aega ja nuputamist ja tiirutamist ja siis ikka tagasi pöördumist ja lõppude lõpuks ka leitud sai. Väga-väga raskelt, aga meeldejäävalt tuli see leid. Logiraamat on ikka täitsa täis.
Ühe lähedalasuva varem külastatud aarde kõrvalt leidsime info, kust seda aaret tuleks otsida. Tõdesime, et olime juba eelnevalt aardele päris lähedal käinud. Vahva aare. Tänud!
Päeva jooksul ta mul teele ei jäänud ja eraldi ei viitsinud ka otsima minna. Las jääda seemneks siia :)
Enam-vähem nuputasin juba kodus välja, kuhu minema peaks. Siin sattusin alguses veidi vales kohas "suusatama" ja siis juba õiges. Kohapeal läks ka ikka veidi nuputamist, ei olnud kõige "lihtsamas" kohas kuid ega ta leidmata ka ei jäänud. Aitäh!
Tore rada jalutamiseks. Aardes suutsin oma nime veel logirullile mahutada aga rohkem sinna logima ei mahu.
Sai ka see tore mõistatus lahenduse, väga tore kohake :) Suured tänud :)
Otsimist veits oli, kuid olemas ja logitud. Tänud peitjale!
Ligikaudu aasta tagasi käisin kogemata isegi geopeiturina nullis ära, aga tol hetkel polnud mõistatuse sisuga kursis ning ei teadnud üldse, mis värk. Alles päras parklas... kuid siis sai aeg otsa. Seekord mälu järgi orienteerudes kahlasin paksus lumes kõvasti rohkem kui vaja. Lõpuks andsin alla ja lülitasin aasta vanuse träki gepsu kaardile. Nii jõudsin üsna kiiresti kohale, ka aardeleid tuli kerge vaevaga. Kõik puhtalt tänu vihjele, seda tuleb tunnistada. Vihjet või pilti vaatamata oleks asi märksa raskem. Tänud.
Risti ja rästi rajakesi ja punaseid mütse siin ja seal ja leitud. Tänud peitjale.
Mõnus jalutuskäik Kristjani ja geokoer Lexyega. Nii abivahend kui nano tuli kiirelt kätte ja rõõmsalt sai nimi kirja. Kes hätta jääb loeb infotahvlit
Oh mind küll! :-). Aru ma ei saa kuidas eelmisel korral see ei tuli, vaatasin konteinerile otse silma sisse ja ei näinud :-). Täna siis tehtud! Jõulumäele tänud seente eest! Kaua ei ole enam männiriisikaid korjanud, täna sai päris mitme liitri jagu tillukesi marineerimiseks. Ja peitjale suured tänud!
No ei leia, ei tea kas pimedusega löödud või ongi kuhugi punnu pistnud:-). Küsisin viimaselt leidjalt vihjet, otsisin juba eelmisel korral sealt, tulin uuesti, no ei ole. Kõik metsas pesitsevad vihjed uurisin-puurisin, no ei leia:-). Aga tore on siin jõulumäe metsas jalutada, tänud juhatamast, tulen aga jälle millalgi.
Vihje juhatas õigesse kohta aga mida ei leidnud oli aare. Geopime või ikka otsisin valest kohast.
Algul sirutasime mänguväljakul ja siis matk ka otsa. Väikseke tuli näppu kiiresti. Tänud!
Tegime enne metsa minemist asukoha enam-vähem kindlaks ja sobitasime ta kenasti oma teekonnale. Kohapeal tuli leid ka kiirelt. Täname!
Vahepeal kaldusime päkapikurajalt teiste aarete pärast kõrvale aga just Helina koha peal leidsime punased lindid jälle üles. Kavala peidukoha jälile jõudsime siis kui vähemkavalad üle kontollitud. Tänud peitjale
Alguses võttis kukalt sügama, et kuhu siin aaret peita. Siis aga tekkis üks eriti kaval idee ja see ühtiski peitja omaga. Pool Jõulumäed oli nüüd läbi matkatud ja suundusin parklasse otsustama, et kas loobuda edasisest päevast või on midagi veel võimalik ette võtta.
Laheda teostusega aarde eest aitäh!
See aare tundus alguses veidi väljakutse olevat, kuigi paar logi sundisid seda arvamust muutma ja tõdema, et ega see nüüd mingi pähkel olla saa. Kui vihjel sabast kinni saime, siis oligi tunne, et väga lihtne ju. Siinpool metsas aardeid otsides jalutasime tükati mööda päkapidurada, mis isegi kevadises märtsis ja täiskasvanule täitsa vahva tundus. Ma vaid kujutan ette, milline toredus see tõeliselt lumiste jõulude ajal sihtgrupile veel olla võib. Aarde endaga ei läinud alguses aga kuidagi libedalt. Leidsime kohe loogilise peidiku, aga see oli tühi. Kabistasime kõikvõimalikud kohad läbi, aga mida pole, seda pole. Kahtlus hakkas juba hinge närima. Olin küll ühel hetkel märganud üht detaili, aga see tundus küllaltki loogiline olevat, et mitte lähemalt kiskuma minna. Lõpuks jõudsin järeldusele, et võiks ikka infotahvlit ka lugeda ning tuvastasin, et aare on tõesti aare. Kaaslasele jätkus veel veidi otsimõnu, aga peagi olid nimed kirjas. Üllatusega avastasime, et sel aardel on hoopis teine peitja kui ülejäänud Jõulumäe seerial. Ja alles logides nägin, et vihjepilt ju ka täitsa olemas. Mõnus nikerdamine, aitäh!
Mullu jõulude aegu siinkandis olles jäid meil ajapuudusel ja pimeduse saabudes osa aardeid otsimata. Täna püüdsime mõnedki Jõulumäe täpid veel roheliseks saada. Saimegi, kuigi Helina aare just väga ruttu näppu ei hakanud. Tänud!
Nüüd kui aare olemas, sai kohast uuesti mööda jalutada. Suts ja logitud:) Tänud.
Ega keegi ju kaardist pilti alguses ei teinud ja läksime ikka hooga teisi aardeid otsima :D Mõtlesime, et mis siis ikka ja jalutame parklasse tagasi, kuid täiesti õnnelikult sai koperdatud õige koha otsa ja peagi oligi logi kirjas :)
Jõulumäe tuuri viieteistkümnes.Esimestele aaretele lähenesime jalgsi,edaspidi kimasime juba ratastega.Siin piinas meid geopimedus,geokõne Kaspirovski meetodil ravis õnneks kiiresti.Aitäh
Viieteistkümnes Jõulumäel. Pikalt uurisime kõik võimalike kohti, aga ei suutnud leida. Siis tegime geokõne ja võisime pead vastu puud taguda. Aitäh taastamast.
114
Eelmisel õhtul olime lauamänguõhtul koos Priiduga, kes tundis muret, et nende Jõulumäetuuril jäi see aare taastamata. Tal õnnestus mind pehmeks rääkida, et me otsima minnes selle vea parandaks. Isegi topsiku andis kaasa. Mis meil siis muud üle jäi :)
Jõulumäel toimus järjekordne lauamängulaager ja loomulikult olin ma sinna kirja pandud, kuid seltsimeeste meelehärmiks teatasin ma neile, et tulin sinna rohkem sööma ja magama, kui mängima. Selle peale hüüatati, et see olevat pühaduseteotus, kuid mul oli asi juba otsustatud - "Pärnu puhtaks!" projekt pidi lõpuks teoks saama.
Jõulumäe aare jäi viimasele päevale, nagu ikka kõige lähemate aaretega juhtub. Uurisin meeldivalt daamilt, kes külalisi vastu võttis, kas ta teab midagi päkapikk Helinast. Muidugi ta teadis ning suunas mind kenasti rajale.
Eks ma võtsin ikka terve matkatee ette ja selle äärde ei jäänud ainult päkapikud, vaid ka koertevõistlus, mis mu teekonda mõnevõrra häiris ja mind korraks kõrvale eksitas. Aga pärast pildistamist, kuhu jäid peale väga naljakates poosides koerad, kappasin edasi ning jõudsingi viimaks vihjepildini.
Pärast veerandtunnilist otsingut lõin kõigepealt GC info lahti, kuid lugedes sealt, et juulis on viimati leitud, otsisin edasi. Kuna päev ähvardas nässu minna, lõin GP lehe lahti ja sealt vaatas vastu info, et aaret pole enam ammu keegi leidnud. Nopagan. Oleks ma seda alguses lugenud, poleks rajale läinudki.
Meel suhteliselt mõru, kuna tunnike oli täiesti tühja läinud, käisin siiski raja lõpuni ja suundusin siis Pärnusse viimaseid punkte roheliseks värvima.
Tänud jalutuskäigu eest, tagasi tuleks küll meeleldi. Talvine lauamängulaager on ju tulekul. :)
Rada mille läbisin, oli küll väga mõnus, just minu jaoks. Tükk aega otsisin midagi leidmata, siis hakkasin logisid lugema ja avastasin, et varemleidjad pole ka leidnud, siis lõpetasin otsimise ja sammusin lõpu suunas edasi.
Sattusime MOBO-tamise käigus tuttavasse kohta. Seal, kust me 3 aastat tagasi aarde leidsime, seda enam polnud.
Mitte tuhkagi ma sealt vihjele vastavast kohast ei leidnud.
Pisikesekeste pisike matk. Tore peidik ja tänud peitjale.
Väga mõnus väike jalutuskäik peale suusatamist. Väikese abivahendiga sain aarde ka kätte :)
Päeva lemmik. Natukene loogikat, abistav klõps ja otse peale. Geokontroll sooritatud
Lapsed harjutasid rattarada, mina luusisin mööda metsa. Ilus valge ja hõre metsaalune, suusaradadega seoses on varasemate aarete puhul ikka pidanud rägast ja võsast läbi murdma. Viimaks jäi sobiv punkt silma ja aaregi sai küllalt kiiresti leitud. Aitäh!
Geokontrolli ei läbinud, vaid astusime mustikaid korjates lihtsalt pikapäkaliste juurest läbi. Aitäh peitjale!
Teed Jõulumäele saatsid duatloni viited. Parklas autosid jagus, kuid meie oma radadel just palju inimesi ei kohanud. Mõnus mõistatus ja teostus. Aitäh!
Väga tore aare, vahva idee, mõnus matk, kaval vihje ja vinge teostus, kätte sain nii nagu ikka - omamoodi, tänan!
Nädalavahetuse toredaim aare. Õnneks kedagi läheduses ei liikunud sel ajal kui päkapikk tegutses. Aitäh.
Väga-väga lahe! Võtsime Jõulumäe metsa mõnuga, rõõmustasime sammulugejaid ja nautisime matkarada, lõpuks külastasime Trillerdajat ja Helinat. Aitäh mõnusa aarde eest.
Ja hakkabki tasapisi see esimene advendiseeria leitud saama, vaid Hinni kanjon ootab veel. Tore koht on Jõulumägi, juba eelmisest korrast. Seekord üllatas nende kodukas aga teatega, et tänaseks on sinna planeeritud surfajate kutsemeisterlikkuse võistlused vms suurüritus, mille kätte jääda olnuks tülikas, seega tuli kiirustada. Rajaotsa leidmisega panime natsa koba, aga siis hakkas asi kenasti hargnema, kahju vaid, et pisikesed kodus haiged olid, nemad lustinuks sajaga. Topsi sain nii lihtsalt, et Levia oli vat et solvunudki, no ei saand kino :) Muhe, aitäh!
Vihjest polnud raske aru saada, ka väike matk polnud kontimurdev, isegi tige jää ei suutnud Kristjani luid murda.
Kui õige juhuis leitud, siis edasine oli juba lihtne, tänud hea aarde eest.
Kodus olin seda rada juba uurinud ning proovinud ka aarde asukohta kaardi järgi tuvastada, kuid tulemuseta. Koha peal jõudsime õigesse kohta aga üllatavalt lihtsalt ning aarde leidsime ka ruttu. Vahepeal suutis Kristjan ka selili lennata ja see andis tal veel mitu päeva tunda. Aitäh Jõulumäed tutvustamast!
Pärnus lõõtsus külm ja vinge tuul, kuid siin Jõulumäe mändide all oli mõnusalt tuulevaikne. Eks nendel radadel ennegi jalutatud. Kunagi ammustel aegadel sai käidud rada läbi ka siis, kui kõik päkapikud ilusasti jõuluajal kodus olid. Tookordne tuur lõppes Trallallaa juures, kus kostitati sooja tee ja hõõgveiniga. Nüüd on seal päkkapikke vist harvemini näha. Kuid metsa alune on ilus ja jalutajaid ning sportijaid jagub sinna igal ajal. Tänagi kihutasid mõned suusatajad meist viuhti mööda. Sedakorda küll rullsuuskadel. Aaret otsisin ka natuke aega ja siis lugesin päkapiku sildi uuesti läbi ja leidsin ka aarde. Tänud toreda päeva eest.
Jooksuvõistlus oli just läbi saamas kui meie oma matka alustasime.Mõni kõrvalepõige lendavate taldrikute eest ja olimegi arvatavas peidukohas ja logi sai kirja.Tänud juhatamast väga vahva koht.
Koht on super ilus! Ja juba teist korda kirusin ennast, et mul ratast kaasas polnud(esimene kord siis kui jõulumäe 2 võtsin). Aga ka jalgsimatk oli igati väärt. Kummardus aarde omanikule!
Hea peidukas, omapead oleksin seal kindlasti kauem ringi keerutanud. Minu jaoks esimest korda külastada koht, aitäh kutsumast.
Väikeste mööndustega käisime kogu raja läbi. Tore aare ja nutikas peidik.
Selle aarde otsimine kestis põhimõtteliselt ööpäeva. Algul nuuskisin nullis ringi ja uurisin igasugu asju aga mingit infot ei olnud. Paistis, et väikesed tüübid on kollektiivpuhkusel lihtsalt . Kui aga kõikvõimalikud spordialad ja rajad järgmisel päeval tehtud said, hakkas miski siiski silma. Päris lahe ja ootamatu oli suvel lapsega habemike jälgi ajada. Kärt oli abiks ka leidmisel. Tänud peitmast ja tutvustamast. Igati super oli vihje.
Alguses ei saanud kuidagi vedama. Tasapisi hargnes asi ikka lahti. Leid tuli tiimitööna.
Õige raja valimise üle peetud diskussioon võttis meil kokkuvõttes rohkem aega kui aardeni jõudmine. küll aga juhtus see kõik poolkobamisi ja tänu gk headele silmadele. Ei suutnud me seda õiget rajaotsa leida ega ka loogilist järjestust juhuslikult leitud punktidele. Ilmselt on jõulude aegu asi selgem. Koht ise meeldib mulle väga ja sama saan öelda ka aarde kohta. Tänud!
väga tore aare ja sümpaatne koht. ja väga kenasti peidetud kaa. tänud!
Aitäh, et tutvustasite väga vahvat matkarada ja lasite toredat aaret otsida/leida. Lõvi aitas rajal mitmelgi väsinud päkapikul püsti tõusta :) Natuke varjutas leidu see, et matkarajal toimus Eesti MV maastikurattasõidus ja rajal oli liiv/muld lahtiseks sõidetud. Loodetavasti loodus taastub.
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Võtsime ette meie Geopeitusega tegelemisea aastapäeva matka. Siinkandis on ennegi käidud (mobiilse orienteerumisega seoses näiteks)Küll oli hea et Piia kaasas oli, tema leidiski helina ülesse. Suvise aja kohta tõesti tore matkarada. Täname juhatamast
Millal siis ikka jõuluteemalisi aardeid otsida? Eks Jaanipäeva paiku kui ilmad mõnusalt soojad ja suusatajaid segamas pole. Peale legendi saamist ei olnud peidiku leidmisega erilisi probleeme. Aarde juures pidime siiski 2 korda käima sest pastakas ununes autosse. Täname, tore peidik.
Mida teha vihmasel kevadõhtul? Õige vastus: Jalutada Jõulumäel Päkapikurajal. Mugusid oli väga vähe liikvel, seega saime jalutamist täiel rinnal nautida. Suurepärane aare. Pärast proovisime kätt disc golfis. Ka seda oli vihmaga päris mõnus teha. Suur tänu peitjale!
Algul oli plaan siin majutusteenust tarbida. Administraator tõi mind aga kiiresti maapeale tagasi, selgitades et vabu kohti ei ole kuna pühapäeval toimuvad seal suusatamisvõistlused. Jeah.. jälle üks öö tuleb autos magada. Aga ei lasknud pettumusel endasse pugeda vaid liikusin taskulambiga aardejahile. Väljas oli täiesti kottpime, kell oli 23:35. Kuna paar korda varem olin siin käinud ja ka vastava raja läbi jalutanud, siis väga kaua ei läinudki. Kui vihjele vastav koht käes, siis tuli ka aare esimesest kontrollitud kohast välja. Tänud!
Päkapiku rajaga Jõulumäel tegin tutvust esmakordselt. Täna kasutasin sellest küll väikest lõiku, kuid tulevikus kindlasti tagasi kogu rada läbima. Teel aardeni kohtasin mitut gruppi eri keeli kõnelevaid väikeseid mugusid kes samuti päkapikkude radadel olid. Ühed tulid vastu ja teistel hiilisime ise seljataga. Aarde juures väike kombineerimine ja logi kirja. Lahkudes kohtasime sportlast kes suundus 3 km kunstlumega suusaringile.
Kuhu jõululaupäeval ikka minna, kui mitte Jõulumäele päkapikke otsima. Jalutasime raja läbi, otsisime päkasid ning vihma hakkas järjest kõvemini sadama. Aaret kaua otsima ei pidanud, vahva peidukas! Nägime ka sportlasi suusatamas hoolimata vihmast ja jäisest rajast. Tänud jälle Jõulumäele kutsumast!
Ei suutnud ka algul georada üles leida ja üritasin ka kuskilt keskelt sisse karata. Kahjuks ei õnnestunud. Pärast väikest abisaamist sai mööda georada kenasti kohale mindud.
No ei ole vaja igat asja ette võtta nagu maailmatumakeerulist müsteeriumit. Asi tipnes sellega, et vajaminevast distantsist sai läbitud mitte ainult kordades suurem distants. Pärast finišis väike fotosessioon ja tagasi auto juurde, et alustada kodusõitu.
Rajakaardi juures tuvastasime koha, kuhu suunduda. Egas midagi, rajale, jälgi ainult tähiseid ja rada viib ise kohale. Aga ei, vaja ikka jalavaeva vähendada, ja saimegi kokkuvõttes ettenähtust pikema matka. Kohapeal läks veidi aega, sest vales kohas leidsime maast pliiatsi ja uurisime siis seda ümbrust. Lõpuks, no mõne minuti pärast läks pilk õigesse kohta ja siis oli leid kiire. Aitäh, tore aare.
Rajakaardiga tutvutud asusime teele. Ah, et puna-valge lint. Algul läksime kenasti mööda lindikesi siis aga nägin läbi metsa tuttavaid linte ja hurraaa.... kohe lõikama. Aga see maksis valusalt kätte, olime õigest kohast möödas. Ega siis midagi, mis valesti see uuesti. Olles õiges kohas läks ikka päris mitu head minutit, et õiget asja märgata. Lahe! Aitäh peitjale vahvat rada tutvustamast.
Algul me ei saanud tuhkagi aru, mis siin tegema peab, või kuhu minema. Tammusime ringi, otsisime vihjeid. Leidsimegi! Väike sportlik matk, sihtkohas nii 5-minutiline otsimine ja oligi olemas! Aitäh, lahe aare! :)
Väga lahe päkapikurada ja salakaval peidik. Tänud peitjale!
Nagu ma juba eelmises logis kirjutasin, kartsime, et Pikanäpupäkapikk võtab meie kommid endale. Siit tahtsime leida kena ja usaldusväärset päkapikku. Maanteelt maha pöörates nägime suurt silti - E T T A. Hakkasime oletama, mida see tähendada võiks. Eesti Tubase Teatri Assotsiatsioon, Elegantsete Tantsude Tantsijate Agentuur jms. Mida lähemale me Jõulumäele jõudsime, seda pikemaks meie näod vajusid, sest seda kõvemaks venekeelne kisa läks. Parklasse pöörata ei saanud. Ees seisis turva, kes eesti keelt ei osanud. Mõtlesin, et soome keelt vist ei tasu proovidagi ja teatasin rõõmsalt vene keeles, et tõin poisi suusalaagrisse. Turva tahtis meid selle jutuga kuu peale saata. Parklas ukerdas postide vahel pisike punane auto. Toimus vist mingi võistlus ämma hoovi parkimise osas. Natuke neid jälgides arvasime, et E T T A tähendab Eriliste tobeduste tegemise arendamine. Ma teatasin väikese mõttepausi järel turvale, et pargin lähedalasuva kase alla ja jutul lõpp. Ta ei vaielnud vastu ja nii ma tegingi. Tundus, et neil on keegi mõtlev inimene ka kaasas, sest siis, kui me asju autost maha tõstsime, selgitati vene keeles, et nii telgi alt kui telgi kõrvalt tuleb oma praht ka kaasa võtta. Igaks juhuks võtsime suusakepid kaasa, et päkapikkudel jõulutunne tuleks. Nii pikk mälu on mul küll, et mul on meeles, vene ajal jõule ei tähistatud. Mine tea, kas sedavõrd kõva venekeelne jutt peletab päkapikke või mitte. Igatahes asusime teele. Siimu treener oli kah sedavõrd ehmunud, et oma trenni lapsed telefonita metsa vedanud, seega otsustasime Siimuga ringitada. Kuna Siimul on Jõulumäe kohad peas ja mul pole kaardiga probleeme, siis kõigepealt otsisime Helina kodu üles. Tal oli seal mingi üle-elusuurune parm valvama pandud. Tollel olid isegi kaelalülid - väga kentsakas oli vaadata, kuidas ta suure surinaga pead pöörab. Me olime vaiksed ja rahulikud, meie eest parm aaret ei varjanud. Pärast logimist läbisime vähemalt 3 erinevat rada, et leida Siimu treenerit. Ühe ringi lõpuosast õnnestuski ta kätte leida. Pikk jutt tuli, aga kogu selle väsitava lõuna lõpuks saame öelda, et me oleme jõuluks valmis ja ootame jõuluvana. Aitäh toreda aarde eest!
Kordusleid! No ei saa ju jätta kirja panemata seda, et jaanipäeval pea 30-kraadise palavusega päkapikkudele külla läksin. Selline naiivsus oleks võinud saada karistada, kuid ei... Päkapikud higistasid oma punastes vammustes vapralt oma kohal, jõulumaa oli... pisut räsitud moega. :P Kuid siiski oli olemas.
Keda aga polnud, olid igat sorti sportlased. Ei kohanud ühtegi, kes oleks seal oma vormi timminud. Milles asi, kas segasid neid suusad? Isegi tuult polnud, kes atraktsioonide vahel ringi oleks hulkunud. Vaid sääsed tegid lennumaratoni discgolfi vidinate vahel vere maitse suus. Meie vere. :(
Ühest majakesest möödudes lõi ninna suusamäärde lõhn, väga veider suvisel ajal. Villaste sokkide lõhna ei osanud isegi ette kujutada. Ja klaverit ei kostnud ka. Suusabaasis pidu polnud.
Aare oli aga ikka seal, kus mullu ja muiste. Aitäh! Suvise päkapikuelamuse eest!
Siia polnud elutee mind varem toonud. Nüüd sai näha kuda päkad suiti elavad. Noh, sellise läpatsiga ei ole meilgi kerge. Perenaine oli lausa kodust ära läinud. Ilmselt Lapumaale lund otsima. Aare paljastus kiirelt. Tänud.
Viimati Jõulumäel käies oli kogu metsaalune valge ja rajad higiseid mehi täis. Ei tahtnud neist sel korral meiegi maha jääda, kuigi suusk ei pidanud ja tõusud olid ikka väga järsud. Järskudest tõusudes veelgi hirmuäratavamad olid laskumised. Siiski saime nii tõusudest üles kui alla ja hiljem tervelt koju. Igatahes sel kaugel korral vahetult enne Jõule me seda aaret otsime ei jõudnudki. Kuid aarde idee nuputasime siiski siis välja. Tänaseks oli paljude kurvastuseks lumi sulanud ja mehemürakaidki liikus asfaldisel rajal vaid mõni üksik. Jalutasime ausalt kogu viidatud tee koos käändudega algusest aardeni läbi. Väga tihti seal nähtavasti ei käida. Rühma eesotsas kõndija murdis rinnaga teed läbi ämblikuvõrkude. Rõõmu see talle just kuigivõrd ei valmistanud. Aarde leidsime lahedast kohast kiirelt. Tegime veidi ka mürglit ja seejärel läksid julgemad rulluiskudega rada vallutama. Algajatele osutus see päris parajaks julgusprooviks ja tagumik võttis vastu nii mõnegi hoobi, mis maapind oskab kukkumisel pakkuda. Aitäh toreda aarde eest.
Pärast medi.ee häirenuputeenuse töö-otsa Pärnu linnas oli plaan pisut otsimata aardeid leida. Jõulumäe III neist esimene ja ainus Jõulumägedest, mis veel otsimata. Vaatasime kohapeal päkkude rajakaarti ning panime mööda lasterada minema. 19 minutit ja aare leitud nagu naksti. Seda küll tänu Marjele, kes peidukoha avastas, millest mina omakorda aarde tuvastasin. Üksinda oma agaruses oleksin ilmselt enne tubli aja mujal tuustinud ;-) Läbisime ikka kogu raja ja nägime ka väga vinget majakest, kus Helinale samuti kella helistada sai.
Aare väga korras, EVEJ. Aitäh! Soovitan kohta ja aaret.
Algatuseks tegime ühe soojendusringi. Siis kaapisime veidi kukalt ja läksime uuele ringile. See oli juba edukam ning varsti siraski puude vahel päike. Siis kasutas väiksem suuremat alatult ära, mis talle muidugi hirmsasti meeldis. Vahva jalutuskäik jällegi. Täname!
Sai siis ka Algaja "soojades jälgedes" aare üles otsitud. Väga mõnus rada on sinna tehtud, kindlasti tulen siia ka lapsega kui talle on rada jõukohane :)
Kui see aare tekkis siis sai koht enamvähem valmis vaadatud ja jäi üle vaid kohale minna. Aga ikka tuli mingi jama vahele. Täna olid kõik tingimused olemas peale selle, et seda enamvähem kohta ei teadnud meist kumbki. Aga selle sai umbes poole minutiga kohapeal kah teada. Läksime topsiku järele. Tee peal kohtasime hulgaliselt töötuks jäänud päkapikke. Tea kas nad üldse järgmise talveni vastu peavad. Kõikjal oli ka küünlaid näha, ilmselgelt olid vaesed olevused end nende paistel soojendanud. Aga nüüd olid nad üksi ja kõikide poolt hüljatud. Teetööd on sealkandis täielik võõrsõna. Võimalik, et selle sõna väljaütlemisel ka karistatakse. Seega pidime üle lumise tee mitu korda trampima. Õiges kohas olles läks mitu aega, et tünnikest leida. Ja alles nüüd kui veelkord juttu lugesin jõudis kõik kohale. Aitäh näitamast. Kohapeal sain ka teada kuidas tehakse sedasi, et männikäbid on kuuse küljes. Ja veel sattusin selle aasta esimese sääsepilve sisse.
Parklas sai vajalik tegelane tuvastatud ja siis otsejoones (noh peaaegu) läbi metsa suundutud. Vajalikus punktis sai ikka hulga aega otsitud kuni Lauri lõpuks topsi märkas. Kusjuures ise olin kah sinna korra vaadanud aga pidasin asja konstruksiooniks. Teekond tagasi oli veel otsem kui tulek. Peaks mainima, et laisad teeomanikud seal, metsaalune on juba puhas aga teed on kõik ikka veel lumest puhtaks lükkamata. :)
Üritasime pimedas kurjade siltide vahel laveerides suusaradu vältida, kuni paistis, et rajal on tegelikult alles ebamäärase kujuga lumekuhilad. Pehme ja vesine oli kogu see teekond, kohapeal oleksin ma ka valesid kohti näppima hakanud, kui Hanno poleks enne õige päkapiku otsa komistanud. Mõnus spordikeskus, kuhu mina polnudki veel sattunud.
Natuke kaarditööd ja kontroll andis täpsuseks 10 meetrit, sobis ideaalselt. Täna siis kohale, tipa-tapa, kill-koll ja aare oligi leitud. Tänud!
Ei ole ma küll mitte kunagi peeglisse vaadates täheldanud endal blonde juukseid olevat. Isegi blondeerinud pole mitte kunagi. Hoolikalt (või vähem hoolikalt) vaadates võib leida halli, eks iga ka juba sihuke ju... Kuid kuskohast taeva päralt sihuke blondi naiivitari olemus nüüd äkki välja ilmus, et sõbrad-semud-sugulased mind nagu lammast mööda ilma ringi vedasid ja mina mitte millegist aimu ei saanud, mis teoksil???
Järelikult-kohuke... pealt tume, seest üdini blondiin. Ja üldsegi mitte arukas blondiin.
Nii olingi nõus minema Punahunti. Uuesti. Esimene kord mind nahka ju ei pandud ehk saaks ka seekord terve sulestikuga tagasi tulla. Kus minusugune ikka oma vananemist saaks mõnusalt tähistada...
Möödus nädal ja plaanid muutusid, on ju Pärnumaal paar uut aaret, las Punahunt ootab oma aega veel veidi. Polnud minulgi selle vastu miskit, kui kodust korjatakse ja õhtuks tagastatakse, siis olen ju nõus kuhu iganes minema. Kasvõi rappa. Või linna. Või maale. No ja metsa kah.
Tegime eelsoojenduseks väikesed harjutused suuskadel. Mnjaa, see oli huvitav väljakutse. Nii ammusesse aega jäi viimane suuskadega liiklemine, et algul tundus see juba täielik paroodia. Miks ei ole ma sündinud suusad jalas, seda oleks olnud paslik just nüüd oma esivanematelt küsida. ;)
Nii rajasin teed kakerdades ja lõpuks hakkas isegi midagi liuglemist meenutavat välja tulema. Ja oli täitsa mõnus. :D
Oli aeg minna Jõulumäele, kus avanev pilt vastas täiesti talvistele oludele. Parima saavutamiseks oli appi võetud lumekahurid ja tootmises oli olnud kollane lumi. ;) Eks kahurimees ole ka lihtsalt inimene vaid. ;) Ilus oli!
Aare? Aare oli kelmikas oma lumises ümbruses. Sahmakas lund siit ja teine sealt, kuulusid täiesti asja juurde, kui singerdi-vingerdi päkapikeradadel kulgesime. Reaalsuses oli kõik ikkagi hoopis teine, kui kodus arvuti taga asja uurides. Ilusam ja huvitavam. Külmem ja lumisem ka.
Tagasiteel läbi metsa hakkas juba vaikselt hämarduma ja jõulumaa tuled muutusid säravaiks. Lühikesed on need talvepäevad ikka...
Aitäh peitjale! Aare korras!
FB mõistatuste klubi järjekordne väljasõit.Kuhu vedada äärmiselt kahtlustav kahtlusalune kui mitte Punahundi juurde?Õige, metsa, kus bussid ei käi, inimesed ei ulu ning autod ei lenda.Värskendav matk suuskadel kus osales kaks äput ja sünnipäevalaps oli pikitud rohke ähkimise, hooldetiimi määrde probleemide ja muu sellisega.Nii julged me ometi ei ole, et minna Punahundile külla :)Kui piisav kogus aega sai ära kasutatud, laadisin sipleva kogukonna autosse ja tee viis sinna, kus jõulud ja päkapikud ees ootasid.Alati tasub selles piirkonnas endast pisematele ohjad ümber panna, et nad väga laiali ei jookseks(kaaslaste silmade sära oli mulle nagu keelav tuli valgusfooris)Vaikselt trügides ning arvates, et aare on kuskil seal...oli retk ülimõnus!Kolistasime kella, ronisime mäkke ning kõik oli lahe nagu päev enne maailma lõppu.Peitjale ning kaaslastele suured tänud!Kodutöö läks ka kümnesse ning see ei vähendanud eufooriat.Palun uusi mõistatusi kuna muidu peab läti keelt hakkama omandama, et suve oodata.
Sünnipäevalaps oli vaja kodunt eemale ( jalust ära) viia :D. Selleks sobis Jõulumäe oma kollase lume ja mäenõlvadega imehästi. Puud teadsid kah, et tegemist taas aasta vanema kodanikuga ja kinkisid Kadrile lund krae vahele. Mõnus oli jalutada ja nõlvadest alla liuelda. Tekkis tahtmine lausa mäest alla kelgutada. Kadri proovis kelgutada ka ilma kelguta :P, sai hakkama küll. Tänud vahva koha eest! Jätsime lumme palju jalajälgi, kaasa ei võtnud midagi.
Õnneks klappis lahendus ja aardeleidmine ei valmistanud just erilist muret.
Tänud peitjale:)