Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tingimus aarde otsingul – mootorsõiduk jääb asfaldile või selleks ettenähtud parkimiskohale.
Aardes on ainult logiraamat, juhend ja pliiats. Teritaja kahjuks ei mahtunud. Palun seega igaks juhuks oma kirjutusvahend kaasa võtta, vajadusel võiks aarde leidja pliiatsi teritada. Vahetuskaupa paluks mitte jätte.
Uljaste on kaunis ja populaarne ujumis-sportimis-kalastusjärv. Loodetavasti esimese Uljaste aarde otsimise-leidmise järel geopeituritegi seas nüüd tuttavam. Uljaste järvest sadakond meetrit loode pool asub veel üks veekogu, väiksem kuid sama kaunis (nimele vaatamata) Mädajärv (Uljaste Mädajärv, ka Uljaste Soojärv, Väike Uljaste järv).
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Pindala 2,5 ha
pikkus 220 m
laius 170 m
kaldajoone pikkus 676 m
Pehme- ja tumedaveeline järv, rabade huumustoiteline
Registri kood VEE2014000
Soovitan alustada otsinguid Uljaste aarde nullpunktist. Valida on kaks võimalust – tähistatud matkarada, millele juhatab teeviit või siis - soovitan soojalt vähemalt ilma lumeta aastaaegadel – Uljaste järve kallast mööda kulgev jalgrada.
Lõpp ei ole just päris matkarajal ja võib märjemal ajal veidi pehmeks-niiskeks osutuda (erivahendeid siiski ei nõua, saab ka ilma kummikuta hakkama). Sõltuvalt valitud rajast oleks jalutuskäik 1,5-1,7 km (ühes suunas). Võimalikke lühimaid teid valides tasub arvestada, et Uljaste oos tähendab seda, et kõrguste vahe võib kohati olla märkimisväärne.
Konteiner on talvel põhimõtteliselt leitav, kuid kuna teeradu selles kandis lumest ei roogita, siis on maastik kindlasti kõrgema raskusastmega (meenutan et suusaradadel ei ole ilus ilma suuskadeta liikuda).
Vihjeks võiks kirjutada mänd, aga kohapeal näete et sellest ei ole väga palju kasu...
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=veekogu&id=-580134733
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Raja algus | 59° 21.6149' 26° 47.0617' |
Aarde sildid:
soovitan (5), ilus_vaade (3), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3W8ZT
Logiteadete statistika:
89 (100,0%)
0
2
3
3
0
0
Kokku: 97
Peetril oli see aare leitud juba siis kui olime geopeitust vaid nädal-paar mänginud. Mulle aga üksi aardeotsimine ei meeldi. Nii ei tekkinudki vahepeal mõtet, et võiks siit läbi astuda.
Nüüd aga oli imeilus ilm, aega ka parajalt ja nii see mõnus matk saigi ette võetud.
Tänud!
Sõna Mädajärv tekitas mulle isiklikult tunde, et sellele asjale pole võimalik läheneda ise puhtaks jäädes. Tegelikkuses lausa oli, kuigi meie seda teed ei kasutanud. Tagasiteel vaid. Järveni läksime ikka omast arust kõige otsemat teed mööda, et mis vahet, kust läheneda. Aga tuli välja, et on ikka küll. Igatahes suubus meie valitud rada mingisse ojalaadsesse asjandusse, mille ületamiseks ei jäänudki muud üle, kui et jalad paljaks ja püksisääred üles käärida. Kuna kahjuks enne ei märganud hooldusvajadust, kuna see kahjuks vaid GP lehel üleval, siis kott kõige vajalikuga jäi autosse ning nii see puupunniga topsike jäi edasi järgmisi paremini varustatud külastajaid ootama. Peitjale tänud siia kutsumast ja aaret peitmast.
Probleem konteineriga, mille kork oli katki. Hetkel asendab seda puupunn.
Ilusa talvise päikesepaistelise ilmaga tulime siia järve äärde jalutama ning me matk tõi meid siia välja ning muidugi leidsime ka selle aarde üles. Matkarajal meie ees olid värsked jäljed, seega polnud me siin matkarajal täna ainukesed. Küll aga ei läinud jäljed päris aardeni ning polnud ka logiraamatus värsket sissekannet näha. Mõnus jalutuskäik talvises metsas, aitäh.
Polnud aimugi, et siinkandis nii toredad matkarajad ja imelised järved! Väga mõnus astumine. Tagasiteel sulpsasime vette ka. Aitäh!
Ilm tundus olevat vihmane, kuid selle jalutuskäigu ajal saime ainult paar tilka. Tänud aarde eest
Väga mõnus matk aarde juurde ja tagasi. Nägime juba ka väikseid murakaid ja mustikaid. Aitäh.
Liikusime mööda matkarada ja jõudsime ilusa järvekese kaldale. Natuke pidi seda õiget mändi otsima, sest panime algul suure hooga mööda. Aardetopsi jätsime ka pliiatsi, sest infoks värskematele mängijatele: aaret saab leituks logida ainult peale seda, kui nimi füüsilises logiraamatus. Tagasi matkaraja algusesse jõudes sulpsasime muidugi ka imesooja veega Uljaste järve. Väga ilus koht ja toredad aarded, mõnus suplus veel pealekauba. Selline üks vahva geopeitus peabki olema. Suur tänu!
Väike matk, tervitused kalameestele ja lõpus avastasime, et kirjapulka pole kaasas. Aare oli kergesti leitav ja matk väljakutsuv.
Loodetavasti pilt tõestab, et aare ka leitud ;)
Väike matk, taustaks hirmutav info selle kohta, kuidas järv ära tahetakse solkida. Oleks no nii, et kaine mõistus võidaks ja kohalike elukvaliteet oleks tähtsam kui muu.
Kui me aarde lähistel laudteed nägime, siis oli küll tunne, et midagi on valesti. Viimastel päevadel olime raba saanud sõna otseses mõttes kurguauguni ja praeguseks on laudtee küll viimane, mis raba/sooga seostub. Aare sai aga kenasti leitud. Aitäh!
Uljaste järvega on mul ikka vägagi isiklikud seosed. Ujumas olen siin palju käinud. Vist isegi selle mädajärve juures sai kunagi kolatud, kuigi mälu hetkel selle kohta infot eraldada ei taha. Igatahes hommikul esimeseks jalutuskäiguks sobis see meile väga hästi. Mõnusalt kulgedes olimegi juba aarde juures ja sama kergel sammul juba auto juures tagasi. Ujuma seekord ei läinud, vaid jätsime selle toimingu hilisemaks palavama ja kohustusliku koha tarbeks.
Kohalikud on järve saatuse üle siiski väga mures ja loodan, et Uljaste järve jätkub ka järgnevatele põlvkondadele. Kelle huvi, võivad murekohaga ennast kurssi viia – SIIN
Tänud.
Geograafia 2001 aasta kursus sai eile Kõrma külas kokku ning üks geograafide pidu lihtsalt peab ühe matkaga lõppema. Matkasime siis Ida-Virumaa kõrgeimasse looduslikku punkti (näed siis, just tegin Tipuvallutaja eelmine geotuur ära). Tagasiteel jäime teistest maha ning keerasime oosi pealt alla Mädajärve äärde. Aarde leidsin 3% aku jäägiga. Huh, vedas! Aga teised kaks Uljaste aaret peavad nüüd küll uut külastust ootama. Logi kirjas, nautisime natuke vaadet järvele ning jalutasime tagasi Uljaste järve äärde.
Pärast Karjase aardes märjaks saamist hakkasime otsima drive-in aardeid ning plaanisime õhtuks jääda Mutionu pidu metsaonni ööbima. Kuna seal oli juba rahvas ees, siis tuli leida uus ööbimiskoht. Ilusa ilma korral oleks seal ehk telkinud, aga märjana ja halva ilma tõttu polnud soovi. Õnneks päästis hädast välja Silveri tädi, ning saime tõelise luksus öömaja. Hommikul ajasime kargud alla ning pärast teisi Uljaste aardeid tegime selle matka ära. See oli üks vähestest piirkonna leidmata aaretest oma matka pikkuse tõttu. Täna oli aega ja matk oli mõnusa pikkusega. Läksime läbi mustikaraba, tagasi tulime mööda laudteed. Ilus koht, loodetavasti Uljaste järv ikka püsib.
Päris kõrgel ikka lühikese inimese jaoks, aga mingi nipiga ma ta alla ja ka tagasi üles sain. Nii ilus koht, aitäh siia juhatamast!
Ma elasin 19 aastat Uljaste järvest 20km raadiuses ja mul polnud kuni eilseni õrna aimugi, et seal on ühe järve asemel hoopis kaks järve. Matkarajal muidugi keerasime liiga vara alla järve äärde ja avastades, et tegemist on endiselt Uljaste järvega, siis enam ülesse tagasi ronida ei viitsinud ja mõtlesime et lõikame veidi. Noooojah, selle peale et see tee üpris märg on, me väga ei mõelnud.. Õnneks aga midagi väga hullu ei olnud ja ettevaatlikult minnes jõudsime õige koha peale välja kah. Ühel meist muidugi said jalad ikka märjaks. Hea, et me ikka kolmekesi olime, sest kaks meist olid ikka puhta jupatsid ja aardeni teps mitte ei ulatunud. Saime siis suure hurraaga aarde kätte ja kui oli aeg logida, siis avastasime, et kirjutusvahend topsis täitsa puudub ja meil seda kaasas ei olnud. Mis seal ikka, toppisime siis aarde nukralt tagasi oma kohale ja olime valmis teinekord tagasi tulema. Klõpsisime seal veel veidi pilte teha kuni Liina eemalt hõikas, et aga proovime söega kirjutada. Janar ehk siis meie ainukene pikem kaaslane oli muidugi juba tagasi hakanud minema ja seetõttu pidime teda ikka mitu korda hüüdma, et meil on uuesti aaret vaja. Lõpuks ta saabus ja saime aarde teist korda kätte. Kuna logiraamatu paber oli aga üsna niiske ja õrn, siis piirdusime logimisel ainult kuupäeva ja nime esitähtedega. Tagasi tulime ilusti mööda kuiva matkarada.
Uljaste rahvas on väga mures põlevkivikaevanduse pealetungimise pärast ida poolt.
Tublid inimesed on teinud videolõigu:
Kas keegi tunneb kedagi, kel võime midagi muuta!
Väga mõnus astumine mööda järve äärt ja metsa all. Vastu tuli korralikult riides noormees, vaid lips oli puudu. Ta mõjus seal matkarajal nii kummaliselt. :) Aare oli tipp topp, tuulutasin logilehti ja kuivatasin topsi. Aitäh matka eest!
Kuigi oleme selle aarde korra juba leidnud, siiski enda jaoks märgin ära. Aare asub imelise vaatega kohas. Kummikud soovitan siiski jalga panna, see on mõnus matk. Me otseselt aaret ei läinud otsima, vaid meil oli perematk ümber Uljaste järve. Rabas sumbates meenus, et kuuuuskil siin on ju üks aare ka, huvitav, kuidas tal läheb. Aare on alles, kuid logilehed on niisked ja kirjutusvahend puudu. Kahjuks ei olnud vahendeid kaasas, et aidata aaret parandada. Mõnusat otsimist!
Leidsin aarde maast. Logipaber oli täiesti ligumärg, kuid mitte veel pulbriks muutunud. Tegin pildid seal olevatest nimedest, aardetops tundus terve, aga logileht vajaks arvatavasti väljavahetamist. Tagasi panin vihje järgi koordinaatidele loogilisse kohta.
Nimest ei maksa end siin hirmutada lasta, täitsa kena rabajärveke, kuhu viib mõnus loodusrada. Vihma sadas, aga sellest polnud suurt lugu. Jalad tegin märjaks hoopis seetõttu, et lõpus suutsin enda lähenemissuuna laudtee asemel kuidagi otse üle lirtsuva looduse optimeerida. Ning kohati lirtsus see madalate matkatossude jaoks liiga sügavalt :P Nullis torkas esmalt silma ujuvalus klassist "Kalasisaldus pole teada?". Järgmisena keskendusin vihje järgi aarde otsimisele. Kuna see aga 10 minutit edu ei toonud, siis unustasin vahepeal vihje. Ja kohe leidsin ka. Küll kahjuks rüüstatud aarde lahtisena lõkkeasemel.
Kui mina hommikul ärkasin oli Emily juba siin ära käinud. Kuna aga ilm oli ilus võtsime teekonna uuesti ette :)
Siis kui teised magasid, tulin mina Männijuure aarde lähikonnast päikesetõusu jalutuskäigule Mädajärve äärde.
Hull mülgas ja külm vesi kus paljajalu tatsata. Tundus lootsetu sest raske oli liikuda aga leitud sai siiski
Esimene lähenemiskatse mööda suurema järve äärset jalgrada lõppes mingil hetkel mülkaga, teisel katsel jõudsin siiski kuiva jalaga kenasti kohale. Tänud juhatamast.
Nendest mõnusatest matkaradadest ei saa ma vist kunagi küllalt, ratas veereb seal kuidagi paremini, kui asfaldi peal. Igatahes veeresin aardest paarikümne meetri kaugusele kohale ja sammusin nulli. Peab tõdema, et kaks väga ilusat järve on täpselt kõrvuti tekkinud. Panin logi kirja, nautisin veidi vaadet ja sõitsin tagasi Uljaste järve parklasse, sest aega rongini oli veel küllalt. Nautisin seal pingil vaadet, aga väga kaua ei saanud ka nautida, sest tuule käes hakkas jahe. See jäigi mu matkakese viimaseks leiuks. Vaatasin kella ja arvutasin välja, et olen 36 tundi järjest geopeitusega tegelenud :) Ütleks, et matk kukkus välja hoopis teisiti, kui olin plaaninud, aga sellised spontaansed seiklused ongi ju need, mis jäävad pikaks ajaks meelde. Aitäh!
Läksin koertega matkama, tatsasime raja läbi ja tagasiteel põikasime ka sohu kust leidsime toreda aarde ja suurepärase vaatega mädajärve. Aitäh!
Tundsime sellel kevadel esimest korda rabalõhna. Mõnus. Mina sain igatahes tossud märjaks. Hetkel veetase tavalisest kõrgem. Vanad kalapaigadki vee all, kus onuga tunde passitud. Heldur vahetas logipaberi ära, seega logida saab veel kõvasti. Siia tasub niisamagi pikniku pidama tulla. Tänud peitjale.
Kasutasime nulli jõudmiseks sirjoonelist "rada".Täname kutsumast
Enamus valgest ajast tänases päevas paistis päike. Matk Uljaste metsas enne pimedat sobis Võsul asuvale Heldurile ja peagi olime teel Mädajärvele. Parklas oli üllatavalt lumine, aga oosi peal lumetu. Mädajärve juurde ei olnudki ma varasemalt sattunud. Oli tore matkake. Tänud peitjale.
Olin just Võsul mere ääres, kui Krista helistas ja pakkus välja, et läheks Uljaste järvede äärde. Miks ka mitte, päike paistab ja õhtuni veel natuke aega. Oligi mõnus jalutuskäik järveäärsel oosil, lõpp vajas saapaga tulijal mättalt mättale ja puust puuse kulgemist aga ei olnud hullu, Krista tuli kummikutega samamoodi järele:). Aitäh peitjale! Aardesse sai ka uus paberirull, nüüd võib hooldusvajaduse mõneks ajaks maha võtta.
Sai siis jalutuskäik ette võetud ning pärast mõningast vees sumpamist leitud. Logiraamat tõesti täis ning vajaks väljavahetamist.
Lõpp üsna märg. Ilus järv ja maitsvad pohlad. Aitäh peitjale siia juhatamast!
Uljaste aarde juurest jalutasime siia. GPS küll keerutas ja saatis järve, vihje abil jäi siiski silma. Koht oli küll megailus. Logiraamat peaaegu täis. Aitäh peitjale.
Mõnus sportlik jalutuskäik ja imekauni vaatega koht! Tänud peitjale!
Imeilus koht kaunil õhtul. Ainult, et sääsed...Tänud juhatamast, sest siia muidu tõesti ei satuks.
paar minutit enne lahkumiskellaaega (oli vaja viimasele tallinna rongile jõuda) olin ma veendunud et siit tuleb küll praegu ära üks dnf (ma pole ikka puude otsast otsimises üldse hea, tegelt ka). otsustasin siis vähemalt niisama vaadet nautida, sest ei tea miks siia kunagi veel sattuma peaks ja tagasi astuma hakates nägin konteinerit täiesti kogemata. äärmiselt napikas! kuigi tean, et natuke oleks kripeldama jäänud leidmata, siis siin oli geopeituseta ka väga tore olla. aitäh!
Mõnus matk, mõnusa ilmaga, mõnusas kohas. Tagasi jõudes oleks muidugi tahtnud väikese supluse teha, aga järv oli veel jääs. Tänud peitjale!
Mõnus jalutuskäik tõesti ja ilusad vaated. Aitäh!
Aitäh mõnusa jalutuskäigu eest.Aare korras, tänud peitjale. Kaasa vaja võtta pliatsi.
Auto jäi kohusetundlikult asfaldi äärde. Ees ootas mõnus jalutuskäik vaheldusrikkal maastikul. Mulle see väga meeldis, sinna kutsumise eest annan soovitusildi.
Oi millised plaanid olid,mõtlesin sõita autoga 400 meetri peale ja suts valmis.Tegelikult tuli märk ette kuskil veidi üle kilomeetri.Mis siis ikka,edasi kand ja varvas.See plaanitud 400 meetrit oli minnes ikka kõikse hullem,kord oli rada siis mitte,kord näitas aparaat õiget suunda siis puhta aiateibaid.Kui veel umbes 60 meetrit jäänud avastasin et kaasas olnud aardekirjeldus käis hoopis teise kohta.Imelik ainuke mõtte mis pähe tuli oli helistada nutitelefoniga sõbrale,et see siis ütleks kui suurt aaret otsima pean?!!!? Aga ei midagi hullu,lõpuks sai topsik leitud ja tagasi matk võis alata.Siis oli rada leitav!Tänud peitjale.
Mõnus väike matk.Kaunid vaated,märjad varbad,rõõmus meel.Aare korras.Tänud juhatamast.
Et see maaastik on orienteerumisest päris tuttav, ei olnud ka aarde juurde jõudmine meie jaoks mingi mure. Uus nutiföön näeb sateliite iga ilmaga ja c:geo juhatas piki lumetut kallasrada Kindlalt Edasi!. Konteiner on talvel suurepäraselt leitav ja sellise ilmaga saab "suusaradadel" ka ilma suuskadeta liikuda.
Kuna lõuna pool eelmise aarde otsimisega seoses olin käinud, lähenesin täna põhja poolt ja liikusin lindikestega tähistatud rada mööda piki raba serva. Väga ilus jalutuskäik peale disc-golfi läbimist Mõedakul. Aardeni sai praktiliselt kuiva jalaga. Tagasi tulin ida poolt oosi peal, et kas seeni on. Ei olnud ja sai kiiresti autoni tagasi. Tänud!
Track
Naaberaarde juurest proovisin alguses läheneda alt. Olukord muutus aga veidi liiga niiskeks ning tuli uuesti oosi peale ronida. Minnes järgmisest teeotsast alla mõtlesin, et kuidas ma jälle Uljaste järve ääres olen. Natukene lähenemist ja siis sain aru, et tegemist ikka Mudajärvega. See järv meeldis mulle kindlasti rohkem. Pärast aardeleidu nautisin natukene rabajärvelt peegelduvat päikest ja pistsin paar suurtäit hamba alla. Tänud siia juhatamast!
Sellega lõppes mu rattamatka 6. päev, 61km
Lähenesime matkarajalt, tagasi tulime mööda kaldarada. Viimane oli palju põnevam. Kummik on vajalik viimaseks 80 meetriks aardeni. Aardes puudub pliiats, pastakas ei mahtunud. Aitäh!
Väga veetlev järveke, viimaste meetrite soine pind isegi kaitseb teda liiga pealetükkivate huviliste eest. Aare korras ja nänni ei vahetanud, aga siit jäi eriliselt meelde suur pannitäis eriti pisikesi kukeseeni, mida olid lõpuks kõik taskud täis. Aitäh õhtusöögi eest :)
Kena väike matk mööda metsateed, lõpus läks ainult natuke vesiseks. Tagasiteel korjasime suure hunniku värkseid kukekaid, otse tee pealt.. mugav! Aitähh!
Jätsime rattad Uljaste aarde nulli lähedale ning tulime siia jala. Mõnus jalutuskäik ja tore väike järvekene keset metsa. Jalad said jah veidi märjaks, kummikuga on ikka parem. Ja selle aarde nullis me ei telkinud, ikka selle teise Uljaste aarde juures. Selle aarde nulli juures ma telkida ei soovita :) Aitäh!
Siinkohal tegime väikse jalgsimatka. Jalad said lõpuks ka märjaks. Topsiku leidmine raskusi ei valmistanud. Pärast lõime nulli lähedale telgi püsti ja mina käisin ka kiiresti ujumas ära. Aitäh!
Imeilus ilm, mäest üles-alla, kenad järved - lausa lust. Tänud peitjale.
Teel aardeni kaotasime pastaka ja konteineris ka ei olnud pliiatsit. Jalad märjad aga kohale jõudsime :)
Väga-väga ilus koht. Vürtsi ilmselt lisas juurde ka loojuv päike. Hetkel on ilma kummikuta pigem keeruline kuiva jalaga aardeni jõuda. Enne matka alustamist peaks kirjapulga kaasa võtma, aardes see puudub. Meie kaasavõetud kirjutsvahend kahjuks aardesse ei mahtunud. Suured tänud peitjale siia juhtamast!
Aarde kinnitus kehvake, tormiga võib aare ära ujuda. EVEJ
Autoga sai kenasti treppi. Aga trepist aardeni oli veel kõva kilomeeter maad. See oli kena kilomeeter, alguses mööda oosi, siis tuli natuke raba ka. Kena matkamine, aitüma!
Tüüpiliste geopeituritena lähenesime aardele keerulisemat teed pidi (ehk mööda järve kallast kulgevat rada), sipelgaid jalgadelt maha pühkides, vahepeal leidsime oosi ülesse ning siis sai matkatud natuke ülesse ja alla. Ütle veel, et Eestimaa on nagu pannkook, ei mingeid mägesid. Õige männi leidsime kiirelt. Kahjuks ei olnud tagavara kirjutusvahendit kaasas ehk aardes jätkuvalt kirjapulk puudub. Tagasi tulime juba "valge inimese" moodi ;)
Lähenesime aardele mööda Uljaste järve kulgevat rada, seetõttu tegime ka väikese ringi. Aarde leid oli kiire. Kirjutusvahendit ei leidnud. Ei saanud jätta ka, kuna kirjutusvahend oli liiga suur.
Juba õhtul seadsime end lähedusse öömajale. Imeline öö, väike tuuleke pani vee solksuma ja on õnn et see väga põiele ei mõjunud. kusil 4:30 tuli tümakas ja seltskond käis vees. Seejärel oli vaikus. Hommikul käisime ujumas ja võtsime jalad selga. Tee Mädajärvele oli super. Nägime niipalju, et järgneval õhtul saime rattamatkajatele ka vaiksemaid nurgakesi soovitada. Aare paljastus kergelt. Putukad ei seganud, mustikad maitsesid head. Aitähh juhatamast jalutuskäigule naaberjärve äärest.
Olen sadu kordi Uljaste järve külastanud,aga seekord siis ka esmakordselt imeline pärl sealsamas aitähh suunama
Auto parkimine oli päris suur probleem, Siim trampis hoolega ühes parklas ja nii saime oma madala auto sinna parkida. Edasi-tagasi sõites olime juba näinud, et teed on täitsa jääs, nii et ei teadnudki, kuidas oleks õige Mädajärvele läheneda. Lõpuks otsustasime suusaradu mitte rikkuda ja valisime lähenemise suuskadel. Suusaradade leidmine meil ei õnnestunud, seega rajasime need ise, et teised rikkuda ei saaks. Uljaste oos on meile hästi teatud-tuntud - käime seal igal aastal orienteerumas, seega olen oosi pidevalt korduvalt ületanud. Siim pani ette blanšeti ja Uljaste kaardi, seega polnud õigete radade leidmine probleem. Kohati oli keeruline suuski valitseda, aga saime hakkama. Aare oli seal, kus ta olema pidi. Kena ja korras. Tagasi tulime teist teed pidi ja kuulsime, et suurel järvel sõidab saan. Pöörasime siis meiegi järve poole. Kuigi alguses jõudsime lahtisulanud kaldani, leidsime varsti võimaluse järvele libiseda ja suusatasime seal kohe jupp aega. Väga lahe oli, aitäh! Evej
Proovisime mitmeid erinevaid lähenemisteid enne kui tulemuseni jõudsime.
Siin sai oma vanad ja väsinud konte piisavalt liigutada. Ilm on väga hea, mingid linnukesed laulsid meile. Üles, alla, paremale, vasemale ning mitmete teede katsetusi, kuni lõpuks jõudsime ka aarde juurde. Isegi kummikud olid täitsa asja ette, need uued asjad said nüüd ka õnnistatud. Nahk sai märjaks ja nüüd mõnusalt järgmise aarde suunas liigume :) Suured tänud.
Ära Kiirusta II aarde juures ei saanud Melli üldse õuemõnusid nautida. Võtsime lähima leidmata aarde veel plaani. Selleks oli Uljaste Mädajärv. Vot seal sai kutsa mõnusalt ringi joosta. Tore jalutuskäik oli. Tänud peitjale!
Kuna suve lõpul olime Uljaste ääres mõnusalt ööbinud ja seekord lähenesime teisest suunast, siis sai esimese matkaraja sildi juures masin ära pargitud.Ikka õige mitu minutit sai arutletud, et kas kummikud panna või mitte.Kui üks ütles jaa, siis teine ei ja vastupidi.Lõpuks jõudsime konsensusele küll kummikutes kuid milline pikkus valida...õujee...mul hakkas peas taguma vanarahva tarkus vasikast ja võidujooksust.Lõpplahendus saabus seekord itaalia stiilis ja nii ma tegin Merikesele pakkumise millest ei ole võimalik keelduda.Huh...lõpuks saime metsa liduda kummikud kotis.Peale esimest kerget muhku hakkas tunduma, et vahepealse pausiga on ka hapnikukraanid kinni olnud ning vaikset metsa rikastasid kaks kõõksuvat ja korisevat sprinterit.Mättast alla tatsates olime juba omandanud ka väiksed spagaadi nipid ning avanenud oli ka teine hingamine.Ja korraga vesi ees...tume kui öö ja sügavam kui pilk nägi...mul navil numbrid, et aardeni on jäänud 60m.Merike karastatud naisena oli nõus juba end voogudesse heitma aga kuda ma sihukese tilkuva isendi autosse võtan?Auto taga jooksutamine tundus küll toreda mõttena aga mitte eriti humaanne(naine ju ka ikkagi inimene).Kiirelt läbiviidud kohapealne riskianalüüs pakkus mõnusa ja kuiva alternatiivse tee ja lõpuks sai ka peitja soovil pliiats aardesse ning midagi maalis Merike sinna veel.Koht on vahva ja rajad ka ning ka tulevikus sinna kindlasti.Edasisesed tänased aarded leppisime kokku eranditult kalamehe säärikutes võtta ning vaikselt vilet lastes marssisime auto poole...rahu oli maailmas taastatud!Tänud aarde eest!
Jätsime auto parklasse ja jalgsi edasi. Öine külm oli maapinna ja väljaulatuvad juurikad libedaks teinud ja tuli hoolega vaadata, et maapind liiga külgetõmbav poleks :). Olles aardest 80 m kaugusel oli ees vesi, mis ähvardas üle kummiku serva kerkida. Mõtlesime kas riskida sügisese suplusega või teha väike ring. See ring oli täna õige otsus. Ka uuest suunast lähenedes saime vett läbida kuid see üle kummiku serva ei tõusnud ja nii saime logitud varbaid leotamata. Lisasin aardesse ka hariliku. Püüdsin ka eellogijate nimed igaks petteks üle kirjutada. Täna oli järv vaikne, kohati oli näha jääd. Tänud aarde eest!
Vihm andis natuke järele ja seega trampisin mööda rada minema. Ei kohanud kedagi. Üsna aarde juures tulistas mingi rähn päris pikkade valangutega. Ohvriks valitud puust möödusin aga relvaga mängivat tegelast ei suutnud näha. Aare ise oli justkui vees. Kui ma lõpuks aru sain, et GPSi näit ei pruugi õige olla siis läks kiiremini. Topsikust muukisin ligi minut aega seda kilekotikest välja. Otse loomulikult polnud ka minul pliiatsit. Lõpuks ajas asja ära mingi pohlavars. Esimesel katsel jäi ta hõõguma ja oleks saanud vabalt paberisse oma nime sisse põletada. Edasi tõrges söetükk siiski allus ja sain oma nime kirja panna. Väga vaikne ja inimtühi koht oli tänase ilmaga. Aitäh.
Sinimägede muuseumist tagasi sõites otsustasime, et võtame paar enam-vähem teele jäävat aaret ka ära. Kui autost välja astusime, siis vihma enam ei sadanud ning nii oli ilm ka kogu jalutuskäigu vältel. Väga mõnus jalutuskäik oli. Kohapeal läks tänu vihje mittelugemisele ikka veidike aega, enne kui aardekonteiner silma jäi. Seejärel märkasime, et konteineris ei olnud pliiatsit. Kuna kõik pastakad jäid ka autosse maha (olen endale juba mitusada korda korranud, et õige geopeitur kannab pliiatsit alati kaasas, aga ei tea, kas pole ma õige geopeitur või on mäluga mingi jama). Kohapealt leidsin siiski ühe väikse söetükikese, millega oma nime logisse kirja sain. Kas seal maalilises väikses järves ka kala on? Tänud vahva matka ja ilusate kohtade tutvustamise eest!
See oli tõeliselt ilus matk. Kõigepealt püüdsin läheneda teiselt poolt aga raba oli väga märg. Läksime siis tagasi ja alustasime õige matkaraja pealt otsast peale. Ainuke mure oli päikesega, see suli tahtis vägisi enne looja minna kui me välja jõuame. Jäljekoer viitis ka aega sest kohtusime kahe kena retriiveriga ja siis nad otsustasid kolmekesi ühe suurema augu maa sisse kaevata. Mina uurisin niikaua kohaliku käest rabavee tasemete kohta. Siis sai koertel augujurakas valmis ja saime edasi liikuda. Suur tänu ilusasse kohta juhatamast!
Pärast suure töö ärategemist Rakveres, oli isu ja jaksu end pisut tuulutada. Pärast pilku kaardile osutus väljavalituks Uljaste kant. Minagi ei viitsinud kummikut jalga ajada, toss jäi kuivaks. Esimesest Uljastest pooleldi tuttav tee. Aarde juures aga võttis sõnatuks - nii ilus, mõnus, vaikne ja meelirahustav, lihtsalt super koht. Aga ehk oli mul lihtsalt päev otsa suhtlemisest vaja omaette looduses viibida. Üldse poleks tahtnud lahkuda, aga pimedus surus peale ja öömaja ootas. Ahjaa, aarde leidsin nappide hetkedega 5-6 meetri kauguselt minu gepsu nullist.
Aare korras. Rullisin viisakalt, et logirull ei muutuks känkraks. Aitäh peitjale! Mina soovitan, mulle meeldis.
Peale auto teeäärde parkimist vaatasin kummikuid ja ilma ning otsustasin, et ei viitsi neid jalga ajada. Kui ma ükskord järve äärde jõudsin tahtis aga nokia navi ikka veel edasi keset vett saata. Venitasin siis maaameti pildi telefonis ette ja peale umbes 10minutilist põrnitsemist hakkaski tops silma.
Kui rajale minnes silm veel seletas, siis aardeni jõudes oli juba üsna pime. Lamp oli ka selline, et seasilm näitab paremat valgust ning koha peal pani päris kukalt sügama. Mingil hetkel jäi õige asi siiski silma ning siis hakkas pihta kirjutusvahendi paaniline otsimine. Pastaks, mis kogu aeg truult taskus püsinud, oli sealt plehku pannud. Kandsin selle mõttes maha, leidsin kotipõhjast mingi hariliku ja logisin kergendustundega. Autosse jõudes avastasin muidugi pastaka istmelt ning tagaistmelt ka korraliku valgusallika, mis oli minu enda arvates üleüldse koju jäänud. Mõnus jalutuskäik, soovitan :)
2071.
Peitja tingimus sai täidetud, jalutasime mööda matkarada kohale. Tagasi tulime mööda Uljaste järve kallast korjates pannitäie kukeseeni. Logiraamatusse tegime esimese sissekande. Pliiatsit me aardetopsist küll ei leidnud. Viige palun keegi see sinna, kaasasolnud pastakad topsi ei mahtunud. Aitäh uue aarde eest!