Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde asukoha teada saamiseks pole vaja teha muud, kui ette antud ruudust meisterdada veepomm. Või siis kuubik – kuidas kellelgi välja tuleb. Soovi korral saab sinna sisse panna vett või siis täis puhuda ja naabritädi akna all üks pauk teha. Päris lahe, kuidas ta seepeale veidralt kiljatab, kurjustades pead vangutab ja midagi sapiselt nooruse hukkaminemisest poriseb. Pealegi, niisama on ka hea paberit kärtsutada kui väljas on kole ja muud paremat teha ei taha. Enne pommi käiku laskmist tuleb sellest kera-kuubikust välja võluda vajalik numbrikombinatsioon, seejärel jalgadele valu anda ja aare üles leida. Kuidas seda veepommi nüüd tehtigi..? Püüdke oma lapsepõlve meenutada!
Esmaleidjale diplom!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 173/925 |
Aarde sildid:
soovitan (1), puugid (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3MZ8Q
Logiteadete statistika:
122 (100,0%)
0
2
1
1
0
0
Kokku: 126
See läks vist küll ühe kõige kiiremini lahendunud mõistatusena kirja, ju on lapsepõlves nii mõndagi tehtud ja kombed pole veel küljest kulunud. Lõpus olev puu oli ka omaette vaatamisväärsus, aitäh peitjale!
Koordinaat oli iidamast-aadamast ootel, nüüd sai nimi ka kirja. Tänan.
Kodutöö tehtud ja nüüd vaid logimise vaev. Kuid ei läinud liiga lihtsalt, maskeering oli päris hea ja kaevamise jälgi silma ei hakanud. Aga lõpuks terav silm leidis karbi. Tänud!
Kui nüüd ausalt asjale otsa vaadata, siis mina pole eladeski ühtegi veepommi meisterdanud, ei lapsepõlves ega hiljem. Tähendab, nüüdseks juba olen, selle ühe, numbritega. Internetiavarustest leidsin õpetuse ja täitsa tehtav oli. Hiljutine Lõpp-punkti voltimine oli küll täielik hiina ime, aga sellest tuli kohe eesmärgiks seatud asi välja. Aga siis alles hädad hakkasid. Igatahes sai neid kombinatsioone ikka kohe hulgim. Need, mis vette potsatasid, sai rahumeeli kõrvale jäetud, aga teistega tuli siis edasi töötada. Tee mis sa teed, aga rohelist tuld kätte ei saa. Kui lõpuks õiged koordinaadid käes, siis sai küll tõdeda, et lausa kaks varianti olid noo peaaegu, aga mitte päris, kuid nagu on teada, pole siinkohal peaaeguga midagi peale hakata. Täna jäi õhtul täpselt niisugune ajavaru enne unehõlma minekut üle, et saigi taas auto nina Viimsi poole keeratud ja kohale vuratud. Lõpus läks kenasti, logi kirja ma tagasi autosse. Tänud peitjale toreda mõistatuse ja aarde eest
Kirjeldust lugesin muigasin korduvalt, aga ise selle atribuudi meisterdamisega kokku pole puutunud. Õnneks mõned inimesed olid ja tänu neile sai ka aare leitud. Aitäh!
Päris pikalt üritasin lahendada. Esimene kord ei õnnestunud ja jäi mõneks ajaks seisma. Teine kord sain kordinaadid kätte, aga jäi ootele, kuna siiakanti väga ei satu. Täna otsustasime terve perega siia jalutama tulla, jätsime auto pisut kaugemale ning tegime väikse jalutuskäigu, kus Freddi ja Mercury said otsimisele kaasa aidata. Aitäh!
Mõni aeg tagasi palusin lapsel veepomm teha.
Selgus, et ei oska ja õigustas end, miks ta peaks oskama?
Mis mõttes miks?
Tegelikult oli muidugi rõõm, et laps on korralik ja veepomme kuskilt alla kukutanud pole ;)
Tähendas aga, et tuli ise veepommi tegemine meelde tuletada.
Ju ma olin ka lapsepõlves korralik, sest ei tulnud meelde. Googel aitab õnneks alati ja geokontroll kiitis meisterduse heaks.
Aitäh.
Ühel hommikul avastasin tööl laua taga valmis meisterdatud pommi, mis oli Pantograafist maha jäänud. Tänud aarde eest.
Ei mäletagi, kas olin enne miskit sellist ise voltinud, samas päris võõras ka nagu asi polnud.
Täna lõpus ootas karp mind täiesti avalikult. Panin nime kirja ja pistsin arvatavasse peidikusse ja katsin veidi loodusliku kraamiga. Aitäh!
Minu lapsepõlves on olnud ilmselt teistsugused tegevused, sest mina polnud küll sellisest veepommist midagi kuulnud. Kes siis paberi sees vett hoiab?
Õnneks aidati pommi tegemisega hädast välja ning sain koordinaadid kätte. Logima sattusin tükk aega hiljem. Maskeering oli täielikult ümbrusse sulanduv, aga miski pani ikkagi üpris kiiresti õigest kohast otsima. Aitäh!
Oli meenutusi lapsepõlvest, kohapeal silmailu ja natukese vaatamise järel tuli ka aare oma peidukohast välja kõike seda kaema. Aitäh peitjatele!
Tahtsin ka naabritädi akna all pauku teha ning tänu peitjatele jõudsin vajalike oskuste omandamiseni, mis sellisel tasemel lapsepõlves minust mööda läksid. Et vastomandatud oskus ikka korralikult kinnistuks, siis proovisin kohe mitu korda järjest (muuhulgas ka seetõttu, et esimestel kordadel kippusid pommil olevad tähed ja numbrid end miskipärast minu eest pommi sisse ära peitma). Lõpuks sai pomm hea ning teadmata, kas must pärast suuremat sorti pauku enam otsijat on, käisime enne aarde juures ka ära. Oli vaatemängulist silmailu ja natukese vaatamise järel tuli ka aare oma peidukohast välja kõike seda kaema. Panime ta pärast ilusti oma kohale tagasi. Aitäh peitjatele!
Aare oli lahendatud ammu, kuid logimiseni polnud millegi pärast jõudnud.. kuna me siin läheduses täna kolasime, siis saime ka siia oma nimed jätta. :)
Aitäh!
Õnneks keegi oli aarde kõrvale geokepikese jätnud, niiet sellega sai kohe õiget kohta sobratud ja aare paljastas end kergelt :) Tänud!
Alles hiljuti lahendatud mõistatus sai logimise näol ka kirja. Tänud
Viimati käisime Viimsi kandis aardetiirul kevadel. Õhtul kodus aardeid logides märkasime kaardil ka seda küsimärki ja asusime kohe asjaga tegelema. Peale väikest pusimist oli veepomm valmis ja aarde koordinaadid leitud. Siis aga jäi see täpike lausa pooleks aastaks meid ootama.
Täna olime taaskord Viimsis ringi sõitmas ja see aare oli meie päeva esimene leid. Peale väikest tiiru metsasalus olimegi õiges kohas ja aare leitud. Täname!
Catibergis on rohkem last, kui minus. Vanasti sai neid tehtud küll, aga enam ei oska. Kohati oli meie klassi (II korrus) aknaalune paksult märgi plekke täis. Mingil hetkel oli vist isegi vestlus direktoriga. Õnneks tänapäeval lapsed ei tee selliseid pahandusi, neil on pidevalt mobiilis tegemist. Aitäh!
Printisin juba ammu tööl kuubiku joonise välja ideega, et Tarmo lahendab ära. Aga kuidagi leidis see koha sahtli põhjas. Üks päev koristasin sahtlit, kuna oli enda aarde jaoks nänni vaja kokku kraapida ja mis ma näen - veepomm ootab kokku kruttimist. Tegime päevased tegemised ära ja õhtul lõikasin ruudu välja. Edasi lahendas Tarmo, talle see voltimise värk istub jube hästi. Edasi seisis pomm laual mitu nädalat, ootas vist jälle taevamannat või jumal teab mida :) Täna sattusime kolama ja kohe meenus, et siin peab ju kuskil tops olema. Natuke tuhnimist ja leidsimegi. See metsatukk on väga huvitava energiaga, täitsa lahe oli ringi uudistada. Kahju ainult, et inimkäsi paistab peale lendavat. Kõrval juba oli tänavake ja majad kerkinud. Egas midagi kui aardele pikka iga ja palju õnnelikke aastaid soovida, et sellest veel paljudele rõõmu oleks :) Täname!
Avastasin täna, et see aare on kunagi lahenduse leidnud. Kui lahendatud, siis tuleb ära korjata. Kohapeal avaldasid muljet need Tädukuused. Ei tea kas siinkandis on keegi neid kuuseksid kividele külvamas käinud. Aardega kõik ilusti korras. Tänud aarde eest.
Põnev objekt asus peidiku lähistel. Tänud peitjale.
Peale leidmist sai ka pisikest puuki nähtud kelle jätsime aaret valvama nagu silt aarde juures ütlebki. Et ka teised saaksid kõike mida aarde juures lubatakse :) Tänud
Väike printimine, lõikamine ja siis juba kiire voltimine puusalt ning oligi roheline tuli olemas. Kohapeal kiire leid ja logimine. Tänan.
Selle aarde lahendus oli kättevõtmise asi. Esimesel korral jäid numbrid peitu aga juba teisel korral tuli lahendus.
No küll siin Viimsi kandis neid väikseid Tädu kuuski ikka jätkub igale poole. Rändrahnukestest rääkimata. Autost väljudes oli mul tunne, et siin ma olen juba korra olnud, aga mitte ei meenunud, et millal ja mis asjus.
Karp ilmutas end üsna kiirelt.
Me täname!
See mõistatus sai Anna osavate näppude abil kenasti lahendatud. Eks neid veepomme sai lapsena ka ise valmistatud, kuid mälu pole ju enam endine ning ei mäletanud täpselt, kuidas see käis.
Täna siinkandis liikudes oli õige aeg see lahendus ka leiuks logida. Täname aarde eest!
Veepomm sai juba tükk aega tagasi valmis meisterdatud, aga alles nüüd sai asi ära vormistatud. Täitsa Tädu kuuse mantlipärija ju aarde juures tõesti. Aitäh näitamast!
Võis täiesti olla, et taolist veepommi tegin kuid tagasi esimest korda. Ei tea, kas vett oleks pidanud, kuid koordinaate näitas küll. Sai kaua tiirutatud - null telefonis tahtis ka palju suurejoonelisemat asja näidata. Sai seegi vaadatud. Lõpuks tuli toigas kätte võtta ja susida. Teises susitud kohas oligi.
Laupäeva hommikul jõime isaga kohvid lõpuni ja läksime ratastega mööda poolsaart kulgema. Veepommi voltisin esimest korda (meie kasutasime selleks otstarbeks õhupalle), aga aarde järel käimine viis küll tagasi lapsepõlve. Päris mitu suve sai veedetud poolsaart risti ja põiki ratta või rulluiskudega läbi sõites. Üks lemmikmängudest oli enese ära eksitamine, aga kui ikka kolmes küljes on meri ja küla asub küla kõrval, siis kahjuks seda mängu kaua nautida ei saanud, kuniks Viimsi juba peas kaardistatud oli. Isa kaasatuleku üle olin ka üleütlemata rõõmus. Aitäh armsa aarde eest, mis õue mängima kutsus :)
Vormisin oma esimese kuubiku, loomulikult abimehe google abil aga õigeid numbreid välja ei võlunud. Tegin teise kuubiku, ikka google abil, natuke teisel meetodil. Sain numbrid aga geokontroll ei olnud rahul. Sai mitmeid kordi pommitatud kuniks muutsin taktikat ja esimese prooviga sain loa minna aaret logima. Kohapeal esimese hooga panime mõõda. Natuke otsimist ja nimed said kirja. Ka looduse iseärasused said üles pildistatud. Tänud peitjale, nüüd oskan kuubikud teha.
Martti lahendas mõistatuse ära, kinkis mulle õhtul kuubiku ning juba täna saimegi logima minna. Mõni asi võib ju lihtsamalt ka tulla. Elus esmakordselt kohtusin siin aarde juures ka eriti huvitava puuvormiga, keda absoluutselt ei huvitanud see tema juurde vahel elutsev kivi. Tänud peitjale!
Siin kaua ei läinud. Leitud ja logitud. Tänud peitjale
Kõigepealt printisin endale paberi, siis lõikusin. Lõpuks hakkasin voltima, midagi. Edasi vaatasin mingit videot , mille järgi sai asi õieti kokku panna ja nüüd oli vaja vaid kohale minna. Olime siis täna siin ja enne kui oma kätt kellegile külla oleks pistnud ,nägin õiget asja. Suured tänud peitjale.
Mis seal ikka eks tuli tagasi lapsepõlve minna ja seegi aare ära logida. Aitäh peitjale.
Origamikunst on mulle üsnagi võõras, sestap tuli pommivalmistamise õpetust otsida netiavarustest. Et sealt võib kuuldavasti leida juhtnööre ka hoopis kõvemate pommide meisterdamiseks, siis pabervariantide kirjelduse leidmine ei olnud probleem. Nii sai üks eksemplar volt voldi haaval valmis ehitatud ja talle elu sisse puhutud. Edasi läks pisut keerulisemaks, sest numbritega kirjatud külgede imetlemisest oli vähe - tuli sealt ka õiged koordinaadid välja võluda. Pärast mitmeid ponnistusi õnnestus seegi. Päris looduses läks asi huvitavaks ja tuleb vaid nõustuda varasemate otsijate imestusega, et kui palju on seal tädusid ehk kivi otsas istuvaid kuuski - suuremaid ja väiksemaid. Igatahes aardekarp sai nende keskelt leitud. Aitäh peitjale põneva mõistatuse ja aarde eest!
Printisin 4 lehte välja ja hakkasin voltima. Esimest paberit panin kaks korda kokku, tulemus tuli ikka sama, teist paberit voltisin jälle täpselt samamoodi ja kolmandaga sain juba aru, kus viga oli ja saingi numbrid kätte. Siis aga ei osanud nendega midagi teha. Proovisin paar korda ja oligi roheline. Kohapeal läks kiirelt. Aitäh peitjale :)
Kuna hetkel objekt Viimsis, siis see soosib ka siinsete aarete otsimist/leidmist. Ja nii see praegunegi aare eeltööna plõksides silma jäigi. Mitte et ma oleks kooli ajal hull pommitaja olnud, kuid siiski sain kohe aru millest jutt käib. Printisin siis ülesande välja, tegin kõikvõimsa youtube lahti ja tippisin ülesande otsingusse. Voilaa ja edasi peaks olema ju lapsemäng. Esimene pomm mille valmistasin oli üsna vaikne ega tahtnud kõnetada. Ehk tuli välja et kaleidoskoobina see ülesanne ei toimi. Keerasin paberit ja proovisin uuesti... juba parem. Omast arust pilt selge ja geokontroll ootas andmeid, kahjuks punane, ja jälle punane ja siis jälle. Korraks tuli pomm käest panna ja siis saabus ka õige mõttelõng kohale. Kontroll roheline, väike rõõmuhõise ja järgmisel päeval ma leitud koordinaatidel juba tuuseldasingi. Georada polnudki, see tuli ise teha. Algselt tundus tavalise metsatukana aga siis hakkas maagia ennast väljendama. puud kasvavad kivide otsas, sipelgate pesad ilma sipelgateta, põhimõtteliselt drive-in aga ikkagi süvametsas jne. Ehk hoolimata sellest et tegemist pidi olema kiire mõistatusaarde logimisega lõunapausi ajal suutis see koht nende minutitega oma salapära juurutada ja söövitada. Minu jaoks esmanägemus, aare rahuldavas seisukorras ja tänud peitjale.
Tegime teisipäevaks plaane ja otsustasime veeta ühe ema-tütre päeva kinos ja hiljem koos aardeid otsides. Selle mõistatuse lahendasin ma kunagi ammu juba töö ajal. Printisin päris mitu lehte välja, otsisin internetiavarustest sobivaid õpetusi ka. Mina lapsepõlves paberist veepomme ei teinud ja kuigi ma tööl ikka nõuan kuupide tegemist, on meil ikka tegi pinnalaotuse kaugu kuubi tegemine, sellist voltimist polnud varem kohanud. Igatahes sai asi endale selgeks tehtud ja geokontroll roheliseks paari klassi kontrolltööde ajal. Nüüd oli õige hetk minna punkti ära korjama. Parkisime siis auto, proovisime nulli paika saada ja asusime otsima. Päris kaua läks, neid kohti oli nii palju. Aga lõpuks hakkas Teelele silma. Mina pidin ikka saama ka omad jäljed. Aardeni minnes astusin millegi peale, mis virutas mulle säärele nii kõvasti, et mul on veel laupäeval väga valus verevalum.Tänan peitjat.
Ühe veepommi meisterdasin valmis, aga mingeid kontrollile meeldivaid numbreid ma sealt välja ei võlunud. Virtuaalne voltimine tuli seevastu hoopis paremini välja ja teisel katsel olid sobilikud koordinaadid käes. Kohapeal läks ruttu, aarde leidsin esimesest vaadatud kohast. Tänud peitjale.
Veepommi voltimine õnnestus tänu neti-juhendile esimese korraga. Päris ilus tuli välja, töökindlus jäi siiski proovimata. Numbrite järjestamine pani korra mõtlema, aga esimene variant osutus õigeks. Lõpus oli väheke tuhnimist, aga leitud sai. Tänud.
Minu lapsepõlves olid kasutusel juba Hiinas valmistatud veepommid ja seetõttu vajalik oskus vajaka. Mõni meist oli siiski vajalikud kompetentsid omandanud ja päästis numbrite osas hädast välja. Ega õiges kohas olles ka palju lihtsam polnud - kui silm ei seleta, tuleb ikka kompimismeel appi võtta. Aitäh!
Aare oli hästi maskeerunud, midagi kahtlast välja ei paistnud. Siit kandist olen palju mööda sõitnud, ei teadnud siis veel, et ka siin aare. Veepomme tuli teha mitu, et koordinaadi kätte saaks.
Mina printisin. Margot voltis. Kuna Margotil oli aare leitud, siis sain pommi enda kätte. Keerutasin ja sisestasin geokontrolli koordinaadid ja geokontroll oli pihtas põhjas. Lihtne! Logima minnes vaatas vastu jälle tädu kuusk. No kuidas küll sealsetes metsades neid tädusid nii palju on? Leid oli väga kiire kuigi raskusaste väitis vastupidist.
Kuna geopõnn nõuab pea iga õhtu aardejahti, kodulähedased linnast väljas olevad tavalised aarded kõik leitud ja iga kord ei viitsi mitmekümneid kilomeetreid sõita, siis tuli mul vahelduseks ajusid (ja käsi ka) liigutada ja mõistatusaarete näol leidmata täpikesi juurde tekitada. Põnn võttis 2 autot ja jätsime 4 muud vidinat.
No kes see nüüd enam täna, 5 aastat hiljem, täpselt mäletab, kui kaua me seda pähklit puresime ja mitmendal katsel aardeni jõudsime ;)
Meie täname!
Mina olen seda ülesannet ikka isuga lahendanud. Geopeitusega tegelemise alguses voltisin kokku veepommi. Sealt sain numbrid, aga nende õigsust geokontrollis ei tabanud või osanud kontrollida. Seega on antud aare mulle tutvustanud päis mitud Viimsi poolsaare kohta ja sealjuures ka väga lähivaadetes. Nüüd udusel laupäeva hommikul tutvusime kohalike kaunitaridega ja nende kaisust siis ka leidsime karbi.
Seda veepommi olen varem ka voltinud, aga siis ei saanud kontrolli roheliseks. Täna sain geokontrolli kohe endaga samale lainele ja jooksin logima. Leidsin kiirelt. Tänud peitjale!
Väga lahe mõistatus :) Ja lahenduse tulemus oli täitsa praktiliselt kasutatav ka :) Kohapeal oli kiire leid ja siis veidike uudistamist lähiümbruses. Tänud!
Lahendus ootas juba ammu. Aitäh!
Lahendus oli docis juba kaua oodanud, õnneks mul polnud aardepoiss meelest näinud. Päris huvitavad looduslikud lood siin kandis. Aitäh! EVJ: donotiiti
Kunagi ammu mõistatusega mässates oli laud paberiprahti täis. No oli alles pikk mässamine. Kohapeal nii kaua ei läinud. Aitäh!
Natukene vaatasime ringi, kuniks Liis aarde välja võttis. Aitäh peitmast, huvitav koht seal :)
Oi kuidas ma olin hädas selle mõistatuse lahendamisega! Kuidas veepommi tehakse, pidin tuubist järgi vaatma. Seejärel sain terve hulga voltimiskatseid teha, alguses kippusid mul numbrid miskipärast peitu jääma. Ja kõigele lisaks passis mu loom kogu aeg sellele pommile peale, ju oli kindel, et ma talle hoopis mänguasja meisterdasin ja nii kui see paberikera kuskile korraks ripakile jäi, algas tagasisaamise nimel üks igavene võitlus… :D. Lõpuks andsin alla ja lihtsalt pildistasin endale selle voldiku üles ning siis sain rahus asuda numbritega mängima; ruttu ei läinud ka nii ning rohelisele eelnes kindlasti oma kümme punast - liiga kinni olin ühes kindlas mõttes. Täna õhtul jõudsin siis lõpuks otsimiseni, väga mõnus peidukas on karbil. Ja vahetuskauba hulgas on üks lahe klamber, ka väga lapsepõlvene :). Aitäh peitjatele aarde eest, mõnusat tegevust jätkus mitmeks õhtuks.
Lahendus tuli päris lihtsalt ja täna oli leidmise rõõm. Tänud!
Kuna lapsepõlves olin korralik ja veepomme ei teinud, siis tuli internet appi võtta. Õnneks leidsin sealt sobiva video. Esimese katsega ei tulnud midagi mõistlikku välja, voltisin siis teistpidi ja asi sai kohe palju parem. Täis puhumine ka millegipärast ei õnnestunud, aga õnneks oli kompressor käepärast, sellel on jõudu kõvasti rohkem kui kopsudel. Sain siis kuubiku kätte, midagi koordinaadimoodi paistsi ka, aga geokontrollile miskipärast ei sobinud ükski variant. Lõpuks õnnestus siiski ka sellest numbrihunnikust koordinaat välja meelitada ja geokontroll õnnelikuks teha. Kohapeal oli omajagu lund, aga õnneks siiski oli peidukas piisavalt loogilises kohas ja sain temast jagu. Võtsin aardest kaasa ränduri. Aitah peitjatele.
Ka mul oli see esimene kord niisugust veepommi voltida. Mäletan, et kooliajal tüdrukud kevade poole tegid neid küll ja said mata õpsi käest sugeda kui kaustikud kahtlaselt õhukeseks kulusid. Meie klassi poisid ei viitsinud nii peenelt nikerdada ja kasutasid robustselt kilekotte või õhupalle. Kui keegi julges vahest apteegist (või isa varudest) preservatiive tuua, siis ühe säärase neljanda korruse aknast välja viskamisel sai muidugi kõige ägedama plärtsu :)
Näe tegingi väikse reisi tagasi lapsepõlve, aitäh!
V: hobune ja mutt, J: 2 autot, TB
Aastaid tagasi olen isegi selliseid pomme teinud, küll mitte veega täitnud. Oskused vahepeal ununevad kuid vahepealsete aastatega on leiutatud selline asi nagu Youtube. Vahvalt kasvavad puud. Tänud.
Pommi said peale minu ja Kleone teisedki teha, valmis saime kõik! Täna siis olime "lapsed", vahvad peidukohad seal, mina pole enne neid näinud, tänud!
Veepomm oli ammu valmis. Koordinaadid mitte. Ei mõista ma mette, mida ma poolteist aastat selle pommiga tegin, kuniks juhtus välgatus ja geokontroll andis loa õue minna.
Õues oli pimedusest hoolimata hea ja lihtne. Tänud
CCCXLVII. Veepomme lapsepõlves ise ei meisterdanud, lihtsam oli kilekotiga vett aknast alla lajatada, parimatel päevadel läksid käiku ka külmikust pihta pandud munad. Kuid nüüd on see pommike valmis ja ootab lauanurgal peitjat, kui tuled, helista ette, laen ära ;)
Mingil kummalisel moel meenus mul selle aardega tegeledes üks lapsepõlve seik, mis kuidagi antud teemaga ei seostu.
Ühel imelisel suveõhtul palju-palju aastaid tagasi tekkis meil idee minna öösel naabertalu lapsi kollitama. Otsisime välja või pätsasime vanemate tagant meie arvates kõige õudsamad laudatöölise riided ning näod mökerdasime sauna pliidi alt saadud söetükkidega mustaks ja tegime siis pisut peaproovi ka, et asi ikka kollitamise moodi kenasti välja kukust. Lõpuks olime valmis ja täis indu teisi lapsi ehmatama minema. Tegime sauna ukse lahti ja vastu vaatas kottpimedus. Keegi meist ei suutnud oma jalga üle saunaukse lävepaku astuda. Hirm tabas meid ennast ja tubli oli see, kes julges ukse kinni tõmmata. Naabrid jäidki tolatsirkusest ilma aga meie istusime algul pisut vaikivatena sauna eesruumis ja kui aru saime, kui vägevad kollid me oleme, siis saime veel tükk aega enda üle naerda.
Kui nüüd rääkida antud aardest, siis esitati mulle palve see ära lahendada, kuna nii või teisiti olevat plaan sinna kanti ka sõita. Võtsin siis end käsile ja tuhnisin mööda internetti. Algul oli üsna lootusetu tunne aga kui otsingusse kõik õigesti sisse toksida, siis oli abimehi kohe hulgim käepärast võtta. Võtsin kohe esimese. Hakkasin siis koos temaga meisterdama, päris huvitav oli. Peale puhumist kõlas minu suust täiesti tahtmatult - Wau! Minu elu esimene veepomm sai valmis. Nii äge, nii äge - rõõmustasin ma nagu väike laps. Mis edasi? Esialgu tundus ju imelihtne aga üsna kohe selgus, et võimalusi on ikka mitmeid. Need mis maaametil veest välja sõitsid toksisin ka geokontrolli ja kõlas teine Wau. Oh, ma olin endaga nii rahul, et ma selle aarde juures abi ei vajanud. Välitöödel oli hämarus võtnud maa, kuid sain siiski edukalt hakkama. No küll on hea, et paabulindu ei pidanud tegema aga kui selle abil saab mingile karbikesele jälile - siis äkki saaks ka sellega hakkama :D Väga-väga tänan aarde eest!
Tänase laheda geopäeva esimene leid. Nii ontlik plika nagu mina nii korralikus koolis nagu T1KK ometi ju veepomme ei teinud. Küsisin töö juures abi, et kas keegi on lapsepõlves veepomme teinud ja mäletab ehk, kuidas neid volditi. Tuleb välja, et meie töökas kollektiivis õpetajad valdavalt niisuguse lõbuga ei tegelenud. Paaril meenus küll pommi kasutamine, kuid voltimist ei mäletanud keegi. Kõige üleannetumaks osutus mu naaberõpetaja, kes ütles, et parim oli neid pomme teha kuivatuspaberiga, siis jättis see püdel paber pihtasaanule oma jälje. Tuulasin internetis ja leidsin pommitegemise õpetuse kenasti üles. Kirvega oleks ju ka saanud, aga ma tahtsin pommitegemise ära õppida - mine tea, millal see oskus vajalikuks võib osutuda. Voltimine oli lahe ja õnnestus esimese korraga. Nii need koordinaadid seisid mu gpsis, kuni täna paadiga algkoordinaatidelt end üle sõitma asutasime. Enne seda käisime logisime aarde ära. Lombid küll olid, aga aare oli kena kuiv ja korras. Aitäh! Mulle meeldis, Siim alles harjutab voltimist. Tundub, et talle meeldib ka.
Oi, mulle meeldib voltida. Igasugu konnasid ja paugutajaid ja veepomme ja palju muudki. Konna saab tavaliselt nii, kui veepommi tegemine untsu läheb ja sellest enam kuidagi vettpidavat asja ei saaks. Erinevas suuruses ja materjalist konnasid sai veel isegi keskkooli ajal tunni ajal volditud ja nende hüpitamisega õpetajaid hulluks aetud. Kuskil kooli seina peal oli vist isegi mõnda aga konnade keelustamisest teavitav direktori allkirjaga käskkiri või määrus.
Kohapeal läks kiirelt. Kõigepealt jäi silma kahtlane kuid vale objekt, pilk gepsule ja juba paistis ka õige asi. Aare oli leitav silmadega ja meiegi jätsime ta samuti vaid kergelt maskeerituks, et järgmistel ei oleks vaja sellises kenas kohas maad sonkida. Aare kuivja korras.
Veepomm oli mul ammu valmis meisterdatud ja seisis töölaual vist aarde avaldamise päevast alates aga polnud sinna kanti asja. Nüüd järsku oli.
Küll ma seal uudistasin hiiglaslikku root over rock stiilis kuusepuu-bonzaid. Otsustasin, et geoerosiooni ei taha tekitama hakata ja helistain peitjale ja kiitsin tema bonzaid. Vastuseks sain, et seal pidid kõik kohad selliseid täis olema. Noh olgu siis aga mina polnud varem sellist oma silmaga näinud. Tühise peitjalt saadud vihje jätsin kõrvale. Aarde leidsin, kui gps-i vaatasin. Tänan aarde eest!
Vaatasin, et logiraamat nõnda hõre ning võtsin endale vabaduse oma koleda käekirjaga logiraamatusse pikema jutu kirjutada. Ääre pealt oleks joonistama ka hakanud.
Tunnistan ausalt et minu jaoks tehti sellest mõistatusaardest tavaline aare. Kooliajast mäletan täpselt, et neid veepomme mina ei voltinud. Ma ilmselt lihtsalt ei osanud või ei viitsinud. Lennukid - sellised lihtsad, noolekujulised - olid ainsad, mida ma paberist kokku murdsin.
Algaja tõi mind kuhugi nulli lähedale ja ütles "kuskil siin". Ja minutikese pärast oligi karp mul näpuvahel. Nii et selle aarde leidmise eest võiks mulle ainult pool punkti anda või siis pool täppi punaseks jätta - ma ei kurvastaks :)
Meenutasime lapsepõlve (mis jääb küll väga kaugesse aega), aga koos lastelastega saime hakkama! Kohapeal oli asi lihtsam kui arvasime. EVEJ. Tänud!
Peale väikest tiirutamist, paistis ka aare oma peidukohas. Nüüd jääb veel oodata, et ilm paari kraadi võrra soojeneks ja siis saab riiulile jäänud veepommid käiku lasta.
pastakas muidugi võiks seal olla, kuid minumeelest hooldusvajaduse-teade on väheke liiast, aare ise on väga heas korras. kohendasime pisut ka maskeeringut, kuid aare siiski jätkuvalt üsna vabalt nähtav
leidsime kiirelt ja heastasime kunagi pimedas tulnud mitteleiu
Jõudsin aardeni ja siis hulluv koer tegi kõik, et ma mitte mingil juhul selleni ei küündiks. Kulus natuke aega ja häält enne kui aarde kätte sain. Võtsin kaane maha ja hakkasin nime kirjutama kui avastasin, et mul ei ole pastakat. Sobrasin karbis ringi ja ka seal ei olnud kirjutusvahendit. Rital ka ei olnud. Sel hetkel avastasime, et me oleme geokoolis selle tunni maha maganud kus öeldi, et pastakat on vaja ALATI kaasas kanda. Nukralt seadsime sammud kodu poole. Jõudes tuppa valisin välja kõige parema pastaka mis mul oli ja kiirustasin tagasi. Seekord sain nime kirja, aga tekkis jälle mure. Nimelt ei mahtunud kirjutusvahend karpi ära. Aga muidu täitsa tore leidmine oli.
Sai ka esimest korda veepommi valmistamist proovida, polnud just edukas, ühtki numbrit, rääkimata koordinaatidest, välja ei ilmunud. Teine kord oli edukam ja välitöödel läks ka hästi. Aare oma pesas korralikult peidus ja andis end välja peale väikest otsingut. Aare korras, aitäh, meile meeldis.
Veepomm sai kohe valmis meisterdatud. Otsimiseks polnud just sobivaim aastaaeg. Õnneks GPS oli puude all täpne. Aare oma "teki" all väga heas korras.
Kuna ise vist elus korra paberist veepommi teinud siis jäi selle tegemine Karli hooleks ;) Läks vist paar kuud enne kui viitsisime kohapeale minna. Aitäh!
Seda veepommi sain ikka mitu korda enne teha, kui sealt midagi mõistlikku välja lugesin. Täna kiirelt leitud.
Veepomm sai meisterdatud õpetusvideo abil juba mõnda aega tagasi. Koordinaatide väljalugemisega mõtlesin asja aga liiga keeruliseks. Mõnda aega hiljem võtsin selle uuesti kätte, proovisin ühte variant ja oli õige. Ei mõista mis raketiteooriat ma sellega varem aretada proovisin.
Jõudes nulli lähedale, siis kaua aega ei läinud. Üllatuseks avastasin, et puudub kirjutusvahend (enda oma jäi ka koju seekord). Seega tuli hakata otsima poodi, kust saaks kirjutusvahendit osta. Sõitsin korralikult tühjalt ringi kuni leidsin koha, kust sai osta €1 eest hariliku. Siis uuesti aarde juurde ja logi kirja.
Millalgi valmistasin kahefunktsionaalse veepommi - töötas nii koordinaatide, kui pommi osa. Mart sai karbile näpud taha, minule jäi puuk-aardevalvur, kelle hukkasin. Millal need puugid küll magavad? Tänud huvitava aarde eest.