Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tuhalaane Jumalaema Uinumise kiriku koguduse alguseks loetakse 1846-ndat aastat, kirik ise ehitati üles 1870 - 1873. Kirikut ei saanud kogudus nautida aga sadat aastatki - 1950-ndal aastal süttis pikselöögist kirikutorn ja eeskoda, kogudus suleti 1952. Nüüdseks tegutseb kogudus taas ning nende eesmärk on kirik taastada.
Tahan öelda suure aitäh Margitile ja Kalevile, tänu kellele on aare selline nagu ta on.
Aarde enda kirjelduseks sobib vaid üks lause - kaua tehtud kaunikene. :)
Loodan, et naudite leidmist sama palju kui mina valmistamist.
NB! Aardes ei ole pliiatsit!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (5), lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC37QTF
Logiteadete statistika:
145 (91,8%)
13
10
1
4
0
0
Kokku: 173
Logiraamatu gripikott on katki ja logi ise märg narts, kuhu kirjutamine on väljakutseks. Tänan peitmast.
Päris keeruline peidukas ka praeguse seisuga, olime juba loobumas, sest ega see tellise pähe kukkumise võimalus praegugi välistatud pole, aga siis jäi õnneks õige silma. Ega ei osanud ju sellist peitmisviisi kahtlustadagi, algusaegadel kindlasti väga lahe aare. Kiriku taastamisest, millest kirjelduses juttu, vist paraku siiski midagi välja pole tulnud. Muidu aga ilus koht ning aitäh aarde eest!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Aitäh Krissule!
Käisime kohapeal ja aare olemas. Küll mitte enam seal, kus kunagi leitud. Asetasin seina äärde.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Omanik on viimati lehel olnud 2015. aastal. Ilmselt on aeg kevadkoristust oodata sel aardel.
Seesamune et siia ilma kiivrita küll tulla ei tohiks. Väga nagu ei teagi mis asjast arvata. Aarde nulli on ilmselt viimatise tormiga mingi puu kaela kukkunud. Müüri nurk on pooleldi läbi näritud juba. Kuna puu on ilmselt kukkunud müüri otsa, siis sajab sealt ülevalt mõnuga kive pähe. Nullis on seda puud seal siis saetud ja tükeldatud. Müüri nurgas on okste hunnik. Ju see aare seal hunniku all pigem on nüüd. Aga mine sa tea, äkki ei ole ka. Ma kaua seal kaevandada ei viitsinud, sest kiviga pähe saamise risk tundus liiga reaalne :D
Vähemalt sai kirikut näha, hea seegi :)
Pimedas ja tihedas vihmasajus said kõik võimalikud kivid liigutatud. Kuulsin, kuidas lähedal kukkus tellis kiriku seinalt ja ise sain krohvitükiga ka pihta. Aaret siiski ei leidnud: mida pole, seda pole.
Pikemad logid ootavad kirjutamist, lühemad saab koeraringil hoo pealt ära likvideerida :).
Käisime siin talvel ka ja kui ma õigesti mäletan, siis klõpsisin tol korral samuti kirikuväravast pilte. Koju jõudes vaatan üle, kas õnnestub leida siia samast asukohast pilt suve- ja talveversioonis. Lahe batjuška ja peitmisteostusega ka vaeva nähtud, minu poolt peitjale pöial ja aitäh! :)
Täpselt pool aastat tagasi olime täpselt samas koosseisus seda kirikut uurinud. Maas oli lumi ja müüridel oli jää ja kuigi potentsiaalse peidukoha leidsime, siis aardeni siiski ilma kirkata jõuda polnud võimalik ja jätsime asja pooleli. Täna siis oligi uus võimalus ka suvine tiir kiriku juurde teha. Läksime talvel välja vaadatud kohta ja lihtsalt võtsime aarde ja panime enda nimed kirja. Aitäh Tuhalaande kutsumast!
Tuhalaane uinuja leidsid Tuhalaane uinujad.
Siinse veekogu kaldal oli ideaalne telkimisplats, kus end ära kasida ja lõpuks põõnama minna. Peale seda, kui suurem mustus oli maha saanud ja enesetunne palju parem, läksime pika päeva lõpetuseks kirikusse. Korra varem olen sellele aardele teinud näen-aga-kätte-ei-saa, sest talvel oli lihtsalt kogu kompott nii kinni jäätunud. Nüüd oli kõik tibens ja saime kenasti leiu kirja. Tagasiteel arutlesime selle üle, kui palju enne meid on siin kirikus käidud ja kuidas nüüd kõik nii uinuv on.
Tagasi telkimisplatsil sättisime oma kodinad paika ja sai suve lõppe üks mõnus telkimine tehtud.
Algselt vaatasin õiget kohta, kuid ei leidnud, läksin siis teisele poole ja no seal ta mitte kuskil ei saanud ju olla, tagasi siis esimesse otsimiskohta ja no seal ta istuski. Aitäh!
Väga äge koht, ja päris hästi säilinud ka. Tänud siia juhatamast
Nii tore on avastada end imekaunist Eestimaa paigast, kus polegi varem käinud... kuigi olen juba pikemat aega veendunud, et kõik kohad Eestis on külastatud. Liiga palju arvasin endast
Mitte kuidagi ei tahtnud sel kaunil päeval auto nina kodu poole keerata. Ja seetõttu saigi sellistesse kohtadesse sõidetud, mis muidu trajektoorile pole jäänud.
Täitsa kena kohake paistis olevat. Aitäh kutsumast!
Algatuseks piilusime tuppa ja kui seal tiir tehtud, siis otsisime aarde ka üles. Väga mõnus koht, tänud juhatamast!
Täiesti uskumatu, ma ju kohe kohale jõudes vaatasin selle koha üle, aga tuli ikka igasuguseid teisi kohti ka enne uurida kui uuesti vaatasin. Ja siin ta end peitiski. Tänud peitjale
Leitud.
Sinna poleks niisama osanudki minna, aitäh!
NB. Piltide laadimisel oli tegu suuretõenäosusega kasutaja erroriga, vabandan topelt piltide pärast.
Teisel korral jäi kaval peidupaik lõpuks silma. Kuivatasin autos logiraamatu ja panin talle uue koti ümber. Tänud peitjale
Korjasin seminari lõpus kiirelt mõned kolleegid auto peale ja läksime kirikut kaema. Aitäh kohatutvustuse ja aarde eest.
Kirikuid üle Eesti on palju, mõned neist paremas, mõned halvemas seisukorras. Loodame, et siinne peagi taastatakse, see on kindlasti seda väärt. Aardeleid tuli meil kärmelt. Täname.
Siin suutsin ikka suhteliselt pikka aega pime olla, enne kui õigest kohast aarde kätte sain, tänud.
Kogu hiilgus pole veel kadunud aga liiga pikalt on talveunne jäänud. Aare oli nullis üsna hõlpsasti leitav.
Natuke ikka müttasime ringi, enne kui õige asi jäi kätte. Jah, oli küll seal, kuhu kohe alguses seda aaret kahtlustasime, aga ei vaatnud piisavalt põhjalikult kohe..
Uurisime natuke varemeid ja selle käigus otsisime ka aarde üles. Lahe teostus. Aitäh peitjale!
Sellised kohad vajaks mu meelest kohe ööaarde märget :). Viimasel ajal sellistesse vanadesse kirikutesse ja kabelitesse suhteliselt palju öisel ajal sattunud ja elamus missugune :). Väga lahe koht! Aitäh!
Romantilise retke kõige ägedam leid! Suursugune unustatud hiilgus ja see värav, mm! Lambivalgel avastamist väärt! Täname!
Jalutasin nulli - ei leidnud. Katsusin õrnal siit ja sealt ja piilusin kaameraga - ikka ei leidnud. Otsisin igalt poolt mujalt - ikka ei leidnud. Läksin nulli tagasi ja enam nii õrnalt ei otsinud - leidsin. Oli täitsa spooky hämaras siin toimetada. (268) Aitäh!
Optimistlikult astusid kaaslased objektile, läksin ka. Eks ta seal ole, oligi. Tänud peitjale.
Ka mulle tundus, et juhtumisi olime valinud selle paiga külastamiseks kõige põnevama aja - õhtupimeduses taskulambivalgel. Algul eemalt mäeotsast paistev tühi tondiloss, meid ootav viltune raudvärav ja siis suurepärane võimalus varjudemänguga moodustada palju koledaid kolle nendele vanadele mahajäetud müüridele. Aitäh!
Nutikas peidukoht. Pimedas huvitav kolada... Panin uue minigrippi, vanal oli auk sees. Augustis käisime siin öömatka, oli ka põnev. Sealt tuligi see pimedas uitamise huvi... Aitäh peitjale siia juhatamast!
Käisime seal juba mitu aega tagasi kuid siis millegi pärast ei saanud logitud. Täna õnnestus. Tänud
Aarde poole sõites vaatasin üle seekordse ööbimiskoha, milleks oli Tuhalaane külaplats Kutsiku järve ääres. Üksinda poleks ma siia ööbima saanud jääda, sest varahommikuks lubas vihma. Eeldatavasti oleks Viljandisse välja sõitnud ja maganud kuskil raudteejaama katuse all. Kuna päeval võttis minuga ühendust Kaupo ja pakkus seltsi ning katust, siis sai õhtuks palju lahedam koht välja valitud.
Aarde asupaik oli päris kihvt. Kujutasin ette kui seal kunagi varasemal ajal kallaku peal puid ei olnud, siis võis see kirik päris uhke seal künka otsas välja näha. Varemed olid siiski ka ägedad. Kõigepealt uurisin mis seisus hoone on ja klõpsisin mõned pildid. Siis läksin otsisin aarde üles, mis oli päris hea teostusega. Kui vaatamisväärsus nähtud, läksin järve äärde puhkama. Kõigepeal käisin ujumas ja siis jäin päikese kätte lebotama. Tuhalaane võib tunduda väike küla aga kus oli siin alles inimesi ja ka lapsi! Õhtu jooksul käis ujumas umbes 20 erinevat last. Oli pidu ja pillerkaar. Vahepeal jõudis kohale ka Kaupo, kelle seltsis sai aetud hiliste õhtutundideni loba, mekitud igasuguseid vägijooke, degusteerituid mitmeid snäkke ja avastatud külaümbrust.
Aitäh aarde eest!
Teine päev oli vähe lahjem kui esimene, kilomeetreid kogunes 75,36 ja päev lõppes juba õhtul kell 6.
Sõitsin õhtul Kopra talust jalgrattaga kohale. Tee oleks võinud pikem olla, liiga ruttu sai otsa. Aitäh kohta näitamast!
Kõigepealt aardeni jõudmine kilomeetreid mööda libedat teed võttis aega. Aare tuli välja ikkagi sealt, kuhu kõige esimesena sai vaadatud. Nüüd tuli suunduda taas libedale jäisel teele, et hakata tagasi kodu poole minema. Aitäh kutsumast!
Siia aarde juurde tahtsin juba tulla sellest ajast kui tunki logis olevaid pilte nägin. Ei oska isegi seletada, miks mind just sellised kohad tõmbavad, aga kuidagi nii on. Õnneks sain ka Erle nõusse. Olin logisid lugenud ja rääkisin ka Erlele, mida arvatavaks peitmisviisiks pidasin. Alguses uudistasime väljast, siis seest, siis uuesti väljast. Kui Erle peiduka avastas, siis olin mina jälle nõutu, ei saanud väga aru logides olevast kisast, et peitmisviis on kahtlase väärtusega. Minu arust on palju hullemaid peidukaid ja sellel siin pole häda midagi. Jah, kunagi 50 aastat tagasi poleks nii sobinud, aga praegu küll pole enam vahet. Kartsin pigem, et aare on kas maha maetud või mingi risti küljes või veel midagi temaatiliselt hullemat, aga selliseid kavalaid peidukaid on ju küll ja veel. Mina igaljuhul tänan siia kutsumast, koht on võimas!
Veits kriipi koht öösel, eriti hoonet seespoolt uurides. Kõhklustega leitud.
Olime õiges kohas ja katsusime õiget kohta, siis läksime mujale ning veendusime, et oleme vales kohas ning tulime nulli tagasi. Peaaegu oleks leidmata läinud, aga kogemata jäi silma. Pisut imelik see teostus on.
Koht, mis on jäänud minu rännuteedest eemale. Nüüd sai kena külake ülevaadatud. Uinujagaga asi kiirelt ei läinud. Küll tutvusime temaga põhjalikult ja lõpuks tuli kohalik koergi meile appi. Paraku meeldis talle rohkem sügamine ja peidupaika ta meile ei reetnud. Olime juba loobumas, kui aare avaldas ennast sealt, kust olime juba varem otsinud.
Uinuja, Vilja Viljandimaalt - mulle meenus miskipärast kohe Dreamer ja Lamava mehe aare. Puhtalt nime põhjal arvasin nulli poole sõites endamisi, et siingi võib ees oodata ehk mingil määral sarnast laadi unistav uinuja. Just selles valguses mõjus reaalselt eestleitu täieliku üllatusena, kõige paremas mõttes! Absoluutses vaikuses, inimtühjuses ning alles eile maha tulnud õrnas lumerüüs paistis kogu paik eriti müstiline, justkui igavesse talveunne suikumas...
Peidukas on andekas ja kõige siinse uinunud olekut arvestades ma isegi ei nuriseks peiduviisi valiku üle. Aitäh.
Et siis logitud, mul selline mõte, et äkki ikka ei ole see hea peidukoht? Mis leidnud rahvas arvab? Tänud juhatamast ja peitmast!
Mingi nuts paberit oli konteineri põhjas ja meist ta sinna ka jäi. Muidu tundus aare hetkel korras ja kuiv.
Leitud :) Aare oli peidikusse kinni külmunud aga logiraamat ise kuiv ja kõik ok.
Logiraamat asendatud uue vastu. Vanad logijäänukid võtsin kaasa. Kui vaja, siis hoian neid nädal- kaks.
Pääsesin ligi vaid paberitükile, mida on viimasemal ajal logiraamatuna kasutatud. Aare on tõesti üsna nukras seisus ja vajaks põhjalikku hooldust. Mul ei õnnestunud sinna logiraamatu jaoks lisapaberit jätta ja ainuüksi sellest vist pole abi kah.
Koeraga tekkis ka meil üürike suhtlus, õnneks ta silmas tuttavamat inimest ja jättis meid rahule. Tänud eelmistele leidjatele, kes olid jätnud lehekese, millele saime logida. Aare on hea, kuid omanik ilmselt ei mängi enam.
Juba aasta jagu on mul peas kummitanud ja kevadiste Mulgimaa georetkedega seostunud Seelikuküttide lugu Tuhalaane vallast. Seekord siis jõudsime lõpuks ka ise Tuhalaande välja. Tundus tõesti, et tee ei saagi otsa enne, kui kaugel kaugel seal küngaste taga ning suurte soode ja metsade serval. Ühel hetkel aga olime nii kohal, et suutsime uinuvast kirikust veel mööda sõita. Logide põhjal tundus mitte just esimese hooga võetav aare olevat, aga kui logisid piisavalt palju lugeda, tekkis kohe idee peidiku suhtes ja kohapeal jäi vaid üle aare välja võtta. Logiraamat oli tõesti üks märg nutsakas. Panime logimiseks uue kuiva leheriba, aga vajab kindlasti omaniku hoolsat kätt. Inimhingekesi polnud kiriku juures näha, aga lahkudes ilmus kuskilt noor koeralaps, kel oli vastupandamatu soov meiega mängima hakata. Tore tegelane ja üllas soov, aga kahjuks olid ta suurusparameetrid sellised, et isegi mina kippusin hoogsate tähelepanuavalduste peale tasakaalu kaotama. Pettemanöövrite ehk pulkade loopimisega saime lõpuks siiski geomobiili kaitsvate seinte vahele varjuda. Tänan siia juhatamast!
Logbook totally wet, frozen and not writable. Need maintenance
Teated rahvusvaheliselt lehelt räägivad, et logiraamat on märg, külmunud ja pole kirjutatav. Seega fotologi.
Kui autost välja astusime, tormas meie poole hundikoera välimuse, aga kaks korda väiksema jalakõrgusega koerake, kellele jooksis kisades järele neiuke nooruke. Vaatasime hetkeks Ragnega üksteisele otsa, et kas peaks autosse tagasi põgenema, aga neiuke sai korravalvuril enne kaelast kinni. Tegemist oli kohaliku tütarlapsega, kes igapäevaselt sealkandis koera jalutamas käib. Ta tundis huvi, et mis me siin seljakott seljas teeme. Vastasime, et oleme kiriku huvilised ja lähme seda vaatama. Neiuke ja koerake jäid meist maha ja rühkisime mäest üles meistriteose poole. Vaadata oli seal küll. Kolasime sees ringi ja jõudsime tiiruga ka peidukani. See oli aga nii kõvasti kinni külmunud, et ei hakanud lammutama ja nii ta meil leidmata jäigi. Järgmisel korral jälle.
Ma ei tea, mismoodi see logirull originaalis seal kuivana seisis kuid praeguses lahenduses "konteineril" erilist veekindlust pole ning sestap on sisu üsna nätske ja niiske. Kõigele kirjutava markeriga saab kande ära teha, muuga võib raskeks minna.
Endal polnud kahjuks midagi olukorra parendamiseks kaasas, seega jäigi hetkel nii.
Selle aardega läks pisut aega, kuid peagi oli peitja loogiline idee selge ning sealt peidukast see logiraamat ka välja tuli. Nimi sai kirja ning suundusin järgmise aarde poole.
Suvesõidult tulles sättisime marsruudi nii, et juhtusime aardest mööda sõitma. Muidugi tuli see siis ka ära korjata.
Esimesel katsel jäi aare tabamata. Teisel korral uuesti virna ladumise ajal jäi ka aare silma, aitäh. :)
Käisime siin vigade parandust tegemas. Täname siia kutsumast!
Tänane aarde otsimine oli täiesti ettekavatsemata. Ämm ja äi plaanisid Tuhalaande surnuaeda koristama minna ja kuna erilisi ideid ei olnud sättisime ka kaasa. Kohal olles mõtlesin kas äkki keegi on lähedusse ehk mõne aarde poetanud. Oh üllatust oligi asusin ca 200m eemal, kibelus tuli peale ja saigi mindud. Telefoni levi oli jube kehva ja õige koha tuvastamine võttis natuke aega. Loomulikult nagu ka mitmed eelnevad otsijad katsusin minagi selle õige koha läbi leidmata aaret ja imestasin et miks sellisesse kohta kus võimalikke peidukaid must miljon vaja mikro aare peita. Ei andnud see varem läbi katsutud koht rahu ja järjekordsel läbi katsumisel ta nähtavale ilmuski. Suured tänud peitjale selle koha tutvustamise ja ägeda peiduka eest.
Ei hakanud ratast ülesse mäkke vedama, vaid jätsin ta tee äärde. Nullis vaatasin kõige pealt õigesse kohta, siis välistasin selle ja siis leidsin seal lõpuks veel topsi ka, vat kui huvitav. Logiraamat on päris räbal. Aitäh!
Tutvustasime võõrustajatele geopeitust ja nende suvekodule lähimat aaret. No ikka kaks korda peab vaatama enne kui tulemus käes.
Algas meie Mulgituuri teine päev. Ilm oli jällegi imeilus. Kõhud Kopra talus head ja paremat täis söödud ning meeleolud rõõmsad. Plaanis oli alustada uue Sakala kõrgustiku kõrgeima tipiu vallutamisega, kuid teele jäi Tuhalaane Jumalaema Uinumise kirik koos oma uinujaga. Kõik olid nõus uinujat otsima minema ning nii saigi esimene aare leitud ja logitud. Lihtne see muidugi ei olnud :) tõstsime kive ja vaatasime kõikvõimalikke peidukaid. Lõpuks aga tuli leid sealt kuhu kõige esimesena vaatasime :) Kirikut vaadates tekkisid silmade ette pildid sellest kui kaunis võis see hoone olla. Boonuseks veel imeilus asukoht. Lugesin, et kiriku taastamise mõtted on kogukonnal täitsa olemas. Raha kogumiseks on korraldatud isegi kontserte. Tänud peitjale, kes seda müstilist hoonet ja kaunist paika tutvustas!
Mulgi impeeriumi avastamise teine päev algas ilusa ilmaga ja optimistlikult. Esimese päeva saldoks jäi 10 leidu ja 1 mitteleid - mis oli meie jaoks üle keskmise tulemus. Öö veetsime kohalikus meeldivas turismitalus kus kogu kompleks oli ainult meie käsutuses - offseason on ikka tore asi, muidu oleks sauna ja kaminasaali nahkdiivanit pidanud veel kesteab kuipaljude lõõgastuvate mugude, mugonenide ja mugovichitega pidanud jagama.
Aga kui nüüd asja juurde minna siis päeva esimene leid oli Dia soovitus - ja väga tore soovitus. Hommikuses tuuletus karges õhus ja päikesepaistes oli lausa lust päeva alustada. Kirik oli suht samas seisus enamuse Batjuška sarja kohtadega - st müürid püsti, katust kahjuks mitte. Mikro jaoks erinevate urgaste puudust ei olnud, seetõttu ei lasknud me ennast heidutada kui aare esimeste minutitega ei paljastunud. Pikapeale aga sattusime enda jaoks nii tuttavasse seisu - aaret ei ole ja meie hakkasime välja punuma aina vingemaid ja keerulisemaid tõlgendusi/vihjeid aarde tekstist ja logidest. Ja vältimatult järgnes sellele masendus, ajus väike reset ja uuesti algusest alustamine. Seekord siis paljastus aare kust oli varem vaadatud ja uuesti vaadatud. Uskumatud tüübid oleme ikka. Aga visadus viib sihile. Õnneks seekord enne seda kui oleks hakanud kirikut koost lahti võtma. Lõpus siis nautisime veel hetke kaunist vaadet künkaservalt ja kobisime autosse - lubades endale et üritame edaspidi intelligentsemad olla. Kuidas see meil välja tuli, saate juba järgmistest logidest lugeda.
PestOffMulgumaa#11
Ei tea milles asi oli, aga võibolla ei olnud keegi veel 100 % üles ärganud. Vaatasime siit ja vaatasime sealt, kokkuvõttes kangutasime vist kõiki kive (ja neid oli palju) mida nägime. Aare oli siiski kõige loogilisemas paigas (esimeses kohas, kuhu vaatasime) ning õnneks alustasime päeva leiuga. Tftc.
Ilus kirik kunagi olnud, vist... Aarde leidsin kohe aga kättesaamisega läks tiba aega, tänud jumalakodu tutvustamast!
Pärast Ennuksemäe külastamist tekkis soov ka see vana võlg kustutada. Kartsin natuke, et ehk on jälle naabrid liikvel, aga õhtupimedus ja vihm oli kõik hingelised tuppa peletanud. Pärast väikest ekskursiooni näitasin ette koha, kus aare lihtsalt pidi olema ja õnneks täpselt nii oligi. Teostus hea, peitmisviisi ma väga ei fänna, aga koht ise väärib soovitust. Aitäh!
Kui mäest üles tulles jäi piltidelt juba tuttav samblikega kaetud rist ja selle taustal lagunev kirik valgusvihku...oli see alles vaatepilt.
Pärast siit-sealt uudistamist asusime otsima ja kuna Martin oli korraliku eeltöö teinud, siis kohe õigest kohast. Natuke andis siiski maadelda, aga lõpuks tuli aare oma pesast välja. Ilus teostus, kõigile igatahes meeldis :)
Aitäh!
Opaa, oleks nagu ühe teise seeria aare. Looduslikult kaunis küla, aitäh näitamast.
Läksin nulli ja ainult üks koht tundus õige. Siiski ei tahtnud uskuda. Mario tuli ja võttis aarde sealt, kus ütlesin selle olevat. Aitäh!
Meie rattamakta teine päev viis meid Tuhalaande. Sõime rõõmsalt lõunat ja tublimad käisid isegi ujumas. Vesi oli umbes 17 kraadi. Pärast võtsime sammud mäest üles kiriku juurde. Kui kiriku varemed imetletud leidsime kiirelt ka aarde. Hea peidukas.
Uhkelt / kurvalt uinub seal kõrgustes. Otsimisega väga kaua ei läinud, kuna Marit märkas anomaaliat, mida uurima asudes ka aarde kätte saime. Tänud peitjale.
Kahtlustasin kohe alguses seda, kohta kuid alles pärast kolmandat korda vaatamist sain ilmutuse logiraamatu näol.
Kena, kuid samas kurb... Aarde leidmine oli valutu.
Ida-läti reisilt tagasi tulles kahanenud seltskonnaga tegime loojuva päikese kiuste väikse peatuse selles huvitavas asulas.Aimasin õieti aarde asukoha aga leiurõõm jäi siiski kaaslasele.
Esialgu ei tahtnud nii palju lammutada, aga lõpuks siiski vaatasin ja oligi õige koht. Aare korras, kirik vajaks veidi kohendamist :) Aitäh peitjatele.
Hämmastavaid kohti leidub veel Eestimaa pinnal. Selle aarde puhul olid Tarvo närvid kindlamad ning just tema oli see kes konteineri mulle pihku surus.
Koht oli lahe, aarde peidukas samuti. Tänud peitjale!
Maa-ametist vaatasin täpse nulli järele, aga täna kõpitsesid naabrid kasvuhoonet. Kasvagu neil pikad kurgid.
Mmmmm, kui mõnus koht! Aarde jätsin meelega leidmata, et oleks põhjust tagasi tulla :D
Vahetasime katkise minigripi pisikese kileümbrise vastu. Aitäh ilusat kohta näitamast!
Ilus kirik on see kunagi olnud, isegi allesolevad varemed avaldavad muljet. Küla ise on väike, aga sealsed elanikud on oma kodukandi kenasti korda teinud. Vahva! Kiriku poole sammudes haakus meiega üks sõbralik koer ja lahkus alles siis, kui hakkasime logiraamatut täitma. Miku geps näitas õige koha ruttu kätte, kuid ikka läks meil aega, et aare päevavalgele tuua. Neid kive seal seinas sai katsutud-tõstetud omajagu. Aare ise oli tõesti väga ilus. Kui vastab tõele kuskilt kuuldud fakt, et Tuhalaane oli ajalooliselt käsitööliste küla, siis on see aare küll õiges kohas. Aitäh!
Peale geomobiili parkimist alustas tööd spioon, kes jälitas meid kogu otsinguperioodi jooksul. Spioon oli sõbralik, karta ei tasu - ilmselt mõne valitsuse poolt sinna paigutatud. Kohale jõudes teatasin, et just ühes kindlas kohas peaks aare olema, jube kahtlane koht paistis. Esmane vaatlus tehtud - aaret njetu.
Otsinud päris pikka aega, taipasime veidi aarde kommentaare lugeda ning suuruse järgi peilides jõudsime tagasi algsesse kohta. Väga kena käsitöö! Tänase päeva ilusaim aare :)
Taaskord Tuhalaanes. Väga kaunis ja korras kohake. Meie toimetamisi tuli jälgima-kontrollima kohalik "härrasmees". Taasiseseisvuse ja selle tähtsuse üle arutledes jäime erinevatele seisukohtadele; aga tähistanud ta oli, küll oma naise sünnipäeva, aga mis sellest. Nii et naabrivalve töötas, aga saime oma eesmärgiga ka ikka hakkama. Kena teostus.
See oli ilmselt uus aare, mis meie geomobiilil nina siia poole pöörama pani ja seega jäi teele ka taas see aare, mida ma esimesel külastusel leida ei tahtnud. Sel korral ma ei lubanud Priidul endaga kaasa tulla. Tõsi, mul oli endal vahepeal tekkinud kindel mõte, mis ja kuidas see aare seal olla võiks ja enamvähem mõne millimeetrise täpsusega oligi mõte õige. Ainult kurvaks tegi see, et kui ma siin eelmisel korral käisin tundus see asi väga tõetruu, nüüd aga polnud sellest midagi järgi ja peidukas oli liigagi ilmselge. Nii, et mul ei jäänudki muud üle, kui lihtsalt nimi logiraamatusse kriitseldada. Kõige rohkem aega võttis logiraamatu tagasi saamine peidikusse. Tänan!
Nautisime otsinguid ikka täiega. Korra sai konteiner ka pihku võetud ja siis sama targalt tagasi pandud, sest "siin ei ole ju midagi". Täname peitjat! Aeg oli juba hiline ja ujuma enam ei läinud aga Dekoltee nägime ära küll.
Ka siin õnnestus jälgida seda kuidas teised tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Kui Tannil uni peale ei oleks tulnud, oleksime ikka veel seal! :D
otsisin pikalt siit- ja sealtpoolt, aga pihku ei jäänd midagi :(
Künkast üles ja praktiliselt kohe logima. Siin oli tiimitööd :)
Käisin täna Tuhalaanest läbi, uinuja on hästi talvitunud ja ootab äratajaid.
No jälle ei õnnestunud see geopeitus meil. Kohalikud uljaspead paarutasid vana Omegaga külg ees mäest üles, napilt said meie geomobiilist mööda. Mingeid muid sündmuseid ei esinenud, võibolla järgmisel korral.
Kõiki aardeid ei pea esimesel korral leidma. Tulen kunagi uuesti :)
Tõesti peitja oli head tööd teinud. Tänud Lauri,Kassu ja Joonas
Kirikut sai vaadatud nii seest kui väljast, mingil hetkel jäi ka aare näppu. EVEJ
Lõpuks leitud. Olime ju ka sinna mitu korda järjest vaadanud. Aga ikka vaatasime valesti.Mitu pead on ikka mitu pead. Ilus konteiner.
Üsna lihtne oli jah, aga kenasti tehtud. Küla mulle ka meeldis.
pigem ikka lihtsapoolne.. kuigi juhendi järgi kindlasti õige, tundus reaalsuses raskusaste veidi ülehinnatud.
Viimaks ometi leitud. See oli kolmas katse. Ilus töö. Aarde raskusaste sõltub veidi ilmastikust. :)