Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Jõgevamaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vanad kaardid on huvitav materjal. Neid uurides tuleb pähe igasuguseid mõtteid, seoseid ja lugusid. Nagu näiteks selline:
Seisis tibin teelahkmel N 58° 52’ 05.4“ E 26° 36’ 05.4“ ja valis. Aadam? Aadu? Kaarel? Villem? Ehk sepp? Või hoopis treial? Ei tea. Küsiks kellegi käest nõu – aga kellelt? Või hoopis kalkuleeriks natuke? Kuidas saaks parem? Oot, vaatame natuke ringi. Kui korrutaks rahvamaja kõrval paistva maja küljes oleva numbri Simunaga, liidaks sinna juurde veel kaks Reastveret ja ühe Tuimõisa ning võtaks tulemusest maha Näduvere jagu kümnendikke? Aga sel juhul käivad need sekundid ju eelmise minuti külge? OK, klapib. Ja kui liidaks Simunale veel kaks Vaiatut, kolm Reastveret ning ka rahvamaja seinalt paistva numbri? Voh, hakkab looma, teised sekundid saab ka paika. Aga minutid? Postkast enam ei aita, lahutame praegustest minutitest Tuimõisa. Klaar, seal saabki tibina koht olema, tuli otsus.
Jõudis siis tibin oma kohale – kenasti Aadami ja Kaarli-Villemi vahele, aga sai Kangru, mitte Sepa või Treiali tibinaks. Kuid – vara pole kuhugi panna. Natuke lõuna pool paistis vana maakividest maja. Tibin läks nõu küsima. Jutukas tädi, kes seal elas, rääkis talle pikalt sellest, kuidas vana koolimaja sein praguneb ja kuidas talle kaela kukub ja kuidas ta seal sees surma saada ei taha ja kuidas talle varsti uus elamine lubati orgunnida. Aga tibinat huvitas hoopis vana reeper sealsamas maja seinas. Selle otsa peal oli veel üks arv, küll halvasti loetav, aga siiski.
Tibin pani kõigepealt kummalegi koordinaadile ühe minuti otsa. Siis lahutas reeperilt leitus arvust 62 ja jagas kümnega, sai põhjalaiuse sekundid. Lahutas reeperilt saadud arvust 78 ja jagas kümnega – sai idapikkuse sekundid. Istus tee äärde maha ja nautis rahuolevalt vaadet.
Vahemaad (v.a. viimane lõik) on pikemad kui lubatud 2 km, lumi võib segada ainult reeperi juures. Taasta aardekarbi maskeering hoolikalt, nii, et ta välja ei paistaks. Ja suhtu reeperivalvurisse heatahtlikult, ta ei ole mängus osaline.
Vihje: Saab nii, saab naa. Lõpp: 3
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 87/801 |
![]() |
Muu | 58° 52.0900' 26° 36.0900' |
Aarde sildid:
välimõistatus (2), pikem_matk(>1km) (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3B6XC
Logiteadete statistika:
81 (91,0%)
8
3
5
1
0
0
Kokku: 98
Seda tipsut sai pikalt taga aetud. Nüüd sai linnuke võrku püütud. Oli teine küll täiesti läbimärg, aga suure hädaga said nimed logiraamatusse. Aitäh!
Taas üks nendest kus Liis kapsas ees pika sammuga aaret avama ja oh seda aroomi mis sealt purgist välja hüppas. Tundus et selle tibina parim enne oli pisut over due. Aga kui see kõrvale jätta oli nimitegelane ilusti presenteeriud ja nimed said kirja. Aitähhid
Eile õhtul teatas Andrus, et mis me sellest kollasest tibinast ikka juba kolmandat suve vahime. Ja siis ma hakkasin süvenenult arvudega leiutama kuniks jõudsime sobiva idapikkusega õigele objektile. Ja täna siis kohapeal pikemat aega numbrite timmimist siia-sinna ja lõpus saabus suur deja-vu tunne. Aitäh!
Tibina aarde kirjelduses on koht, kus Tibin vaatab kaunist vaadet... Mul oli kogu aeg kuskil kuklasopis üks mälupilt siinse kandi kena vaatega kohast (naudi vaadet, öeldi), aga kirvetama ka ei tahtnud minna. Et äkki pole koht ikkagi õige koht. Saigi siis pusitud, mitmete inimeste käest vihjeid küsitud. Sai siis numbreid muditud natuke nagu üks eelnev logi tabavalt soovitab. Aare paljastuski kohas, millele olin kogu aeg mõelnud, aga kuhu niisama õnne peale otsima ei mallanud minna. Lõpuks oleks võinud ju sisemist häält rohkem kuulata. Aga muidugi kena koht. See koolimaja meeldis mulle väga! See oli ehk kaunim osa tänasest päevast traktil Sadala-Salla-Rakke-Tooma pohlaväljad ja siis tagasi Jõgeval. Aitäh kõigile kaasaelajatele!
Kuigi sai koha peal andmeid kogutud ja arvutusi tehtud, ei õnnestunud mingit loogilist punkti kätte saada. Eks siis sai varemleidja abil tädi juurde edasi mindud. Kodus ei tundunud olevat, tegin tiiru ümber maja ning leidsin vajaliku arvuga reeperi üles. Uued arvutused oli oluliselt palju lubavamad ning sai saadud koordinaatidele mindud. Sel korral oli kõik õige ja saigi nime kirja panna.
Aitäh aarde eest!
Kunagi aastaid tagasi tibin ei paljastanud ennast mulle. Juba siis olime õiges vahepunktis, aga peenhäälestus jäi tegemata. Pidevalt saadeti põllule. Täna teel Tiuxu hooldama tulime uuesti Tibinale külla. Olime vanemad ja kogenumad, enam ei lennanud nii uljalt peale. Saime alternatiivse tulemi, mida siiski pidi veidi mudima. Uhh kui tore tunne oli näha rohelist kontrolli. Ammu häirinud täpp kaardil lahendatud!
Tibin ise oli veidi niiskunud. Doktor catiberg väitis, et see paraneb ise ära. Nautisime vaadet, aga mitte väga kaua, et mitte liialt tähelepanu tekitada. Sõitsime edasi uute võitude poole. Aitäh!
Mul olid vanad koordinaadid kenasti paigas juba väga pikka aega, kuid nüüd, kui lõpuks lähikonda asja oli, tuli kõik algusest peale uuesti läbi lahendada. Seiklushimulise Tibina jälgedes sai kenasti jutuka mammini jõutud, kuid seal toimus paras segadus selle kahtlase arvuga, mis õnneks väikse müksamise abil siiski ka paika loksus ja üsna selge sihtkoha kaardile andis.
Täna oli lihtsalt kiire peatus, teel luisuni.
Tänan peitmast.
11 ja pool aastat aardekarpi kandnud puu on arhiivi pandud. Sellega seoses kolis ka Tibin uude kohta, natuke paremat vaadet vaatama. Ja jäi selle käigus jupp maad pisemaks ka, kohe peaaegu mikroks. Nii et kel vanad koordinaadid sahtlis, siis sorry, tuleb uued arvutada ja siis vaateid vaatama sõita. Muu endine (k.a. sabatants GCs, et aare ikka koššer oleks).
Endal jäi aega napiks,et riukalik mõistatus kodutööna ette valmistada.Sellevõrra olid teised tublimad.Kohapeal oli selline klassikaline lahendusviis aarde peitmiseks.Aitüma
Kui juba siiakanti tulek, siis sai kodus natuke eeltööd tehtud, et õues kiiremini läheks. Täitsa lõbus oli neid kaarte uurida ja ka muidu kaasaegsete vahenditega kirjutuslaua tagant laia maailma uudistada. Eks numbritega pusimist natuke oli, aga saime Palangu sõnamängust end läbi surutud ja täna maandusime juba otse vahepunktis. Siin oli kõige teravam silm Salmel. Kui meie plaanisime juba ringiratast ümber maja joosta, siis tema küsis, kuhu me nüüd läheme, sest tal otsitav kohe leitud. Eks siis vaatasime ka asja üle, jõudsime ühele meelele, mis numbreid me seal näha võisime ja istusime autosse arvutama. Esimene vastus tahtis meid valesse suunda saata, kui saime kiirelt õige numbri paika ja nagu niuhti jõudsime aardekarbini. Aitäh piirkonda tutvustamast!
Kunagi väga ammu proovisin seda segast värki lahendada ja märkisin mingi koha oma kaardile. Ei jää see kant minu käiguteedele. Täna peale Kalevipoja luisu vaatamist tulin spetsiaalselt uurima. Ei olnud minu märgitud koht aga ka mitte väga kaugel. Aitäh!
Ainus aare, mis jääb kodu lähedale. Kuigi oli pime, leidsin aarde kiirelt. Aitäh peitjale! Kindlasti võiks Sadala lähedal veel olla aardeid :)
Terve teekonna, mis oli umbes 100 km pikk lahistas vihma sadada. Kui aarde juurde jõudsime tuli päike pilve tagant välja. Geopäev sai alata. Nopitud. Tänan.
Selle aarde leidmisel jättis algklassi matemaatika soovida ja olin teinud mitu näpukat oma arvutustes. Seetõttu sattusin vahepunktiga üsna valesse kohta kuigi kaardi järgi nagu paljulubav. Tänu vihjeke sain aga edasi lõpuni.
Kuidas ei tahtnud sellele aardele alla vanduda. Olime juba ükskord siin pilte teinud aga jõudsime enne uuesti siia, kui nendega tegeleda sai. Täna kulutasime veel tunde. Hakkasime lahendama tagant poolt. Jõudsime näha mitmeid reepreid, saada teada külapoest veel ühe koolimaja asukohast, mida aga ei leidnud ,oli aare ja selle jaoks vajalikke numbreid. Peitja käest sai veidi infot nuiatud ja tänu sellele saime ka teada, et meie geosõbrad viibivad läheduses,tänud selle eest üle kõige,meil oli superjaaniõhtu. Tänud ka aarde eest,mida lahendades sai igasuguseid emotsioone tunda.
Kirjeldus on vahva ja kõiksugu asju sai seal ritta aetud või arvutatud. Aega kulus üksjagu aga mul puudus kannatus ja nii me siis lõpuks ära tulimegi, et asi jäi kuidagi poolikuks. Puhanud peaga järgmisel hommikul sai Margus muidugi geokontrolli roheliseks. Järgmisel korral siis noppimise vaev.
Miskit arvutasime, aga sellest jäi väheseks.Maakivist hooneid leidsime mitu, aga silmnägemine vedas alt ja reeperit ei märganud ühelgi. Jääb ootele.
Need tüdrukute mõtted on õige keerulised, katsu sa neist aru saada. Ei saagi. Nii tuleb kasutada alternatiivseid meetodeid. Mitte et ma nüüd ise ka aru sain, mis siia kirjutasin. Tänud peitjale aarde eest.
Lahendus oli ammu olemas, aga täna sai lõpuks karbi kätte.Teiselpool teed kõrgus võimas kanepipõld mis oli veel koristamata.
Kunagi kui postkast veel alles oli, proovisin seda välja arvutada, aga teguritest jäi puudu. Nüüd sai kodutöö ilusti tehtud, ainult noppimise vaev.
Siin sai ikka üksjagu pusitud ning kirutud, aga hakkama saime, tänud.
Kui Tartus olles Kristjanilt küsisin, et kuhu suuna võtame, siis nimetas ta just selle aarde. Olles mõni nädal tagasi siin sinise näoga jäänud, lootis ta seekord abiväele. Eks kaks pead on ikka kaks pead. Arvutused saime alguses ilusti tehtud ning kaardilt nägi potentsiaalse järgmise hoone ka ära. Selle juures oli aga korralik nõgese võsa. Õnneks saime natukese abiga lõpus nimed kirja. Aitäh!
Proovisin sellega jooksvalt hakkama saada. Mõni idee tekkis, aga tundub, et mitte piisavalt hea.
Mingi asukoht oli mul kodus kaarditööna välja vaadatud. Ega eriti ei uskunud, et õige asi on, sest teate küll neid Palangu aardeid, alati on lõpuni ebalev olek ja pärast on tunne suus, et kas sul lihtsalt joppas, et aardele näpud taha said, või tunne, et peitja mängib sinuga, mitte sina tema aardega. Igaljuhul oli mul ühe maakividest hoone koordinaadid olemas ja tulin täna seda asja kontrollima. Naabrivalvele üldse ei meeldinud, et ma tsikliga sõidan, seega edasine kulges kõrvulukustava kisa saatel.
Reeper, seinapragu, tundub nagu õige koht. Njaa, number võib olla ka nii ja naa. Võtame kõigepealt nii... Ei, siin ei saa, kisa on talumatu ja ei tea ka, kas kisajad pole minuni veel jõudnud arguse või füüsiliste tõkete tõttu. Seega tegin reeperist lähivõtted ja sõitsin eemale mõtisklema. Nii - geokontroll ei nõustu. Võtame naa. Ikka mitte, polegi loogiline. 4% telefoni akut. Oot kuidas see nüüd juhtus? Kiirelt vaja mingit plaani, enne kui mahl otsa saab. Kõne Palangule vahetult enne sündsa kõne tegemise aja lõppu: "Kuule, ei lähe roheliseks, kas on nii või on naa?" Pidi hoopis too olema. Ok, tänud. Ei, ei ole too ka. Piiiiiip. "Phone will shut down after 30 seconds". Keskmisest pikem mõttepaus. Et mida ma siis nüüd teen? Olen kuskil kummalises kohas, aare ei ole ilmselt kaugel aga ei tea kus ja helistada ka enam ei saa. Üks aare on tänaseks veel planeeritud aga selle asukoht on lenksu küljes gepsus olemas, sellega pole vast probleemi. Keerasin nina sinna kuhu reeper näitas... nii, kui ma oleksin Palang, siis kuhu ma selle aarde peidaksin... Sinna? Miskit justkui riivas silma. Tibina uus kodu.
Paar tundi hiljem, kui telefon oli elule turgutatud, sain peitja sõnumi teatega, et nii on siiski õige. Ka vea olemus jõudis nüüd kohale. Tänud ajju pugemast.
Vat-vat. No-noh. Ja-jah. Nii härga täis ma pole nigu sookoll. Kõrvulukustavast me küll üldse ei räägi, õmblusmasinamootoriga surugaasiskooda kulgeb pea sama tasaselt kui elektritesla :P Ega muidu vast teakski, aga jalakäijate ja jalgratturite võpatuste põhjal umbes 3 meetri kaugusele joonistatud ülekäigurajal võib oletada.
Kaarditööd ma pikapeale servast juba mõistan kah ja täiesti õiges kohas reeperijahil käisin tegelikult tegelikult täitsa ammu-ammu. Ent tagasi hoidis (Rootsi-aegne?) lukustamata jalgratas, mis oli toona just selle kõige tõenäolisema otsa otsa pargitud. Inimest ligi ei paistnud, aga vehkat tegin ikkagi ruttu - no ei lähe niimoodi üksildases kohas võõra (antiik-)vara ligi ju!
Kaks aastat jäi pausi, kui mitte kolm isegi. Aga lõpuks saabus aeg kui tibinatäpp lähipiirkonna ainsa kollase majakana säras ja enam kõrvale ei kannatanud vaadata. Läksin vargsi uuele katsele. Sellesama tasasel susinal nohiseva skoodaga muidugi. Tänagi võis territooriumil aktiivse tegevuse märke märgata, kuid vähemasti mitte mind enim intrigeerivas tsoonis. Kõige kuumemal südapäeva siesta ajal õnnestus klõps telefoni sisse püüda ning pärast autos see lahti deshifreerida. Sealt edasi oli juba puhas delo tehniki, ei miskit mugumuret enam. Kõik, mis leiuks tarvis, on tänaseni tibins-tobins heas korras. Aitüma muidugi, peamiselt mõistatuse eest, aga tibake rohelise täpi eest kah! Nõme nõgesevõsa on nõrkadele muide, sandaalides maastik kaks-null tuli täna täitsa ilma hammustamiseta kätte, tuleb lihtsalt õige nurga all tibinasamme astuda :o)
No eks nende tibinate (tsikkide, piffide ja näkkidega ka) on ikka nii, et kunagi ei tea, kas saad või ei saa, aardekarbi kätte siis. Täpselt nii oli ka selle tibinaga siin. Vaatad talle otsa, CV on muljetavaldav aga samas on seal sees ka mitu kahtlast lünka, kus me mõistus kokku jooksis. A ega's midagi, hakkasime teda otsast analüüsima ning tõesti-tõesti mingi täitsa pädeva tulemuse saime kätte. Tasus kontrollida. Kontrolli tulemusena jõudsime täitsa selle õige maakivist hooneni ning ka reeper oli täitsa olemas. Kui olime vajaliku info kätte saanud ja eemaldusime, siis nägime, et peremees tuli nurga tagant piiluma. Me olime aga juba autos ja liikusime edasi, ei jäänud juttu ajama.
Kui me aga võtsime siis ka uue info arvesse, olime päris üllatunud, et laksust saime õige tulemuse ja võisimegi logima minna.
Tuleb oma hinnagutes korrektuurid teha - kõik tibinad pole ühtigi nii hullud ja vahel võib täitsa üllatuda, nagu näiteks selle kandi tibinaga! :) Täname ekskursiooni ja aarde eest!
Saab nii,saab naa.Meie valisime naa variandi.Suuna saime õige aga kaugus oli tiba vale aga karp jalutas meile rõõmsalt vastu.Panime teise arvatavasse kohta tagasi ja lugesime sõnad peale,et kui ta omapead jalutab võib auto alla jääda.Loodame,et püsib kodus.Tänud peitjale.
Tuulasime tükk aega maastikul 3.0 ja lootus hakkas kaduma. Lõpuks leidsime pragunenud karbi maastikult 1.0 Tänan.
Esimese hooga andis seda juttu lugeda, aga kui lähemalt vaadata, siis tibiseb kokku küll. Lõpus paistis, et tibinal oli pikast külastuspausist juba nii igav hakanud, et tahtis ise vastu tulema hakata - hakkas teine juba kaugemalt silma. Tegin siis pika pai ja panin (loodetavasti õigesse) pessa tagasi - maskeering tekiks peale.
Linnutaja aarde juures sain geopäeva lõppu nõudva kõne ning asusin koduteele, kus ootamatud külalised kannatamatult ootasid. Korraks peatusin siiski Tibina juures, et vähemalt alguses vajalik kirja panna. Saadud tulemusega tegin hiljem ka vajalikud arvutused, kuid need lõppesid jonnakalt metsalagendikul, kuhu kohe päris kindlasti pole mõistlik minna. Eks kunagi tuleb uuesti pureda seda aardekest.
Saab nii, saab naa.. kui tervet rehkendust ei oska, tee pool, aga tee hästi..
Nagu tavaks on saanud, loed peitja aardekirjelduse läbi.. möhh? Ja loed veel ja siis hakkad aru saama..
Külatädid on tavaliselt jutukad jah, neid tähelepanelikult kuulates võib huvitavaid asju teada saada, vahel on Matist ja Siimust ka abi, Villemist rääkimata. Külarahva lugude kuulamiseks seekord siiski pikemalt ei peatunud, kiirustasime tibinat otsima. Täname!
Mingi hetk peatati auto ja peksti otsima. Ma vahtisin pikalt valedesse kohtadesse. Kaupo pidi ikka lõpu ka ise ära vormistama.
Tänud.
Päeva 20. aare. Sõitsime lõppu ja panime nimed kirja, vahelduseks hea kiire leid. Mõistatus sai arvutis lahendatud, kas ka abi vajasin, enam ei mäleta. Kunagi sai aardeotsingusse pandud kõik leimdata aarded ning siis purema hakatud. Mingi hunnik sai nii tehtud ja nüüd üritan kõik uued jooksvalt ära teha.
Kodutöö oli reeperini tehtud. Nüüd siis tahtsin selle reeperi oma silmaga üle vaadata. Tegin tiiru majale peale, nägin magavat musta kassi, siis ka reeperit ja numbreid. Tegin arvutused ja karp peitiski end saadud koordinaatidel. Tänud, täitsa lahe mõistatus.
Nõnna. Kirjakast mõistatusest välja toimetatud - puhaku ta rahus. Muu endine.
Kantküla kirjakast on likvideeritud ja kirjeldusele vastaval viisil pole aare enam leitav. Logi sai kirja varemleidja abil. Lõpus vedeles karp tagurpidi maas, lahkudes taastasin maskeeringu. Tänud!
Ahjaa, Sadalast välja sõites nägin kaugelt teeäärse põllu peal rahvahulka. Mõtlesin, et nüüd kohe satun küll kuhugi külapulma kontvõõraks, aga tegelikult oli tegu hoopis topiste ja muinasjutupõlluga. Kes sinna kanti satub, heitke kindlasti pilk peale!
Selle aarde saaga on siis ka nüüd läbi saanud. Algaja peitjana vaatasin kord kirjeldust, nõustusin, et vanad kaardid on väga vahvad asjad, aga millestki rohkemast aru ei saanud. Kogemuse kasvades ja rohkem sealkandis liikudes sai tibin ikka põhjalikumalt käsile võetud. Katsetasin kombineeritud lähenemisviisi tänapäeva moodsast tehnoloogiast, vanadest kaartidest ja kohapeal andmete kogumisest. Kui rohelist tuld ei antud ega antud, lisasin detektiivitöö logide süvaanalüüsi näol ja kirvetamise. Kohapeal sai käidud üht maakivist hoonet uurimas, aga ühiselt otsustasime, et see on ikka hoopis rohkem ait kui kunagine koolimaja. Lõpuks saadud roheline tuli oli ausalt öeldes pime juhus ja reeprini me ei jõudnudki. Loogika oli mingis osas ikka õige, ainult lähenesin asjale veidi teisest küljest. Täna siis käisime ja vormistasime leiu ära. Vaate üle ei saa kurta, aga tegelikult tahaksin ma väga teada, mismoodi see asi siis tegelikult lahenduma oleks pidanud. Kui peitja on nii lahke, siis võib mind privaatsõnumiga valgustada. Aitäh ka muidugi, see tibin pakkus tükiks ajaks meelelahutust. Lisaks tundus, et logimiselt ära sõites möödusime lõpuks ka õigest koolimajast.
Minu osa selle mõistatuse lahendamisel oli see, et valisin Mihkli reisiseltsiliseks :) Tänud Mihklile :) Siit algas meie tänane draivinnide päev.
See aare on hea näide sellest, et igal aardel on oma aeg. Olin varem püüdnud tulutult mõistatust lahendada, kuid ühel päeval tegin gp lehe lahti ja lahendus lihtsalt kargas mulle näkku :) Kiire draivinn aare. Aitäh!
Kodutööna olin street view-ga natukene ringi sõitnud aga kõike vajalikku ei saanud kätte. Sestap märkisin mõistatusele juurde, et vajab välitööd. Vahepeal ilmnes aga võimalus seda aaret sootuks lihtsasti lahendada. Proovisin küll vältida seda varianti aga kiusatus sai minust võitu. Konteineril puudus maskeering aga ei usu, et see mõjutab aarde eksistentsi. Aitäh!
Kuni reeperini sai eeltöö kodus enamvähem ära tehtud, st mul oli päris tugev tunne selle kohta, kus reeper olema peaks. Kui siis sai sinna põrutatud ja maja ees auto seisma pandud, selgus, et reeperivalvurist rääkivad jutud on täiesti tõsi - valvur olemas. Aga lahke ja lubas küll turistidel oma õue peal tuuritada. Rääkis, et ta ise ei leia internetist üldse tolle koolimaja kohta andmeid ega pilte, aga inimesi ikka käib vaatamas, kes seda koolimaja teavad ja reeper pakub päris mitmetele huvi.
Igatahes kui number oli leitud ja arvutused ka jumala (ja mobla kalkulaatori) abiga tehtud, siis geokontroll mulle siiski rohelist värvi näidata ei tahtnud. Ja koht oli ka veidi teine kui ma olin aarde kirjelduses leiduvate vihjete järgi arvanud. Arvutasin siis veel paar korda üle, aga sama tulemus. Katkusin natuke aega juukseid, et kuidas ometi võimalik, et ma lihtsat aritmeetikat kalkulaatoriga õigesti ei arvuta. Käisime kord veel reeperit piilumas - ei midagi. Siis plahvatas - sekundid arvutasin välja, aga minutid tuleb ju ka õigeks saada... Uhh, õnneks ei kulunud kaua, kui seegi õnnestus ja geokontroll ka halastas.
Lõpp-punktis läks juba üsna kiirelt.
Kuna konteineril ei seisnud kaas peal, vahetasin konteineri välja ja tõstsin kogu sisu ringi. Lisaks vahetasin välja ka logiraamatu ümber oleva minigrip kilekoti. Aardesse jäänud kott on tegelikult pärit Aga kuidas? aardest :)
Tibinad vajavad ikka tegelemist ja käimist. Temakesegagi siin sai tegeletud. Numbrid algkoordinaatidel märkisin üles kunagi eelmisel aastal. Siis aga jäi meie suhe kuidagi soiku. Uuendasin seda alles paar nädalat tagasi ja käisin siis külaski tal. Leidsin reeperi aga saadud numbritega midagi mõistliku, mis geokontrolli roheliseks värviks, peale ei osanud hakata. Sai isegi tema isale kirjutatud ja küsitud, et kas olen õiges kohas ja kas leitud numbrid on õiged. Selgus, et kõik on nii nagu peab ja isegi näpunäited koos õnnistustega iseseisvaks eluks sain kaasa :)
Veidi sobitamist ja tõdemist, et iga sõna ning sõnadepaar antud loos on tähtsad, käisin täna tal külas. Ei saaks öelda, et see lugu väga keeruline oleks olnud - lihtsalt järjekindlust ja pisuke käimist (sõitmist) oli vaja.
Tänud aarde eest! Jätsin aardesse peotäie klaaskuule. Ei võtnud midagi.
Mõistatus lahenes mitmes etapis ja kaua aega tagasi. Niisama siit mööda sõitma ei satu, seepärast tuli plaani võtta. Autoga aarde poole keerates paelus mind nõlvalt avanev vaade taamal paistavale sinetavale mäele. Tegin ühe tiiru ümber peiduka, kuid esialgu ei jäänud midagi silma. Tulin mõttele, et mul jääb pikkusest 5 cm puudu. Tarisin autost abivahendi välja aga seekord oli abivahendi omanik kaasas. Kiirelt käis uks lahti ja vabanduste saatel pidin abivahendi tagasi viima, enne olin muidugi jõudnud veenduda, et peidukas on tühi. Järgmisel ringil jäi juba aare ise silma ja täitsa jalad maast sain kätte. Aitäh.
Laiuselt tulles vaatasime Tibina ka üle. Kuidas sa, Inga, ta NII kõrgele ulatasid panna? :) Koukisin ta välja ja viisin teisele poole algsele kohale tagasi, seal on tiba madalamal, mina saan jalad maas :)
Nii nunnu mõistatus. :) Tibidele mõeldud.
Aardekarbi leidsin maast ning pärast peitjaga konsulteerimist paigaldasin selle omale kohale. Aitäh.
Höhöhöö tibin, küll me su järgmisel korral kätte saame, eesli juba leidsime.
Seisime mullu sügisel tuttaval-armsal teelahkmel – kohalikus rahvamajas on ju tihti toredad peod! – ja kirjutasime kõik numbrid truult üles. Küllaps siis kunagi kukalt kratsime ja nuputame. Ikkagi esimene ja nii aukartust äratav mõistatusaare, ei saa ju kohe tormata...kuigi näpus olnud Torma valla pastakal oli kiri „Tormakat uut aastat!”. Küllap on vana pastakas:)
Läksime siis koduteel möödaminnes igikohalik Luule juurde kuumale teele ja soojadele saiakestele. See va Pedja jõe silla aare oli kodust käima läinud ning tema otsimine-ootamine ja külaskäikude jahtimine jahutas tibake maha.
No rääkisime siis Luulele Tibinast, vanast koolimajast, reeperist, isegi eeslist. Küllap sai Aadamist, Kangrust ja Sepastki räägitud. Luule teadis hetkega, kuhu peame oma soojad ninad ja kaneelisaiast täiskõhud vedama.
Oma elu esimese reeperiga tutvust teinud jäi ikka kuidagi tunne, et Tibina leidmiseks on veel palju mõistatada ja Kantkülaski peab käima ja mõnus soe on olla ja tibab vist ka tibake ning üldse hakkab justkui juba maa külmuma ja kärss kärna minema... Nii jäi Tibin riiulisse. Kuni tänaseni, kui ta jälle teele jäädes meelde tuli ja tärkav kevad äkki meeled valgustas. Nii lihtne! Oleks võinud ikka tookord tiba mõelda - no mida tibid!
Mnjah, saab nii, saab naa, saab kolmandatki moodi:)
Tibin on tiben-toben.
Suurim tänu, peitja! Nüüd on julgust edaspidigi pusletükile vajutada, et tibake oma halle ajurakukesi liigutada.
Algus läks ju hästi, tundus et saame küsimustest aru ja omandasime paberitele numbreid, arvutasime ja kus siis läks "tibitamiseks" lahti. Numbrites pooleldi kindlad põrutasime otse kellegi hoovistki läbi, õnneks oli hetkel seal aeg seiskunud. Siis proovisime suulist pärimust. See oli aga kustunud, järgmise suulise pärimuse kandjaga suutsin mina taaskord tõestada, et mina mehena ikka kuidagi naiste jutust ikka aru ei saa. Terminid põhi lõuna, ülesse alla, meri järv - need põrkasid justkui info marsi ja veenuse vahel. Lõpuks põrutasime peaaegu kirvega, või noh õieti kirvepeaga, sest karp pudenes viimasest vaatamisväärseks kohaks peetud kohast alla.
Ei nii, ei naa, mu südant
võita nii sa küll ei saa,
eks elust õppinud olen ma ju mõndagi,
näinud taevast, näinud maad.
Kogu selle tibina mula peale saime ikkagi valed koordinaadid. Krista aitas veidi ja oma osa oli ka õnnel. Ilmselt see, et pooled vajalikud asjad koju maha jäid, aitas aardeleidudele kõvasti kaasa. Nõuame vahepunkti geokontrolli! :)
Oehhh, no andis ikka ragistada. Mina andsin juba alla, ega teisedki sellest kaugel polnud. Olime juba käega löömas kui veel viimast korda proovisime... ja katse viis skoorimiseni.
Täname!
Tore, et aaretel on mõnikord ka vihjed... Tegin siis kõigepealt nii, et ükskord ammu ja õhtul, kui Tartust tulin sõitsin Kantküla ja Sadala kaudu ning kirjutasin kõik ülesse, mis nägin ning sõitsin edasi. Panin siis kirjutatu võrrandisse, tulemus tuli selline natuke imelik... Proovisin siis naamoodi, panin geograafia ja erinevad ajalood kokku, tulemus ei olnudki väga erinev eelmisest tulemusest. Jäi külastusaega ootama, sattus ühte koos Kristaga plaanitud pühapäevasesse kenasse geotuuri. Eeltööna saadud objekt oligi õige aga no see reeper... seal ei saa küll mingi nii ja naa variandiga hakkama vaid jällegi ainult võrrandiga võib võimalustehulga välja arvutada... proovisime seal neid variante päris palju aga kõik olid sellised millel ei olnud ajalooga mingit pistmist. Midagi oli väga valesti aga mis...? Süvenesime siis ikkagi ainult ajaloosse ja seal ta oligi peaaegu-Reinol. Peitjale nii aitäh, naa tänud!
Olen nõus, et vanu kaarte on tore kaeda. Helduril oli varemast ajast esimene koht üle vaadatud. Aga nagu peitja ütleb, saab nii, saab naa. Mingil hetkel läks õues aina külmemaks ja tundus, et tollel tibinal oli sooja tekitamiseks lisa vaja. Siis saigi natuke lisa otsitud. Nõnda need nimedki raamatusse kirja said. Päev hiljem pärast leidu varemleidnuga muljetades, ilmnes eriti huvitav lahenduse käik. Vot siis jah, saab nii ja saab naa. Tänud peitjale.
Kunagi hiiglama ammu püüdsin seda lahendada, aga geokontroll minuga ei nõustunud. Nüüd läks miskeid aastaid mööda ja mõtlesin, et proovin jälle... ja jälle sain täpselt samad tulemused, mis eelmisel korral. Siis lugesin kirjeldust ja hakkasin veidi tulemust paremaks sättima - no ja lõpuks nägin rohelise ära. Kohapeal läks juba kiiresti, aitähhid!
No lõpuks olen mina ka siin tagasi. Kunagi 2014 sai kõik andmed ilusti kokku korjatud, kõik vajalikud arvud olid õiged, kuid olin noorem ja rumalam ning ei osanud matemaatikat nii hästi. Sai lubatud Hannesele, et tulen kindlasti tagasi. Nüüd siis sai lõpuks ära tehtud. Aardega kõik korras, ainult, et asetses maa peal, lageda taeva all! Kuigi Anne ei tahtnud autost vihma kätte tulla, siis sain ta ikkagi välja, et konteiner samasse kohta peidikusse asetada, kus tema ta varem leidnud oli. Lisasin natuke maskeeringut, et kindlalt omal kohal oleks. Tänud peitjale!
Sai mööda sõidetud ning Kantkülast puuduolevad andmed hangitud ja ka Sadala teelahkmel, kas siis juba olemasolevad või aimatavad andmed üle kontrollitud. Rohkem ei hakanud täna pimedas toimetama. Huvitav, sügis on alles mõne päeva pärast aga juba kell 20.00 on üsna pime?
Selle aarde otsimist sai alustatud juba mõnda aega tagasi. Alustasin andmete kogumisega, siis jälle ei sattunud siiakanti. Kuna tegemist oli minu esimeste koordinaatide arvutamisega, siis viimase hetkeni ei olnud kindel, kas olin arvutused õigesti teinud. Seda suurem oli rõõm ... Aitäh geopeitjatele, kes aitavad rõõmu tunda väikestest asjadest. EV, J teise teritaja teisele sõbraks.
Tibina tervis heas seisus. Panin tagasi peidikusse nii hästi kui sain. Lohutan end sellega, et nurka oli ennegi näha. Aitäh peitjale.
Ära kurda Tibin ja tema omanik, mina ikka tulen külla, tiba kaugel olid lihtsalt. Mul oli pool-kodutööd tehtud, reeperi juurde jõudsin ilusti. Sain just vajaliku numbri kui välja ilmus ilus mustavalge kirju kiisu, siis põõsad krabisesid imelikult ja ohsaa, 5 imeväikest karvapalli vudis veel kohale. Pakkusin teisi ka aardeomanikule, üks oli eriti nummi, selline pikakarvaline kiisuke...
Ehh, mina ja matemaatika, no sain ikka kuidagi lähemale mitmel katsel kui algse kahtlase 8km. Hakkasin siis sõitma soovitatud suunas ja no nii tugevalt polnud ma veel selle auto pidureid testinud kui nüüd, sest teeääres seisis EESEL, jah lugesite õieti küll! Seisis ja jõllas, ütlesin, et keera ja kohe poseeris, täitsa eesti keelest sai aru, tegin tast mitu pilti kohe, äge oli. Aarde sain ka kätte. Tänud suured sulle peitja, et siia juhatasid, mõnus pusserdamisaare, mulle meeldis.
Moorits üles leitud, käisin Tibinal ka külas. Kõik nagu vanasti, vaid reeperi loetavus aina kahaneb, varsti hakkab pimedate kirja meenutama juba. Ja peitmise ajal seal olnud peenar? on asendunud muruga. Ilus on seal endiselt - vaade voorelaelt avar, Reastvere linnamäele tekkinud uus võimas kiik, põllud paljad ja mets veel värviline. Tibin vaid kurtis, et külas pole tal ammu käidud. Aga ta leidnud sealtkandist ühe uue tuttava, poolaka, Andrzej nimeks. Pidi huvitav poiss olema.
Vanas koolimajas oli elanud üks pere, kus isa oli olnud kõva töömees kolhoosis, roomiktraktori peal. Kui ta oli palunud maja jaoks materjali, et vaja uus ehitada, siis talle olevat öeldud, et sina ära muretse, sina ainult tööta, küll kolhoos muretseb ja ehitab, sina ainult tööta! Ja nii jäigi sellel perel uus maja saamata! Vestlesime kaua sea, leidsime ka kõik numbrid, kuid ....Teeme natuke kodutööd. Pagan küll kui lihtne! Inimene peaks ikka oskama arvutit kasutada aga näed ... Lähen tagasi, viin külakosti!
Kunagi ammu viskasin selle aarde nurka, sest kirjeldusega ei osanud midagi tarka peale hakata. Vahepeal aga tekkis mõtteid ja täna sai kohale veeretud. Nullis leidsime vajalikud arvud ja tegime arvutused. Veidi oli küll segadust, et kuidas saadud arve interpreteerida. Edasi suundusime postkasti otsima. Saime ka sealt puuduolevad numbrid saime mingi koordinaadi, mis näitas väga kahtlasse kohta. Parandasime ühte numbrit ja saime märksa loogilisema koha. Esimest teed mööda sõites sattusime otse ehitusplatsile. Kohalik mammi teadis rääkida, et paar kuud tagasi läks jah sealtkaudu tee, aga enam ei soovitanud meil minna. Järgisime siis soovitust ja otsisime teise tee. Kohapeal oli esialgu hämming. Null näitas keset teed ja reeperist ei haisugi. Kõrval oli maakivist kelder, aga koolimajaks see kuidagi ei kvalifitseerunud. Lõpuks helistasin peitjale, et asjasse selgust saada. Ega ma täpselt ei osanud ka oma asukohta telefoneerida, pole ju kohalik ega sealse teedevõrgustikuga eriti kursis. Aga mingi kirjelduse siiski sain. Proovisin siis seda loodusse interpreteerida. Mingil hetkel tundus, et olen liiga kaugel ja keerasin otsa ringi. Otsisin ka mainitud kosilasi, mõnda GPS isegi tundis. Järsku oli ootamatult ka vana koolimaja tee ääres. Äkkpidurdus ja reeperit otsima. Veidi nuputamist, et mis numbrid need täpselt on, ja taas arvutama. Esimese hooga näitas koordinaat taas põlla pääle. Ja jutuga ka hästi ei klappinud. Korrigeerisin siis minutit ja asi läks tunduvalt paremaks. Suundusin kohale ja oh häda - taas käseb põllu peale minna. Õnneks oli teisel pool teed loogiline koht ja väikese otsimise järel tuli ka aare välja. Aitäh peitjale.
Kuskil siinkandis hakkas mul mingi radar tööle. ;) Et kas mitte üks Tibin siinsamas peaaegu ei toimetanud? Uurisin-puurisin siis oma tarka kaustikut, on ju minulgi see olemas, isegi... Ja leidsingi, et olen Tibina peiduka ju kunagi väga ammmu välja nuuskinud. Kuidas... ausalt, enam ei mäletagi. :/ Mäletan vanu kaarte ja kaarte... ja veel kaarte.
Nüüd aga toksisime koordinaadid gepsu ja sõitsime kohale. Vaatasin siia ja sinna ja pisut tundus vale olevat. Siiski oli tark uurida, mida koordinaatidelt siis ka ikka leida võiks. No jah... mida muud siis, kui aarde. :D Eh, on vast Tibin. Oma varanduse sinna siis sättinud hoopis.
Aitäh aarde eest! Ma mäletan, et mul oli üpris lõbus. :)
Aare korras!
Siin peab me töökas kollektiiv tegema sügava kummarduse Mentorile, kes oli kodutöö põhjalikult ette valmistanud. Piisas vaid koordinaatidele sõitmisest, õige objekti leidmisest ja logimisest. Tänud :)
Lõpust sõitsin enne nulli sõitmist mööda, teadmata, et seal lõpp on. Imestasin, et vaat-missugune väärikas asi on.
Mõistatus lahenes kiirelt ja nüüd tulin lõpus ka autost välja. Tänud!
Kodutöö oli korralik, aare leitud, maskeering paigaldatud. Võtsime ränduri. Aitäh!
Esmapilgul tundus ikka suht segane värk ja mõtlesin, et kui on öeldud, et saab ka naa... siis selle juurde jäingi. Tegelikult sai ikka päris palju seal tiirutatud, aga kruusateed ja kiired kurvid ju mulle meeldivadki... täitsa mõnus oli ja viimaks andis ka tibina varanatuke end ilusti kätte. Huvitav koht vaadata, eriti see ristmik, milleni jõudsin päris mitu korda, iga kord ainult erinevast suunast :P. Aitähh!
Siinkandis on mitu korda läbisõidul käidud. Eelmistel kordadel olid ühed ja teised numbrid ühte või teistpidi risti läinud. Viimase korra reeperipildist sai õige number kätte ja varsti geokontrolli roheliseks. Tänud peaaegu endanimelisse kohta juhatamast.
On asju mis kuuluvad mitte just lemmikute hulka Ja nii ka see aare. Täpi värvimiseks sobis, vabandame kaasgeopeiturite ees, keda ohtralt sai tülitatud. Kuna maskeeringut ei olnud, ei saanud ka midagi taastada. Mängu mitte-osaline oli samuti ilmselt uue eluaseme juba saanud.
2077.
No nii.. millest siis alustada... et ühest küljest olen ise loll ja teisest küljest ei saa ma aru selliste aarete sügavast mõttest (see teine võib muidugi tuleneda esimesest). Kokkuvõttes suutsin ma siin selle tibi asjus ringi tiirutada üle kahe tunni ja läbida peaaegu 40 km (tegelikult oleks vaja olnud kõvasti vähem muidugi). Selle aja jooksul õnnestus vähemalt 10 korda kohtuda ühe suure kollase kalluriga (või olin neid seal siis palju) ja viis korda politseibussiga, viimastel kordadel vaadati mind sellest juba veidi huvitatud pilkudega.
Tunnistan ausalt et ilma telefoniabita ei oleks ma seda lõppu leidnud, lihtsalt viskas üle juba. Ja kokkuvõte – kuigi leitud ta sai, siis ega ma selles mingit mõtet küll ei leidnud. Kui omaette eesmärk on mitmemõttelise ja max keeruka kirjelduse koostamine, siis võiks ju mingi sellise võistluse siin GP lehel välja kuulutada, prooviks isegi siis mingi panuse anda, et mida vähem leitakse seda parem aare. EVEJ.