Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Osa geopeitureid eelistab otsida tavalisi aardeid. Suve alguse puhul saigi peidetud üks täiesti tavaline aare. Loodan, et selle otsimine pakub teile sama palju rõõmu ja elamusi kui mulle selle loomine teie jaoks.
(Kehtis enne oktoobrit 2020: Loodus on otsustanud pakkuda aardeni jõudmiseks peaaegu linnukese meetodit. Kuna tegemist on eelkõige suvise (või ka talvise) aardega, võib eelmine väide sõltuvalt aastaajast ja looduse tujudest varieeruda.)
Kuna tegu on metsaga, annab GPSi eksimus tunda. Aare on leitav ka paksu lumega. Juuri, maapinda ega sammalt kraapida pole vaja - silmadega otsitakse.
Ja nagu ikka, haarake aardeotsingutele kaasa prügikotike ja prahti märgates korjake see palun üles ning viige sinna, kus on sodi koht. Igaühe väikegi panus võib anda kokku suure tulemuse. Geokolleegid, kaaskodanikud, loodus ja selle elanikud on teile selle eest tänulikud. Aitäh!
Alates 05.10.2020 muutus aare seoses raie- ja ehitustööga nullpunktist teisel pool vett kordi lihtsamaks ja lühemaks.
P.S. Aarde peitjana palun teil otsimine/leid logida ka aarde rahvusvahelisel lehel. Tänan!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Muu | 59° 23.4000' 24° 26.7833' |
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 14/1 |
Aarde sildid:
soovitan (8), ilus_vaade (2), puugid (1), matkarada (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3P1FB
Logiteadete statistika:
89 (82,4%)
19
7
11
5
0
0
Kokku: 131
Paavo-onu aardeid olen ikka peljanud. Eriti siis, kui sinise näo saame. Selle aarde puhul on ammustel aegadel kehvasti läinud ja täpp jäi pikaks kaardile uut külastust ootama. Täna läks kenasti ja saime mõnusalt kiiresti nimed kirja. Ämbrikaas on purunenud, kuid logiraamat on kuivas. Aitäh!
Tavaline multi oli aastaid jäänud külastamata. Alati oli midagi lähemat ja kiiremat võtta. Täna lõpuks saime mahti uurima tulla. Selgus, et polegi midagi keerulist. Aitäh!
Kartsin hullemat, õnneks suhteliselt mugavalt tehtav. Tundus, et keegi on maskeeringut laiali loopinud, toppisime tagasi. Tänud!
Aitäh peitjatele!
Auto parkisin ristmikule ära ja selle metsa peaaegu viimase aarde lahendamine sai alata.
Kui alguses oli paljulubav ilus teekene, siis jõe äärde jõudes tuli kõrge hein juba vastu. Tänaseks olin enda külge kogunud juba üle kahekümne puugi ja isu juurde neid saada enam ei olnud.
Nii ma siis seal astusin ettevaatlikult heina enda ees jalaga maha murdes, et need puugid jääksid minust võimalikult kaugele.
Vahepunktist sain koordinaadid üllatuslikult kergesti ja saigi tagasiteele asuda. Liiklusmärgi all tegin veel viimase puugikontrolli ja ikkagi olin saanud ühe puugi nümfi endale külge. Kui kõik eelnevad puugid sain loodusest kõrvaldatud, siis see puuk kukkus fotosessiooni lõppedes maapeale ja ma ei leidnud seda enam üles. Loodan, et mu sõrmedel ei olnud mikrohaavu, kustkaudu puugi kantavad haigused minuni jõuaksid. Aga eks näis.
Selle aarde lõpp on olnud kindlasti lahe, aga nagu puiduga ikka, siis puit lõpuks väsib. Saatsin peitjale Geocachingu sõnumina lõpust ka pildi.
Vahelduseks üks multi ka. Nullis saime natuke ringi vaadata, enne kui õige asi silma jäi. Sealt edasi läksime autoga nii lähedale kui saime ning üsna ruttu leidus ka mõnusalt suur konteiner. Aitäh, sellised lihtsad multid on toredad!
Tavaline aare, mis on multi... Kahtlane... Igatahes meil selle multiga sujus hästi. Punktides pikalt passimist polnud ning lõpus oli ka tore karp. Tundub, et tal on kunagi vähe uhkem uks ees olnud. Me täname, meeldis.
Algusest numbrid tel.ni ja lõppu.Lõpus on armas logiraamatu hoidja.Aitäh!
Tegin peale tööd pikema rattatiiru ja sõitsin ka tavalise juurest mõõda. Aitäh Mikile algus oli täitsa leitav ja jõudsin ka lõppu. Aitäh.
Mees püüab kala. Äkki kargab põõsastest välja siil ja küsib: "Kuule kalamees, kas Sul liimi on?"
"Ei ole ", vastab mees.
Siil vaatab meest nukralt ja lahkub.
Veidi aja pärast on siil jälle platsis ja pärib: "No kuule, ütle ausalt on Sul liimi või ei ole?"
"No ausõna ei ole, löö või maha!"
Mõne aja pärast kargab siil jälle põõsast välja ja lausub kaastundliku häälega: Näe kalamees, ma tõin Sulle liimi!"
Kui peitja leiab mõne muu hobi ja geopeitusega enam ei tegele, siis mingi aja pärast hakkavad ta aarded hooldust küsima - eriti, kui elab kaugel ja peab selleks kusagile pärapõrgusse sõitma. Nii ka siin. Ja kui ise enam ei hoolda, eks siis peab kogukond unarusse jäetud aarded oma hoole alla võtma. Kohale jõudes ootas ees vaid plekitükk geopeituse kirjadega ning lihtsalt liimiga poleks saanud midagi parandada. Kahjuks ei olnud mul säilinud järgmise punkti andmeid ning õnneks oli olemas ja aitas hädast välja tiim yksk6ik, kellel ei olnud hooldamata aaretest yksk6ik ning kes jagasid lahkelt koordinaate :). Tekitasin siis käepärastest vahenditest ajutise lahenduse, mis peaks igavesti kestma. Nagu ajutised asjad ikka. Nüüd peaks aare jälle leitav olema ja ei pea kasutama varianti "helista sõbrale ja küsi lõppkoordinaati" Toredaid leide! :)
Alguspunkt vajaks törtsukest liimi, mul peale teibi polnud muud(moodi) võimalik kohendada.
Päris tavaliseks hakkab saama, et aarded ronivad eramaale , õigemini jäävad eramaale jalgu. Siin ka sildid sellel aastal püsti pandud. Videovalve ja puha. Käisime siiski ära, öö oli ikkagi. Lõpus õnneks vaba maa. Tänud
Tänud peitjale. Igasugust ninni-nänni, kaasa arvatud hulgaliselt kirjapulki, siin aardes leidus, aga mida pole, on logiraamat. Leidsin oma nadidest vahenditest midagi ajutist, aga tegelikult vajab korralikku
Kunagi olen ma esimest versiooni aadest otsinud, aga tookord lõppeski see üritus teisel pool vett ja nii see seisma jäi. Proovisin uuesti ja seekord sain nullist hoopis teised numbrid, mis kohale minnes juhatasid ilusti aardeni. Maskeering on üpris väsinud juba. Aitäh peitjale.
Kunagi sai esialgse versiooni alguses käidud kui edasi ei kutsunud too hetk miski otsima. Nii see aare jäigi tükiks ajaks "seisma." Ümberringi aga täpid kaardil värvusid roheliseks, kuid see Tavaline siin oli ikka kollane. Viimatine aeg see asi ära parandada ning lugu väärikalt lõpetada!
Mõni aeg tagasi käisin uuesti alguses ning edasised juhtnöörid said telefoni salvestatud. Seekord sõitsin üsna mälu järgi kohale, kuid kuna mul hetkel pole oma telefon kasutada, siis ma kohe ei taipanud, et see info mul vaid kindla telefoni c:geo-s on. Muidugi on mul palju lahendusi, mis on ainult telefonis ja mitte GP/GC käsitsi sisestatud, mis nüüd suure tõenäosusega taastamatu on. Ehk ikka enamiku saan telefoni mälukaardilt pildi kujul kätte aga vaja nüüd see aeg leida ja asi kätte võtta.
Aarde peidukoht õnnestus visuaalsel teel tuvastada. Mida lähemale logiraamatule, seda rohkem oli vaja väikest hallituse (või müko) kihti maha pühkida. Ka logiraamat oli kerge lõhnaga, kuid ei midagi hullu. Rohkem külalisi oleks siia aarde juurde vaja - siis saaks sisu tuulutust ka! (844) Aitäh!
Täitsa kena kohake seal alguses oma vana "liivakasti" vundamendiga koordinaatide andjaga. Täpselt ei tea mil viisil varem lõpuni jõuti, aga tõenäoliselt eelistaks ma praegust varianti :) Seal jäi kahtlane objekt kiiresti silma ja ettevaatlikult tegutsedes saime kadu
Alguses tuli ikka hoolega silmi teritada, kuid lõpus selle eest läks kiirelt. Eks pisike konstruktoriga mängimise tunne tuli peale küll :D
Tänan peitmast.
Aitäh Annile lustaka logi eest! Nii hästi kirjutatud, et väga lihtne on ette kujutada, kuidas kohapealne logimisprotseduur ja väike väitlus toimus :-D
Täna oli vaja vaid lõppu minna. Püüdsin ülima ettevaatlikusega peidikut avada. Lapsed uurisid aarde sisu ja mina lisasin logiraamatusse nime. Kaspar oli täiesti veendunud, et tema võtab kõige tähtsama osa aardest endaga kaasa. Pidin teda aga kurvastama ja nii ma kisava lapse saatel peidiku jälle kokku lappisin ning auto poole suundusin. Suur tänu!
Olime täna Tõlinõmmel juba mitu mõnusat tundi metsas jalutamist ning linnulaulu nautinud, aga superilus kevadilm hoidis veel õues. Suuri aardejahi plaane polnud, lubasime ju mugule, et tuterdame edasi niisama. Noh, aga niisama uidates võib ju ikka “täiesti juhuslikult” üks ja teine aare ka teele jääda;), eriti kui see kaunis kohas asub. Millegipärast arvasin, et saab olema üks pikk ja keeruline multi, seega lubasime vaadata vaid esimest punkti (teadagi;)). Info käes, jalutasime piki jõge edasi, imetlesime kopra ilusaid kooritud vitsakesi, mõned neist oli hädasti vaja ka kaasa noppida.
Eelnevalt meenus, et täna on minu vinge vanaema Agathe sünniaastapäev, tähistasime seda väikese pikniku ja mõnede temaatiliste tegevustega, näiteks hundiratta viskamine ja puu otsa ronimine, sest meie vanaemal polnud ka seitsmekümneselt mingi probleem sedasama koos meiega teha.
Igatahes oli meil väga tore ja koht oli ka vahva ning muidugi taas nö “täiesti juhuslikult” jõudsime paari tunni pärast ka multiaarde lõppu. Vahva teostus algusest lõpuni, kus küll pidi pisut hinge kinni hoidma, et tore peidukas ikka püsima jääks, praegu veel jäi. Nagu niuhti üks Paavo multi tehtud! Saaks nende hullematega ka kunagi hakkama, aga nendega vist nii lihtsalt ei lähe, võtan ikka veel hoogu:).
Aitäh peitjatele! Meile meeldis.
Käisin tegin esimese pikema rattasõidu sel aastal. Kõigepealt leidsin nulli juurest vana teleka ja siis ka edasise vihje. Lõpus läks asi kiiremini peidukas paisab ju lausa tee peale välja.
Tõsi ta on, et aastad on oma töö teinud. Peidik on mulle teadaolevalt mineku peal. Kui enam kuidagi püsti ei püsi ega aaret varja, teen samasse või vähe eemale uue. Tänud Piretile teatamast, muretsemast ja toreda lugemise eest! No worries.
Järgmisel minejal soovitan lõpus väga ettevaatlik olla, ma kardan, et mütsi eemaldamisel võib eralduda ja puruks kukkuda üks oluline peiduka osa.
Ei ütleks, et oli päris tavaline saaga. Selle kinnituseks panen kõik ajalukku jäänud katsed ka siia kirja. Teise punkti koordinaadi leidsin esimest korda 03.02.2018. Siis vahepeal oli üks katsetus, mis sai ka mitteleiulogiga märgitud.
14.04.2018 võtsin suuna otse teise punkti. Hiilisin keelava sildi ja kurja koeraga ähvardavast eravaldusest väljaspool, ilusasti teispool aeda mööda metsa kohale. Selle käigus ehmatasin ka üht jänest. Sain nullis natuke aega õiget kohta otsida kui kuulen eemal: auh-auh. Ei tee eriti välja. Aga auh-auh tuleb üha lähemale kuni saavutan temaga silmkontakti. Ning siis ma ei jää enam ootama, et mida ta täpselt mulle rääkida tahab. Taandun metsa ning ning varsti on taas vaikus. Autost sajakonna meetri kaugusele jõudes kuulen selja taga seda sama auh-auhi. Kiirendan sammu ning autosse jõudes näen, et kavalpea on kogu tee mind vaikselt jälitanud ja silma peal hoidnud. Tegin talle head meelt ja lahkusin.
Nüüd, 2021 sai lõpuks uuesti alguses käidud ning ära vormistatud. Paras jooksutamine oleks olnud originaalis :D Tänud!
Ma olen kogu aeg olnud veendunud, et aardeid peab otsima päevasel ajal. Tihti viivad aarded kohtadesse, kuhu muidu ei satuks ja siis tahaks ju ümbrust uudistada. Ja milleks teha enda elu keerukamaks pimedas metsas ringi koperdamisega.
Ometi juhtus täna nii, et olime päevaselt geotiirult koduteel ja päike oli juba loojunud, kui otsustasime veel selle aarde juurest läbi hüpata. Taskulambid kaasa ja suundusime jõe äärde. Peale pisukest tiirutamist oli otsitav leitud. Väga huvitav teostus, meile meeldis. Kuigi läks üha pimedamaks, läksime ka lõppu otsima. Kuna metsas pole ka koordinaadid väga täpsed, siis kulus seal ikka omajagu aega. Õnneks me alla ei andnud, kuniks lõpuks õigesse kohta sattusime ja peaaegu käsikaudu aarde leidsime. Lõpp hea, kõik hea! Kuid kinnitasime iseendale, et edaspidi otsime aardeid ikka päevavalguses.
Aardega kõik OK, täname!
Tegime väikse rattatiiru ja muutsime aarde olude sunnil lühemaks ja lihtsamaks, aga vähemalt aktiivseks. Enam ei pea otsides kellegi hoovi ega koerte manu ära eksima. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Lõpus on looduslik peidik väsima hakanud, aga seda lihtsamini leitavaks aegamisi muutub. Kui päris ära väsib, eks teen midagi uut. Toredaid otsimisi!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Jalutasime rindeteate peale koheselt kolmandat korrigeerima. Õiget asja ei leidnudki, aga sodisin koordinaadid piiripunkti lindile ja õige asja hoidikule. Marje läks ka teist kaema ja võttis selle kaasa. Sest sinna on maja kerkinud! Isegi endise sillakoha senised kärestikuķivid on veest välja tõstetud. Ahvikari. Pole kindel, et jõekalda muutmistööd üldse seaduslikudki on.
Mõtlen, mida aardega teha. Variant on kaks punkti kaotada ja jättagi vaid algus ja lõpp. Oleks algsest hulga lihtsam ega peaks eramaadega mässama. Kui välja mõtlen, siis muudan ja taasavan.
Kolmas vahepunkt kadunud, kui korralikult riisuda, rohida ja võimalusel metallidetektoriga üle käia siis leiaks ülesse võibolla isegi
Täna sai siis pihta hakatud, nullis sai suht kiiresti leitud. Teise juures oli päris korralik koha muutus toimunud ja olin suht kindel, et siit ei leia enam midagi. Aga ka teisest saime edasi liikuda peagi. Kolmandas leidsime ainult kinnituse ja ei muud, sai abi kõne tehtud aga see ei aidanud vahepunkti leida. Tõdesime, et see on kaduma läinud ja läksime otse lõppu kust sai heas seisukorras aare leitud, tänud multi eest :)
Leitud peale pikniku jõe ääres. Tänud!
Nulli saabudes tervitas mind kõigepealt silt, et maa on privat ja inimestel sinna asja pole. mõtisklesin siis selle sildi taga sutsu ja kuna siinpool jõge peale heinamaa suurt midagi ei paistnud, siis läksin ikka kohale. Edasiste juhiste leidmisega läks kiirelt ja siis saabus mõttekoht, et mis nüüd edasi. Kuna Faehlmanni juures maha sadanud vihma tulemusena olin ma nagunii juba läbimärg, siis see õnneks lihtsustas valikuid oluliselt ja liikusin otse teise punkti. Vaatamata sellele, et selle ümbrusest oli hulgim puid eemaldatud, leidsin info mõne minutiga kätte. Kolmandas punktis läks natuke rohkem aega, sest esialgu jäi silma ainult kinnitus, aga peale mõningat rohus ringi vaatamist leidsin siiki ka koordinaadid. Pistsin need siis omale kohale tagasi ja siirdusin lõppu. Seal läks juba kiirelt. Tänud peitjale, vaatamata väga märjale olemisele oli päris mõnus müttamine.
Veebruaris sain teise punkti koordinaadi kuid siis ei viitsinud enam tiirutada. Täna mõtlesin, et lähen vaatan. Google maps juhtis valele poole jõge ning järgides teda pimesi ei pannud ma seda tähele enne kui lõpus, kus ta ütles, et 0 meetrit veel ja oled kohal aga sihtkoha täpike näitas hoopiks teisele poole :D Taandusin siis suurele teele tagasi ning üritasin teise kaardiäpiga. Tema tahtis seda sama teha. Ega siis midagi, maa-ameti kaart ette ja minema. Küll sellel teel olid pehmed augud, vedrutas mõnusasti. Siis tuli ette aed mis oli küll hetkel lahti, kuid keelumärgi, eramaa ja kurjade koerte sildiga. Ei hakanud trügima. Rohkem lubavaid sõiduteesid ei paistnud ja otsustasin tänase geotuuri lõpetada. Mõtlen edasi, kuidas ja kust suunast läheneda.
Võtsin teise punkti koordinaadid, aga siis otsustasin, et head aaret tuleb hoida. Nii näiteks umbes suveni ;)
Selleks, et vahepeal natukenegi intensiivsest tööst ja arvutist eemale saada, tegime 7.5 km pikkuse jalutuskäigu oma aardeni. Nullpunktis korrigeerisin vana vea, nüüd on kõik numbrid korrektsed, ei ole kaheti mõistmist. Veetase on kõrge, kive ei paista, jääd ka veel pole (-:
Korjasime aarde ümbrusest mitu pudelit jm pisisodi kokku. Lisaks hakkasin tagasi jalutades kaasasolevasse kilekotti tee ääres leiduvat prahti korjama. Poolel teel oli pisike kilekott täis. Siis silmas Marje metsa all suurt valget kotti. Tõeline recycling - metsas leitud kilekoti korjasime samuti veerand tunniga triiki täis. 8-9 kg plast- ja klaastaarat, kile, šampoonipudel, vinüülplaate, lambipirn, aknapesuvedelikukanister. Ühest metsadiivanist andsin ka teada. Tagatipuks leidsime suurema tee kraavist ka pooltäis 5L mootoriõlikanistri. Kui teistel looduse ja tee tarbijatel mitte, siis endal oli tehtust hea meel. Äkki hea karma kasvas natukenegi ja vast leiab teguviis järgijaid. Tulge nüüd puhtamat teeäärt ja metsa nautima! B-)
Hakkas juba vaikselt h2marduma aga m6tlesime yhe ikka veel noppida. Nullis l2x suht kiirelt ja siis veel r66mustasime et jumal t2natud et ei ole teisel pool... Aga peale tykki aega mitteleidu hakkasin kahtlema enda numbrilugemis oskuses ja otsustasime asja uuesti yle kaeda. peale m6nda aega p6rnitsemist proovisin et 2kki on hoopis 3. Samal ajal luges Silver logisid ja siis muigas et hoopis 2 on. Nii 2 kui ka 3 aga andsid j2rgmise punkti suht ebamugavalt l2hedale/kaugele. Hetkeks oli ka m6te see j2tta j2rgmist korda ootama, aga otsustasime siiski tuuritamise kasuks. Paar punkti saime veel koguda ja siis nagu arvata oligi tuli j2llegi tuuritama hakata. Viimase punkti juurde s6ites v6ttis Silver viisakalt teepervele. Kuid sealne maastik ei olnud piisavalt k6vaks kylmunud. Aardelaegast paotades piilus sealt vastu meile aga erinevalt Klatsimoorist t2iesti elus aardevalvur. M6tles hetke ja otsustas siis patrullringile minna et saaksime vahepeal logi kirjutada :D. Auto juurde tagasi j6udnud, tuli nyyd geomobiil tee peale tagasi saada. Kuna ainult yks esiratas oli pinasesse vajunud sii vaatasin et see on easy save erinevalt minu EKB Lipu mudamaadlusest. Silver muudkui gaasitas ja mina muudkui lykkasin ja nii oma jupp aega kui auto nina oli v6ib 6elda et tee peal tagasi. Imestama aga pani see et k6ik rattad olid nagu k6va pinna peal aga kas tee on siis t6esti nii kiilas et vedav sild ainult tyhja k2ib. Siis aga hakkas Silver muigama ja ytles et oot oot ma v6tan nyyd k2sipiduri ka maha :D:D:D. Vot sulle toorest j2udu ja liigset agarust 8P T2nud peitjale matka ja Silverile seikluse eest ;)
No kurja küll, siin tuleks üks valinoomitus teha, miks ma küll pean logidest välja lugema sellise numbrite näpuka :(! Teine valinoomitus jooksutamise eest :)! Kui oleks 3 korda karjanaist pidanud tegema, siis oleks vast selle korraga leidmata jäänud. Aga tegelt eks ta üks mõnus seiklus oli mis hämardudes algas ja kottpimedas lõppes. Teise punkti oli muidugist suht keeruline ligi saada tänu erasiltidele aga mingi mooduse me siiski leidsime. Samuti tasub silm peal hoida mis sinna teise punkti ligi kerkib, maastik on korralikult seal muutunud. Lõpule lähenedes parkisin auto tee pervele, proovisin veel hakata lähemalegi sõitma kui avastasin et olin esimese rattaga pinnasesse vajunud. Tähtsamad asjad ennem ja suundusime lõppu otsima. Kui vahepunktid skooris kõik Tarmo, siis vähemalt lõpu leidsin mina. Laegast avades ehmatasin korralikult, see ärkas ellu. Kui kaas irvakile jäi piilusin vahest mis seal toimub, et kas on jälle mingi hirmutis püsti pandud. Tuli välja et päris tihane oli selle omale talvekorteriks valinud. Muidu sisu oli ok. Peremehel tasuks lõpp üle vaadata, kas see lindudele jätta või sissepääsu ava kinni panna. Nimi kirja ja tagasi autot välja lükkama. Tundus selline tühine kinnijäämine, mina rooli ja Tarmo aitas toore jõuga takka. Aru ei saanud et mis pull on, miks nii vaevaliselt see ukerdamine seal käib. Kui ükskord taipasin käsipiduri maha võtta, siis saime ka lõpuks koju minna.
Tänud.
See nüüd on küll üks kõige "tavalisemaid" multiaare, mida ma näinud olen. Aare muutus veel "tavalisemaks", kui sellel tavalisel päeval otsustas see kõige kõrgem taevast meile ämbritäie tavalist vett kaela kallata.
Asi oleks kohe hetkega mitte tavaliseks muutunud, kui Juts poleks helistanud ja öelnud, et täitsa nulli saab ka tavalise autoga sõita. Meie Annega olime mitte teadlikult auto parkinud tavalise aarde kõrvale, aga kõne tuli liiga vara. Me polnud veel saanud isegi autost välja astuda. Nii me siis alustasime ikka tavalisest nullist. Edasine läks muidugi tavaliselt. Suured tavalisel tänud tavalise aarde eest peremehele.
"Kuulge, kuniks me ootame, läheme võtame kiirelt selle Tavalise aarde ära." Kuldsed sõnad, Anne, kuldsed sõnad :)
Jõudsin oma geomobiiliga esimesse punkti veidi varem ja asusin otsima. Korduvalt seisin ma ühe teatud koha peal, nina vastu vahepunkti koordinaate aga ei näinud. Lõpuks märkasin hoopis kaugemalt ja teise nurga alt. Seega kui Janar ja Anne kohale jõudsid hakkasime kohe otsime teist punkti täiesti valest kohast.
Mõni aeg poleerimist ja märkasin lugeda uuesti aarde teksti, kus 8 muutus kaheks ja seetõttu punkt hoopis teise kohta hüppas. Egas midagi, koer sülle ja punkti poole ajama. Kuid ka seal poleerisime häbematult kaua ja vihma muudkui kallas. Lõpuks avanesid Janari silmad ning saimegi edasi. Kolmandas kordus kõik eelnev kuniks mingi ime nurga alt midagi helkima hakkas. Edasi oli juba lihtne ausalt öeldes. Aare ise avanes kiirelt, oli suurepäraselt vormistatud. Tänud peitja, saime kõvasti naerda, natuke ekstreemsust ja hirmus märjaks.
Kiusupunn oled peitja, oli jah ta täitsa tavaline aare, et suts ja lähed logid. Oli hoopis suts ja ei leia 1-ses, suts ja ei leia 2-ses ja siis veel mitu sutsu. No läks aga aega igas punktis, iseasi kas meil seda aega oli nii kangesti täna. Vihm tahtis sadama hakata. Koht aga vinge, tasus lollitamast küll, täname!
Lasin Robertil leida esimese punkti, mille olin juba jaanuaris leidnud. Kui Robert teada sai, kuhu nüüd tuleb minna, lõi temas välja foobia divesinikmonooksiidi ees ja ta otsustas oodata, kuni ma aaret otsin. Punktid olid nutikalt tehtud, otsida sai igas punktis. Lõpp oli ka tore. Aitäh!
Ah et täitsa tavaline aare? See on täitsa korralik kiusupunni aare algusest lõpuni! Krdi speedy! Esimeses punktis kohtusin ülejõe peremehega, kes oma koeri ujutas ja koerad tegid ka minuga tutvust. Peremees küsis, et kas valmistan mõnda mängu ette, mina vastasin, et mängin ise. Teises punktis sain ka kenasti käidus, kolmandas olin natuke nõutu, aga kuna loodus oli minu vastu helde, siis sai sealgi kerge vaevaga käidud. Noh ja kiusu jätkus ka lõppu. :D Tegelikult ma täitsa nautisin seda kõike algusest lõpuni. Suur tänu.
Tuhat ja tuline! Nullis palun lugeda eelviimaseks numbriks 2 (mitte 8). Täpsustus on ka kirjelduses kuni apsu looduses parandan. Lisasin ka täpsed geokontrollivõimalused, kui veel kuskil kahtlusi tekib. Vabandust otsinute ees!
Ise kargasin samal ajal Itaalias lumelauaga suure õhu kotti (big air bag) nelja eri pidi saltosid. Marje jalutas kodukandis 5 km. Teine linnuke on tema silmitsi ja sõnul ilusti-kenasti puuoksal. Kuna pole enam selline nagu algselt e. esimene linnuke, siis on raskem silmata küll. Siiski koordinaatidel täiesti olemas. Tere tulemast talve võlusid ära kasutama! B)
Hakkasime usinalt linnukesi otsima - uskumatu kui raske on märgata nii nähtavat asja. Esimene "linnuke" käes, asusime suure õhinaga järgmist otsima .... otsisime ja punnitasime silmi, kuid ei miskit - täielikud pimekanad! Ajapuuduse ja pimeduse tõttu olime sunnitud pooleli jätma. Kuid nii see asi ei jää - tuleme uuele katsele lähitulevikus!
Kuna mul kodu ümbrus on tavalistest aaretest tühi, siis otsustasin, et lähen katsetan Tavalist aaret. Tuju oli hea ja olin valmis mõnusaks looduse nautimiseks. Kohe esimest punkti ei leidnud, sest otsisin midagi muud. Poleks arvanud, et ma lehma sealt leian. Edasi teise punkti liikudes lähtusin georadadest. Otsisin ühe puukese juurest, siis natuke kaugemalt ja siis veel natuke kaugemalt. Kuna ma ei tahtnud alla anda, siis jätkasin otsinguid isegi vihmas. Vahepeal lasin silmad puhata ning käisin teisel pool kallast ära. Kahjuks jäi teisest punktist kolmanda punkti koordinaadid saamata. Olen pime kana...
13 km rattatiiru käigus said kõik ajahambast puretu kohad korda tehtud. Lehmake on taas lendav lehmake. Ühes kohas on vaablased, ettevaatust. Aastaaeg ja kuuseis soosivad selle aarde osimist ja leidmist praegu igati - kasutage ära! B-)
Sai see multikas raskustega läbitud. Osa punkte avaldab väsimuse tunnuseid. Omaniku teavitatud. Aitäh!
Tore multiaare. Sai muu ilusa hulgas tunda vett ja nõgest ja sääski. Lahe, tänud!
Selles metsa osas polnudki varem ringi uitanud.Vahepunktide leidmine läks suht valutult,teekonnal sai nähtud omajagu ilusat loodust.Väga mõnus multiaare koos oma toreda lõpulahendusega.Aitäh!
Hea teostusega aare, mõnus jalutuskäik ilusas kohas. Nullis olev info oli maas ning panin ta lähima objekti äärde ning tegin geokuhja.
Tegime puhkepäeva lõpetuseks ja virgutuseks veel ühe lühikese rattatiiru. Asendasime inetu ja sobimatu minigrip-kotikese hoopis uudsema ja vast kauakestva lahenduse vastu. Kui veel kuskil midagi analoogset hooldada vaja, hakkangi nii taastama-peitma. Ise olin oma käsitööga kangesti rahul :-) Nautige teiegi siinset loodust! Päikse ja soojaga on eriti mõnus, eriti enne sääski 8-)
Tegin selle aasta esimese rattatiiru. Ai, kui mõnus! Eriti kui esimene pidur ka olemas oleks ja kett õlitatud, ilm veel soojem ja elu ilusam.
Lootsin ise vajaliku vidina üles leida, sest ma ju tean, mida otsida. Nullis aga avanes ootamatu vaatepilt - lisaks puunotile, mida enam püsti polnud, ei olnud seda ka maas pikali. Terve ümbrus oli üle mullatud ja kopaga siledaks lükatud. Ehitada sinna midagi justkui ei tohi, eks siis paistab, milleks see hea oli.
Taastasin kadunukese mõnikümmend meetrit eemale, jõele lähemale, voolusängi servale. Kuna plaanisin taastada teisiti-algselt, siis nüüdne vidin uues kohas on lihtsalt puhas porno - endalgi häbi 8-) Aga vähemalt ajab ajutiselt asja ära, kui keegi tahab otsida. Eks tiirutan teinegi kord läbi ja panen sinna traditsioonilisema topsi-vidina. Kõik muu on kenasti paigas ja kontrollitud. Veetase on elu kõrgeim, sillakoha kividel on meetrine voolus peal, ulme. Päikselisi otsinguid ja leide!
Esimene punkt vaatas meile maast kurbade silmadega otsa, võtsime pakutava info ja panime oma kohale tagasi. Teises punktis ei leidnud kahjuks peale oksarisu, mullahunnikute ja värskete kändude rohkem midagi :( Ehk suvel uuesti ...
Kord oli Mooril igav ja läinud too hooldatut üle hooldama. Sest kellelegi vist väge maitsevad meie pandud loodulikud vidinad. Tegi üle jõe ühe asja vähemlooduslikuks. Vast nüüd püsib kauem ja on iga ilmaga leitav. Tänan tähelepanu ja Moori hea_teo eest! Elagu hea tigu.
Ümbruskonnas ringi sõites ei olnud mul mingitki plaani Tavalist aaret otsima minna, veel vähem selle aastanumbri sees. Sügisest ma mitteametlikult ju geotalveunes. Olin omas mullis ja liikusin punktist A punkti B poole, kiiret polnud. Kiia ja Vahi vahelisel teelõigul keerasin aga automaatselt kuid ootamatult oma etteplaneeritud marsruudilt maha. Süüdlastena lükkan tanki pärast minu mitteleidu tekkinud rõõmsad näod ja muidugi ka suurepärase vananaistesuve ilma.
Autoga tagurdasin vanasse tuttavasse kohta nulli kõrval. Soojenduseks läksin järjekordselt 2. punkti koordinaate võtma, ma ülesse ju kirjutada ei oska. Leidsin vaid poole objektist, teise poole kaevasin lehtede vahelt välja. Õnneks oli auto pagasniku sisu kohe kõrvalt võtta. Väikese nokitsemise tagajärjel sai koordinaati valvav objekt tagasi selliseks nagu ma ta eelmistelgi kordadel olin leidnud. Edasi vahetasin enda linna kostüümi geopeituri maskeeringu vastu ja asusin pimesikku mängima. Siiamaani olen saanud ainult otsida ja olen kaotanud. Logisid lugedes tekkis kujutlus kus see peab olema. Kindlal joonel suundusin sihtmärgi poole aga 5ks minutiks peatusin ikkagist seal kus ma olen nüüdseks üle poole tunni loodust imetlenud. Mõne aja möödudes kui edasised juhised lõpuks käes sain ainult ennast kiruda, et nii kaua kõik aega võtnud.
Järgmisesse punkti jalutades sain osaliseks omapärasele lehesajule. Oli tuulevaikne ilm ja puud paistsid täiesti lehetud. Kuskilt tüve kõrvalt aga ikkagi ilmusid välja lehed mis pikkamisi liuglesid maapinna suunas. Peaaegu, et hõljusid õhus ühel tasapinnal. Kogu see vaade paistis mulle sürreaalne, justkui mõnest muinasjutust - lehtedest tühi puu mille ümber hõljub sadakond erivärvi lehte.
Kokkuvõtteks olin looduse poolt niivõrd lummatud, et kogu tavalise aarde läbimine oli jõudmas lõpusirgele. Leidsin ennast kohast kust olin vist üle-üleeelmisel korral võsas ragistades tagasiteed kaherattalise juurde otsinud. Tõdesin, et nii terav mu geosilm ei ole veel, et metsas igas objektis aaret näen. Üllatusin väga kui konteineri avasin. Eeldasin, et kogu see tavaline (tõlgendada eriline) teekond nullist lõppu on antud aarde mõte aga sain veel boonuse osaliseks enne logimist. Suured tänud mõnusa tavalise eest!
Tohoh, kuidas see siis küll siin nüüd juhtuda sai, et ühel päeval on ja üejärgmisel enam põle. Aga geopeituses on kummalisemaidki asju ette tulnud.
Tiksusime ninakülmetaval talvehommikul ratastega ligi, eemaldasime mitteleiufrustratsiooni jäänukid ja otsisime ka ise kümmekond minutit nii algset topsi kui hilisemat, looduslikult taastatud vidinat - ei silmanud. Taastasime siis uuesti samasugusena nagu Anna ja Kallogi leidsid. See peaks püsima ja olema piisavalt silmatorkav ka. Mis siis, et koordinaat kuni üheksa meetrit mööda on. Ikkagi ainus vähegi kõrguv objekt.
Tere tulemast (tagasi) ja vahvaid leide! (-:
Seda logi kirjutan siin peale Taneli ja pilditibi külastust, kuid ise käisime, otsisime ja leidsime 03.10. Meil läks veidi kauem aega esimeses punktis, kuna trollipoiss oli veidi liimist lahti. Kui aga temaga kaubale saime, ta meile vajaliku info andis, siis edasi rohkem probleeme ei kohanud. Teine, kolmas, neljas, viies, kuues... (ei nii palju punkte vist ikka ei olnud), kõik olid korras ning jõudsime kenasti lõppu välja ja nimed kirjas.
Täitsa tavaline aare, noh. Täname.
Uus katse tavalise aardega. Nullist võtsin saabudes igaks juhuks uuesti lahedalt peitu pandud koordinaadid ja suundusin sinna, kus eelmisel korral käimata jäi. Järgmised numbrid näitasid alguses keset mittemidagit, lähemale jõudes aga oi kui paljude peidukatega kohta… :D. Ja et ma sealt taga otsisin seda, mida oma pähe kinni olin mõelnud, siis kulus aardekarbini jõudmiseni ikka omajagu aega…
Kahju, et mul telefon autosse jäi, oleksin teinud hea meelega pilte sellest lahedast peidukast ja värvikirjust konteinerist. Ja nendest ägedatest täpilistest sulgedest, mida terve aarde ümbrus täis oli…
Marjele ja Paavole aitäh selle mõnusa ja ebatavalise tavalise aarde eest, sain mõnusa kolamise… Mis siis, et selle käigus metsa jäi peale hulga kalorite ka kuhi oma lolluse siunamist ning nii mõnedki närvirakud… :D.
Kui kohe niimoodi nimeliselt uuesti külla kutsutakse, siis ei saa ju keelduda. Seekord autoga otse nulli, mille juurde on tekkinud hooldatud ala. Suur niidetud muruplats koos lõkkekohaga ja arusaamatud nöörid. Teise punkti pääsemine oli ka eelmise korraga kõvasti muutunud. Neljakäpukil ületasin takistuse. Pärast seda oli juba vana hea tuttav koht. Mõned üksikud peidupaigad, kust mina ei leia mittemidagi. Oma 20 minutit otsisin ja siis lõi tulukese põlema. Natukene teistsuguse lambi. Kuna peitja olevat käinud nädal varem siin olukorda uurimas, siis peaksid geojäljed näha olema. Umbkaudset suunda, kaugust ja objekti teadsin otsida. Peagi olingi ühe raja peal, mis polnud aga kohe kindlasti inimtekkeline. Sellisest padrikust inimene lihtsalt poleks läbi pääsenud. Natukene rammisin aga kui olin jalgadega võsa vahel kinni ja ümberringi üle pea kasvavad nõgesed, siis pidasin targemaks proovida mõnda teist varianti. Leidsin uue raja kus olid ka mudasse vajunud inimjäljed. Olin kindel, et nüüd täitsa õige tee aga kuiva kohapeal läks rada kolmeks ja iga tee viis samasuguse objektini. Proovisin leida otsitavat aga näis täiesti lootusetu üritus. Tagasi autoni lähenesin uut kaudu. Osutus väga halvaks ideeks. Et mitte kukkuda, polnud valikut kui lohistada paljaid käevarsi läbi hiiglaslike nõgeste. Säh mulle peitja kavalust suurepärase ajastuse kohta. Eks proovin veel mõnda aastaaega
Hr. Surma juurest logistasime Tavalise nulli. Elve tegi pilte, mina otsisin seda mille pärast siia tuldud sai ja leidsin ka. Edasi ei hakanud täna minema aga algus on tehtud. Järgmistele teadmiseks, et kes tahab meie kombel otse Tavalise juurest Salen-Hemuel'i juurde sõita (sest kaardil on märgitud, et seal läheb Puukooli tee) siis see tee on kinni ja autoga läbi ei saa. Seega, minge kohe tagasi ja tulge ringiga.
Ei ole ju ilus, kui kõige tavalisemat aaret on leitud viimati septembris 2014.. Vurasime täna ratstel kohale ja taastasime puuduva osa looduslikult uudsena ja püsivamana kui seni. Ka veel üht osa sai kohendatud ning null üle vaadatud. Kõik on priima. Nulli jäi ikkagi senine troll, algne nunnu lehmake ootab oma korda.
Nüüd tasub Marisel, Karlil, Signel ja Tommil ning Veikol uuesti külla tulla. Tere tulemast ja mõnusaid leide! Ajastus on selleks hetkel lihtsat suurepärane :-)
Kuuldavasti vajab teine, niigi taastatud punkt taas kord hoolitsust. Ilmselt peidan ümber ja annan edusammudest teada. Imekombel ujus isegi nullis olnud lehmake mitu kuud hiljem välja... Imelugu!
Esimeses punktis leidsime õige asja õnneks juba kolmandast vaadatud kohast. :) Numbrid masinasse sisestatud ja pilk kaardile jättis mulje, et peaks saama jalavaeva vähendada. Tutkit brat, jõudsime kellegi hoovi. Sõitsime tagasi algusesse ja forsseerisin jõge, Signe jäi teisele poole juhendama. Otsisin siis silmadega nii et ringid tulid ette, linnukesed hakkasid lendama ja sädemeid hakkas pilduma aga ei midagi , naasesin tulutult. Kena kohta võib ju ikka veel kord külastada.
Salen-Hemuel'i juurest tahtsin lühimat teed pidi Tavalise juurde jõuda kui kaardil märgitud Puukooli tee oli tõkkepuuga piiratud, lisaks veel sildid mis viitasid õuealale kuigi ilma silditagi tundus, et tee viib kellegi hoovi. Ilmselt peab teinekord teist kaudu lähenema.
Järgmiseks aardeks sai see. Autoga sain sisuliselt nulli, kuigi telefon näitas, et liiklen teedeta rohelises. Teise punkti koordinaadid leidsin, aga edasi läks asi metsa... Tõmbasin peale tundi aega tulemusteta keerutamist asjale pika hambaga joone alla ja otsustasin, et tulen suve poole tagasi ühte logidest saadud mõtet kontrollima. Saab näha, kuidas siis õnnestub… nii leidmise kui kohalejõudmisega, täna suutsin tagasiteed otsides igatahes vahepeal täiesti ära eksinud olla…:D
Kuna tuult ei puhunud, otsustasin teha üle mitme-setme kuu ühe rattatiiru. Päris tore sõit tuli välja, muidugi jäin lõpuks ka pimeda peale. Selle tiiru käigus vaatasin ka oma tavalise aarde üle. Kohendasin nulli, nii et aare on taas leitav! Jõetase on kõrgemal kui seni, vesi voolab mühinal, paar puudki on teedel viimasest tormist pikali. Nautige metsaelu!
Esimesest punktist sain koordinaadid järgmisesse vahepunkti kätte kiiresti. Edasi aga kõik takerdus. Nullis valitses lage plats, silmapiiril palgikoormad. Proovisin otsida maast, üksiku seemenduspuu pealt, mõne väga väikese kuuse küljest aga ei leidnud. Andsin peitjale probleemist teada ja küsisin ka suunitlused järgmisesse vahepunkti saabumise jaoks. Suure hurraaga asusin teele. Vaatlesin terariista hävitustöid ja veel puutumata, kuid märgistatud piirkondi. Sobivas kohas läksin oletatavasse punkti. Nõgesed kiskusid kohati üle pea. Otsisin sobivat kohta väga pikalt. Olles olnud enda arust ära üle tunni aja, siis tundus olevat mõistlik tagasi minna. Tanel oli terve selle aja pidanud nulli lähedal oma telefoni näppima. Eks kunagi tagasi, kui kirvemehed lõpetanud ja aastaaeg võiks ka võsavaesem olla :P. Tänud
Juba mitu tundi enne Erko hooldusvajaduse veebi ülesriputamist tegime ratastega tiiru ja hooldasime temalt telefonis saadud info alusel aaret. Vot see on operatiivsus, või mis :-)
Nullis on nüüd küll teine tegelane, aga peidetud täpselt samamoodi. Palun pange siis samamoodi tagasi, et püsib. Mõnusat tavalise tünni otsingut! Erkole tänud teatamast!
Esimeses punktis koordinaate sisaldav osa kadunud ning seda ei õnnestunud leida ka mitmete meetrite raadiusest maast!
Päris kaua aega tagasi olin siin käinud ning vaid esimese punkti otsimisega piirdunud. Täna siis tekkis idee ikka see aare üles leida. Teise punkti koordinaate mul kahjuks polnud käepärast ning otsustasin selle kohapeal esimesest punktist taas hankida. Paraku oli esimeses punktis koordinaate sisaldav detail jalga lasknud. Õnneks sain koordinaadid peitjalt telefonitsi. Vees sai kahlatud ikka omajagu. Lõppaare oli päris ägedalt teostatud! Mulle meeldis veel logiraamatu "pakend". Tänud peitjale laheda aarde eest!
Kuna Virtuaalne sai just sooritatud, siis vahelduseks tuli isu üks Tavaline aare võtta. Logiraamat oli küll korralikult sisse pakitud, aga hämmastaval kombel õige pisut niiske, jõudsin järeldusele, et küllap see lihtsalt higistas seal lasksin tuule käes veidi jahtuda kuni muud kraami imetlesin ja marju noppisin.
Meeldiv jalutuskäik idülliliselt kauni loodusega paigas, soovitan kõigile ja tänan peitjaid.
Mis siin salata, tulime seda aaret otsima teistkordselt. Esimesel korral sai takistuseks külm ilm ja jõgi. Tãna aga selliseid takistusi ei olnud. Pigem oli isegi vahva läbi jõe edasi tagasi kahlata. Vesi oli parajalt jahe. Loodust ja vaikust seal jagub. Ilmselt võiks kala seal püüda, sest jõeäär oli kalapüügi kohti täis. Kõik, kes linna kärast puhata tahavad võiksid seda aaret otsida. Aare oli korras. Aitäh peitjale. V: kuldse inglikese, J: spidermani mängu.
Logisid lugedes ei kujutanud küll ette, et selle aarde täna "kirja saame" . Kõndida sai ikka omajagu. Munamäele sai ka "Momenti" lisatud. Ei tea nüüd, kas oli abi või... Viimane punkt oli ikka selline võidujooks valgusega. Ja kui siis see aare end tänu Peetrile end ilmutas siis oli ikka eriti mõnus tunne ja võisime koju tulla mõnusat pühapäeva edasi nautima. Aitäh sellise elamuse eest!
Tänase speedy seeria kolmas aare. Kõndimist sai kokku umbes 10 km ja aega kulus meil umbes 3 tundi. Kindlast oleks minul seiklus kahepäevaseks kujunenud aga õnneks oli mul "abivahend" kaasas (Piia), kes kõik vahepuktid mängleva kergusega ülesse leidis. Ilus matk oli imekaunis looduses. Lõpus pidime küll pimedusega võidu jooksma, aga päeva viimase hämarusevalgusega õnnestus ikka ka lõppkonteiner ülesse leida. Minu nutitelefoni GPS näitas aardeid enam vähem (kuni 10m )täpsusega. Vääna jõgi see sinder on nii locusfree kui cgeo apsidele suvaliselt maha märgitud. Suur tänu peitjale järjekordse vahva matka eest
Esialgu vaatasime, et Paavo aare ning põrutasime igaks petteks vastaskaldale uurima, kas mets tähendab ikka metsa ning ega kuskilt mingit linnukest pole näha, mis viitaks ilmeksimatule aarde peidukohale. Loomulikult midagi nii ilmselget kohata ei õnnestunud. Küll aga oli ilmselge, et oleme valel kaldal. Ütleme nii, et õigel kaldal läks kõik ladusalt. Vahva koht ja tubli aare, mina tänan.
Mina kartsin seda aaret nagu tuld, sest see on Paavo peidetud ja nimeks veel Tavaline kah. Aga Lauri ikka moosis nii kaua, kuni nõustusin. Polnudki kõige hullem. Esimest korda, kui metsaasukad otsinguil abikäe (õigemini abihambad) ulatavad. Tavaliselt kipuvad nad ikka rohkem vimkasid viskama. Ja nüüd tean ma ka, mida teha külmikust üle jäävate asjadega. Mõningaid asju tean ma veel, aga need jätan ma enda teada.
CXLVI. Mulle meeldis see Tavaline multikas, pakkus vähekegi looduslikke takistusi! Eriti hea oli see, kuhu ma auto parkisin, poole multika pealt tekkis tunne, et midagi on teoksil. Ja see tunne ei petnud! Tänud, füüsilist nõudvate aaretega probleeme pole, nüüd jääb ära oodata, millal Paavo mõistatused mulle jõukohaseks saavad (a La Rocca Al Mare) ;)
Seda aaret otsisime me kaks päeva. Eelmine päev käisime nullis ära ning kuna me aardetüüpi ega suurust ega kirjeldust ei lugenud, otsisime sealt suurt aardekonteinerit, mis peaks ju koordinaatidel olema. :) No lõpuks avanesid ka meie silmad. Kuna sõbrad meid pikisilmi ootasid, jätsime ülejäänu järgmiseks päevaks ning suundusime suvelõpupeole.
Enne lahku minemist (mida kuidagi ei raatsinud ju teha) tulid peitjad meiega kaasa, vaatama, kus see 100 m nõgeseid on, millest Madis räägib. Õnneks meie sellistel radadel ei käinud, vaid mööda mõnusat metsarada, kus leidus isegi ühe panniroa jagu puravikke. Lõpu leidsime muretult ning lustisime logiraamatut kätte saades täiega. Aitäh täiesti tavalise aarde eest!
Kui tavaline on käia sadade meetrite kaupa kõrvenõgestes ning muid imetrikke teha, siis võib selle küll tavaliseks aardeks nimetada. Aga tegelikult ei olnud kõrvenõgesed teksadega midagi hullu ning vahepealsed tegevused sai ka edukalt tehtud. Kord looduse abiga, teinekord lihtsalt otse läbi minnes. Lõpp-punktis on aarde konteiner äge! Tubli, Paavo, sa ikka viitsid ja jaksad!
Jõudsin kohale, otsisin ja avastasin, et see aare on multi mitte tavaline nagu ma nimest järeldasin :P Kuna päike tahtis asenduda pimedusega, siis pidasin targemaks metsavahelt minekut teha. Eks millalgi tulen tagasi ja parandan oma eksimuse ära
Sääsed said päris head suutäied. Jõgi oli mõnus ja värskendav.
Oli hea aeg aarde otsimiseks :) (v.a. sääsed) Sai kõik punktid edukalt leitud ja lõpp tuli veel kiiremine. Tänud mõnusa aarde eest!
Päris hea aeg selle aarde otsimiseks. Lihtsalt sõbralik soovitus :-)
Olles kilomeetri kaugusel aardest avastasime, et olime kahepeale suutnud jälle saatusliku vea teha. Nimelt käsiGPS oli jäänud maha. Kuigi eelmine kord sai antud lubadus, et korralike vahenditega järgmine kord tagasi, siis jällegist seisime 2. punktis jõe ääres ja vaatasime kuidas GPS käsib veel 10 meetrit jõe poole kõndida. Aga mõnus ja tuulevaikne oli, samuti väga palju sääski veel polnud. Kindlasti tagasi peatselt!
Seekord läks kuidagi liiga kiirelt. Ei jõudnud teise punktigi. ;) Aitäh, tore peidukas ja ääretult ilus jõeäärne koht.
Kuuldes, et Allan käis suuskadega aaret leidmas tuli mulle meelde, et suusad on ju minulgi. Mis sest, et 8 aastat pole neid kasutanud. Aarde nulli poole sõites olid teeservad vastikut pehmet lund täis ja vajusin teelt välja. Oi, kuidas ei meeldi see lumi, jäärada on hoopis parem variant. Tuletasin meelde mida Priit mulle lumme kinni jäädes pidevalt rääkinud oli ja välja ma sealt sain. Auto pargitud, suusad alla ja minekut. Nullis läks kõik sujuvalt, edasi tuli omalooming, sest Allani suusarajale oli lisandunud veel 2-3 suusarada, kes erinevates kohtades jõeluhtadele olid suundunud. Minu suusasõidu pikkuseks tuli 6,3km. Ei saanud ju ilusat ilma raisku lasta. Auto poole suusatades panin ka logi kirja. Muide, jõgi on veel jääs.
Täitsa tavaline pühapäev - suusad alla ja metsa, seekord Tavalise juurde. Ja nagu tavaliselt, sai kõigepealt null puhtaks roogitud, leitud kohapealt abivahend, hulk aega kaevatud, kangutatud. Siis sai tehtud kõne geosõbrale, kes tsiteeris aarde kirjeldusest kõige olulisemat lauset: AARE LEITAV KA PAKSU LUMEGA. Nagu tavaliselt. Edasi läks veidi kiiremini ja lõpp oli suisa kiire tulema. Aarde konteiner paistab treenitud silmale kaugele. Aitäh, tore aare, mulle meeldis.
Aarde alguspunkti saime oma geomobiiliga üsna lähedale, kuna meie kaart näitas teed ja kaks jäljerada lumes samuti. Ühtegi märki ega aeda oma teel me ei silmanud. Samas aga leidsime nullpunktist väga värsked jalajäljed, mis sarnanesid eelmises (Rahapada) aardes olnutega. Need olid alles väga värsked, sest lund ju sadas, aga tallamuster oli veel nähtav :) Aitäh, kõndisime mööda neid ja leidsime kõik punktid ja ülekäigud kenasti üles. Lõpp-punktis juhtus lugu, et logi kirjutades sahises järsku mööda teed seljataga keegi mööda. Sahin oli, jäljed ka, aga inimest ennast me ei näinud! Tegelikult oli meil selle aarde puhul kodutöö tegemata, põhiliselt muidugi see, et peitja nimi oli vaatamata jäänud... Tänud jäljeraja jätnud geopeiturile! Ja loomulikult tänud aarde peitjale toreda sportliku retke eest! EVEJ
Vot nüüd läks alles huvitavaks. Teel aardeni jõudsin ma eratee sildini, mis kinnitas, et edasi võib minna vaid jala ja jalgrattaga ja jagas ka muud huvitavat informatsiooni. Kuna ma leidsin, et jala ma ju olen, siis läksin edasi. Sain minna vaid paarsada meetrit, kui minu ees keset teed oli lahtine hundikoer, kes väljendas oma pahameelt, et ma sinna roninud olen. Aga nagu mismõttes jala ja jalgrattaga võib. Ma tahaks näha ühte inimest, kes sealt kunagi jala või jalgrattaga läbi on saanud... Aga kuna mul teist teed polnud, läksin need mõnisada meetrit tee kõrvalt metsa seest, sinna ta õnneks järgi ei tulnud. Huhh! Esimest punkti ma kohe hetkega ei leidnud, kuid siiski kaua ei läinud. Vahepeal oli ühes punktis veel väike viivitus, sest koordinaadi täpsus jättis soovida, kuid väike kõne peitjale lahendas probleemi. Lõpu leidmine ei valmistanud ka probleeme, väga toredasti teostatud. Metsasmüttajatele kohustuslik ;) Muidu ega aare ise igati tavaline. Suured tänud peitjale :)
leitud vol 1 ja suund uuele punktile vol 2 leitud 09,12,2012 tabasime teolt ka rahapaja aarde otsijad :) tervitused! nende soovitusel saime teada virtuaal aardest,millest ka uhkelt möödusime ja imetlesime täpsem inff tuli alles kodus.aarde alguskoha ligidal oli kaotatud kinnas kui keegi tunnistab omaks siis leiab selle teeäärest oksa küljest
Tormasime suure hurraaga peale ning lühikese otsimise järel leidsime esimese punkti. Siis aga vaatasime järgmise punkti asukohta ning hakkasime kiruma. Pagana Speedy. Nojah, kuna vesi oli ilmselgelt liiga külm meie jaoks, siis hakkasime ringiga minema, kuid suurte väravate taga (kuigi lahtiste) jäime seisma. Lugesime logidest "kurjast maaomanikust" ja lõime kõhklema. Üritasime väravate juurest veel omakorda ringiga minna, kuid lõpuks lõime käega ja mõtlesime, et tuleme pimedas tagasi. Või siis talvel kui jõgi jääs. Või siis suvel kui saab ujuda. Igatahes tagasi me tuleme.
See oli nii igavalt tavaline aare. Ka ilm oli tavaline, vihma tibutas aga sellest hoolimata ei õnnestunud isegi jõge ületades märjaks saada. Ja vihjepunktid sai ka leidtud tavalise mõneminutilisele otsimisega. Aga põhjust virisemisek sju pole, oli ju ette teada, et tegemist on tavalise aardega.
Teine kord. Kontrollisime uuesti ka esimese punkti. Seejärel läks teistega ka päris hästi. Nägime ka kalastajaid. Nägime vaeva ja tegime ilusti asja ikka lõpuni. Tänud!