20.Tsärdsõmägi - Eestimaa kaheksatuhandelised

Ei noh, kui juba sai ette võetud, siis tuleb ka tulla. Võsa õnneks lehetu, päike paistab, seega ka kõik kuiv. Järeldus, jalutuskäik parimates tingimustes, mida siinne olukord pakub. See siis täna seitsmes. Eelmine rekord oli ühes päevas üheksa. Vaatab, mida päev toob, kõigepealt vaja veel vaid autoga kohting orgunnida.
Tänud peitjale mägedesse kupatamast, tõepoolest paras katsumus ning õigustatult väsind olla on täitsa tore.

Tulime sõbraga teist korda siia küngastele kõndima. Esimesel korral kümme ja täna jälle. Sai tore päev. Topsikud on kõik eranditult eeskujulikud. Suured tänud.

Palju, palju võsa ja ainult suur nauding. Tänud kutsumast

Prilli võttis ikka uduseks. Nimi kirjas

Neid selle seeria aardeid oleme varem paaril korral juba otsimas käinud, kuid päris kõikideni veel jõudnud ei olnud. Nüüd võtsime plaani, et otsime need kõik üles. Nii saigi. Tänud aarde eest!

Aitäh aarde eest!

Meremäelt tulles otsustasime paar tippu vallutada. Hea meelega oleks neid kohe hulgim võtnud, kuid seekord osutus kuiva ilma lubav ilmaprognoos siiski peene vihmaseks ja tuuliseks ebameeldivalt märja taimestikuga katsumuseks. Seega piirdusime vaid kahe teistest pisut eemale jääva mäe tippu rühkimisega.

Tänan peitmast.

Pikalt sai sobilikku teekond otsitud. Kaardil olevaid radu pole ju tegelikult enamjaolt olemas. Kõige etem on lihtsalt minna ja üllatada end lasta, kui kuskil teekene ka on.
Tänud

Koordinaadid päises muudetud.

Uued koordinaadid on 57.728605, 27.082441

Lisaks ripub nüüd kotikeses oksa küljes, et saaks ka talvel neid radu käia.

Aega läks aga asja sai. Aitäh

Leitud, logitud, tänan!

Tänud peitjale!

Aega kulus kõige rohkem mõistliku lähenemistee leidmisele aga tehtud see sai .

Otsisime pikalt sobivat lähenemisteed. Lõpuks vaatasime, et üks teeotsake viib ilusti mäe jalamile. Teeotsake algusega siit 57 43.830 27 05.362 oli lund täis, nii et auto jäi suure tee äärde. Samas saapaga oli väga okei jalutada ning raja lõpus olev talukoht tundus olevat maha jäetud, seega ei pidanud kellegi häirimise pärast muretsema. Edasi oli nagu ikka - tõus mäkke, natuke võsa, lund ja vahel LUND ning lõpuks null. Aare vaatas paarikümne meetri kauguselt maast kurval ilmel vastu. Tegime ta korda ja peitsime õigetele koordinaatidele. Peaks olema suhteliselt loogiline koht.
UUEKS VIHJEKS ON JUURE ALUNE. Aitäh!

Nagu ka Karl mainis, siis oli aare täiesti suvaliselt maas. Hooldasime ja tegime talle uue pesa. Vihje: juurealune.

Auto jätsime maantee äärde, sissesõidutee oli lahti ajamata. Majapidamistest ühes elu käis, suured küttepuude virnad õuel. Teine, aardepoolsem oli mahajäetud, tuul vaid ulus lagunevate majade vahel. Ega muud kui mäkke. Aardekarbi leidsime kümnekonna meetri kaugusel nullist. Putitasime aaret. Nullis nagu õiget kohta maast kõrgemale panekuks polnud - niisama kahe oksaharu vahele ka hästi ei tahtnud jätta. Praegu jäi karp varjuliselt peitu juurealusesse. Talvel siis keerulisem. Tänud peitjale!

See oli tänane esimene aardeotsimine, aga teekond ööbimiskohast siia oli 7 ja pool kilomeetrit pikk ning sellesse mahtus kuus top-50 tippu.

Kui Kerekunnu mäe laagripaik ära koristatud sai ja auto juures viimased ettevalmistused matkapäevaks tehtud, suundusin esimesena Riidmäe (38.; 272m) poole. Kasutasin jälle osaliselt suusarada ja sain lihtsamini üle põllu. Tippu tõusin loodest mööda raiesmiku serva (Kolmekümne esimene, 19 veel minna :) ja alla otse maanteele üle teise rämevõsase raiesmiku. Suund Kirbule. Kirbu Esändämäe (23.; 278.9) tipust leidsin kellegi Meemann Jakobi (1870 - 1921) mälestus/hauatahvli. Kena vaatega mägi üle põldude külale. Järgmine mägi oli ka Esändämägi (41.; 271.6m) aga see oli ilma kirbuta ja üsna metsane ning ilma vaadeteta. Kolmekümne teine ja kolmekümne kolmas, 17 veel minna :)

Suund Purkale. Siia, Vaskna järve taha, pole ma veel kunagi varem sattunud. Tundub, et eriti ka ei satuta, sest Saaremäe talu koerad olid kuidagi eriti vaenulikud võõraste suhtes. Üks käis küll mind arglikult üle nuusutamas, aga see ei muutnud tema suhtumist minu vastu. Teine, igavene pirakas saksa lambakoer, lõugas minu pihta eemalt. Kuna üle põllu mets selle lõugamise kõik kajana tagasi saatis, siis hakkasid koerad omaenda kajaga dialoogi pidama (selline iseennast toitev süsteem). Ma ei julgenud mööda teed koertest mööda jalutada ning tegin korraliku tiiru mööda põldu. Koerad pidasid mind silmas nii visuaalselt kui verbaalselt aga põllule õnneks järgi ei tulnud. Tõusin Saarõmäe (47.; 270.1m) tippu. See oli kindlasti ilus tipp, Plaani-Jaanimäe järel üks ilusamaid praegusel aastaajal ja lumeoludes. Kolmekümne neljas, 16 veel minna :)

Saarõmäelt laskudes helistas Sven, eilse päeva matkakaaslane, ja kurtis, et öösel oli vist palavik ja külmavärinatest ei saanud hommikuni lahti. Selles valguses oli vist hästi, et ta eile metsa ööbima ei jäänud ja matka pooleli jättis. Ilmselgelt sai talle natuke palju ühe korraga. Juba mitusada meetrit enne Hartsmäe talu sattusin põllumajandusliku ja muu majandusliku kilakola keskele, mida jätkus ka peale talumajapidamist kuni Hartsmäe (49.; 269.7m) tippu välja. Mäel oli olid oma koha leidnud lihaveised, kes jälgisid stoilise rahuga minu tõusu tippu. Kolmekümne viies, 15 veel minna :)

Hartsmäelt liikusin järsust nõlvast alla Peedo suunas. Ega siin ühtegi head varianti liikumiseks ei olnud, seega läksin lihtsalt nii otse kui sain läbi metsa ja üle põldude Peedomäele ja sealt Tsärdsõmäe (34.; 273.5m) jalamile. Kuigi viimased mõõtmised on selle mäe kõrgust oluliselt kahandanud, isegi nii palju, et mägi on langenud 20. kohalt 34.-le, siis itta avaneva puudrinõlva pidi tõus oli katsumus omaette. Kõigepealt vallutasin mäe tipu (Kolmekümne kuues, 14 veel minna :) ja siis liikusin sadakond meetrit edasi aarde juurde. Paari kohta ka katsusin aga logide järgi lihtsalt maas vedelevale karbile on ühtlase lumevaiba all üsna ebatõenäoline pihta saada. Loobusin edasisest otsimisest, tegin kiire söögipausi ja võtsin suuna järgmise mäetipu poole.

--

Tippude läbimise järjestus:

8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1

Tänan aarde eest!

Auto õnnestus jätta ca 300m peale. Edasi liikusin risti-rästi kavalalt ja hästi. Taevaisa halastas luurebussile, kellel on kombeks käia kolm korda ümber puu ja olla siis eksinud. Halastus oma parimas kehastuses tähendas sel korral aardele õigelt poolt lähenemist, nii et maapinnal nukrutsev tops paistis juba üpris kaugelt silma. Halastus oli seda enam tänuväärsem, et topsi juures näitas GPS veel 15m edasi. Algselt oli plaan väike hooldus ka teha, et kodumaakond ilusti korras oleks. Kui aga ise karbi avasin, siis tõepoolest, ei olnud see kuiv aga mitte ka märg. Logiraamat ei näinud välja nagu vastsündinu, aga logida saab kenasti. Jätsin hoolduse tegemata ja ootan järgmiste leidjate arvamust. Tagasi läksin esialgu mööda normaalset teed, mis tuli eikuskilt ja läks eikuhugi, nii et ma isegi olin korraga eikusagil. Õnneks GPS tegi ilusti koostööd ja varsti olin auto juures tagasi.

Kerge kõrvalepõige otsesrigel Vällämäelt Kaldõmäeni. Karbi leidsin maapinnalt nagu viimane hooldussoov ka viitas, proovisin siia-sinna kõrgemale sobitada, aga mõistlikus tsoonis koordinaatide ümber poleks ikka eriti jätkusuutlikult saanud. Niisiis jäi nõndasamuti nagu oli.

Kaheksatuhandeliste aardeseeria punktide läbimise strateegia, variant 2: jalgsimatk ühes suunas. Noh, et kui mägede vallutamine on näiteks ainult osake pikemast matkast. Või kui keegi toob algpunkti kohale ja pärast tuleb lõppu järele. Sel juhul alustaks ilmselt Vällämäelt ja liiguks läbi kõigi aarete kuni Plaani Jaanimäeni teises otsas. Või siis täpselt tagurpidi.

2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9

Algset olime selle aarde ka jalgsimatka plaani pannud, aga otsustasime siia hiljem autoga tagasi tulla. Valisime märja tee aardeni, õnneks olid meil veekindlad jalanõud varba otsas. Ronisime tippu ja Karl tegi aardele korraliku auringi peale. Aarde leidsime maast, mitte silmade kõrguselt. Jätsime ta endast maha, ei leidnud läheduses õiget peidukaat kus ta olema oleks pidanud.

Antud mäetipu jätsime päeval vahele, sest tundus liiga suur kõrvalepõige tundmatu maastiku ja võsaga. Tänu sellele sai nautida vägevaid Lõuna-Eesti kurvilisi teid. Olin enamvähem välja vaadanud, et kust kaudu aardele läheneda aga ennem õiget maalappi leidsime ühe teeotsa, mis keeras sobivalt aarde poole. Sõitsime siis mööda seda edasi kuniks vastu tulid talud. Jätsime auto veidi eemale ja proovisime siis mööda metsapiiri mäe jalamile jõuda. Oi jah.. Mega märg ja soine ala. Hüppasime ühe põõsa jalamilt teisele. Maire mitu korda ütles, et läheme proovime seda teist varianti aga ma kangekaelselt raiusin vastu, et mägi on ju siin samas. Pärast mõningast kirumist ja vandumist jõudsime ime kombel kuivade jalgadega mäe jalamile. Ja oi-oi kui järsk see oli.. Ei oleks öelnud, et kõrguselt 20. tipp vaid pigem midagi Vällämäe sarnast. Pressisime ennast üles välja. Mind tõmbas nii juhtmesse, et tipust aardeni navigeerisin meid "tagurpidi U" stiilis. Jah, 60 meetri läbimiseks jalutasime maha mingi 300 meetrit :D Ei saa aru mis juhtus. Igas suunas kuhu kõndisin, aare kaugenes kuniks lõpuks kuidagi kohale jõudsime. Aare vedeles täiesti suvaliselt maas aga sai tehtud vähemalt üks vihjele vastav pilt ehk siis viskasin ennast karbi kõrvale pikali. Aga mis oli selle mägimatka püant? Nagu ikka Geopeituses kombeks, siis viis aardeni tegelikult ideaalne lai metsatee. Algas just sealt kuhu ma olin alguses vaadanud parkla ja kuhu Maire soovis vaatama minna kui olime omadega sohu jõudnud. Vähemalt tee autoni oli täitsa hea :)

See mägi jäi meil Haanja mägede vallutamisest viimaseks. Olime ennast tühjaks matkanud ja midagi peab ju ka järgmiseks korraks jätma. Kaheksatuhandelistest sai leitud 11 tükki 20st. Aitäh ja järgmise korrani!

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>

Aare seest niiske. Karp ei asunud vihjele vastavas kohas vaid suvaliselt maapinnal. Ei näinud ümbruses ühtegi head kohta kus see pidanuks tegelikult olema. Jäi meist nii nagu leidsime.

Auto jätsin suurema tee äärde ja tegin väikese jalutuskäigu aardeni. Algul midagi silma ei hakanud ja tänu vihjele tuli leid kiirelt. Aitäh.

Puhkuseaegse kulu üheks hommikuäratuse lauseks oli saanud mõte, et "Äratus, hakkame liikuma, aarded ei oota, lähevad arhiivi". Eks ma ennekõike neid tippe siin silmas pidasingi.

Kunagi mitu aastat tagasi oli meil plaan jutti kõik ära vallutada, siis tuli aga 30 tundi kestev paduvihm ja see ajas meid metsast välja, samamoodi nagu metsavaht ajas metsast välja partisanid ja nende vastased.

Loodus oli saavutanud oma kõrglopsakuse ja ma ennustasin ette. et läheb meeletuks setuvõsa ragistamiseks. Algus oligi paljutõotav aga siis saime aru, et metsas on korraldatud rattavõistluseid, mis on jätnud maha radasid, mida kaardil pole aga millel puudub kõrge kohi. Samuti proovisime tippuliikumiseks otsida teravamaid kallakuid ja nii leidsime vähemvõsastunud pindasid. Vahepeal käisime ka Vaskna järve juures telkimas ja hommikul jätkasime kuni kõik viis vallutamata tippu lõpuks kõik läbitud sai.

Paramparamparaaa! Viimane tipp sai leitsakut ja igasugu vereimejaid trotsides vallutatud!

Võin veelkord kinnitada, et suvi EI OLE mu lemmikaastaaeg.

Aga selle pingutust nõudva seeria eest tänud peremehele. Kui vähegi aega saad, vaata oma "lapsukesed" üle. Niiskus teeb neile kurja.

See aare jäi Eesti kaheksatuhandelistest ainsana tehnilistel põhjustel leidmata. Nimelt suutsin kilomeeter enne aaret auto rehvi lootusetult katki sõita ja mind pukseeriti Tartusse rehvitöökotta. Aga ma olen need kaheksatuhandelised korra varem kõik korraga talvel sügava lumega juba läbi käinud ja Lumeilvese tiitel on auga välja teenitud.

Eelmise mäe juurest läbi Haanja aleviku auto juurde jõudes jäi äkki vihm järgi. Jõin autos ühe kohvi, kuivatasin telefoni ja mõtlesin, et võiks ikka veel.Riideid ei hakanud vahetama, sest see oleks ainult hetkeline mõnu olnud.
Kilekott istumise alla ja siia aarde juurde viiva tee otsa.
Peale vihma oli kõik eriti märg, aga ega mina enam märjemaks minna ei saanud ja panin läbi kõrge rohu metsa punuma.
Varsti läks tee paremaks ja peale pikka mäkketõusu paistiski aare.
Sõna otseses mõttes paistis, sest vedeles niisama metsa all.Panin logi kirja ning asetasin loogilisse kohta silmade kõrgusel.Aitäh.

Mõnusal soojal kevadpäeval oli lust Haanja mägesid vallutada. Teine päev ja viimased 7 mäge ühe jalutusega. Tänud peitjale toreda mägedeseeria eest!