Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Oli novembri lõpp. Lund veel maas ei olnud. Sel hommikul paistis isegi Päike. Hiljem muutus ilm küll sombuseks, vihmaseks ja kahel korral kärgatas isegi kõu. Sellest hoolimata tundus kogu maailm ümbritsetuna päikesekiirtest ja see paik meeldis talle. Isegi sedavõrd, et ta otsustaski sinna jääda.
Uduangerjas! See aare on pühendatud Sulle!
Meeldivat aardeleidu kõigile!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 58° 8.8930' 24° 55.8870' |
Aarde sildid:
soovitan (1), rattaga_raske (1), matkarada (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC38MQD
Logiteadete statistika:
151 (96,2%)
6
1
0
0
0
0
Kokku: 158
Kuna maa oli külmunud, sai see aare kenasti leitud! Läheduses oli palju koprajälgi, kuid uduangerjas veel peitis ennast. Aitäh peitjale!
Kui eelmine kord siin aaret otsimas käisime, oli pime ning hoolimata headest lampidest, jäime leiuta. Täna kui saabusime, tuli suurem sahmakas vihma, seega ootasime pisut, et see mööda lasta ning siis sukeldusime märga metsa objektile tööle. Ka täna poleerisime üsna samasid kohti, mis eelmisel korral ning topsi ei jäänud kuidagi silma või näppu, kui siis ühtäkki Anna silmas seda üsna hästi ümbrusesse sulanduvat konteinerit. Ilmselt ta väljanägemine on ka see põhjus, miks meil pimedas seda leida ei õnnestunud. Täname aarde eest!
Ilmselgelt viis otsem tee langile, kus võimalus peesitavaid uduangerjaid kohata. Trampisin hoolega, et nad teaksid uttu tõmmata. Siis pusklesin ojani. Vales kohas. Ja kohtasin kollaste põskedega uduangerjat, kes mind nähes graatsiliselt teisele poole oja liugles ja rohtu kadus. Sinna, kus paarikümne meetri pärast peab aare olema! Taandusin ja otsisin silla, kuna ma ei tahtnud angerjat matkida. Aardeni jõudes seda kollapõske õnneks uuesti ei trehvanud, aga keegi Colgate reklaamist oli siin küll puu ära märgistanud. Tegelikult olen siit ehk sadu kordi mööda käinud- 40aastat tagasi, kui Kurka oli põhiline ujumiskoht nõmmekatele. Ilus mets on see siiani. Aitäh vanu aegu meenutama panemast!
Ei jäänud siinkandis olles seegi aare võtmata. Olin midagi palju hullemat eeldanud, aga tegelikult tuli leid ruttu ja valutult.
Oleme seda aaret juba korduvalt kaardilt uurinud, aga ikka on see erinevatel põhjustel kõrvale jäänud. Täna lõpuks sai ta leitud ja logitud. Tänud!
Peale seda, kui olin järveveest kivi leidnud, olin ühe jutiga nõus veel ei tea mida tegema ja kuhu minema. Kahjuks tundsin peale seda võsakülastust, et tahaks väga tagasi järvevette - kus on mõnus jahe ja niiske ning tunne on puhtam ja putukavabam kui siin :D Aga logi loeb ka! Ja on logitud ja aitäh peitjat peitmast
Täna jõudsime lõpuks ka siia. Varem oleme liiga kaugeks hinnanud. Aitäh!
Ootasime, et temperatuurid läheks veidi koerasõbralikumaks ja sõitsime Kilingi-Nõmme väiksele aardejahile-jalutuskäigule. Alguses oli kõik tore, imeline mets ja rada läksid uduangerjani ja leidki tuli suuremate raskusteta. Aga tagasi autoni minek oli paras närvesööv jant, kuna koer otsustas vehkat teha. Jumal tänatud, et tal geps küljes ja töös oli, kuna ilma selleta ilmselt otsiksime tänaseni seda poolearust peni taga. Ja jumal tänatud, et ta jooksis jõe mitte suure tee poole. Igatahes peale edasi-tagasi autoga tiirutamist saime selle juhmi jooksiku poolpasasena autosse ja järgmisi aardeid sai ta läbi autoakna vaadata. Peitjale aitäh, ilma aardeta sellesse kenasse metsa poleks juhtunud!
Tänud peitjale. Kena veevulin taustaks oli hea logida. Kohalikuga kokku ei põrganud.
Paterdasin seal jõe ääres ringi , null nagu kirp kogu aeg asukohta vahetamas Hakkasin siis logisid lugema ja jõudes kohani , et ja siis juba aare näitaski ennast, tõstsin pilgu, et no kus ometi. Aga seal ta oligi , tõesti näitas. Tänud peitjale
Väga ilus koht aardele. Autoga sai päris ligi aga natuke sai ikka liigutada. Mõnus vee vulinat kuulata päikesepaistel.. Aare korras. Aitäh peitjale!
Kunagi ammu (logide järgi 4. aasta eest) sai siin pikalt otsitud, kuid otsitavat ei õnnestunud kuidagi tabada. Täna läks aga ruttu ning aare oli peatselt käes. Teel aardeni kohtasime vaskussi. Teel autosse korjasime mõned kukeseened ning kitsemamplid. Üks õueala + eratee märk oli ajaga teele tekkinud. (870) Aitäh! EVEJ
Alles nüüd ma taipasin, kes on Uduangerjas. See on see mees, kes seal majas elab. Autot tal pole, riideid ka eriti mitte. Päevinäinud alukad ainult, mis lühikeste pükste mõõdu välja annavad. Täitsa üksi elab ja jala käib, kurtis, et ükski naine ei taha talle sinna tulla. Vähemasti oli ta rõõmus. Külastasime aarde ära, soovisime talle kõike head. Ehk tal see katus läbi ei lase ja talvel on soojem ikka kui õues. Tänud aarde eest
Mitte midagi ei saanud aru.. panin lihtsalt nimed kirja.
Tänan peitmast.
Täna toimus meil siinsamas orienteerumisneljapäevak. Kui enne sai üle sama oja korduvalt joosta, siis nüüd tulime jalutades ja otsisime aarde ka üles. Natuke tuli ikka ringi vaadata enne kui silma jäi. Aitäh peitjale!
Väga mõnusa ja ürgse auraga koht ja aare ei tahtnud ennast algul välja anda, olin pime või magasin, alles peale seda , kui varbad märjaks tehtud sain nägijaks :). Oli isegi see uudiseks , et seal lähedal ka sportida saab kindlasti tulen ka neid radu proovima :) . Ilm oli super, lörtsi tuli ikka mõnuga pähe ! Tänud kutsumast!
Nagu ka eelnevatel ei olnud meil täna udu ning oli ka pime, aga erinevalt neist, ei olnud meie jaoks ka aaret. Tükk aega sai metsa all ringi tiirutatud ja enda arvates kõik kohad üle vaadatud, aga leidmata see jäi. Ka ei aidanud kõne varemleidnule. Ehk mõni teine kord..
No ikka otsisime teid, kust sisse saaks, sest eelmine kord ei leidnud ja äikese tõttu ei läinud otsima kah. Õnneks täna leidsime kah, sest georada oli ikka üsna sissetallatud. Edasi läks lihtsalt. Tänud geokrahvile peitmise eest!
Ei saanud ei enne ega peale aardeleidu sellest uduangerja loost aru, aga aare vähemalt leitud sai. Algul tundus küll, et sinna võssa ronida ei taha aga kõige hullem polnudki. Aare oli väga turvalises konteineris ilusti korras. Lahkudes märkasime metsa all kukeseeni, mis meie poolt ka korjatud said ja juba õhtul seenekastmeks tehtud. Tänu sellele muutus see aardeleid üsna meeldivaks.
Aardni soovitud parkimiskohast ringiga minnes kulus meil 50 minutit. Jalutuskäik kahe lageraievahelisel metsaaleel vilgutas päike end väga meeldivalt. Õnneks valisime jalutusraja ja korralikud sillad. Aitäh peitjale, tasus tulla!
Maastik oli kohati küll üsna vesine, aga õnneks oli varustus korralik ja sai üsna muretult astuda. Täitsa kena kohakene, tänud juhatamast!
Selle aarde puhul oli mul palju muresid ja küsimusi. Nt et, kuidas üle kaardil paistva jõe saada ja kas peab palju läbi võsa sumpama. Selgus, et võib vabalt matkarada usaldada, sild leidus ja võsast maastikku oli u 30m. Häšštääg-kus-mu-kummikud-on-mu-sandaalid-alles-said-kuivaks-krt
Aitäh kena metsajalutuse eest!
Väga meeldib, et lisaks idüllilisele jalutuskäigule männimetsas ootab seal kuskil ka veel lihtsalt leitav topsik. Lisaks hooaja esimesed metsmaasikad jõudsid ka kõhtu, no mida sa hing veel oskad soovida :) Aitäh!
Ikka päris sürr paik. Vaid udu ning dinosaurused olid veel puudu! Peitjale tänud siia juhatamast!
Koht on mõnus, tõesti on. Vaikuses ja rahus on palju metsikust. Ja ses kohas on seda metsikut metsa ja loodust. Aitäh.
Oli novembri lõpp. Lumi parasjagu ära sulanud. Sel hommikul ei paistnud isegi Päikest. Hiljem jäi ilm sama sombuseks, kuigi vihma päris ei sadanud, kõuekärgatustest rääkimata. Sellest hoolimata tundus nagu alati - pealpool pilvi käib päike, teisel pool ööd paistab päev ja selle paiga võlu on niiehknii ilmast sõltumatu.
Geokrahv! Meie tänu on pühendatud Sulle!
Päeva viimane. Käisin linnas poes ja suundusin mööda matkarada otsinguile. Ei hakanud rattaga päris aardeni trügima, jätsin ta purde taha. Päris pikalt sain seal kopra tööpõllul koperdada. Ühel hetkel hakkasin mõtlema, et tahan siit ära ja omadega õhtale saada. Küsisin siis varemleidjalt pisukest vihjet, mis viis kiire leiuni. Pärast logimist suundusin tänasesse ööbimispaika, mis asus sama matkaraja ääres. Lõkkekoht oli kergelt öeldes veider. Asus suuremat sorti kruusatee ääres ja telkidele oli väga vähe ruumi. Geps näitas, et läbitud sai 110 km ja kella järgi olin põletanud 6500 kcal. Sisustasin ülejäänud õhtu söömisega :) Ärkasin öösel kella kolme ajal inimeste häälte peale. Miski nelja-viiene kamp möödus minu telgist, vist olid matkarajal? Rohkem öiseid vahejuhtumeid polnud ja sain rahulikult hommikuni magada.
24.05 oli pärnu neljapäevak orjenteerumises siin metsas.kulgesin sellest aardest täitsa lähedalt mööda. Täna siis tulin uudistama, et kus täpsemalt. Tänud peitjale, aare korras.
Kuidagi veidra ringiga õnnestus sellele aardele läheneda. Aga kohale me ikkagi jõudsime ja tagasi autoni oli tunduvalt lühem maa :) Kena kohake. Tänud peitjale!
Ringiga kohale, otse tagasi. Uhke värk, et meil mängijatele pühendusega ja/või omanimelisi aardeid (kingituseks) peidetakse, kui ma nüüd õigesti kokku lugesin, siis on meil selliseid mängus koguni 15 :). Ning ehkki viis neist (kingitused Liinale, Viljale, Märdile, Priidule ja Timole) on erinevatel põhjustel arhiivi läinud, on ülejäänud kümme (kingitused Geokrahvile, Laurile ja Algajale, Madisele, Liisile, Palangule ja iseendale koos aaretega Uduanderjas, Kristof ja Bonzo) meile jätkuvalt leitavad ning ka minul ootavad edaspidi külastamist veel saadaolevatest pooled…
Uuh, see oli küll üsna omapärane koht, mida aardega tutvustada. Või tegime me ise selle huvitavamaks, sest valisime omale meelepärase parkla. Ja me siis tutvusime, läksime kohale ümber vana maja, tehes suure ringi aia tagant, silmanurgast märgates veel üht väga-vana-maja, siis jupike võsa, seejärel jõeäär. Siin oli juba päris mõnus olla ja aaret otsida. Tagasitee tegime ka ise huvitavaks, ei mingeid juba käidud radu, vaid uus suund - otse autoni. Tehtud see angerjas.
Ma jätsin auto soovituslikust kohast teisele poole jõge suusaraja parklasse. Sealt läks ilus metsarada soovitud suunas. Kui aarde null jäi juba teega risti, siis oli ikkagi kiusatus näha kuhu rada viib. Sillani viis, kust peaksid tulema geopeiturid, kes võtavad kuulda peitja soovitust. Sild nähtud, läksin aaret jahtima. Ei taibanud goerajast alla turnida vaid läksin suure ringiga läbi võsa. Otsimiseks kulus väga palju aega. Otsisin hoopis midagi teistsugust ja teisest kohast. Üks hetk kui oleksin peaaegu kopraauku astunud ja napilt jõudsin mööda põigata, siis alles kogemata tuvastasin aarde. Aitäh aarde eest!
Pärast kitsarööpalise muuseumi külastust otsustasime perega kuskil Pärnu ümbruses RMK alal ööbida. Veendumaks et sealkandis vabu platse ei ole laiendasime otsitavat piirkonda Kilingi-Nõmme külje alla. Naljakas see plats siin oli, lihtsalt tee ääres ja maantee müra ka kaugelt kosta. Aga lapsed väsinud ja näljased seega tuli sealsega leppida ja laager püsti panna. Kui asjatoimetused tehtud tundus et jääb aega üle veel ühe aarde noppimiseks. Äpp näitas, et ca 500m kaugusel ootab "uduangerjas". Metsa viib rada ka veel ja nii me õhtust jalutuskäiku alustasimegi. 150m peal kahjuks üht last hakkas kimbutama suur häda ja teine kukkus nina lõhki. Nojah, ots ringi ja tagasi. Siis oligi juba lastel uneaeg peal ja teist katset polnud mõtetki proovida. Aga kuna aare jäi hinge kripeldama siis panin naise toimkonda ja ise asusin uuele katsele. Null jõudes ohkasin kergendatult et lapsed maha jäid, need oleks küll siin hätta jäänud. Taskulambi valgel sai siis otsimist ka alustatud, esmalt leidsin kopra uru ja siis tema poolt tekitatud muid elemente, aaret aga ei kuskil. Õnneks sain logidest mõned infokillud ja muutsin taktikat. Ühel hetkel ta mul peos oligi. Valges oleks märgatavalt kergem olnud. Koht ise oli huvitav, aga tunnen muret loomade heaolu üle. Aare väga heas korras, tänud peitjale.
Pärast pikemat tuhnimist ja kõikide pragude ning aukude läbiotsimist leitud. :)
Koprad on siin küll tegutsenud. Leidsime nii sügavaid auke kui näritud puid aga mida ei leidnud, oli aare. Eks nüüd tagantjärgi on tore GC lehelt vaadata, et 10. leiuga peitur on alles mõni nädal tagasi leidnud. Aga ega kõik aarded polegi 1. korraga leidmiseks!
Siit teed kaudu olen Kilingi-Nõmmest palju kordi Kurgoja järve ujuma läinud. Aardest K-Nõmme poole on ilus sild ja trep, vähemalt paar aastat tagasi veel oli. Aare aga ei ilmutanud end kusagilt ja lõpuks sai tehtud kõne, siis oli asi selge.
Auto sai jäetud igati mõnusa grillimiskoha juurde.Teel aardeni sai loomulikult ennast mustikatega kosutatud.Nullis sai väheke pimesikkugi mängitud.Lõpuks oli konteiner peos ja nimed kirjas.Aitäh siia kutsumast!
Minu 100. aare ja olime väga ligidal loobumiseni. Lõpuks tuli geonägemine.
Oli juuli algus. Lund enam polnud. Hommikul paistis isegi Päike kuigi tuul (meil mere ääres) oli endiselt vali. Hiljem ei muutunud vihmaseks ning päike saatis meid kogu päeva. Sellest hoolimata tundusid mustikad metsas nii magusad. Paik meeldis meile aga mitte niivõrd, et sinna jääda... Olime just öö veetnud Tahkuranna kandis kiriku maadel. Terve öö oli selline marutuul, et kui meid poleks telgis olnud ja telk maas ja puude küljes kinni siis vist leidnuks me end põllu pealt või kilomeetri kaugusel kellegi õunapuu otsas hommikul. Päris ekstreemne oli, kui samal ajal L-Eestis metsa langes hektarite kaupa. Loomulikult valisime lähenemiseks vale raja ja lapsed pöördusid tagasi mustikale. Mina rassisin ümber maja (Seal on vist isegi elu sees, sest prügikonteiner on olemas) aarde poole, et aare leida ja mööda rada või alleed tagasi sammuda. Täitsa meeldiv kohake oli. Tänud näitamast. Allika vett ei proovinud.
Polnud ei udu ega angerjat, aga mina suutsin olla ikka nii tormakas, et veristasin nina ära. Pilt oli vist vägagi naljakas. Piia päringule, et kuidas siis nii juhtus oli mul muidugi vastuseks, et karu... Konteineri juures oli veidi segadust, aga see lahenes.
Päris korralik udutamine oli selle asjaga jah. Nüüd muidugi loen siit, et kuskil oli soovituslik parkla jne. Reaalsuses nägi asi välja nii, et valisime aardeni kõige lähemale viiva tee, mis tegelikkuses osutus veel pikemaks kui minu gepsu üldse tunnistas. Edasi üritasime kaaslase kaardi järgi orienteeruda, aga tema soovitatud rada viis kellegi hoovi, mitte sellest mööda. Õnneks polnud kedagi kodus ja siis selgus, et see suund oli vale ka. Õiges suunas leidsime kena rajakese, aga mingi hetk tuli sellelt ikka kõrvale keerata ja läbi võsa murdma hakata. Õnneks polnud seda kaua. Kohapeal ootas ees miljonite võimalustega peidik. Õnneks hakkas vajalik asi ruttu silma ja saime vereimejate käest põgeneda. Tagasi minnes avastasime, et vahetult enne võssi sukeldusmist oli samas suunas keeranud täitsa korralik rada. Huvitav, miks kumbki meist seda ei näinud? Lõppkokkuvõttes midagi väga hullu polnud ja tegelikult täitsa kena kant jalutamiseks ja värske õhu nautimiseks. ka udus võib-olla. Angerjat vist lähedalasuvas veekogus siiski pole.
Ilus ilm metsas ragistada. Koprad olid täies hoos puid langetanud ja teekond peiduka juurde risu täis kuid vähemasti kuiv. Aaare kohal ja korras. Tänud.
Läksime pilkases pimeduses läbi võsa kohale, et siis eest avastada väike teekene, mis sai kuskilt alguse ja viis ilmselt ka kuhugi. Müttasime nulli suunas ja puhastasime lumest päris suure maalapi, kuid aare jäi peitu. Lõpuks hakkas külm ja ragistasime oma jälgi pidi autoni tagasi. Teine kord tagasi kui lund nii palju pole.
Oh meid udupäid, otsisime tükk aega natuke valest kohast, sest olime peaaegu kindlad, et aare on just seal. No ja siis ütles Ain äkki, et vaadake, hoopis siin on. Oligi, aitäh!
Parklast algas matkarada, mille skeemi ei õnnestunud avastada ja nii ma ei saanudki aru kuhu see matkarada suundub. Aarde suunaga GPS ja matkarada olid enamasti koguaeg risti. Ja siis tulid veel need aardeleidmise raskendavad asjaolud - mustikad, mis võtsid Ene täiega rajalt maha. Pärast radade ja maastike läbimist lõpupoole tuleb kasuks kalosside olemasolu - puhtam ja muretum. Oli ilus jalutuskäik Eestimaa metsas. Tänan.
Saime maasikatest ja mustikatest kõhu täis.Natuke ekslemist,aga nullis vaatasin kohe õigesse kohta.Tänud peitjale.
Kõigepealt läksin nulli, siis jäi loogiline koht silma, aga seal polnud, vaatasin veidi ringi ja silma ta jäigi. Aitäh peitjale.
Huh. Tegelikult oleks täitsa huvitav teada saada, mis päevad sel gepsul olid, suunas mind kangekaelselt otsima 54 m kaugusele. Ja otsi palju tahad, seal aaret ei ole, vihma ja märga metsa küll ja veel. Lõpuks aitas ainult koordinaadi formaadi muutmine ja uute numbrite sissepeksmine. Siis käis asi muidugi kähku.
Ja kuigi ma ei ole uduangerjat oma silmaga veel näinud, siis need teed, mis soovitatud parklast soovitatud aardeni juhtavad, on ilmselt küll selle nime väärilised. Tänud juhatamast, ilma geopeituseta vaevalt kunagi ...
Üks kena jalutuskäik, taas tõdemus, et RMK teeb ja hooldab häid matkaradasid, ikka et ringiga aardeni jõuda.Tänan!
Peale korralikku kõhutät Kilingi-Nõmme kohvikus oli vaja saadud energia ju kohe ära kulutada. Angerjas oli seal kõvasti udutanud nende radadega, aga kätte saime, aitäh.
Leitud. Aare korras. Võtsime taba võti ja panime võtmehoidja. Lahe peidukas :)
Hiilisin mööda väikseid teid nullile lähemale, kuni jõudsin kellegi õuele. Elutegevust ei paistnud, jätsin siiski auto veidi kaugemale. Edasi leidsin läbi kuusetihniku mineva raja täpselt õiges suunas. Ju vist oli georada, sest õigesse kohta ma jõudsin. Seal keskendusin esialgu suurele ja huvitavale objektile, uurisin ühelt ja teiselt poolt, siis sügasin pead, pöörasin ringi ja vaatasin aardega tõtt. Hea tüng :)
Omamoodi väike sopike leitud, jättis hea emotsiooni. Aitäh!
Tänud!Sai veidi nauditud rahu ja vaikust ning vihmasabinat.Koht meeldis ja kutsub külastama ka teistel aastaaegadel:)
Väike jalutuskäik viis nulli lähedale ja leidsime üsna kiiresti. Tänud!
Alguses mööda rada ja siis otse läbi metsa. Ja oh rõõmu - jõgi ees ja silda ei paista. Kõndisime veidi nõutult edasi-tagasi ja mina olin juba loobumas. Mario sundis ikka mööda rada minema ja kätte selle eluka saime :) aare ok. Tänud juhatamast!
Siin läks juba tunduvalt kiiremini, tänud juhatamast.
Käisime hommikul Kilingi-Nõmmel söömas ja soojenemas ning edasisi plaane tegemas. Algselt oli see aare küll eelmise päeva plaanis, kuid nende plaanidega läheb ikka nii nagu alati :) Natuke ronimist ning aare oligi leitud. Aitäh!
Aardeni viiv kant on ilusam kui aarde peidukoht ise. Suhteliselt vesine ja võsane, aga logitud ta sai.
Üsna vesine koht oli. Tagasitee leidsime natuke otsema kui minnes, see-eest oli maagilisem ja ämblikuvõrke täis.
Kuna lähenes minu 100. aardeleid, siis mõtlesin, et see peaks midagi erilist olema ja kuna heale sõbrale Uduangerjale on tema isiklik aare peidetud, siis ei olnud kahtlust kuhu 100. aarde leidmiseks peab minema. Uduangerjas oli ju see suslik, kes geopeituse pisikuga nakatas :) Esmalt jõudsin kohta, kus näitas, et aardeni veel 70 meetrit ja ragistasin otse võssa, mis ei andnud tulemust, kui ainult mudased jalad. Tundus, et aare on teisel pool. Läksin üle silla, pesin jalgu ja ragistasin uuesti võssa ning ei midagi. Läksin tagasi, pesin uuesti jalad ja kingad ning olukord tundus lootusetu. Aga ma ei saanud ju alla anda, sest 100. aare peab olema Uduangerja oma. Jõudsin uuesti rajale ja nägin väikest rada, proovisin uuesti. Andis tulemusi, sest meetrid vähenesid. Üleval jätsin kingad rajale ja alla läksin paljaste jalgadega, sest kuidas ma pärast mudasena Pärnu lähen. All askeldasin ringi, tunne läks ka juba kindlamaks ja seal ta oli, minu uduangerjas :) Uduangerjas on nii hea sõber, et tema nimel võiks kõike teha. Hea, et ta mul ikka olemas on :)
Kiire leid, rajale on puid kukkunud, aga aare ise on korras. Aitäh!
Neid radu seal metsa all on ju lausa tuhandeid. Katsu sa siis see oraakel olla ning öelda, milline täpselt see matkarada on, ja milline neist loomaradesest äkki otsemini aarde juurde viib? Valisime neid seal suhteliselt tunde järgi ja saime kerge kilomeetriga kohale. Tagasitee valimine tundus juba lihtsamate killast olevat... Aga kus sa sellega, ikkagi ringiga, ja taaskord kilomeeter. See kilomeeter läks aga aeglasemalt, sest mõnedel kaasasolnutel oli ilmselt kõht kinni ja vajas kibekiirelt looduslikku abikätt igasuguste kirjude mammude näol mis rändasid peotäite kaupa peost-suhu meetodil lõputusse auku. Ja siis kui auto juba paistis, siis mõtles Ave vihjamisi mainida, et pesemata mammude söömine võib väga kurvalt lõppeda mingi rebase haiguse tõttu... Täna (kaks päeva hiljem) veel elame. Tänud peitjale mõnusa sirutuse eest!
Peale mustikapõldude inspekteerimist otsustasime tagasitee sisustada geopeitusega ning esimene otsitud aare oli Uduangerja. Minu iPhone keerutas ja tiirutas mind ülevalpool, aga Liina oma tuntud kannatlikkuses teatas millalgi, et null on tema juures. Ronisin siis sinna ja peale mõningast otsimist leidsin ka aarde. Võimalik, et vahetasime ka nänni, sest selline ülesanne oli meile sel päeval antud, aga mida võtsime ja mida jätsime, kolm nädalat hiljem enam kirja panna ei mäleta.
DCCCXIII. Vabandust, kuna läheb geosündmusele kiireks, panin otse ja joostes. Konteinerit kiidan, peitjat samuti. Priima puhkeplats parklas.
Lähenesime aardele vastupidiselt sellele, et mida peitja soovitas.
150m aardeni jalutasime ning kohapeal juba ainult logimise vaev.
Tänud
Päeva kolmas aare ja kahjuks mina leidsin selle. Oleks tahtnud uutele geopeituritele ka midagi jätta, kuid kopp oli õrnalt juba ees :)
Kodutöö Kilingi-Nõmme orienteerumiskaardi järgi tehtud. Tuleb tunnistada, et kaardil kattusid geo- ja orienteerumispunkt. Valisime lähema ehk lõunapoolse lähenemistee. Kiire leid kohapeal.
Esiotsa traalisin õigest harust mööda,kuid tiba mõttetööd-ja angerjas sai sumpa pandud ;)
Auto jäi parklasse, aga sealtpoolt ligipääs tõstis maastikku minu jaoks küll kraadi-pooleteise võrra, põnevust andis ka. Kohapeal tõmbasid tähelepanu hiidsuured ümberkukkunud puud aga mitte kaugel nullist oli aardetope ka olemas. Tänud.
Lähenesime ühest ja teisest küljest, ei tahtnud kuidagi võpsikusse astuda ja enam-vähem pääsesime ka. Kena konteiner! ;)
Väike geotuur Pärnu- ja Viljandimaale. Enne reisi leppisime omavahel kokku, et otsime ainult kvaliteetaardeid. Seda me ka tegime. Seekord mõnus jalutuskäik mööda matkarada ja kiire leid. Täname!
Lähenesime aardele paljude varasemate otsijate eeskujul ringiga, rohi rinnuni ja jalad kõrtesse takerdumas. Tagasi sai ju kenasti mööda korralikku metsarada. Aare korras ja kergesti leitav. Täname.
Mõnus jalutuskäik. Aardel lahe konteiner tänu millele on aare kuiv ja aastaringselt leitav. Meeldis ka seesugune pitmisviis.EVEJ
Kena jalutuskäik ilusal päeval ilusa metsa all. Aare minu gepsu järgi nullis ei olnud, aga leid tuli suhteliselt kergelt. Tänud! EVEJ
Tänud jalutuskäigu eest.Kohale ringiga ja tagasi sirgelt juba. Maasikaid ka tuli suhu pista:) Nullis midagi aarde moodi ei leidnud, vaid sai uuritud seda nullikaske. Ja ega tihedas metsas ikka geps nii hästi ei näita, siis tuslasime ka nulli ümbruses ,aga tulutult seekord.
Väga huvitav aare, osavalt peidetud. Andis ikka otsida.
Peaaegu kõik mättaalused sai järele vaadatud. Kuigi jah aare oli hoopis tunduvalt lihtsamalt ära peidetud. Üks lahedamaid ja andekamaid konteinerid mida senini olen leidnud. V:Tinast koerakuju J:Lennuki kujuline helkur
Ilm oli justkui selle aarde jaoks loodud, pehme, mahe ja päikegi piilus kuidas meil läheb :) Mõnus matkarada, mida mööda polnud inimjälg mõnda aega enam käinud. Üht teed pidi suundusime aarde juurde ja mööda teist tulime tagasi. Aare suurepärases korras. Tänan.
Teisel katsel tegime kõik vastupidi esimesele korrale. Ja aare paljastus päris kiiresti. V: raha J: lepatriinu