Põdra

Nüüd koos Kartuli ja lõpukoordinaatidega oli kerge seal. Panime natuke kõrgemale, sest me leidsime peaaegu maast aarde.

Tänud aarde eest!

Tänaseks olin endale auto asjalikke tegelasi täis pakkinud ja sai siis seda põtra otsima tuldud. Mõistatusele vahin pea sama targalt otsa, kui lahendama hakates. Näen küll, mida ma nende põtradega peale olen hakanud, aga mingi tehe seal vahel oli nii lihtne, et paberile ei kirjutanud, tegin peast ja nüüd mõtle end haigeks, no mida ma selle saadud numbriga edasi küll tegin. Aga midagi ma siiski taga tegin ja edasi kulgesin. Vahepunktis käisin kordi, sest ei andnud rahu, et kuidas ikkagi ei leia. Vist ei olnudki leida. Lõpuks küsisin peitja käest ja siis juba oli lihtne. koht teada saada. Oleks ma siis teadnud, et see põder pole enam oma algses kõrguses, vahest oleksin tulnud siia üksigi õnne proovima, aga tegelikult hea, et ronijaga koos sai tuldud, sai niisama metsas kondajate käeulatusest välja. Tänud toreda mõistatuse ja vahva aarde eest, andis aastateks mõtteainet muudkui kuklas tiksudes.

Leitud, tänud!

Viimane logiteade ütles, et tõenäoliselt on aarde vahepunkt kadunud. Panime siis uue konteineri koos lõpu leidmiseks vajaliku infoga. Head jahti!

Kolmandaks külastuseks võtsin Katrini ühes, et äkki ma ikka lihtsalt ei näe. Aga ei näinud tema ka, kuigi veetsime siin ikka kaunikesti palju aega. Ei aidanud siin varemleidnute meenutused ega enda ponnistused, edasi me siit ei pääsenud. Kuigi nagu ma asjast aru olen saanud, ei tähenda siit edasi saamine veel mitte üks raas ka logiraamatuni jõudmist. Aga me vähemalt oleksime üritanud ja imetlenud siis vähemalt.

Lõpuks sai ka põder leitud.

Oh seda põtra,sai teist ikka taga aetud kohe pikemalt aga pääsu tal polnud.Aitäh!

Vahepunkti sain peale väikest suunavat vihjet kenasti kätte, täitsa lahenev kohe oli, kuigi algul poleks uskunud. Korra sügisel käisin siin viieharulise all ja ümbermediteerimas, ei midagi. Täna siis käisin uuesti, ikka ei midagi. Kuigi praegu vihjet täpsemalt lugedes jäin mõtlema, et äkki ikkagi jäi mul midagi märkamata. Ohh, vaja ikka veel millalgi tagasi minna,no peab ju millalgi nägijaks saama.

Mõnus kui kell 22 on veel 20 kraadi sooja. Abivahend tegi elu lihtsaks, kuid kuna pole ammu sellise tegevusega tegelenud ja ka ranne kõige koostööaltim ei ole, sain adrenaliinilaksu ikka kätte. Rohkem loomi seekord ei kohanud, põdrast täitsa piisas. Aitäh! EVEJ

Vaatasin põdra üle kuid seekord käppa ei andnud.

Selle aarde puhul ei ole aastad tarkust juurde toonud. Andsin alla ja küsisin kaasmängijalt, et kus see põdra elupaik asub. Sain aadressi ning käisin külas ära. Ega vist ei jää kummitama ka, et kuidas see täpselt lahenduma peaks. Aitäh!

Ühel üritusel sai selle aardega abi küsitud ning nüüd siis oli aeg luurele minna. Kuna null oli meil 30m täpsusega, siis jagus algul maad otsimiseks küll. Seejärel tuvastasime õige objekti. Aarde juures käis Mirjam. Sellise lahenduse peale ma vist poleks ise üldse tulnud. Omapärane mõistatus.

Märten üks hetk avastas, et tal on see asi siin lahendatud, kuid kaardile kandmata. Selle vea parandasime ning tulime kohe logima ka. Tee alguses oli küll hirmutav silt, et autot parkida ja sellega ümber keerata eespool ei saa, aga see oli vaid alatu laim. Läbi jubeda võsa rassisime end kohale ning alles seal avastasime, et peab ronima ka veel. Noh, ega see kedagi ei takistanud ning varsti oligi tubli lendu sattunud põder meie nimedega varustatud. Aitäh!

Leitud

Ei leidnud vahepunktist vajalikku. Võimas viieharuline oli, aga ei kaevumine ega kaela kangeks ajamine midagi olulist pilgu alla ei toonud.

Leitud, logitud, tänan!

Võsa harvendamine väga lähedal, seega valisime hea päeva, et otsima minna. Tegelikult varemgi kord pimedas käidud, aga siis ei näinud ööd ega mütsi. Nüüd valgeski läks aega, sest GPS täpp hüppas kaardil siia-sinna ning pigem ikka valesse kohta. Lõpuks Kärdi sihikindlus meid logini viis. Aitäh!

Ho ho ho. See oli päkapikkude jõulukink meile. Uhh, see lahendus on ikka super crazy. Kohapeal olime alla andmas, et ei leia, aga läksin viimast korda lõpp punkti otsima kaardilt ja aimndus oli, et see ikka nii lihtsalt silma ei hakka ning voila ma nägin põtra :O Siis vaatasime, et kuidas küll kätte saame. Algul proovis Mai ja siis mina. Logiraamatut oli suht raske seal kümas kätte saada, aga soov oli suur ja logid kirja said. Aitäh!

Põder tegi meile sarvi. Korduvalt ja korduvalt. Lõpuks ütles Wingmänil see ainus peenike närv mis tal veel oli, täitsa üles ja ta pöördus kogenuma geosõbra poole. Pikk ja rohkete pisarate, nuuksete ja ka lausnutuga esitatud vihjepalve aitas meid, vaeseid, põdra sarvestiku pisema, peenema ja noorima kauge haru peale. Ei saa öelda, et siis kohe ta lahendatud ja valmis oligi, aga peale seda hakkasime oma põdra sabas sörkiva mõttelõngaga põdrale lähemale jõudma.

Täna oli siis see pidupäev, kui panime oma vanad püksid jalga ja läksime põdrale külla. Aitäh!

 1 

Olin seda mõistatust pooleteise aasta jooksul mõned korrad uurinud ja mitte mõhkugi aru saanud, siis kurtsin oma muret teisele geopeiturile. Lõpuks talutati mind "käekõrval" vahepunkti lahenduseni. Tuli meelde lugu enigma koodi murdmisest - ükski kood ei ole tegelikult murdmatu, saab ju kõik variandid läbi proovida. Kahjuks on aega 24 tundi, aga proovimiseks kulub miljoneid aastaid. Selle mõistatusega oli sama probleem, ilma suunamata poleks oma eluea jooksul lahenduseni jõudnud.

Kui olin tänu abile asjale pihta saanud, siis oli jube naljakas esimesi logisid lugeda. Paavo seeria oli väga põnev ja silme ette tuli kujutluspilt, kuidas ta selle ülesandega maadles :-) Tegelikult meeldib mulle ju ise mõistatuste kallal pusida ja nendest läbi närida (jah tõesti, isegi Tunki omade), aga antud juhul olin väga õnnelik, et mulle abi osutati (aitäh Apakap). Lihtsalt ma ei oma Alan Turingi mõistust, millest on muidugi veidi kahju - tahaksin ka samamoodi ässata.

Edasi ei läinud sugugi kergemaks. Arvutasin ja arvutasin, aga kontroll lükkas kõik minu pakkumised tagasi. Arvasin siis, et äkki näkkab kohapeal vaatlemisega ja kirves lendab täpselt. Midagi huvitavat ei näinud, aga sain mõningad piirkonnad välistada. Ja suundusin jälle koju geokontrolli piinama. Mida üllatust! Hakkasin loobuma, aga nii 50nda pommiga (algusest peale) tuli tabamus.

Tänase ilusa ilmaga oligi õige aeg lõppu jalutada. Seal oli juba kerge tegutseda. Poolteist aastat ja tehtud! Minu jaoks 6,0 tasemega mõistatus. Aitäh!

Leitud. Tänud peitjale

Leitud. Tänud peitjale aarde eest.

Küll see põder oli pikajalgne, koguaeg oli mitmeid meetreid eespool. Üldse ei tahtnud see lahendus tulla. Sai siis abistavaid seletusi palutud ja hakkas hargnema. Metsa jõudes sai kiirelt juhised leitud aga sel päeval ja kohapeal polnud aega jännata. Kodus sai ära lahendatud ja täna tegime külastuse. Tänud

Minu jaoks õhtuse raskete aarete geotiiru esimene täpp. Minu jaoks oli põder vahepeal ära kütitud. Igatahe,s kui mina platsi jõudsin, siis oli ainult jälgi näha. Kambaga sai sarviline siiski üles leitud ja Tarmot põdrakütina kasutatud.

Ai seda põdrasuppi olen isegi mitu aastat keetnud ja kuidagi ei ole ta tahtnud valmis saada. Aga eks igal keetmisprotsessil ongi oma temperatuur ja aeg. Täna oleks peaaegu üle keetnud. Õhtuse tuuri plaanides oli ka see ilusti sees. Esialgu plaanisin õhtul koos poisiga tulla. Aga ilmastikuolusid ja kellaaega arvestades loeti kohe kodus sõnad peale et poisiga ei lähe ja poissi tüdrukutega üksi koju ka ei jäta. Siis läkski käiku plaan B ehk vanaema juurde. Aarde endaga läks seekord libedalt. Ega sellise kambaga muidugi muud varianti polnudki. Lõpp oli mõnusalt temaatiline. Tänud peitjale

See aare istus mul kaua aega rahulikult ootel, nagu mitmed teised sarnased segasevõitu mõistatused. Paraku Saue kant oma portsu lahendamata ja leidmata aaretega jääb ikka aeg ajalt kaardil silma. Kui ükskord asi ette võtta, siis ei anna enam ju rahu. See põder oli minu jaoks üsna kiuslik, aga lõpuks hakkas paari sarvemüksu peale natuke selginema. Vahepunktis läks üllatavalt lihtsalt, otsitav paistis juba kaugelt. Saadud juhised tekitasid kahjuks taas segadust. Tegime paar katset ning taandusime koju, no ei meeldi mulle sellised mõistatused, kus pean koju arvuti taha pommitama minema, aga see on minu arvamus. Sai päris hulga pomme teele visatud, ükski geokontrollile ei sobinud. Koht tundus endale aga väga lootustandev, nii sai sõbrakontrolli kasutatud ning pärast väikest peenhäälestust saime lõpuks rohelise tule ja piinad lõpetatud.

Õhtul oli siiapoole linna asja ning ootamatult uuris laps, kas sain selle põdra kätte. Küsimusele, kas tahad otsima minna, tuli jaatav vastus ja selle peale põikasimegi taas võssa põtra püüdma. Nagu vahepunktiski, läks siin õnneks taas lihtsalt.

Meid võlub geopeituses endiselt õues toimuv osa, selle aarde puhul oli minu jaoks välitööde ja arvutiekraani taga veetmise propoportsioon kahjuks väga paigast ära.

Aitäh, lõpp oli tore. Sellest kiuslikust aardest oli kindlasti kasu ka, eks see oli üks ajend teha Saue kandi aaretele üks vahva kambakas, on ju siin neid veel, mille puhul oleks sõbra toetav õlg motivaatoriks neile pikalt edasi lükatud aaretele lõpuks otsa vaadata.

Seda pulli olen taga ajanud vaata et lausa mitu aastat. Korra kui asja jooksma sain, oli vahepunkt kahjuks kadunud. Õnneks hea peitja taastas selle peagi ja sain lähiajal tuttavas kohas uuesti käidud ja vajaliku info üles nopitud. Siis aga tekkis taas nõutus ning mõistatus jäi seisma. Aegajalt seda näppides, ei lubanud punane geokontroll mind endiselt uuesti välitöödele minna. Kui aga talvel pimedaid õhtuid sisustades järsku 30m täpsusega loa sain, oli rõõm missugune. Täna tundus hea päev varustuse kott kaasa haarata ja väike värskeõhu süsti ring teha. Viimased meetrid olid küll sellel aastaajal suht keerulised, kuid kohale ma ukerdasin. Kartsin küll, et äkki oleks pidanud kontrolli täpsemaks pommitama, aga kui aare juba kaugelt silma hakkas torkama, oli hea meel, et sellele rohkem aega ei kulutanud. Varustuse kott jäi nüüd mättale pealt jälgima, kuidas ma mängleva kergusega aarde ära vormistasin. Vähemalt lõpp on hetkel igati heas korras.

Tänud.

See multi-mõistatus polnud just mu lemmik üheski etapis, aga see puhtalt minu arvamus. Tegelikult ei peagi kõiki aardeid otsima. Need millest mõistus või jõud üle ei käi, need võivad vabalt kaardile täpiks jäädagi. Aga kui juba algusest pusima olin hakanud seejuures peaaegu mitte kuhugi jõudmata, sai natuke abi palutud. Siis kui lahendus juba lahti rulluma hakkas, siis ei tahtnud pooleli enam ka jätta ja lõpuks oli soov ikkagi aru saada, kuidas sinna põdra juurde jõuda.

Õnneks läks vahepunktis kergelt, vaatamata paksule lumele oli vajalik info siiski leitav. Sellele järgnes taaskord mõtlemine, pusimine, kombineerimine.

Lõpule lähenemist segas lumest rohkem tohutult porine tee. Kummikutega sai see mure lahendatud ja varsti saimegi põtra tervitada. Nunnu põder oli kannatlikult oma külalisi ootamas.

Oli väga meeldejääv põdrajaht, aitäh!

Siin ei läinud kohe üldse lihtsalt, ei nulli jõudmine ega aardeni jõudmine, kuid nime ma siiski kirja sain ja täitsa ise! :D

Aitäh!

Aleme nüüd ausad, avasin seda aaret rohkem kordi, kui mul sõrmi on, aga ei saanud välja mõeldud midagi mõistliku. Õnneks on olemas geokolleegid, kes on teravamad pliiatsid ja sain sealt hea müksu.

Täna otsustasin teha väikse otsimise tiiru. Sain juba aru, et pole mõted käed taskus minna. Seega võtsin kaasa abivahendi. Sellega muidugi ei olnud lihtne liikuda, kuna iga puu millele ma vastu läksin, viskas mulle kaela sahmaka lund. Õnneks kohapeal läksid ülejäänud toimingud hästi. Suured tänud peitjale.

Mida see põder sinna ronis?! Aitäh!

Ohjah, lõppkokkuvõttes jäigi see mõistatus minu jaoks mõistatuseks. Vahitud sai seda ikka mitu head aastat, aga no ei tulnud nendest kärbestest ja kanepitest mingeid mõistlikke numbreid. Küll aga hakkas kirvele üks koht üha enam meeldima ja nii ma sinna mõned heited ka tegin. Geokontrolli jaoks olid need muidugi liiga ebatäpsed, aga mingi aeg sain kinnituse, et vähemasti mõte oli väärt ja nii sai see vahepunkt lõpuks ka välja peilitud. Edasiliikumiseks vajaliku info kogumine läks iseenesest ladusalt, aga lõpu külastamist ma samasse päeva ei mahutanud ja nii see täpp seal kaardil ootas oma päeva. Õnneks ka lõpus oli kõik üsna konkreetne, taamalt kostuva tümaka saatel sai loom ära külastatud ja nimi raamatusse kantud. Tänud aarde eest!

Asukoht on täitsa põdra padrik ja hoolikamal vaatlemiselt jäi põder ise ka silma. Tänan peitmast.

 3 

Ise poleks hakkama saanud ja tuli vihjeid küsida. Mina sain ühe vihje, Juta teise ja nii panime kaks asja kokku. Vahepunkti leidsin aga ilmselt mitte sealt kohas kus see olema oleks pidanud. Panin topsi vihjeobjekti juurde tagasi. Kuna jõudsin varem vahepunkti siis jalutsin ka Jutaga veel kord vahepunkti. Uus juhis käes, läksime kumbki oma teed kodu poole. See, et Juta läks kohe ka lõppu vallutama selgus alles järgmisel päeval. Kokkulepitud aarde võtmine pidi toimuma koos aga kuna Juta oli juba päev varem loginud siis tünga tegemiseks mängiti minuga aarde võtmine kaasa. Logimisel alles selgus, et nad olid selle aarde päev varem loginud. Halastamatult maksti kätte, et julgesin vahepunkti varem minna. Lohutuseks sain teada vähemalt ühe teise aarde asukoha. Aitäh, põder saigi kinni püütud.

Ohh seda põtra küll, mida kõike raketiteooriad siin aretatud pole. Loetud on tähti/numbreid/siffreid jne. Kuidagi ei koitnud, mismoodi peaksin vahepunkti jõudma. Lõpuks (peale kolme aastat) võtsin julguse kokku ja palusin peitjalt sutsukest vihjet, mida Leelo ka lahkesti jagas. Aitäh :)

Vihjest piisas, et me Marttiga järgmise sammu saaks koos teha. Leppisime siis aja kokku, millal läheme, kui ma alles poole tee peal olin ja Martti mulle juba rattaga vastu sõitis. Tal info käes. Mida hekki? Ma tahan ju ka näha, mis ja kus. Ehk siis naasesime rahulikult vahepunkti ja kinnitasin oma silmaga, et tõesti info on siin olemas. Leppisime kokku, et lõppu läheme otsima järgmisel päeval ning läksime sõbralikult laiali.

Samas oli mul nagu lõpu lähedale õhtul asja ja otsustasime siis Sveniga põdrale külla minna. Kuigi kontroll meid veidi petutas, nii c 30 meetriga, oli põder end sisse seadnud tegelikult täitsa nullis ja leid tuli kiirelt. Äge põder, ma ei teadnudki, et nad sellises kohas ka elada saavad. Nimesid käisin ise kirja panemas, ise muheledes, kui Marttiga koos seda otsima tulen, mis näo ta teeb. Olin nimelt otsustanud talle vahepunkti üksi vallutamise eest väikese vingerpussi mängida.

Aarde juurest lahkudes valisime natuke lagedama teeraja ning avastasime end ootamatult kohalike noorte chillimise ja napsutamise platsi juurest. Sven nimelt leidis onni ja suitseva lõkke, mina aga maa sisse kaevatud augu, mis on täis alkoholi ja kaetud okstest lõigatud kaanega. Hmm, päris huvitav koht noortel olemiseks.

Järgmisel päeval tulin juba koos Marttiga. Kuna erinevalt minust oli temal meeles kõrgem raskusaste, soovitas ta redeli kaasa võtta. Tünga lõpuni mängides lohistasin isegi redeli Põdra juurde, kuigi seda oravamatel inimestel vast vaja ei lähegi. Martti lendles mängiva kergusega aardeni ja asus siis õnnelikuna logi kirjutama, kui ootamatult avastas viimase külastaja. No täitsa lõpp, muidu rahuliku selli kohta oskas ta seekord selliseid sõnu, millest mul isegi aimu ei olnud :) :) :) Meie Helenaga naersime nii, et kõhud kõveras. Elu on seiklus!

Lõpuks, iga mõistatus on lihtne ja üdini loogiline, kui ta on lahendatud. Seda on ka Põdra mõistatus. Pealegi on lõpp hirmus armas ja täitsa põdralik. Aitäh aarde eest ja toredate emotsioonide eest kaaslastele.

Leitud. Tänud

Aare leitud suunava abiga ja kirvetades, tänud

 3 

Vahepunkt taastatud

Vahepeal sai sündmusel peitjaga trehvatud, miskipärast jäi mulje, et pärast minu viimast visiiti on kohast üle käidud. Uuel katsel aga kõik endiselt vanaviisi. Õnneks peitja oli armuline ja sain vajaliku info kätte ja eks paistab kuidas see lugu edasi kulgeb. Vahepunkti soovitan siiski endiselt üle vaadata, seal ei ole ilmselt kõik nii nagu peab.

Ma olen üsna kindel et jõudisn õigesse kohta, kuid viieharulise poleerimine mingit tulemust ei andnud.

Selle põdraga on saanud ikka pikalt tõtt vahitud ja lõpuks käisin vihje järgi vahepunktis ära. Lõpp jäi pikalt ootama ning täna oli paras hetk logi ka kirja panna. Tänan.

Seda aaret on vaadatud kordi ja kordi ning ühtegi tulemuslikku mõtet ei osanud genereerida. Sai siis kord kurdetud oma muret peitjale ning läks asi selgemaks. Kuigi peab ütlema, et veel oli paras vimka sinna aardesse sisse genereeritud, kuid siiski, siin ma nüüd olen. Leitud, lõpuks. Tänud aarde eest!

Lõpu tuvastamiseks tuli abi küsida, iseseisvalt ei suutnud läbi aastate õige lahenduseni jõuda. Kohapeal panin kummikud jalga kuna teeäärne kraav ei olnud kinni külmunud. Tõstsin lapsed üle kraavi ja sammusime edasi põtra otsima. Kuna puud olid raagus, siis märkasime põtra üpris ruttu. Tegin ise põdrale pai, lapsed ei julgenud nii suurele loomale väga ligidale tulla.

 2 

Kui vaatasin esmalt seda mõistatust, ei saanud ma midagi aru. Variantide hulk selle lahendamiseks läheneb lõpmatusele. Mihkel rääkis ühel päeval koolis, et kavatseb minna seda otsima ja et tal on algus käes, soovitades minulgi seda lahendada. Sel hetkel lõi peas pirn põlema ja hüüdsin: "...!" See oligi enam-vähem õige mõte, kust sai arendada välja vahepunkti asukoha. Ühel päeval otsustasime liikuda sinna, aga lõpu jätsime mõneks teiseks korraks.

Ühel päeval "teine kord" tuligi. Mihkel oli aarde juures juba varem kohal, mina, nagu hommikuti ikka, jõudsin alles paarkümmend minutit hiljem. Kaaslane soovitas mul ise minna aardele järele, aga nii julge ma siiski veel polnud, nii et läks siiski Mihkel. Aare, mõistatus, kogu see värk oli lahe ja nauditav, sest mida raskem mõistatus ja aare ise, seda suurem on rõõm õnnestumisest. Aitäh! Tagasi läksin Mihkliga koos, arutades erinevaid geoteemasid, selle ajaga lahendasin päris mitu selle kandi mõistatust ära. Ees ootas suur geopäev.

 1 

Algne plaan oli rattal lõppu rünnata, aga paduvihm hommikusöögi ajal saatis selle plaani prügikasti. Läksin siis jala. Lõpule lähenesin suunast x, mis tähendas seda, et koordinaatidele jõudes olin märg ja mudane. Robert tuli rattaga mööda täiesti normaalset teed :) Aga logi panin kirja siiski mina. Sellel saagal on nüüd lõpp. Aitäh!

Oi jeebus, kus selle mõistatuse kallal olen ikka vaeva näinud. Igasuguseid teooriaid, küll hullemaid ja paremaid, utoopilisemaid ja reaalsemaid, õigemaid ja valemaid olen aastate jooksul aretanud. Sihile aga miski ei viinud. No siis lõin silmad maha ja hakkasin vihjeid küsima. No ega ka siis lihtsalt veel midagi tulnud. Aga no ega saamatu inimene muidu geopeitusega tegeleda saagi, kui teiste geokolleegide kaastundele rõhudes :). Lõpp-hea-kõik-hea, aitähhid peitjale ja mõnedele teistele, kes minu Põdra lahendamise saamatusest tulenevat hädakisa pidid taluma :).

Vahepunkti sain väikese vihje abil kätte, ise olin õigel teel, aga selle peale poleks lähiajal tulnud. Kohapeal leidsime topsiku maas vedelemast, aitasime ta loogilisele kohale tagasi. Lõpp on nüüd käes ja jääb oma aega ootama.

Leitud. Aitäh peitjale!

 4 

See aare on mulle avaldumise hetkest tundunud üks paras põder. Põder siin ja põder seal aga loogikat ei kusagil. Minu loogika oleks vaid nii palju, et jahimees, kes jalutab põdrakanepi vahel ja keda ümbritsevad põdrakärbsed, peab põdrajahti põdrale, et saada põderloomast talveks põdrahakkliha. Sealt ühtegi loogilist koordinaati loomulikult ei tulnud. 50-50 ja publiku abi samuti ei aidanud. Lõpuks aitas kõne sõbrale, kes lükkas põdrarööbastest õigele teele. Tagantjärgi tundub põhimõtteliselt kirvega lahendatav. Aga puhtalt kirjelduse põhjal õigete numbriteni jõudmine tundub vähemalt minu mõistuse jaoks müstiline. Ennem peaksin loobuma seast, veisest, kanast ja teistest loomadest ja sööma järgmised 5 aastat põdraliha. Lõpp oli üllatavalt lihtne kuniks kohani kus tuli konteinerit tagasi oma kohale sättida. Ennem tuli leida üks väga kindel koht, et mõlemad käed panna seda ülesannet täitma. Hirm oli, et kukub konteiner või kukun mina, kuid läks kõik õnneks. Aitäh!

 6 

Viimane värske leid rebis taas mingid hingehaavad lahti. Sai ju küll planeeritud, et läheme seda püha looma koos Rudolfiga taga ajama, aga praegu jääb küll mulje, et seda võimalust ei pruugi niipea tekkida. Mitte, et mul oleks midagi korduskülastuse vastu.

Igatahes, otsisin vanad tulemused uuesti välja ja asusin tööle. Arvutasin, mõõdistasin, leidsin väga hästi sobiva koha ja asusin kõmmutama. Oma kümmekond punast kõmmutasin. Siis proovisin teist ja kolmandat taktikat, ikka edutult. Põdeeeer, miks teed sa minuga nii?

Lugesin uuesti kõik läbi ja mõtlesin sammhaaval üle. Aaa... Üheksa korda loe, üks kord mõõda ja üks kord geokontrolli.

Esimesel katsel ei saanudki õigele kohale ligi, aga ringiga ikka sai. Geoparkla oli olemas, hea algus. Ei pannudki GPS-i tööle, läksime jälgi mööda. Nägime aaret. Tekkis spontaanne võistlus, kes enne tegudele asub. Arvo võitis. Kui ta oma toimetustega valmis sai, käisin ise ka põdrale pai tegemas. Sest mulle oli seda vaja. Nüüd on hing rahul. Oi, kuidas mulle meeldib see aare. Aitäh! :)

 4 

Põdramõistatus on üks nendest, mille olin mängu algusaegadel umbes peale viite vaatamiskorda lahterdanud ülakomaga samasse, ükskord-kui-mul-on-juba-leitud-tuhandeid-karpe-küll-ma-siis-oskan-lõpuks-lahendada-seda-ka-sahtlisse ning seal ta ootas siis oma aega ja mind ootamatult tabama pidavat helgusehetke. Aga kuna tema null ei asunud üldse keset minu tolleaegset kodulinna, kipitas põder oma pideva äraleidmise sooviga hoopis vähem vähem kui koma. Erinevalt praegusest, kus põrdranull on vajunud mulle kiusamiseks enam-vähem ukse alla ning Tallinnasse kerkivad kollased mummud on muutunud vastupidi, täiesti mittehäirivaks elemendiks… :D. Või no, kui detailideni aus olla, siis ma pole tükk aega pidanud oma häirivat/mittehäirivat geokaarti vaatamagi, kuidagi iseenesest on välja kujunenud nii, et mingite teatud intervallide tagant Laur lihtsalt ütleb, et nüüd tuleb geopäev ja otsima läheme neid aardeid ja sinna ja sinna ning mul pole siis muud kui õigel päeval kaasas olla ning pärast oma logid ära kirjutada :P. Ja tegelikult selle Põdraga läks ka natuke sedamoodi - Laur jälle ütles, et siis ja sinna läheme otsima; väike erinevus lihtsalt sel korral seisnes selles, et minek toimuks koos Marianniga ning tema see üldse esimesena oligi, kes lahkesti pakkus meile kaaslasteks tulemist oma öisesse põdrajahti… No ja muidugi me olime nõus, sest kui sul juba on sajaga vedanud nii, et sind on võetud teiste peiturite poolt oma sõpruskonda ja laual on põnev pakkumine ronida keset pimedat jumal teab kuhu hullu maastikuga ikside põdralõksu ja sa ise tead ainult umbkaudu, kus see imekoht olla võib ning omapead seda ka niipea üle vaatama minna polnud plaanis, siis loomulikult ei tulnud kõne allagi anda vastuseks ei ja kaaslase pigisse jätta… :D.

Nojah, aga see kõik oli alguses. Kohapeale otsima jõudes läks nii, et Mariann leidis pimedas üles kõigepealt selle mida vaja, seejärel tegime veel ühte asja ning misjärel omakorda (okei, siiski mitte päris misjärel vaid natukese aja möödudes) Laur järsku ühtkomateist siunama kukkus :D. Kuulasime selle Marianniga ära, seejärel sain mina käsu pagan teab kuhu kottpimedusse pargitud autosse pastaka järgi liduda, peale seda tuli veel väheke siunamist ja selle järel oligi aeg oma ühisele jahilkäigule joone alla tõmmata :P. Mis tegelikult päris kohe siiski ei lõppenud, enne Marianni kojusõidutamist otsisime peitja pilgu all veel Saue linna viimased värskekad ka üles…

Aitäh Leelole ja Allanile selle mõistatuse eest, saime mitu aega põhjust põdraga pead murda ja lõpuks äralahendudes ka ägeda ahhaaa, nii!-efekti. Ning Mariannile aitäh meid oma otsimaminekule kaasakutsumise eest, oli väga lahe seiklus pimeduses :).

 5 

Nädal tagasi sai umbes plaan paika pandud, et tuleb see jaht ette võtta. Mariann oli varem kusagil käinud aga täpselt enam ei mäletanud ka kus :P Mul oli ka kusagilt mingi teooria hangitud ja kokku saime täitsa sobiva koha. Esimest punkti ma muidugi otsisin ikka täiesti valest otsast. Õnneks märgati peidukat ja sain teiste taskulampide poole liikuda. Edasi läks keerulisemalt. Arvutis poleks see vast midagi olnud aga üpris uute äppidega minu jaoks kulges asi üpris tülikalt. Ühte ja teistpidi sain ikka mingid numbrid sisse ja edasi! Auto parklasse ja aarde poole. Õnneks otsimisega ei läinud väga kaua. Peiduka all veel küsisin kas kellelgi pastakat on...muidugi oli see autosse jäänud :D Aga no karp ju suur, küll seal on...ja millegi pärast pidin mina seda kontrollima minema. Sain siis karbi kätte ja jess :D Vähemalt harilik olemas. Hakkan kirjutama ning tuli välja, et süsi polnud enam...njah...ega ma ju taskulampi ka kaasa ei võtnud. No egas midagi kui logi taskusse ja tagasi maapinnale. Maris tõi vahepeal autost pastaka ära ning all saigi logi kirja. Taaskord arusaamatutel põhjustel pidin mina raamatu tagasi ka viima. Tagasimineku tee valisin kuidagi moodi raskema ja pidi palju ebamugavamalt end pressima :D Aga peagi olingi taas all ja õnnestus edasi liikuda mitte padruni moodi olevat padruni nimelist aaret otsima kohast mis...ohjahnoh... Aga põdra seikluse korraldajatele suured tänud ja samuti õhtu kaaslastele :)

 3 

Juhhuu, veel üks täpp Sauelt kaelast ära! Olen nimelt tükk aega mõelnud, kellega koos oleks paras põdrajahile minna. Sai päris head kamraadid valitud ja kõik läks hästi. Kasuks tuli ka see, et olin varem nii vahepunktis kui ka lõpu lähistel käinud, kuigi see oli ikka tükk aega tagasi, nii et sai mõlemad uuesti üle vaadatud. Kõik oli kena ja kuiv ja korras, ainult pliiats aardes vajaks hädasti teritamist. Tänan toreda aarde eest!

 5 

Teadjamate kolleegidega arutades selgus, et suure tõenäosusega olime viimati siiski õiges kohas viibinud. Geopäeva lõpuks astusime läbi ja selgus, et otsitud info oli tõesti oma kohalt lahkunud. Ringivaatamise tulemusel leidsime punkti maast lehekõdu seest ja panime õigesse kohta tagasi. Miks geokontrolliga pihta ei saanud, ei teagi; ilmselt ei saanud GPS piisavalt täpset koordinaati. Kuidas küll täna uinuda saan - ei tea; mõtted keerlevad vaid müstilise ja salapärase Põdra ümber.

 8 

Ligikaudu kaks aastat on see aare meile kinnisideeks olnud kui Eesti kõige arusaamatuma kirjeldusega mõistatusaare. Pluss noh, põdrad on täiega naljakad.

Tänaseks oli lõpuks piisavalt mõeldud, et teha esimene katse looduses. Veetsime lõbusad poolteist-kaks(?) tundi erinevates võsades madistades, kompostihunnikuid sorteerides ja peaaegu endal silmi välja torgates (siiani valutab, sunnik). Kahes kohas tagusime geokontrolli, aga ei aidanud seegi põdrale lähemale. Lõpuks ei osanud enam kusagilt otsida, läheme jälle mõtete kogumise faasi.

Pärast käisime lohutuseks metsas ühel teisel elukal külas, aga see on juba Rudolfi logida.

Igatahes täname sügava kummardusega autoreid, et selline kaunilt absurdne pähkel loodud on! :)

Kui mul poleks sellist saatjaskonda, ajaksin seda põtra siiani mööda ilma taga...
Täname.

 13 

Kellega teie jahile läheks? Meremeestega? Jahimeestega? Põtradega? Aga kui saadaval on ka variant geopeituritega? Kusjuures jutt käib jahist Eesti kõige raskemini tabatavale põdrale!

Kuigi Lapi põhjapõder on teatavasti maailma kõige loogilisem loom, siis seda ei saa kohe kindlasti väita meie multimõistatusliku Põdra kohta. Kirjeldusest ei taipa ma siiani eriti midagi asjasse puutuvat välja lugeda, idee tekkis peamiselt aardenime põhjal. Eks seda plaanisimegi massiga kirvetama minna. Ethel aga sattus pärast Saue tammikust tulemist redeli- ning aardeomanikega vestlusse, mis ähvardas mõistatuse raskusastme pikemas perspektiivis suisa nulli tõmmata :P Mul läksid automaagiliselt kõrvad lukku ja hakkas üldse järsku kiire :o) Õnneks keegi meist liiga ruttu liiga targaks ei saanud, mistõttu võisime teooriat ikka lõbusasti mitu korda rakendada enne kui üks paljulubav koht silma jäi. Muide, nagu poisid nüüd mitu kuud hiljem, nii ka meie leidsime vahepunkti põdrakonservi maapinnalt. Ehk tasuks seal kaaluda püsikinnituse varianti?

Põdra maja asukoha tuvastamine oli juba küllaltki konkreetne kirvevaba protsess, mis päädis ühiskülastusega kontrollitud-kinnitatud aadressil. Kop-kop lahti tee! Ainult kogemata kombel koputasime veidi liiga kõvasti ja lõime tare uksele mõra sisse. Nullile lähimad põdrasõbrad parandasid probleemi aga juba samal õhtul, nii et keegi kannatama ei pidanud.

Ma pole veel otsustanud, kas see aare kvalifitseerub kokkuvõttes rohkem sokikaks või pähkliks :o) Nii või teisiti, mingi isemoodi X-faktor on asjal igatahes juures, mis pakub meeldejäävat kogemust. Muidugi sobiv jahiseltskond teeb safari veelgi nauditavamaks. Aitäh kõigile!

Põdral maja metsa sees

 5 

Peale Geojaanipäeva järgset koristusaktsiooni oli poolakate sündmuseni aega vaja parajaks teha.Arutasime siis mitmekesi koos mõistatusi.Põdra mõistatus tekitas enim tõsisemat huvi ja jagasime omavahel mõtteid kuidas seda müsteeriumi lahendada.Ja pealegi kes siis ikka üksinda põdrajahile läheb :) Mõistatus ise tundus liiga keeruline ja mõtted viisid ikkagi vana hea kirve järele.......

Peale Saue tammiku korduvkülastust ja redeli tagasiviimist saime Ikside koduväravas ainult kinnitust oma kirveteooria paikapidavusele ja oligi suurem Põdrajahi seltskond moodustunud.

Väheke metsatukas tuuseldamist viis vahepunkti leiunu.Saime geokontrolli 30 meetriga pihta ja oligi aeg jahi finaaliks. Minagi tänan peitjaid ja väga toredat jahiseltskonda kellega oli tore koos jahti pidada.

 5 

See tuli meie jaoks täiesti eksprompt. Ixide koduväravas tänamise järel tekkis korraks kohmetus, et mida nüüd edasi, vaikselt selgus et osad rihivad Põdra aaret, petjad olid aga sealsamas ja andsid mõningaid vihjeid, mis kinnitasid teadjamate kahtluseid. Meid oleks võibolla veel enamgi juhendatud, aga jutu katkestas Esko kuldaväärt sõnadega, et hakkame minema muidu saame liialt targaks. Geokontrolli olemasolu meenus meile muidugi alles kuskil jahi keskel, aga esmane resultaadita haarnag oli ka päris tore ja nii saigi seltskond üksteist enam nautida. Jaht oli niivõrd edukas et lõppes nimedega pühas logiraamatus ja seejärel jahiseltskonna lahkuminekuga. Tegelikult on minul suurim rõõm kogu toreda seltskonnaga kulgemisest, logimine oli lihtsalt kaasnev. Tänud nii peitjatele kui jahiseltskonnale vahvat koosveedetud tunni eest

 6 

Juba MEGA platsil tekkis seltsis kirvega põdrajahile mineku mõte, mis sai ikside värava taga tegelikkuses ka alguspunkti. Kahtlused mõistatuse osas said tänu peitjate vihjetele kinnitust ja jaht võis alata. Kuskil poole jahi ajal avastasin, et põdrarada lausa vuhises mööda kodumajast. Tol hetkel oli hoog sees, jaht jätkus ja põdra leidsime ka üles. Tänud, huvitav seiklus toredate kaaslastega, üksi poleks see jaht niipea algust näinud.

 7 

Päris alguses olin kindel, et aare on seotud Ikside heade sõprade Põtradega. Siis läks asi lappama ja kuna kõik kirjeldasid oma suuri raskusi aarde leidmisel, arvasin, et minu mingil ajal nuputatud uus mõtteke ei vii kusagile. Tallinnas on aardeid alati piisavalt olnud, et üksi mitte põdrajahile minna ja nii see põder mu geokaardil kollatõve käes kannatas.
Pärast MEGA Leelolt-Allanilt redelit laenates selgus, et veel mitmetel on põdrabisnis tegemata ja kuuldes (Etheli küsimusi, teadmata, et ta neid aarde autoritelt küsib :) ja) Esko ning noormeeste kahtlusi, mis olid samad, kuhu ma isegi oma mõtetega kunagi jõudnud olin, siis pakkusin välja, et teeme koos ära.
Lahendus hakkas kohe kenasti jooksma, kuigi veidi sai ka niisama jalalihaseid treenida. Aga mustikad olid head ja tuju oli jätkuvalt Mega ja vahepunkt sai kah kenasti leitud, kuigi oli paar meetrit õigest kohast eemal maapinnal. Tagastasime ta sinna, kus ta kirjelduse järgi olema pidi.
Edasi arutlesime erinevate võimaluste üle, kuidas lõppu kätte saada. Keegi tark mäletas, et geokontrolliga võiks lõppu kontrollida ja teise katsega saime sellele kenasti pihta. Kuna hakkas veidi tibama, siis tegime autokolonni, et lõpule lähemale saada.
Kenade noorte meeste seltsis on maastik kolm kergesti alistatav, nii et nüüd on minu põder rõõmsalt roheline. Ja uus kast on kah juba õiges kohas olemas. Aitäh kõigile kaasvõitlejatele, teiega oli tore seda saagat lahendada; Iksidele mõnusa mõistatuse eest ja tervitused Mairile-Priidule lastega!

 1 

Läksin Laagrisse oma asjade järgi, mis Thunderi autosse olid jäänud. Kutsuti siis kaasa, sest karp oli vaja tagasi viia. Eks ma patuga selle nime kirja panin, vähemalt sain karbi oma peidukasse tagasi pandud.

 5 

Viisime uue karbi. Korras.

 6 

Mõte minna seda aaret lahendama tuli meil siis, kui prügikoristusürituse ja poolakate ürituse vahele tekkis suur ajaline auk ning hakkasime arutama lahendamata Saue mõistatusi. Põdra oli siis üks neist. Lugesime logisid, ehk saame sotti- ei, eriti midagi. Lugesime ka kirjeldust- see ju veel hullem. Aga äkki kirves aitaks? Mõeldud, tehtud. Peale poolakate üritust ja Saue tammiku korduvkülastamist sai kirveideed testima mindud. Mõne aja pärast see töötaski. Ehk tuleb siis ka lõpp välja? Tuligi, üllatuslikult kõigest teise katsega. Siin aitas muidugi vaid massirünnak aardele, üksi poleks ma seda ilmselt kunagi ära lahendanud. Lõpus tuli leid kiirelt. Tore maskeering ja huvitava sisuga aare. Aitäh!

 2 

Sellega oli nii, et Tunkil mõistatus lahendatud ja mina läksin lihtsalt kaasa. Otsimise peale kaua aega ei läinud, aga kahjuks meie saamatusest lõhkusime aarde karbi. Aga lubati täna õhtuks kohe asendus viia. Lahe teostus.

 1 

Olime ajutiselt saamatud ja aare on nüüd ajutiselt kättesaamatu. Täna tuuakse uus karp.

 2 

Mis viga nii aardeid otsida kui raskem eeltöö on ära tehtud?! Minust oleks see põder kollaseks jäänudki aga kui poolel teel öeldi, et lähme vaatame ühe võimaliku lõpu üle siis ikka olen nõus. Lõpus oli küsimatagi selge mis minu ülesandeks on, nii et riputasin aga soojendusdressi nagisse ja asusin tegutsema. Inga rõõmuks proovisin siis logimise ajal ka mälu järgi veidi Vesipruuli tsiteerida - tuli suure luuletaja tunne peale küll. Põdra kohta teadis isegi Alev Strömm, et see on kõige loogilisem loom maailmas. :)

 2 

Et siis kõigest 3 a läks aardeleiuni.
Mul on nüüdseks isegi meelest läinud, kus vahepunkt oli ja kuna ma ka lõpp-punkti geokontrollis roheliseks ei saanud, siis jäi asi väga pikalt seisma. Täna otsustasime selle punkti nüüd viimaks looduses igaks juhuks üle vaadata ja ma ei suutnud võidutantsu tagasi hoida kui pundart nägin, mis meenutas kangesti geopeituri tegevuse tagajärjel tekkinud loodusesse mittesobivat maskeeringut. Veiko käis karbil järel ja tuletas logimisel kangesti Salomon Vesipruuli meelde.
Tänud aarde eest. Lõpuks ometi on see segav täpp kaardilt kadunud. Aare ise heas korras ja tormidele hästi vastu pidanud.

Põdrad mulle niiväga ei meeldi, eemalt võin vaadata aga palun ärge autoteele jookske, lõpptulemusena on ka autodest kahju ja kokkupõrke tagajärjel jääd sina teele surnult lebama ja minu auto kuulub mahakandmisele. No ei hakanud tõesti muud silma kui see üks koht. Vaikselt lootsin, et äkki ei pea mina seda tegema aga loos oli langenud minu peale. Lubasin, et teen vähemalt proovi, meeskonnatöö oli nii tõhus, et olin aarde järel kiiremini kui arvata oskasin. Ülivinge peidukas, tänan ekstreemsuste eest!

Sai sisenetud väga rumalate inimeste elupaigast möödusest. Sellist liiklusmärgisemantikat ma ei mõista. Siis kerge sörkjörk läbi pimeneva võssi ja käes ta oligi. Gravitatsiooniga kimpus Nuffi tegi selle ära. Aitäh talle.

Mina leidsin, Nufi tõi ära ja Lassie juhendas. Tiimitöö! Tänud!

GP 1508 / GC 1753

 2 

Küll sai alles vaeva nähtud, ei tulnud numbrid kuidagi. Einar hoidis kirjeldust isegi paar nädalat padja all, tulemuseks oli ainult peavalu. Lõpuks mingi kiireke koitis. Kohapeal kulus veerandtunnike topsiku jäävangist vabastamiseks. Siis oli jälle juhe koos. Lõpuks leidsime aarde umbes nii, nagu pildilt näha. Aitäh!

Põdrajaht

Uus staatus on "Aktiivne".

 2 

Põder pestud ja kammitud. Uued otsijad ja leidjad on külla oodatud.

Ajutiselt kättesaamatu

Midagi kahtlast hakkas silma, aga kontrollimisel selgus, et aare see küll polnud. Varemleidnuga konsulteerides selgus, et see ikka polnud päris see. Mis asja üldse peaks põdral sellisesse kohta olema... Vaatasime veel ringi, aga midagi silma ei jäänud. Kui olime juba loobumas ja hakkasime lahkuma, siis komistasime aardele otsa. Kuna aaret polnud võimalik õigesse kohta tagasi panna, siis võtsime jäänused kaasa. Aitäh peitjale.

 2 

See aare istus mul päris pikka aega teatavas listis. Nõustun täiesti, et kõiki aardeid ei pea leidma ning et selle kollase täpiga end mitte närvi ajada (närvi seetõttu, et ma nii rumal olen teinekord nende mõistatuste osas), leidiski aare sobiva koha teiste sarnaste nuputamist vajavate aarete kõrval. Pärast väikest tõuget eile hakkasin taipama, mis ja kuidas ning läksin täna jalutama. Jalutasin õigesse kohta, kirusin oma rumalust tükk aega, et varem selle asukoha peale ei mõelnud ning sain järgmise punkti kohta informatsiooni. Esialgne reaktsioon oli, et mis mõttes, nii ongi või. Proovisin edasi saada, kuid pidin targemaks koju tulla ning mõni teine kord jätkata. Nüüd, kus olin aarde ignoorlistist välja tõstnud, ei andnud see kollane täpp kaardil jälle rahu ja hakkasin tuimalt geokontrolli taguma. Kuniks mingi hetk sain rõõmustava sõnumi, et aare on sellest punktist 30 meetri raadiuses. Oleks nagu Bingo! aarde geokontrolli jälle tagunud. Välitöödel läks väga ruttu. Pidasin seda kõige raskemaks mõistatuseks üldse, nii et võibolla julgen i tähega algavat listi nüüd sirvida natukene :) Tänan peitjaid ning tagantjärgi päris tore aare!

 2 

Põtra nähes läheb Toomal
üllatusest lahti suu.
"Isa, miks sel suurel loomal
pähe kasvanud on puu?!" :)

 2 

See Põder on mind nii palju välja vihastanud, et panin ta nurka ja ei vaadanud ka enam. Ei tahtnud ju kellegi käest midagi küsida, kuigi asjatundlikud inimesed seda soovitasid, kuna lahendus pidi väga ulme olema. Lõpuks Märt pillas juhuslikult märkuse, et vaadaku ma, kes need Iksid tegelikult on (ja kes nad olnud on). See vihje pluss veel üks viide varasemasse aega viis mind vahepunktile lähemale, kuid mitte siiski lõplikult. Pommitasin seda kontrolli, kuni taas vihastasin. Ning alles paar päeva tagasi rääkisin oma kahtlustest Hannole, kes mu kahtlusi kinnitas, et otsigu ma aga edasi. No ja kuna selgus, et see päev oli mõistatuste lahendamiseks hea päev, siis saingi rohelise tule. Sellest innustust saanud, läksin kohale ja imestasin, kui lihtne kõik on. Seda kuni hetkeni mil avastasin tõsiasja, et peidukoht on ilmselgelt jääs. Tükk aega pusisin ja torkisin seda topsikut, kõrvades väga rahutukstegev helin ühe auto üürgamisest (mis võis ju vabalt minu oma olla, ega ma siis seda näinud), toppisin oma sõrmi sealt korgi vahelt sisse, et saaks vähemalt sisule küüned taha, aga saavutasin vaid sõrme korraliku muljumise ja taaskordse vihahoo. Otsustasin kevadel tagasi tulla ja vahepeal viharavile minna.

 1 

Kas ma tõesti pean siia midagi kirjutama? Ega ometi ei pea? Sama hästi, nagu selliseid aardeid ei pea otsima mida otsida ei taha aga miski arusaamatu jõud ajab takka ja torgib ja kiusab ja enne rahu ei anna, kui tehtud. Kas ma ikka pean? Ma ei oska ega taha ja kõik head ja normaalsed mõtted, mida teistel lugeda oleks mõnus on ammu öeldud. Aga alati leidub keegi, kes seda ometi loeb - sõltumata selle sisutühjusest. Kas ma pean? No kohe midagi ei taha öelda. Ei head ega halba. Ainult paneks niisama sõnu ritta, et tunduks pikk ja asjalik logi olema, sest ma ei pea ja ma ei taha. Aga Sina pole seda veel leidnud? No mine ja leia see ometi, terve mets on põdrajälgi täis ja kuna talviti võivad nad karjades käia, siis võiksid Sa seda talvel otsima minna.

 6 

Tabasin ühe põdralt juhatust saamast:

MIs siin arusaamatut, sinna!

Sinna? :)

Varasemad otsingud viisid meid lõpu lähedale, aga täna suurendasime otsijate arvu, alustasime lõpu vahetust lähedusest ja suutsime suurema otsijate arvuga jõuda võiduka lõpuni. Konteiner OK.

 4 

Põder ja suitsev kaheraudne

Põdral sarved nagu harud,
metsas elavad meil ka karud!

Kop-kop, kes siis veel,
metsa serval seisab põdra jahimees.
Padruneid vööl on mitusada,
üle metsa kaikub relvaluku kaja.
Siin on lepa-niitjat vaja,
ei lahjemaga läbi aja.
Haavlitest on valitud suurim,
oma teel see sõelaks kõik puurib.

Kõlab välgu kärgatus,
järgi kaigub kõuekõmin:
"Tõmban naha üle kõrvade sul,
mul on saanud sinust küll ja küll!"

Põdral kiireks läheb samm,
metsast kostub kõmm, kõmm.
Põder sinder, näitab iseloomu,
jahimehe hasart võtab hoogu.

Lõpuks töntsiks jääb põdra samm,
otsa saamas tema ramm,
murtud suure looma uhke iseloom;
jahimees väsinult kännul jäägrit joob.

Lahing selleks korraks läbi.
Padruneid kulus palju, ei ole häbi.
Nüüd see põder rahulikult,
meie koduseinal lesib.
Keel rahulikult suust välja ripub,
ei kuskile ta enam kipu!!

Aadresse jätsime ränduri. Lisatud pilt on illustreeriv ja leitud internetiavarustest.

nunnu põder

Nii umbes kuu aega tagasi sai vahepunkt leitud, sealt edasi sai juba pildi ette kuidas seda lahendama peab. Täna käisin lõpus kah ära. Nüüd on vähemalt see asi kaelast ära.

Vahepunkt korrastatud. Head otsimist ja leidmist.

kammitud Põder

Vahepunktis leidsime põdrapulli samblal pikutamas. Oli suu lausa vett täis, kui talle peale sattusime. On teine geojahturite eest põgenedes nii hirmul ning teab kus ennast peitnud, et isegi karv on talvest veel niiske. Loom vajaks veidi peremehe hoolitsevat kätt.
(Lisatud pilt on illustreeriv ja leitud interneti avarustest)

Põder vajab hoolt

 1 

Kolmas raund. Jaht kestab veel. Täna saime korra sarvedest kinni, kuid päris pikali veel ei õnnestunud veel tõmmata. Ei saanud küüsi mättasse, et teda lõplikult alistada.
Jätkame .....
(pilt on illustreeriv ja leitud interneti avarustest)

Järage veel seda konti!

Leitud Kristjani abiga.

Leitud kaasgeopeituri Kristjani abiga.

Seekord viis meie teekond põdra juurde. Mööda georada kohale ning leitud-logitud. Vahva konteiner ja tore sisu :)

Leitud, tänan peitjaid.

Vahepunkti koordinaatide tuletamine oli paras hambavalu. Sai siis loogikariismed appi kaabitud ja võis lõpu peale mõelda. Tegime seda kodus ja hea tulemus tuli kiirelt. Teine päev oli rõõmsam - kindel koht, kuhu minna oli olemas ja siis - ainult logi. Tänud peitjale.

 4 

Kahjuks pean kurvastama neid, kes ootasid veel hulgaliselt mitteleiuriime. Täna leidis ulukisaaga koletu lõppu - põdranahk on nülitud. Puhka rahus, põderloom.

Aga põder polnud ainus, kes täna alistus. Olin just aaret otsima asumas kui helistati ja teatati, et lähistel on ootamatult töö lõpetanud üks autoloom. Läksin siis hädalise appi. Proovisime heaga. Proovisime kurjaga. Proovisime kavalusega. Proovisime jõuga. Isegi köögimehega proovisime. Aga mitte midagi ei tulnud välja. Isegi põdrapisaraid mitte (erinevalt krokodillipisaratest on need päris). Kuna selle autokorjusega polnud enam midagi teha, tegin ettepaneku minna närvide rahustuseks põderlooma jahtima. Tatsasime läbi lume ja läbi väravate, tsivilisatsioonist mööda ja otse eluka koopani välja. Uskumatul kombel oligi põdrakasukas seal, kus jahimehe sihik teda 30-meetrise täpsusega lubas eest leida.

Põderloom oli korras, eluka kõhust midagi välja ei võtnud, sisse ka ei pannud. Aitäh ulme värvi sokimõistatuse eest, mis kümneteks tundideks tegevust pakkus. Nüüd on mu geoelu nii tühi, nii tühi. Põder on surnud. Elagu põder!

Nüüd oli mõte olemas ja läksime jälle põdrajahile, seekord saime pool põtra kätte ka. Lahendusest ei tea ikka midagi :(

 1 

Mu meel musta auku ei lasku
Vist Miki-Aare teooria taskus
Sammun rõõmsalt vahepunkti
Pihtas-põhjas, saangi punkti!

Ent ega sellestki saagiks piisa
Põder võtab matti, nõuab lisa
Taandun taas ma tuldud teed
Õnneks jahti pidada saan veel

https://picasaweb.google.com/107541948248038251824/ArmageddonMan#5794270663057112002

Peale pikka mõistatamist ja vihjeid oli meil lõpuks koht, kuhu minna - käes. Sealgi oli tükk tegemisi, kuni lõpuks põdra kinni püüdsime.

Käisime põtra taga ajamas. Nüüd oli vähemalt mingi mõte, kuhu minna. Kui ükskord juhtub, et aardeni jõuame, eks siis tuleb mõistatuse lahenduse kohta ka küsida.

 2 

Ma enam isegi ei tea mitu pakki paberit sai täis rehkendatud, igatahes muljetavaldav hunnik oli. Olin juba kirve variandi ka välja mõelnud, ja tagantjärele oli näha, et õigesse kohta, aga mulle ei meeldi kui mõistatus jääb lahendamata. Nii me siis pusisime, isegi abi kasutades läks vaevaliselt. Kohapeal selgus, et vihjetopsik oli pesasse kinni külmanud. Seekord polnud teetermost ka kaasas ja autosse ei viitsinud minna. Mul tuli küll korraks täiesti geniaalne idee, aga Andres ei olnud eriti vaimustatud sellest, vähemalt naerda sai.... Panime topsikule ajutise katuse, kuid see aitab ainult lumega. Lõpp-punkt läks siiski ootamatult libedalt, isegi tšekkerit ei pidanud kiusama. Konteiner väga stiilne! No küll ikka oli asi valmis nikerdatud, vaeva oli kõvasti nähtud - suur tänu! Eks mõni niisugune peavalu-aare peab ka olema, et elu liiga lihtne ei tunduks. Ja lisaks veel, Paavo mitteleiud on ikka klass omaette, loodame et neid tuleb veel.

See mõistatus oli ikka tõsine probleem mulle. Ei mäleta, et varem oleks sellist "raketiteooriat" pidanud välja mõtlema aarde leidmiseks. Enne vahepunkti minekut mõtlesin, et seal on ka sama ulme asi, aga näed, seekord ei olnud. Tulin sealt tagasi koju ja hakkasin seda nuputama. Natukese aja möödudes oli vastus käes. Eile oli lõpuks see päev, kui oli aega lõpppunktis ära käia. Täitsa lahe asi isegi tehtud, ütleks ma kokkuvõtteks. Igatahes, tänud toreda aarde eest!

 5 

Selle aardega on ikka olnud probleeme kui palju. Ega nende kõikide põtrade seast seda õiget leida kerge pole. Aga nüüd sai ta ümber piiratud ja logitud. Suured tänud toreda aarde eest! :)

P.S Paavole soovin veel palju edukaid mitteleide, et teised geopeiturid uusi humorikaid logisid lugeda saaksid :)

 4 

Mul peas on jahiseadus
Pole suurem asi teadus
Ei aita seegi mind edasi
Taon pead seina sedasi

Kust saabuks küll ilmutus
Ja lõppeks viimne ajun__
Kelle poole tõstame käed
Mis paotavad aarde väe?

P.S. Siinkohal on äärmiselt paslik tsiteerida ühes viimases OP-is kõlanud Jim Ashilevi sõnu: "Vahel on põder lihtsalt põder".

Oh, avita! (allikas: Kroonika)

Hoiame statistika korras. Käisime jah ühes kohas aga ühtegi asjalikku viieharulist ei leidnud.

Leho sai kuskilt teada, et umbes seal ja seal on mingid kirvejäljed ja lähme uurima. Mina üritasin tulutult seda kirjeldust koordinaadiks väänata. Siis rääkisin Hannoga ja ta toppis mindi nö ninapidi kaka sisse aga minu eriliselt särav tuhmus ei lasknud ka siis mitte millestki aru saada. Lõpuks loobusin ja läksin Lehoga kaasa. Loomulikult ei leidnud me sealt mitte midagi. Oli küll mingi puu mis oli viie haruga ja visuaalsel vaatlusel oli see mingi tundmatut tõugu linnu tiivapuhkamise koht. Aga kuna selle puhkamise koha peal oli 20 cm lund siis ei ahvatlenud väga sinna puu otsa ronima. Lõpuks ma siiski proovisin aga kui sain mingi lumelataka täpselt silma siis loobusin.

Põder lesis parajasti mõnusasti oma pesas, kui me ta kinni püüdsime. Seekord olime varustatud nii valguse kui vahenditega. Täname!

 1 

Kirvega metsas Põtra taga ajada ei ole küll üks mõistlik tegevus. Aga selle aarde puhul tundub olevat ainus tegevus, mis tulemust toob ja lõpppunktile orientiiri loob. Kirves muidex oli täitsa enda oma ja üldse mitte laenatud. Põder, va sindrinahk, lasi seekord varvast meie eest. Meie muidugi ajame selle kõik saabunud pimeduse kaela. Aga ega ta ei pääse - põdrajaht on alanud :)

 1 

Kurb küll tunnistada, aga hoolimata mõnusast ilmast ja heast nähtavusest jäi jälle leidmata.

Nii, see loom on nüüd siis peos! Eks ta muidugi aega võttis, aga ilma kirveta oleks vist siiani neid sõnu ja numbreid vahtinud ja ega nüüdki, vahepunktis käinuna, ei osanud ilma seletuseta nendega midagi peale hakata, päris ulme ikka :). Aga päev oli tore, kohtusime Jussikestega, vahetasime igasugu kogemusi ja lõbusaid lugusid, siiski oli nende plaan natuke teise suunaga ja nii olime lõpus kaheksi, pluss see sarviline seal, panin lausa ninad temaga kokku, sai aru küll, kes tugevam on :P. Täname huvitava jahi eest!

 1 

See põder on geopeitureid lõbustanud juba pikemat aega, jõulude ajal olid põdrad seekord igal pool, kuhu vaatad :D Kuna kodulähedaste aaretega kiiret pole, jäime ootama, et ka lahenduse lambike ükskord süttib. Talvepäevad vähehaaval pikenevad, aga lambike ei sütti. Eks tuli siis kunagi ammu tekkinud kirves välja otsida... Õigupoolest, ei midagi hullu. Vahepunktis oli tore kohtumine Urve ja Hannesega, küll on ikka lahe leida tuttavaid lausa suvalisest metsast suisa juhuslikult jalutamast :) Tänud peitjatele laheda aarde eest ning jahiloomadele pikka iga!

ootavad nüüd Hanno MCM aardeleiu tähistamist

Täna olime juba pisut edukamad ja leidsime koos Triinu ja Hannoga vahepunkti üles. Lõpp jäi järgmiseks korraks, sest seekord oli suund Ida-Harjumaale.

Meist targemate sõnul olime jõudnud oma vahepunktiga täitsa sooja kohta aga no mida ei ole, seda ei ole.

 9 

Vahel vaatame geolehele, kas on aardeid veel
Kui ei ole, siis seda üheskoos vaename
Meil on aardeid veel, meil on aardeid veel
Geopeituritel on aardeid veel

Mõistatused võtavad aega, enne kui nad lahenduvad
Meil on aare nagu vanasti, lihtsalt mõistatus on keerukam
Et ma ei tea mida teen, ja ma ei tea, kuidas teen
Tükk aega pusin veel, minu jaoks on aardeid veel

Et mõtlen enne kui lahendan ja kõhklen, siis mõtlen veel
Ja ma ei viska aaret maha, sest tean, et see pole paha
Et kõigi jaoks on aardeid täpselt selliseid kui ise tahad
Ma ei kiirusta logiga ette ega kujuta ette, et elan aarderetkel

Aare nõuab meilt pühendumust, meie jõudki on ühendunud
Geopeitus ei käi kella järgi, alati ei toimi lühem marsruut
Mõistust ja kannatust, vaid aeg näitab lahendust
Vaid karp annab aardeleiu, karp avab silmad ja muu

Vahel vaatame geolehele, kas on aardeid veel
Kui ei ole, siis seda üheskoos vaename
Meil on aardeid veel, meil on aardeid veel
Geopeituritel on aardeid veel

http://4lyrics.eu/national-final/pohja-tallinn-meil-on-aega-veel

Uluk aastavahetusel

 1 

Njah. Nüüd takkajärgi ka õiget lahenduskäiku teades tuleb tunnistada, et kirvega on lihtsam. Ja see jääb tavaliselt eneseusalduse taha. Ei saa ju alati otse minna logima, vaid tuleb enne igasugused muud kohad ka läbi traalida. Igatahes ühel ilusal päeval, pärast mitmeid konsultatsioone iseenda ja oma parima minaga võtsime enda enesekindluse kokku ja otsisime selle vihjevidina üles. Siis tekkis muidugi probleem 3.0 maastikuga, aga selle vastu aitab meeskonna ümberkomplekteerimine – igal tegelasel ju oma kasutusotstarve. Ja au ja kiitus nendele, kes selmet lihtsalt meiega kaasa skoorima tulla jäid kindlaks oma otsusele põtu ise auku ajada! Lõpp järgmisel päeval oli lõbus, osa seltskonda tegeles lume kandevõime kontrolliga, osa pürgis kõrgustesse. Igatahes on logi kirjas ja elule tuleb otsida uus eesmärk.

Põder mis põder :-D

Leitud

 2 

Vähemalt on kuskil teda nähtud :)

Ära hiilis

 2 

Nagu ma peitjatele aastavahetusel Viljandis ütlesin, siis tõesti, see põder teeb kõigile otsijaile sarved pähe. ;) Võtsime ette tõsise põdrajahi täna, kuid katsu sa uduse ilmaga ja sulava märja lumega seda sõralist taga ajada... Koeral (st, minul ;) ) jäi nina täpsemaks uurimiseks nõrgaks ja nii need jäljed Eestimaa pinnal kaotsi läksidki. Tõeliseks ajujahiks jäi inimjõust puudu.
Lõpptulemus: Põdrast paistsid vaid sarved, needki Viljandis, oma kodus esikuseinal. Kolmeharulised pealekauba... :P
Kunagi jälle. Tunneli lõpus paistab valgus, põdrast koivad, no ja küllap selle kolbagi kunagi kätte saab... põder ju kõrge loom ikkagi. :)

Kitsed juba leidsin, põder pole kaugel...

Põdra sarvedele panin sule sappa- olid ju valed...

 7 

Täna taas ristusid me teed
Lahendusest ülikaugel veel
Sõitsin hoogalt vastu posti
Ei tea, kes edasi toob posti

Algul on nad nunnud, ent siis muutuvad 4.0 elukateks

Peale seda kui Mairi ja Priit promosid seda aaret kui meile jõukohast, saigi geopeituse leht üle pika aja lahti võetud. Paar päeva nuputamist ja leitud ongi. Täname peitjaid. EVEJ.

 5 

Põder elagu loomaaias
Mis ta linna vahel laiab
Leidku omal kena kodu
Mingu kasvõi ära sohu

 1 

Aarde esmasel lugemisel tekkis üks mõte, kuid see sai kõrvale heidetud kui ebatõenäoline. Sõitsime mingi aeg suht lähedalt isegi mööda, aga no head aardelõhna polnud ja nii ta jäi. Täna siis lonkisime siia- sinna ja otsustasime lõpuks minna sinna ,kus eelmine kord olime tema asupaiga mittesobivaks tunnistanud.. Ja seal see põder oli kogu oma ilus, kuigi tavaisenditest märksa kopsakam, nö ülegabariidiline. Isegi sarvi lasi sügada ja muudkui korrutas, et ma nägin teid eelmine kord ka.

Kogu geopeituse mängimise jooksul kõige rohkem aega nõudnud aare.Nii arvuti taga kui ka välitöödel!Juba aarde avaldamise päeval sai leitud lahendus sarvilisele(või oli see järgmisel päeval?)aga sellest ju ei saanud aru...tükk aega ei saanud.Nii saigi tunde veedetud nii umbses kui ka värskes õhus.Lõpuks laegast silmates valdasid segased tunded...isegi rõõmu polnud(tegelikult ikka natuke oli)Eks iga peitja teab millist emotsioone ta soovib otsijatele pakkuda ning kõiki aardeid ei pea tõesti otsima-leidma.Enda emotsioonid nii enne kui ka peale leidmist on peidus lisatud fotol mis peaks piisavalt paljastav olema, aitäh!

 1 

Kui põder juba unenägudesse ilmus oli selge ,et nüüd on vaja teda jahtima minna. Saades aru ,et tegemist tavalisest kavalama isendiga sai kaasa haaratud hulk seltskonda ja tellitud suur buss. Nii kergem piiramisrõngast korraldada. Nägimegi põtra ja ta polnud üksi :P . Aga meil ei õnnestunud teda kuidagi kätte saada, nägime vaid kuidas ta tagumikku välgutas ja korduvalt teel akrobaatilisi manöövreid sooritas. Huh, ma ei julge enam magama ka minna :D.....Targemad ütlesid , et ta võib tagumik ees ka tulla.

Nüüd pean vist teist värvi põdrasokid jalga vedama....

http://youtu.be/0UV87oUkxtQ

ka maximas ollakse valmis lisavihjeteks ;)

 5 

STF kell 21.45

Põdral maja metsa sees,

Väiksest aknast välja vaatab.

Jänes jookseb kõigest väest,

KIRVES tal käes.

Kop-kop lahti tee!

Metsas kuri jahimees!