Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Saiakopli suure maja keldris lõhkes kanalisatsioonitoru, kogu majaalune oli paari meetri kõrguselt haisvat löga täis. Tulid kaks töömeest, vana ja noor. Vana viskas vatid seljast ja sukeldus soppa. Mõne aja pärast kerkis veest käsi: torutangid, poiss! Paari hetke pärast: 17 võti, poiss! Lõpuks tuli vana pinnale, sülitas julga suunurgast ja patsutas nooremale õlale: õpi, poja, muidu jäädki eluks ajaks tööriistu kätte andma!
See aare jätkab sama rida. Midagi positiivset on siit raske loota. Ehk vaid seda, et saad ise teada, kui kaugele oled valmis täpivärvimise nimel minema. Või jäädki elu lõpuni tööriistu kätte andma? Kuidas seletada endale ja teistele, et kolad niisama vabatahtlikult ringi võõras patareis?
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3YZRN
Logiteadete statistika:
134 (98,5%)
2
3
0
0
1
0
Kokku: 140
Kogu lugu. Peidukas kadunud, aare koos sellega.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Tundub, et see aare on võtnud kindla suuna arhiivi poole. Vaatan veel korra üle, siis aidaa.
Tee viis siit mööda ja olime otsinguks valmis. Ilmselt on siin käsil platsi puhastus, millega seoses on peidik arvatavasti kadunud.
Pärast Antu ÄMM rajal kuumusele ja allergiale allavandumist jätkasime teed Tallinna poole ja põikasime veel paari aarde juurde. Nii ka see siin.
Nüüd siis loen aardekirjeldust ja paneb muigama küll. Siin ei olnud meil kahtlustki, kumb aarde järele "sukeldub", Joss väga ei punninud vastu ka. Ja mingi hetk ilmuski käsi potsikuga. Natuke nugistamist ja lahti ta tuligi. Nimed kirja, kokku tagasi ja edasi.
Täname.
Eks ta ole. Mulle meeldib ka ikka pigem ise kättpidi asja kallal olla, mitte olla pelgalt see tööriista ulataja. Nii ka siin. Sukeldusin ikka pea ees tegevusse ja Anna assisteeris. Tulemus sai igatahes tipp-topp! Täname!
Leitud, logitud. Tegin kõrvalrajal ka ühe sirge ja õiges 2 saja kiloga manööverdades.Pastakas oli kildudeks, aga jätsin pliiatsi lisaks.
Juba ammu on leidnud kinnitust see, et geopeitusega julged igasugu asju teha. Nii eramaal kui ka riigimaal. Ega siingi muud valikut ei olnud.
Tänud!
Torumees tuli väljakutse peale ühte majja veeavariid likvideerima. Kodus oli ainult perenaine, kes kõndis ringi hommikumantlis.
Naine käis paar korda töö edenemist kaemas ja iga korraga läks mehe vererõhk kõrgemaks.
Torumees lõpetas töö ja naine ütles malbelt naeratades: "Tegelikult oleks mul teile veel üks väike palve. Nimelt, mu mehel on väike füüsiline puue ja ta ei saa ühe tööga hakkama. Ma usun, et meil kahekesi koos sellega probleeme ei tekiks.”
Erutunud torumees oskas selle peale ainult õnnelikult kokutada: "Ja-jaa, pole probleemi."
Naine: "Ma teadsin, et teie abile võib loota. Mul oleks vaja see külmkapp teise kohta liigutada..."
...
Aare lisandus meie päevaplaani jooksvalt, jõudsin kiiruga lugeda kirjeldust ning mõelda, et ma võin vist küll vabalt õpipoiss olla;). Geohasart aga võitis, ilmselt on sõltuvus piisavalt tugev, nii ei jäänudki õpipoisiks. Tänud!
Ilmselt polnud eelmise aarde juures saadud paugust veel toibunud. Omast arust ütlesin küll varakult Kaupole kuhu keerama peab aga õigel momendil olin vakka. Alles mitu kilomeetrit hiljem avastasin, et oleme valel teel. Uus trajektoor möödus aga just sellest aardest ja nii see planeerimata peatus meie päevakavasse sattuski. Kohapeal haaras Merle kohe vanakese rolli enda kätte. Ma poja rolli jääda ei tahtnud ning tormasin kohe järgi.Logimine toimus juba puru pähe ajamise saatel. Ootasin midagi hullemat, hea siis et nii läks.
Tänud.
Leitud. Ise ei hakanud prakku ronima aga õnneks oli 4 inimest veel kaasas kes olid kõik väiksemad
Lugesin kirjeldust ja hakkasin kahtlema oma selges mõistuses... ja lõppeski asi meeltesegaduse hetke taha pugedes logimisega. Päästsin ränduri ja viisin kaasa ka lähedalt maast leitud välguka... küllap keegi eelemistestki viibis siin meeltesegaduse hoos :D Tänan.
No tõepoolest. Ei, tegelikult mängisin lapsena rõõmuna sellistes kohtades (mida küll sihtotstarbeliselt ei kasutatud), kuigi pidasin neid siiani lihtsalt silohoidlateks. Et kaaslase gabariidid on sobivamad, jäi leidmise ja logimise ja muu au talle. Aitäh!
Lootsin kordades hullemat kohta kui see siin oli. Aitäh.
Järjekordne tõestus, et meeskonnas on vaja ühte minioni. Minione saab saata kõrgetele puude otsa ja pisikestesse aukudesse/avadesse. Muidugi lapsed ajavad kah asja ära :) Igatahes p...apatarei nähtud. Tänud aardepeitjale ;)
Sai sisse pugetud ja kohe nulli poole minema. Aga kuidas karp lahti saada...see võttis aega. Kahepeale saime hakkama ja veidi hooldustki tehtud karbi kinnitusele. Tänud!
Siin tuli Priit appi, mul hetkel suht keeruline kuskile prakku pugeda.
Roomasime, kaevasime, lõpuks aitas ikka silmapaistev mõistus ja taiplikkus :)
Jällegi, kahjuks ei mäleta aasta hiljem logides eriti palju. Aitäh!
Tänu tiimikaaslasele saime asja aetud ülevalt ja igasuguse roomamise võisime unustada :D vahest lihtsalt on see võtmete kätteandmine hulga mõnusam töö.
No mida pragu tõesti… :D. Selliseid praoga versioone ma vist tegelikult varem näinud ei olegi, lapsepõlvesuved möödusid lautade juures küll taoliste, kuid hoopis kõrgemate ja monoliitsemate vahel ja kõrval mängides. Aarde enda Kristel tõi ära ja Laur logis, meie Indyga ajasime seni koerte-asju :P
Kirjeldus oli päris kole, ma lootsin salaja, et kui asi on tõesti nii hull, siis teeb Laur kogu töö ära. :D Kohal aga selgus, et asi on kordades lihtsam kui ma kartsin. Panin kohe nulli poole ajama ja sain ka aarde kätte, kuid avada ei suutnud. Õnneks oli Lauril piisavalt rammu, nii et saime nimed kirja. :) Üksi oleks mul vist logimata jäänud.
Tänud peitjale.
Kirjeldus oli küll hea ja isegi ootasin natuke hullemat pigistamist. Tundus, et isegi oleks vabalt ära käinud aga no Kristel lidus kiirelt nulli ja järgmisel hetkel ulatas mulle juba karbi, kuna selle avamine ikka jah paras töö hetkel. Hea suur tops vähemalt ja paluks veel peenemaid pragusi :P
Aarekirjeldus ajas muigama. Kohapeal oli ka huvitav, ainult laiad õlad olid takistuseks. Antud aare tahaks ka seebiga hellitamist.
Kohale jõudes oli teada, kuhu minema peab. Paula kihutas esimese hooga mööda. Mina siis järgi roomates panin ka nimed kirja. Geopeitus at it`s finest. Aitäh kutsumast. PS! Naabritel oli mingi häire peal. Huilgas seni kuni aaret haarasime. Tänud.
Nojah....kättesaamine oli omaette ettevõtmine. Aga kätte saime. Aitäh peitjale.
Meil olid õnneks kaasas väikesed inimesed, kes okid väga aktiivsed otsijad ning ühtlasi ka leidjad.
No õiget maakat küll säärane jutt ega koht ei kohuta! Aga kui võimalik, las siis töö teevad ikka teised, mis häda neid riistugi kätte anda:)
Mina ei hakka tööriistu küll teistele kätte andma. Sukeldun ise, login ise. Tutvuse poolest panen kirja ka õpipoiste nimed.
Nii palju sellest mööda sõitnud ja täna otsustasin lõpuks koha üle vaadata.Õige nimega ikka silotranšee ja arvan, et kui põrand poleks nii lagunenud, siis oleks see kindlasti kasutuses. Urg oli üsna asjalik ja aare samuti korras.
Päikese paistel alustuseks uuringud ja pugemised, lõpetuseks logimine. Tänud peitjale.
Leidmine oli köki-möki. Logima tuli saata graatsilisemad meie seast seega jäin mina kõrvale targutama.
Peale logide lugemist kergelt leitud!
See oleks veel ägedam kui objekt oleks veel täis seda, milleks see mõeldud.Täname peitjat
Kuna katsetused näitasid et aardele ma ei suuda muidu läheneda kui nina mullas, siis pidi Märt selle teekonna ette võtma. Tänud peitjale.
Ei noh tore küll, mina pidin seal roomama, et aaret leida. Ah poleks see silohoidla täiena nii hull midagi, vot sõnnikupatarei oleks hullem olnud. Suured tänud peitjale.
Leidsin,igapäevane töö viskuda tööülesannetesse,selleks mind väljaõpetatud ongi.Easy found!Tänud peitjale!
Noored on hoogu sattunud ja nüüd ei lähe enam kunagi otse koju, vaid ikka väikese ringiga. Seekord siis siitkaudu.
Lähedal olevate hoonete juures nägime sinist käokinga, mida loetakse üheks mürgisemaks taimeks Euroopas. Enamus meist lilli ja selle juuri ei söö, kuid mürgistus (ja lööve) võib tekkida ka kokkupuutel nahaga. Eriti hull on, kui nahal on marrastusi ja haavu või kui püütakse kõrvetatud kohta keelega lakkuda. Millegipärast on vanade taluhoonete juures tihti sinist käokinga.
Meie kabariite vaadates, oleksime kõik sinna mahtunud, kuid Marlen oli ainus, kes oli valmis sisse minema. Tarmo juhendas väljaspoolt ja teised ootasid, kui tööriistu küsitakse. Tööriistu vaja ei läinud, küll aga natuke mõistust ja rohkem jõudu, et konteiner avada. Tänud kohta näitamast, aitäh aarde eest!
Usaldasime esimest instinkti. Veidi kahtlane tundus, arvestades, et viimane logimine oli mai kuus ja seega kõik rohi nullpunkti lähistel oli tallamata. Aarde avamiseks on vaja veidi jõudu/nutikust. Aga tore aare oli. Mona jaoks esimene. :) Ruudi jättis karpi "Äpardunud ronija" mänguasja ning võttis kaasa kummidest tehtud sõrmuse. :)
Kuna objektile saabunud brigaad koosnes ainult minust ja koerast siis pidin ise olema nii juhataja, kui ka see mees, kes tööriistad kaasas läks sinna, kuhu peab.... Koer oli päris segaduses, kuhu see peremees nüüd ometi... tema sinna igatahes järgi ei sukeldunud vaid ootas truult kuni ma mõne aja pärast pea uuesti välja pistsin. Tänud!
Ei läinudki nii lihtsalt kui arvasime, olime juba loobumas, kui viimaks õnn naeratas. Seda tänu vihjele ühest eelnevast logist. Täiendasime meie väikese aardeotsija SUUREL soovil aardekarpi kummidest meisterdatud sõrmusega :) Tänud peitjale.
Ei tea kas aastaaeg soosis,aga leid tuli kergelt,oli rohkem nagu üle lume.Tänud peitjale!
Roomamisülesanne jäi mulle, aga õnneks oli lumerada sees, polnud hullu midagi. Aitäh!
Meil leidis selle kõige väiksem. Ilm külm (-15) - aastase vaheaja järel üks aare juures.
Eksprompt ettevõtmine mälu järgi. Esialgne lähenemine ülevalt tõestas mälu täpsust ja näitas aaret, aga see sunnik õrritas ja kätte ei andnud. Siin tuli autost mängu tuua Reiko(7), kes selle sukeldumise ära tegi - töö sobis talle täitsa hästi. Tänan peitjat
tulime [Traditional Cache] Kiku - hammas või küla? juurest
06/27/2015 You found [Traditional Cache] Üle võlli / Over the knoll Visit Log Ära ei toonud, kuid kätte saime ning logisime. Päris vana aare juba seetõttu polnud ka suuri horde meie ees ja järel siin käimas. Aitähh!
Kõige ebamugavamad tundusid algus ja lõpp. Muidu oli täitsa mõnus hommikuvõimlemine. Lõpus suutsin omast lollusest lihtsalt silmad ja suu ämblikuvõrku toppida. Tänud!
Polnudki nii raske. Peale pulmajalaka juurest tulemist tundus lihtne jallutuskäik.
Rammusalt ja rahvakeeli: "Sitta kah."
Läinud on pulgad, siis mingu ka trumm. Kell oli juba sada, päike kohe metsa taha kolksuga kukkumas ja meie alles kuskil teel. Ei lõket, ei öö veetmiskohta, ei püstitatud telki.
Ohkasime ja sukeldusime kõik pea ees Saiakopli essupatareisse.
Kas sitapatarei või silopatarei, egas suurt vahet polegi. Viimane haises hulleminigi. ;) Andresel oli see siin juba varem külastatud paik, seega tema võttis nõgeseteraapilise vaateplatsi endale ja jäi pealtvaatajaks.
Ütleme siis nii, et on ka tunduvalt kergemini saavutatud aardevõite elus ette tulnud. ;) Ja kui peadpööritavates kõrgustes õhuakrobaatika tehtud sai, siis tagurpidi tegevus polnud üldse kergem. Mis kinni oli enne, see lahti ei tahtnud tulla. Mis lahti oli saadud, see kinni ei tahtnud minna. Mis raskustega paigalt tuli see raskustega ka paigale naases. Vaid hirm, et seda peaks kuskilt essu pealt korjama, hoidis vist käpad asja küljes kinni, et miskit ei pudiseks. ;)
Etendus läbi, saime kõik nõgeseravi. ;) Oli vaja lihtsalt ju...
Aitäh! ;) EVEJ
Peiduka leidmine käis kiirelt aga kuidagi ei tahtnud sisse hüpata. Õnneks oli May nõus pea ees sukelduma ja minul jäi üle ainult "võtmeid kätte anda"
Jätkub Lääne-Virumaa rohelisemaks korraldamine, käigud küll juba ligi kuu aega tagasi käidud, aga kaardi peal veel enamik marsruudist puha kollane. Tähendab, eks täpivärvimiseks saigi siia tuldud ju. Sukelduda polnud vaja, tööriistu polnud ka vaja, kõik asjatoimetused sai üle võlli ära sooritatud. Aitüma.
Sellisesse kohta poleks tõesti niisama sattunud. Pidin ise ole ma see kes pea ees sisse sukeldus. Tänud peitjale
Geopeitus viib tõesti kohtadesse kuhu muidu ei satu ;) Aitäh.
Hahaa! Mitte ainult ei ole ma skoorimise nimel valmis pimedasse sõnnikupatareisse sukelduma, vaid olen sellest ideest nii intrigeeritud, et olen valmis eesmärgi nimel mitmekilomeetrise lisatiiru tegema.
Null oli täpne, aare oli puhas ja korras, ise jäin ka suht puhtaks. Jess! Vahva idee, aitäh!
Juba varahommikul oli seatud suund raba peale. See aare jäi meie teele. Kirjelduse järgi ootasin hoopis hullumat. Mõtlesime siis koha üle vaadata. Õnneks selgus, et täna on sobivalt kuiv ja mõnus ilm selle aarde otsinguks. Ohverdasime selleks tegevuseks Marguse. Ja Airi oli üldse vaatluspositsioonil, sest temal oli aare juba varem külastatud. Täname!
Kõik meie tänane plaan teha mõned rabakad läks Lihtsalt ilusa koha juures vastu taevast, kus me kuskiltpoolt lähenedes autoga kinni jäime ning 1,5 tundi endid vintsimisega lõbustasime. Pärast pääsemist tahtisme ainult drive-in aardeid leida ja see sobis hästi :D Meie saime ülevalt kätte, Andreas aitas tagasipanemisega. Kirjelduse järgi ootasime midagi hullemat. Aitäh!
Kõigepealt tuvastasin aarde asukoha, veendusin, et ülevalt kätte ei saa ja pugesin sisse. Kõige raskem osa oli konteineri avamine. Kui sellega ühel pool, siis läks edasi juba libedalt. õnneks oli vähemalt kuiv. Võtsin aardest kaasa ränduri. Aitäh peitjatele.
Ootasime midagi ekstreemsemat, aga kuiva ilmaga päris talutav. Aitäh!
Otsustasime, et Ain läheb „sopa“ sisse ja mina annan tööriistu kätte. Nii tegimegi ja varsti sain autogrammidega logiraamatu tagasi ulatada. Enne autosse istumist tuli ühte meest küll natuke puhtamaks kloppida, kuid see ei vähendanud rõõmu leitud aarde üle. Täname!
Puhtakujuline stiilipunt- vaat et kuu arvestuses koguni ;) Õnneks on füüsiline seisund normis- sain hakkama :)
Hea, et Sander kaasas oli, panime kohe tema aardeni minema ja ise juhendasime kaugemalt :) Väga kaua aega ei läinud kuna Ando oli varem seal käinud...Sander võttis omale kroko.
Ei hakanud nende tööriistadega üldse jamamagi. Iseendale midagi selgitada ka ei tulnud, sest eks ole hullematki teinekord tehtud. Ikka kordi hullemat. Nüüd siis sellises kohas ka ära käidud.
Hea, et ikka nii suur olen, tuli kohe kasuks, aare korras aga midagi ilusat kah ei näinud!
Leitud! evej. Üritasin olla poiss kes toob võtmeid kätte a ei õnnestunud, tuli sukelduda :)
Milleks sõita aarde juurde ja parkida auto 30m peale kui saab auto jätta 100m aardest ja siis läbi nõgeste kohale jõuda. Nõgesed olid rinnuni ja et mitte kõrvetada saada tõstsin käed üles ja sain sahmaka kätte. Nüüd jäi naba paljaks ja nõgesed ei jätnud uut võimalust kasutamata. Peidukasse mahtusin kenasti ja aarde leidsin vaevata. Konteineri avamisega jäin jänni. Leelo sai topsi lahti ja logi läks kiirelt kirja. Tänud peitjale maaelu tutvustamast!
Käisin siis mina seda aaret juba ükspäev piilumas aga siis ei õnnestunud seda tabada. Isegi ühed kohalikud tundsin väga huvi,et mida ma seal silohoidlas otsin aga kui ära rääkisn miks ma seal siis soovisid edu ;)Kõõlusin seal silohoidlas päris korralikult ja kõrvenõgestega sai ka väga lähedalt tutvust tehtud. Siis kasutasin nutitelefoni ja google mapsi nulli leidmiseks. Täna siis läksin uuesti aarde jahile ja kaasas oli Garmini gps ja null oli kohe teises kohas. Uurisin ja puurisin seal, kuni lõpuks nägin mida olin otsima tulnud. Proovisin läheneda aardele ilma sukeldumatta ja jõdsin ka aardeni ja sain ta kätte aga kuidagi ei suutnud seda kaldale tirida. Proovisin siis mitut eri moodi aga ikka tulutult. Kuni ikka oli ainus varjant sukelduda, mul ei olnud selle vastu midagi ainult,et koht kuhu sukelduda oli liiga väike ;) Lõpuks siis sukeldusin pea ees ja õnnestus aardeni jõuda. Lõpp hea, kõik hea ;) Aare ise hea seisukorras. Tänud peitjale.
Midagi positiivset ma siin tõesti ei näinud. Seisin veidi objekti ees ja mõtlesin kui väga ma seda täppi siis roheliseks saada soovin. Soovisin vist küll, sest lõpuks sukeldusin ropendades sügavustesse. Tegelikult polnud seal midagi nii jubedat või koledat. Endal oli ainult natukene veider.
Ei saa öelda, et vihmaga otsimiseks see patarei teistest kuidagi kehvem oleks, pigem vastupidi. Päris pikalt sai karbil mütsi maha kangutatud - aga lõpuks sai küüned korralikult taha ja logiraamatu kätte. Logiraamatu möödud ei klapi konteineri mõõtudega ja spiraalköites logiraamat hakkab liblikakuju võtma.
Siin olin mina see vana. Ma olin veel nii ülbe, et ei võtnud Herti poolt pakutud pastakatki vastu. Mõneti tuli abiks ka kaugel punaarmee ajal omandatud oskused. Aga tegelikult on minu arust tegu ikka siloauguga, ehk siis lähenemine lehmale ju kardinaalselt teiselt poolt. Aga nõges vohas seal kenasti. Tänud.
Patarei oli krõbe. Õnnestus õige aastaaeg valida. Samas kõrval oli aga kõrvenõgese laialdane kasvupiirkond, milles oma osa on mängida kindlasti rammusal ning lämmastikurikkal pinnasel. Levik oli omandanud juba tööstusliku tootmise mõõtmed. Aitäh nõgest tutvustamast, tõeline plätu ja lühikesepüksi aare.
Ei olnudki nii hull, kui arvasin. Täitsa tore oli. Konteineri kaas oli millegipärast mitte aarde peal vaid vedeles maaas, panin ta siis sinna tagasi. Aitäh!
Andre kui kõige väiksem allus provokatsioonidele ning kehastus ise meistriks. Sukeldus suurema vastupunnimiseta patareisse, sulistas seal veidi ning varsti paistis käsi koos vajaliku anumaga. Pistsime logi kirja ning kimasime kiiresti edasi Neerutisse järve äärde, et Andre puhtaks kasida ning telkida-ujuda.
Vana torulukksepp Tuuli tegi oma sulistamise nigut pidi ! Me ei jõudnud talle isegi võtmeid nii kiiresti kätte ulatada ! Tänud !
Ei pea enam tööriistu käes hoidma. Leitud, logitud, aardega OK. Panin ka mütsi pähe mis oli vist ära kukkunud. Tänud peitjale.
Njah. Aarde nägin ära. Aga ei leidnud. Huvitav kombinatsioon, kui nüüd mõelda :)
Ei tabanud küll ära kes seal üle võlli peaks kiikuma, justkui hulga lihtsam kõik. Aga kaks olulist takistust ilmnes – esiteks oli lähedusse pargitud auto, milles kostis rahvalikku tümakat kilomeetri peale ja tundus et niipea see ei lõpe. Oleks ju võinud aardega tegeleda, kui oleks keegi veel olnud kes silma ümbrusel peal hoidnuks, seda enam et – teiseks siis – tundus et aare ei sobi minu mõõtudega päris hästi :). Ehk teinekord kui keegi avitab...
Sai uuritud üht ja teistpidi, alt ja pealt. Tore seik igastahes!
Merily sukeldus, meie assisteerisime. Koer pidas niikaua mingitele närilistele jahti. Sättisime aarde tagasi nii, et ta eemalt kohe nähtav ei oleks. Siin oleks võinud isegi mingit nänni panna, üle hulga aja hea suur totsik, aga meil oli nännikott autos. Ja kes siis viitsib mõned meetrid astuda.
Maastik 2.0 ? Konteinerit nähes ohkasin, et taaskord... Õnneks avanes seekord esimesel katsel. Konteineris kerge niiskus. EVEJ.
Väikse geotiiru lõpetuseks tuli ka üks tavaline aare. Konteineri kaas oli konteinerist eemaldunud ja lumega kaetud. Aare ise korras ja kuiv. Mingil põhjusel oli kaas, mis mõeldud eemaldamiseks konteineri küljes ja siis see, mida näppima ei peaks vedeles kohas, kuhu ma pugeda sain. Tänan.
Nii. Veeresime aarde manu ja tahtsime välja tulla, kuid kamp helkurvestides ja püssidega tegelasi ilmus meid üle vaatama. Nad juhendasid meid rõõmsasti jahimeeste parkla suunas, aga me ei tahtnud sinna parkima minna. Sellest nad aru ei saanud. (No kes see hull naine läheb lapsega jahile?) Siim väitis, et tahab just siin kelgutada - tundus, et see oli jahimeeste mõistusele mõistetamatu. Lõpuks lubasime enne ära sõita, kui nad metsani jõuavad, mis oli mingi 10 minutit. See õnnestus suurepäraselt. Siim ütles, et aare oli imelihtne! Konteiner tuli kenasti lahti, sest abivahendid olid kohe olemas. Mulle jäi logimise rõõm ja vähem kui kahe minuti pärast sõitsime minema. Kuni Siim aaret tagasi pani, tegin jahimeeste eksitamiseks veel palju jälgi ümbruskonda. Võtsime mündi ja jätsime mündi.
Veidi kõhe oli aga saime asjad aetud ja see aarde karp ei tahtnud meile kuidagi lahti tulla.Tänud! EVEJ
Algul üritasin ise sukelduda aga auk oli väike siis sai selle au endale Moonika.Tehtud.
Siia sõites olin kategooriline, et kui ikka on s.tt, siis mina ei lähe... :) Õnneks pold hullu midagi ja roomasime koos seal augus ja jäime isegi peaaegu puhtaks. Tänud!
Siin ei taht kumbki õpipoisiks jääda, sukeldusime kõige täiega. Paksust lumest vahel pisut kasu ka, saab riideid puhtaks hõõruda :) Lõbus! Jätsime geomündi.
Miki siis pääses tööriistade kätteandja ametist ja võib ka edaspidi sukelduda. Olukord kohapeal oli tunduvalt lahjem minu kujutluspildist. Tänud koolituse eest.
Hoolimata Grolli tugevast vastuseisust oli mul kindel plaan ja tahtmine kõrvuni pasas ära käia. Mart oli nõus sel juhul, kui ma rokasena autosse ei roni. Valmistusin siis vaimselt selleks, et klõhmin sealt jalgsi Tallinnasse ja keerasimegi suuna aarde poole. Nullis ja lähedal olid kellegi värsked jäljed juba ees, värsket logi ei olnud. Mingi 5 minutiga oli pilt selge, kuhu sukelduma peab ja kes tööriistu ulatab (lampi hoiab). Meil läks vist lihtsalt, isegi koju sain autoga, vedas. Tänan peitjat :)
Alles siin saab teada, mis tähendab väljend "si** keeb". Või mis eelised on jäätunud põrgul. Juba lasteaia kolmandal kursusel ei tahtnud enam keegi millegipärast "redel" öelda.. Lisaks armastusele oli täna ka ilm pime. Ja lisaks neegrile öö must. Ropp sopp mahtus ja mattus ühte musta auku. Si**a kah, ütles eit ja keeras selja. See, kes sulle pa*a kaela tõmbab, ei ole alati vaenlane. Ja see, kes sellest välja aitab, ei ole alati sõber.
Si**a kah, väärt leid oli. Aitäh! Maastiku raskus tundub täitsamehe jaoks pisut madal, aga väikemehe jaoks puha paras.
Ikka teie, tööriistapoiss Võlli-Volli
Haaa...nii lahe on minna aaret otsima kui selle asukohast pole õrna aimugi ning navis pole ühtegi numbrit.Õnneks olin ma erand ning kaaslane eraldas oma gepsust ka mulle näidud selle võlli paiknemise kohta.Kohapeal oli pilt selge ning vastavalt varasemale kokkuleppeli tuli kalavintskid jalga vedada, kummikindad kätte ja muu isiklik kaitseriietus selga ajada ning sukelduda.Seekord jäin mina kaldale ning vaikselt õhuvoolikut järgi andes lugesin kõva häälega meetreid palju "tuukril" aardeni on jäänud.Kahjuks oli aardelaegas oma kaitsekorgi maha pillanud kuid sukelduja ennastohverdav tegevus taastas geotehase seisukorra.Pean tunnistama, et mulle see aare meeldis ning ka aardekarp oli selle peitja senistest parim ning ka peidukoht kuulus samasse klassi(ei mingeid kivihunnikuid ega puuõõnsusi, torudest rääkimata :P).Kuna kell oli juba kaks saanud nurus kõht oma ja kus mujal ikka süüa oma pudru ning võileivad kui mitte temaatilises kohas...eeldades, et vahepeal on tekkinud näiteks linnu seedimine?Tänud aarde eest!
Räpakoll sai hommikul varustust täis laaditud ja kerge oli siis ju sealt vajaminevad kaitseülikonnad selga tõmmata ja respiraatorid nina ette seada. Ja siis sukeldumine, uh, õnneks olen enne rabasid mööda pehmel pinnasel harjutanud seda liikumist, siin oli siis vaja vaid nägu pinnal hoida, et näha kus see võll end peidab. Esmalt ulpis vastu topsi kaas ja siis oli ka tops ise leitud. Niisiis ei tasu seda ikka väga lõdvalt kinni panna, muidu ujub minema. Ja kuna olime nagunii juba Saikoplis siis oli ju ometi paslik siinsamas ka keha kinnitada saia ja muu paremaga ;).
Varustasin enese kileülikonna ja kummikutega ning asusin peilima, kus seal scheisse sees null võiks olla. Selle kindlaks teinud, meenutasin kõiki oma meistriaegseid oskusi ja sukeldusin patareisse. Nina pistsin välja alles patarei teises otsas. Isegi logimiseks ei tõusnud pinnale! Hing hakkas otsa saama kui konteineri kaant püüdsin avada, oli sunnik väga kõvasti kinni, tagasi panin õrnemalt, et ka väiksema kopsumahuga mängijad suudaksid selle lahti kangutada. Nüüd sauna! Aitäh!
Päris kõigeks kindlasti valmis ei ole aga sellest võllist saime ometigi üle. Suht tihke teema nii konteineri kui otsijate jaoks. Aitäh!
Võll on ületatud. Polnud seal midagi segast. Autoga sai nulli ja siis sai uurida kus see võll siis täpselt asub. Konteineri kapott oli miskipärast alla kukkunud ja osa nublakaid vedeles võlli kõrval maas. Leho kraapis kõik kokku ja keevitas kapoti tiba tugevamalt kinni. Mitte lõpuni aga tugevamalt. Võibolla on järgmistel natuke raskem seda avada aga see on siiski parem lahendus kui kõik asjad ilma kätte jätta.
Pole seal midagi keerulist. Eestis on kordades hullemaid ja sügavamaid kohti kuhu ronida tuleb aarde leidmiseks. Võtsin kaasa GC
Kui ükskõik-mille taustaks rääkida lugu, siis nii see tundubki ... kui sul just ei ole teisi kogemusi võrdluseks kõrvale panna :) EV J: GC