Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Juuda toast räägitakse, et kui vanast mindi kirikut tegema oja kaldale, siis tulid juudad ja laotasid kiriku ära. Mis päeval tehti, seda nad öösel laotasid. Kord läksid need kirikutegijad sinna sisse vaatama. Sääl sees oli laud ja punase linaga kaetud ja söögid laual. Nad vaatasid, kedagi pole näha, ja tulid välja. Hakkasid uuesti kirikut ehitama. Öösiks läksid nad koju, hommikul tulid tagasi: jälle kirik laotatud! Nii läksid nad koju, ei saanudki kirikut ehitata. Säält mööda minnes näeme tonte kooberdamas koobaste juures. Kes ei usu, võib ise vaatama minna. -- folklore.ee
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Issanda Muutmise Obinitsa kiriku ehitasid koguduse liikmed ühiskondlikus korras Stalini ajal 1952. a. (ehituse eestvõtja oli preester Villiam Talomees). Öösiti ehitati, päeval aga lõhkusid nõukogude võimu pooldajad selle jälle osaliselt maha. -- setoturism.ee
Lihtne kahepunktiline multi-- esimesest teise koordinaadid. Lõpp-aardele lähene ettevaatlikult, eriti lastega ja/või pimedas. Taastatud 20.10.2018 - eelmine asukoht osutus olevat liialt loodusjõudude meelevallas. Uue leidmiseks vaata lõpp-punktis seljaga seina poole seistes kella 2 suunas üles. Suurus muutus mikroks, nänni aardesse ei mahu.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (3), lumega_leitav (2), ujumiskoht (1), lemmikloomasõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3597M
Logiteadete statistika:
114 (89,1%)
14
7
1
0
0
0
Kokku: 136
Esimesel korral läks pahasti - ei leidnud. Seekord vaatasime avarama pilguga ja rakendasime veidi geoloogikat. Leitud ja aitäh! Konteiner kuiv ja korras.
Ilmaveere oli rahvast pilgeni täis - mõned istusid puhta äärel ja kõigutasid jalgu üle serva. Aga koopa juurde minnes tuli üks rõõmus, kajakahäälne seltskond vastu ja imestas, et koobas nii populaarne täna on.
Teise katsega leitud. Neli aastat tagasi kiirustasime pannkoogiüritusele ja polnud väga kaua aega seigelda seal. Seekord oli ka keeruline. Meie poolt välja valitud seinast pigem kella neljas. Aga mis põhiline - logitud. Aitäh!
Tore ja lihtne multi, mõlemad vahepunktid külastamist väärt, teist ei oleks ise osanud otsidagi. Aitäh peitjale siia juhatamast!
Kui selg vastu õiget seina suruda, on kellatundmine kohe parem ;) Siin kulus lõpus aega, aga saime enne suuremat sadu hakkama. Aitäh!
Täna esimene peatus kodu poole tüürima hakates. Esimeses kohas olen ennegi käinud, nüüd siis taas koordinaatide järel. Teises kohas aga mina küll enne oma jalajälgi polnud teinud. Lähenemine oli ikka jube järsku nõlva mööda, igavene tegu oli alla saada, ülesminek selle kõrval ikka kordades lihtsam. Päris nulli ei trüginud, mõtlesin end siis vaimusilmas sinna ja et kus sealt küll see kell kahte näitab. Siis läks ruttu, no tegelikult oli kolmas vaadatud koht see õige, aga kõik loogiline ja lihtne. Tänud peitjale andmaks põhjust Obinitsast läbi keeramiseks ja kaunise loodusesse saatmise ning aarde peitmise eest.
Väga ilus ja suurepärases korras kirik. Esimese punkti teostus ka igati kvaliteetne ja keskkonda sobiv. Siin läks meil kiirelt. Lõpu otsimine enam nii lihtne polnud. Kui selgus, et aare ei asugi saadud koordinaatidel, siis hakkasime lihtsalt ümbruses ringi tammuma ja silmadega otsima. Vahepeal sai jälle logisid loetud ja siis ümbrust piideldud. Lootusetu tunne hakkas juba tekkima, kui lugesin Anni logi ja mõtlesin, kus ta võis mõttepausi pidada. Märkasin sobivat kohta, hakkasin sinnapoole liikuma, kui juba Salme hõikus sealt, et tops käes. Hea, et ikka leitud sai.
Eilsest jäi kripeldama ja läksin hommikul uuesti seda kohta uurima. Geps hüples nagu eilegi ja loobusin sellest jälgimisest. Kõndisin niisama edasi-tagasi ja vaateväli avardus ning aare jäi silma. Veidike turnimist ja ka logiraamatusse sai nimi kirja. Aitäh peitjale!
Tutvusime Obinitsa vaatamisväärsustega ja otsisime ka aardeid. See aare osutus jällegi heaks geopeituse mitme tahu tutvustuseks. Saime otsida ja leida koordinaadid ja läksime näidatud kohale. Huvitav koht, aga vaatasime nii kahe kui mitmes muus suunas, siiski ei leidnud.
Tänud peitjale!
Niimoodi nagu kirjelduses (umbes-täpselt) on, ma ei olekski leidnud. Õnneks läksin vaatama ka seda vaatamisväärsust ja siis nägin midagi tuulega lehvimas.
Esimeses punktis läks kiirelt. Viskasin numbrid kaardile, parkisin auto ümber ja läksin lõppu võtma. Eelmine päev sai Make müüri juures harjutatud sellisel maastikul liikumist. Nelikveoga üles ja tagumiku peal alla. Õnneks ühe puu juures mõttepausi tehes taipasin nina kõrgemale tõsta ja seal see aare rippuski. Aitäh!
Esimeses punktis leidsin lõpu koordinaadid. Lõpus käis Tõnu. Aaret küll kohe ei märganud, kuid viimaks sai ikka leitud. Äge koht, igati aaret väärt. Täname!
Esimeses punktis saime mugudega natuke peitust mängida aga õnneks nad läksid kiirelt surnuaiale omi asju ajama ja meie saime numbrid ja jätkata oma teed lõpu suunas. Lõpus oli palju kasu kirjeldusest, seadsin oma selja vastu seina ja nägin kohe kahtlust äratavat objekti ja minu õnneks oligi aare täpselt omal kohal ;) Aitäh siia kutsumast :)
Kunagi oli Operatsioon Õ nimeline bänd. Nüüd siin siis bänd Juudatar Õ.
Sellist risti polegi varem ühelgi kirikul näinud. Lõpp oli ägeda võlvkaarega ja ajale kohaselt parajasti laotatud.
Tänan peitmast.
Kirik on väga-väga kena! Leidsime koordinaadid ka. Kui me olime need Gepsu pannud, siis esialgu tundus, et mingi jama on. Aga kaardilt vaadates, et KUHU see meid juhtab, uskusin, et saime ikka kõik õigesti sisestatud. Kui kohale läksime siis oli ohoo-efekti küll. Üks noorlogeritest leidis konteineri ka enne kui ma üldse jõudsin hakata otsima. Nimed kirjas ja tuju hea :)
Algpunktis Juudatarõ vaadates ei saanud aru, miks on tegemist multiaardega ja kuhu see teine punkt meid viia võib. Küll aga sai asi selgeks, kui kirjeldust lugeda. Siis tundus kõik väga loogiline ning see lõpp on väga huvitav. Kui aarde juurest auto juurde naasesime, siis küsiti me käest, et kas kukeseeni ka leidsime. Paraku pidime eitavalt vastama. A seeni leidsime oma seikluse käigus hiljem. Vähe küll, aga siiski leidsime. Täna aarde eest!
Topsi leidmisel jäi esialgu miski segaseks. Valisime teise koha ja seal ta oligi. Tänud
Vau mis koht. Multi mõistatus, kui vaata koordinaadilt ka kuhugi ja otsi midagi. Found it: 18.Jun.2021 15:12 Juudatarõ / Cave of Judas. Õnneks paistis tops kui nina tõstsin. Siis ujusime ka järvekeses. Täname
Alguspunktis saime koordinaadid kiirelt kätte, kuid lõpp-punktis läks oodatust kauem. Väga kena koht! Aitäh!
Esimeses punktis oleva kiriku juures värvis töömees parasjagu kiriku ukse kaunistusi üle. Õnneks asus meie otsitav punkt täpselt teisel pool ja saime vaikselt lõpu asukoha välja uurida.
Lõpu asukoha juurde minemist takistasid natukene teetööd. Parkla oli maetud asfalti koormate alla ja ringi sagisid erinevat sorti masinad. Parkisime auto natukene kaugemale ja otsisime teeraja üles. Rada viis täitsa ootamatusse kohta. Täpselt selline koht kuhu ilma geopeituseta ei satuks eales. Turnisime alla, tegime selgeks kuhu kanti võiks aare jääda. Ronisime siis jälle üles. Tekkis üsna nõutu olek. Lugesin ette mõned logid ja siis Maire hõiskas, et leidiski. Tore koht, aitäh! Paraku õnnestus järjekordselt mingi väljaheite sisse astuda.. Nagu mis mõttes. 5 aastat polnud kuhugi sisse astunud ja nüüd iga päev.
Esimesest punktist saime info kiirelt kätte ja suundusime edasi. Ei hakanud seal rahu rikkuma ja ringi uudistama. Teise punkti poleks küll ilma geopeituseta osanud tulla. Aitäh vinget kohta tutvustamast!
Obinitsa kiriku juurest olin varem korduvalt mööda sõitnud. Nüüd siis tutvusin kirikuga lähemalt. Ilus, korras, väike külakirik. Koordinaat käes, suundusin lõppu. Valmistusin suuremaks ronimiseks ja võimlemiseks eelnevaid logisid lugedes. Polnudki nii hull nagu arvasin. Päris lihtsalt tuli aardeleid. Juudatarõ oli ka täiesti olemas. Tänan!
Seekord mitte leitud. Probleem oli siiski ajas, oli vaja jõuda õigel ajal Piusale pannkooke sööma. Tore koht, järgmine kord kindlasti tagasi siia.
Kuidagi jäi märkamata, et tegemist on multiaardega. Seega leidsime kiirelt koordinaadid ja siis positsioneerusime ringi. Lapsed ajasid muidugi kohe omale ujukad selga, mistõttu aarderetke võtsime ette Eleni ja Heiviga kolmekesi. Päris uhke koht siin, poleks aardeta eales sattunud. Aitäh, Henrik, aarde eest :)
Nullis läks aega, kuna gps hüppas. Käis küll mõte peast läbi, et järgmise punkti koordinaadid on "seal", aga keegi ei viitsinud nii palju kummardada. Kui aga varasemast logist sai indu edasi kummardada, siis leidsime ka koordinaadid:) Lõpus läks natuke aega, samuti aitas jälle varasem logi vihjega kella 10 suunas.
Sel korral läks nullis kiiresti, edasi aga oli juba päris teine tubakas. Äsjased suured vihmad olid kinkinud libedust ja tasakaal oli kohe tugevalt häiritud. Juhan võttis aga suure töö enda kanda, klammerdus ei tea küll kuhu ja vaata ka ei tea küll kuhu. Aga kätte sai!!! Täname peitjat.
Palaval suvepäeval leidsime mõnusa järvekese, kus ennast ja pisikest printsessi jahutada. Loomulikult tuli üle vaadata ka samas kaldal olev aare. Meie "vaatasimegi" selle üle ja loobusime. Laurile aga ei andnud rahu ja ta tahtsis selle maksku mis maksab kätte saada. Aega kulus, meie saime samal ajal juba jahutatud kui ka uuesti kuumamama hakatud, kui lõpuks tuli ka oodatav võidukisa. Korraks tekkis juba hetk, et siia me jäämegi aga õnneks ikka mitte. Oli peitjal ikka tahtmist olnud.
Ja kui oli vaja ujuma minna, siis juudatarõ juures sai seda teha. Ujumas käidud, oli vaja minna aaret otsima. Eemalt paistev linnukast EI OLE õige aardelaegas. Kuid plätudes ja paljajalu sai see ikkagi ära kontrollitud. Peale seda nulli tagasi ja tuli hakata silma teritama. Teritasin, mis ma teritasin, ära teritasin. TFTC!
Seisin küll seljaga seina poole, aga tuli ikka väga kaua silmi treenida, et aarde peidukoht välja raalida! Tänud!
Väga põnev lõpp, ei oleks osanud sellist kohta siit oodata. Siit leidsime ka esimesed juba valminud mustikad. Aitäh!
Nullis läks kiiresti. Lõpp oli huvitavas kohas, kuhu niisama sattunud ei oleks. Mõnda aega sai ikka topsist mööda vaadatud, kuni see lõpuks silma jäi, tänud.
Alguses oli hea ja kuiv räästa alla numbreid vaadata. Kirik oli ka ilus. Lõpus läks kauem ja oleks võinud täitsa kaua minna, kui ma poleks täiesti juhuslikult õige koha juurde läinud. Aitäh! Ilusama ilmaga võib olla mõnus end viin vettegi kasta.
Ikka väga hea, et pikad mehed kaasas olid! Pikkus tuleb siin igati kasuks!Aitäh!
Ma arvan, et me tegime esialgu sama vea nagu tunk ja pidasime seinaks teist seina. Sealt kella kahe suunas ei paistnud midagi. Kuna tänud tunki logile laiendasime kohe ka otsinguraadiust, siis peagi märkas Maris topsi. Peale seda nägime ka seina vast mille juurest oleks pidanud otsimist alustama. Ma vähemalt arvan nii...aga no leid sai kirja ja koht tõesti aaret väärt :)
Tunki logi järgi vaatasime ka pisut laiemalt ringi, kuna valisime vaatamiseks kahe suunas alguses selle auguta seina… Otsimissõbralikult taastatud mikro, eriti kui meeles pidada, et lumega ei ole selle leidmine samuti raske ;).
Algus läks ludinal, kuid lõpus sain seda Juudast peaaegu tund aega otsida :P Päriselt ei pea paika seal minu meelest ei kirjelduse eelviimane lause ega ka koordinaat mitte. Vahest tõlgendasin kuidagi omamoodi ja võibolla geps valetas, ehkki nii pika aja jooksul peaks ju keskmise näidu järgi enam-vähem täpsese punkti saama. Lõpuks avastasin aarde koba peale 10 m kauguselt. Näidatud paigad väärisid muidu külastust küll, aitäh!
Esimses punktis leidsime kordinaadid väga kiirelt. Aga lõpppunktis nii ei läinud. Otsisime nulli ja see gps keerutas koguaeg. Tuhnisime isegi ühes sipelgapesas, aga sealt aare välja ei tulnud. Lõpuks aga silmasime misagi teistsugust ja aare oligi käes.
See aare oleks meil täna jäänud otsimata, silmitsesime kirikut läbi autoakna, mainisin vaid, et siin on multiaare, aga kuna nendega kunagi ei tea, kaua läheb, sõitsime rahulikult mööda. Mõni hetk hiljem selgus aga juhuslikult, et Kaupo on samuti siinkandis liikumas ja plaanivad just seda aaret otsida, nii saime pisut luureinfot, et siin ei lähe väga palju tunde. Võtsime meiegi nüüd aardeotsingu ette ja logisime Kaupo-Liisi värsketes jälgedes. Vahva koht, tänud tutvustamast.
Tegime ringreisi Võrumaal ning mu õnneks jõudsime ka Obinitsa. Sügisel tehtud Võrumaa puhastamise tuuril oli aare kättesaamatu ja nüüd ainus täpp lähipiirkonnas. Ilus koht, ehk sattub kunagi lõppu täiel rinnal nautima.
Nulli oli niikuinii plaan tulla, et saaks rahulikuma südamega edasi elada ja sugulastel nii-öelda külas käia. Soovitan järgnevatel otsijatel tulla 19.08, kui on nullkohas paasapäev. Soovitatav kellaaeg 10-11. Rahvast on palju, aga kindlasti elamus, et näha, mis veel sellises kohas võimalik on :) Aarde leidsime (mu isa leidis) kohast, mis mulle tuli täitsa üllatusena. Lähistel olen palju käinud, sest olen siinkandis suurema osa suvedest veetnud, aga konkreetselt sellest kohast polnud teadlik ning ei mäleta, et vanavanaema või keegi teine oleks sellest rääkinud. Igatahes väga vahva avastus meile kõigile.
Siin oli ikka päris huvitav seiklus. Kõigepealt leidsin tühja karbi, siis leidsin esimese kadunud karbi koos logiraamatu ja kogu ülejäänud staffiga ja siis leidsin veel uue taastatud aarde ka. :) Võtsin peitjaga ühendust ja tema otsusega jätsin alles uue taastatud tposi ning vana karbi võtsin kaasa, et see sobival hetkel peitjale pidulikult üle anda. Kahjuks selles tohuvapohus unustasin selle tühja karbi kaasa võtta, selle võiks siis keegi järgmine ära koristada kui näppu jääb. Tänud ka huvitava koha tutvustamise eest!
Unustuse hõlma jäänud logi. Võistluse lõppedes sõitsime Obinitsa kaudu. Nullis lasin naised jooksma Värska poole ja Raineriga läksime aardejahile, et naistel treening liiga lühikeseks ei jääks. Algus käes panime jala edasi ja otse nagu orienteerujad. Loomulikult oli see viga ja kui hakkasime aardeni jõudma siis sõitis samal ajal mööda Raul. Kahtlustades ja samas ka teades millega tegeleme ja kuhu me teel oleme liitus ta meiega. Aare leidus kiirelt. Jalavaeva vähendamiseks sõidutas Raul meid tagasi nulli auto juurde. Tänud peitjale, ei olnudki siin pool küla ringi jalutanud.
Kunagi hästi ammu sai sügisel siin otsitud, aga siis ei saanud esisesest punktist edasi, eelmine aasta sai siit rattamatkal mööda vuratud. Seekorde oli kiriku juures vaikus ja koordinaadid jäid kiirelt silma. Ka lõpus läks kiirelt. Päris huvitav koht, millest midagi senimaani kuulnud polnud. Tänud juhatamast.
[heldur] ja [ky] otsisid kirjelduse järgi õigest kohast. Sellekevadised ebatavalised olud olid aga nähtavasti viimasedki jäänused minema viinud. Aare on taastatud veidi teisel moel ja kirjeldus vastavalt uuendatud. Vihje, millele varasemates logides viidatakse, enam ei kehti ja on eemaldatud. Koht on vast aaret väärt, loodetavasti püsib seekord vähemalt sama kaua kui eelmine.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Peagi taastub.
Aitäh teatamast, asjatundjad viivad juurdluse läbi esimesel võimalusel.
Leidsime lõpust tähistuseta tühja karbi välja piilumas selle "kõige loogilisema" koha kõrvalt väikesest õõnsusest. Loogilise koha õigsust kinnitas ka telefonikõne varemleidnule. Sealt ei ei leidnud me midagi.
Nädalajagu hiljem loen küll aimikese logist, et paar päeva enne meie mitteleidu on aare (eeldatavasti) oma kohale saanud. Eks juurdlust toimetavad asjatundjad ja vast saab selguse, on ta siis seal või mitte ja on see siis õige koht või mitte:)
Aga pimedas oli päris tore seiklus ning uued kohad vahvad ja avastamist väärt. Aitäh!
Eelmisel korral Obinitsa kanti väisates olin selle aarde otsimise ära põlanud kui algajale liiga keerulise. Eks praegugi mõned logid veidi kahtlevale seisukohale panid, teised aga seevastu julgustasid oluliselt. Nullis polnud vaatamata pühapäevale õnneks hingelistki ja koordinaadid leidsime ka sekunditega. Lõpus tundus kohe, et see koht on maiuspala ja ega pettuma pidanudki. Aardest oli kenasti vihje meelde jäänud ja kohe leidsimegi koordinaatidelt sellega ideaalselt sobiva koha. Ajasime aga käed kohe sinna sisse, aga pidime pärast surkimist sama targalt jälle välja tõmbama. Hakkasime siis laiema pilguga ringi vaatama. Silm registreeris lähikonnas mingi ereda prügi ja mõttes kirusin, et ikka peab mingi jobu kõik kohad oma pakendite või pudelitega ära reostama. Kui olime üsna nõutult tükk aega ringi mütanud, otsustasime tasandit vahetada. Ja mis siis selgus - minu silmatud "prügi" oligi aardekarp. Kõik oli temaga korras, aga ilmselgelt polnud see koordinaatidelt eemalolev ja väga avalik peidukas tema õige koht. Seega võtsime endale vabaduse aare loogilisemasse ja kindlamasse kohta tagasi toimetada. Loodame, et päris valesti ei saanud, aga igatahes vastab see koht paremini vihjele ja on ka mugukindlam. Aitäh siia juhatamast!
Õues oli hakanud sadama. Jooksime Pauliga autost välja, tegime koordinaatidest pildi ja siis autosse tagasi. Ajakulu: 25 sekundit :)
Siirdusime lõpu poole. Õues sadas. Koukisime autost välja kummikud, keebid ja vihmavarjud ning läksime teele. Pauli rõõm oli suur, kui leidis aarde. Aare oli korras aga mulle tundus, et see ei olnud päris õige koht - liiga avalik ja looduse meelevallas. Peale logimist püüdisn rakendada kujutlusvõimet ja lükkasin aarde p**sse tagasi :)
Tänud aarde eest!
Nullis müttasime parasjagu kaua, aga juhtus sama nagu teistega. Et koordinaat tuli välja kohast, kuhu oli nagu vaadatud ju juba. Lõpus olin valmis mitteleiuks logide põhjal, kuna aega oli max pool tundi. Aga läks üllatavalt hästi, aare tuli lõpust välja paari minutiga. Aitäh! Lõpus tõesti ilus vaade!
Nagu ma kuulsin Janarilt, on algus keeruline ja eelmisel korral tema kambale ei ilmutanud end. See kord võttis enam aega oodata ühe mugu rolleri selga ronimist ja ära sõitmist. Samaaegselt arutasime kas tegu on muguonu või mugutädiga. Lõppeks olime mõlemad nõus, et möödasõitev mugupilk oli omane naismugule. Nüüd siis plats puhas ja saab seda "rasket" algust otsima minna. Ega eriti otsida saanudki, tuli lihtsalt pilk õigesse kohta suunata ja koordinaadid käes. Nüüd siis lõppu. Küll oli ilus lõpp. Näitasin Janarile, et vaatame sealt. Sain vastuseks, et see liialt muguohtlik koht ja kindlasti pole. Seega kontrollisime igasugustes kõrgustes kõiksuguseid auke (nt pistis üks meist pea täitsa sipelgapessa). Ja lõpuks pistis Janar käe just sellesse kohta, mida ma enne näitasin. Kammoon! Tal oligi see vist plaanis. Aga lõbus oli kõiki valesid kohti kontrollida ja vaade oli ka ilus. Muide keegi oli millalgi riided ära kaotanud. Tänan peitjat ilusate Lõuna-Eesti vaadete tutvustamise eest.
Tah kotsil um käudü minevä suvõl kogo perrega, ottseme kõkk kotsõ läbi. Tuukõrd ollimõ iks peris pimmeh. Täämbä tullimõ Karini tütrikõga kohalõ ja tu võtse õkva kordini õigõ kotsõ päält vällä. Lõpuh olle perüs keerolinõ. Ronisimõ nii korgõlõ kuga madalilõ, agah tu õigõ ess tahah välla tulla. Lõpuh iks pikä meelütamisõ pääle löüsemi timä ülen. Aitumma.
Aarde koordinaatide leidmine läks kiirelt, seejärel suundusin pealambiga põhikohta otsima. Jõudsin küll nullpunkti ja paika, kus teoreetiliselt oleks võinud aare peituda, kuid paraku jäi see peale pikka otsimist siiski leidmata.
Esimeses punktis sai pisut keerutatud kuid lõpuks olid järgmise koordinaadid käes. "Sõltub vaatenurgast" nagu keegi tark olla öelnud. Edasi järgmises punktis sai vihjet tõlgendatud selle koha raskusastme järgi kuid tulutult. Sai ikka ronitud mööda kanjoni kaldaid üles ja alla. Ikka täitsa pees koht :). Seejärgi uurisime veelkord vihjet ja aare andis end kätte. Tänud peitjale.
Aarde koordinaadid leidsime kiirelt. Läksime siis kohale. Müttasime üht ja siis teistpidi. No ei olnud, ei siin ega seal. Seekord jäi leidmata, aga me veel naaseme. Maastik oli päris keeruline, aga vaade oli ilus.
Selle aarde leidmiseks kulus ikka pisut aega. Ei tea kas asi oli äsja lõpule jõudnud rattasõidus või milleski muus :) Ünneks aga leid tuli. Logisime ja nautisime Lõuna-Eesti maalilisi vaateid:) Tänud peitjale!
Leidsime kõigepealt mingi numbritega võtme, mis sobis millegipärast kirikuuksele. Sisse siiski ei julgenud minna, helistasime Vaimarile, kas see on õige asi. Ei olnud. Natukese aja pärast leidsime ka õiged koordinaadid kohast, kus viis minutit tagasi midagi ei olnud. Lõpus Einar pistis käe õigesse kohta. Aitäh.
Äge koht ja hästi teostatud aare, kuigi lõpus läks ikka hulk aega otsimisele. Geps suunas küll üles, küll alla ja käisin niimoodi korra pikaligi. Pärast pooletunnist otsimist olin juba valmis ära minema, kui ühe nurga alt nägin nagu vihjele vastavat kohta. Seda inspekteerides leidsin kavala peidukoha. Tänud tutvustamast, väga mõnus paik.
Kui Obinitsas juba olin ja aega ka jagus, siis mõtlesin, et vaatan veel midagi. Kiriku juures läks kiiresti. Lõpus aga ei suutnud mina küll p....t näha, pole väga selles teemaga kursis ka, õnneks! Aga koht oli ilus, selle eest aitäh!
Selle aardega oli ikka täiega p**s. Nullis ja selle ümbruses sai ringi jalutatud ja asju nauditud. Lõpus aga kiskus asi käest ära. Nutika geps ei saanud seal looduse põrgus ena millestki aru ja pistsin ta taskusse. Hakkasin silmadega otsima, ei olnud kasu. Vähe aja pärast jäin ühele mõttele kindlaks ja proovisin seda kontrollida.
Ja nagu lubatud, aare oligi kannikate vahel kinni. Puna-pruunid näpud peale aardetopsi tagasipanekut loputasin järvekeses puhtaks.
Väga mõnus aare - minge ja nautige!
See aare mulle meeldis. Mõnus multikas, kus ükski punkt ei murra hammast ega konti. ;)
Juba algus oli põnev, sest sattusime kalmistul otse Taarka haua juurde. Uudistasime veel veidi seal, enne kui nulli läksime. Tiir ümber kiriku andis nii koordinaadid kui ka portsu pilte fotokasse.
Ja lõpp... Kõige olulisema ülesande "leida paat" täitsime väga lihtsalt. Leidsime lausa mitu. Aaskäokingasid me otsima ei hakanud, kuigi kõndisime lõppu ikkagi omil jalul. Sinililli ka ei korjanud...
Lõpus oli raskusi, kuniks lugesime vihjet. Siis oli sobiva vihjeobjekti leidmine juba päris kerge. Sest selle nurga alt, kus mina seisma juhtusin, paistis ta tõesti just sellena, millele vihjati. ;)
Karbi õngitsemise jätsime lahkelt tugevama soo esindajaile.
Vahva legend, äge koht! Seega, suurimad tänud siia toomast!
Aare korras, EVEJ
Kalmistu ja Taarka haud üle vaadatud, suundusime kiriku juurde vihjeid otsima. Kaua see aega ei võtnud- saime vihje kätte, tgeime mõned klõpsud- ja asusime lõppkoha otsingutele. Ja vat see oli äge üritus... Tempel mällu igaveseks ;) Tänan ja soovitan :)
Vigadeparandus. Kuna olin kogemata lõpu koordinaadid ära kustutanud, siis tuli uuesti ka algusest läbi käia. õnneks polnud see probleem, sest jäi nagunii tee peale ja teadsin täpselt, kust ja mida otsida. Koordinaadid GPSi ja edasi võiduka lõpu poole. Jalutasin siis kohale ja asusin kontrollima vihjele vastavat kohta. Tegelikult olin seda ka varem kontrollinud, aga kuna nüüd oli teada, et aare peab kindlasti olemas olema, tegin seda eriti hoolikalt. Paraku ei jäänud midagi näppu. Vaatasin siis veel veidi ringi ja leidsin ühe koha veel, mis hea kujutlusvõime korral võiks vihjele vastata. Surkisin ka seal ja jäigi plastmass näpu alla. Veidi meelitamist ja aare nõustuski välja tulema. Taaskord sai kinnitust tõsiasi, et otsimise põhjalikkusest pole palju kasu, kui valest kohast otsida. Võtsin aardest kaasa hokimängija ja lisasin omalt poolt mikroskeemi. Lisaks võtsin kaasa geomündi. Aitäh peitjatele.
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Tänud õue kutsumast!
Algkoordinaadid selgusid ruttu. Lahke taat ajas muru ja lubas meile ka kirikusse siseneda. Tegime ka tiiru kalmistul, leidsime ka Taarka haua üless. Lõpus olime ikka tükk aega nõutud. Tundub et siinkandis ongi naiselik vaist tugeva jõuga, Ka seekord leidis Piia aarde sealt kust mina olin vaadanud. Koht niivõrd vahva, et jätsime siia ka ühe geocoini. Seejärel läksime leidu Obinitsasse Taarkamanu tähistama. Toidud ja koduõlu väga maitsav. Soovitame ka teistele seal peatus korraks teha
Esimeses punktis läks aega rohkem kui oleks pidanud. Minu piiratud mõtlemine ei pidanud algselt võimalikuks et see koordinaat just seal oleks. Piisavalt kaua ringi vaadanud, sai autos järgi mõeldud asja üle, lõpuks õnnestus vaevaga telefonist logisid lugeda ja siis läks juba kiirelt. Teise punkti jõudmise ajaks hakkas vihmasadu tugevnema. Kõndisin sinna nulli välja küll, aga vaadates seda kohta.... Tulemus: Ähh, ei viitsi... koht ära nähtud, geps siin nagunii mingit mõistlikku koordinaati ei anna, ise olen märg ka juba... Jäägu teiseks korraks, või jäägugi...
Algus läks lihtsalt, lõpus oli kobamist, tiirutamist, üksteise järel urgitsemist, sihikindlus viis sihile, täitsa vastav vihje, tänud siia juhatamast!
Esimene punkt läks ruttu. Teises punktis vedas nii geps oma tiirutamistega kui kujutlusvõime algul alt. Tänud.
Uskumatu, milline aare! Lõuna-Eesti ei väsi vist iial üllatamast. Aarde esimene osa tõi pinnale mälestused Paasapidustustest ehk hansajoomisest hauaküngastel, teine punkt aga viis meid lausa vanajuuda enda maavaldustele. Aarde otsimine kujunes tõepoolest erinevate tobeduste sujuvaks järgnevuseks. Küll koperdasime savistel teeradadel, ronisime püstistel paljandinõlvadel ja roomasime ämblikuvõrkudest kaetud liivastes koopauuretes, lõpuks aga leidsime aarde võrdlemisi ligipääsetavast paigast, mida vihje tõepoolest kenasti kirjeldab. Suured tänud unustamatu elamuse eest!
See oli enda jaoks vist tänase päeva tipp. Esimeses punktis saime üsna kerge vaevaga koordinaadi kätte ja kaardi pealt oli edasi üsna selge, kuhu minema peab. Kui aga kohale jõudsime - kus oli alles üllatus. Isegi äsja loojunud päiksega ja vihmaga oli täitsa uhke vaatepilt. Ja oi kui libe. Kõik kolmekesi ukerdasime seal vaevaliselt edasi-tagasi, sukeldusime peadpidi tundmatusse, turnisime all ja üleval, aga lõpuks ikkagi jäi Joosepile aare pihku. Kaval peidukoht, ise olin enne sealt just enda arvates otsinud.
Suur aitäh peitjatele väga toreda aarde eest! Kindlasti väärib külastust.
Minu jaoks väga sürr aare, mida juba "alguspäevadest" peale nillinud olen. Esimese punktiga on seotud seto paasapühade mälestused, mille kirjeldus igal asjatundmatul silmad pähe punni ajab. Teine punkt aga... no nii palju kordi olen aastate jooksul seal lähedal (umbes 100 meetrit) viibinud, ise õndsas teadmatuses. Ehk siis tee aardeni oli pooles ulatuses pea silmad kinni kõnnitav, aga edasi... oli libe, oi kui libe. Ja siis... ooooo!
Kui esimene hämmastus möödas, hakkasime vihjet tõlgendama. Tõlgendus nägi välja nii, et alguses paistis mäe seest üks tagapool ja siis teine. Olla olnud ämblikke ja liiva (doh!), aga mitte aaret. Edasine möödus igasuguseid nilbeid tõlgendusi välja mõeldes ja pidevalt libastudes, kuni lõpuks Joosep ka aarde kätte sai. Paras kergendus tegelikult. Aga sigavinge aare ja kõik juurdekuuluv, suur-suur aitäh!
Ega alguspunkt muidu alla ei andnud, kui pidi selle Juuda ees ikka põlve maha panema. Lõpus panime ikka täiega kitse, enne kui karp ennast ühest "mustast august" ilmutas. EVEJ
Kohale jõudes oli juba kottpime, aga selle vastu aitab õnneks korralik taskulamp. Nullis ei tahtnud alguses kuidagi vihje välja ilmuda. Kui olime juba peaaegu loobunud, siis hakkas prügihunnikus midagi helkivat silma, teisel pool olid ilusti ka koordinaadid olemas. Paigaldasime selle sinna, kuhu GPS nulli näitas. Loodetavasti sai õigesse kohta. Lõpp-punktis kahjuks nii libedalt ei läinud. Juba GPSi nulli jõudmine oli paras füüsiline katsumus, kuna maastiku gradient ületas tunduvalt füüsilise vormi. Tuhlasime nulli ümber oma kolmveernad tundi, aga aare ennast ei paljastanud. Peitja võiks võimalusel asja üle kontrollida. Aga koht ise oli küll uskumatult ilus, isegi pimedas.
Vihje oli õnneks varem leitud, sest täna käis nulli ümber suur sagimine – vist tehti suurpuhastust nii seestpoolt kui ka ümbruses. Lõpp-punktis oli natuke probleeme, sest hommikune vihm oli rajad libedaks teinud, aga ei midagi üle jõu käivat. Lubatud kohas oli konteiner ilusti olemas. Pärast aardeleidu käisime einestamas Taarka Tarõs (toidu väga maitsvad, aga pererahvas oli kuidagi tõrjuva olemisega) ning tutvumas kohaliku muuseumiga – soovitame kõigil sealt läbi astuda, väga huvitav oli.
Enne siia jõudmist käisime ära Härma aarde juures, järjekordselt imetlesin selle koha võlu, klõpsisime seal mõnuga pilte, tegime lõunat ja asusime siia teele. Esimese punkti juurde jõudes tegime väikese klõpsu kollase nelinurga juures ja meenutasime oma seiklusi aastaid tagasi. 2008a tegime oma esimese geotripi ja sattusime Obinitsasse kui ühel hetkel kargas pöösastest välja 3-4 eritunnustetta politsei BMW-d + veel paar tavalistes värvides masinat ja võeti meie seltskond nn karpi. Kõik puhuma ja mõnede käest uuriti mida me siin rändame, õnneks oli kõik korras ja teekond võis jätkata. Sellest ajast meil väljend lähme Obinitsasse ka või? :P Ette rutates võin mainida, et seekord vist nägime kolme päeva jooksul maksimaalselt vist ühte politseiautot. Nüüd siis vurasime eelpunkti, saime koordinaadi ja suundusime otsima, enne käisime kunsti ka poes nautimas. Kohapeal läks ikka jupp aega enne kui aare sai leitud. Oli vaja kõik need raskemad ja mõttetumad kohad üle piiluda. Lõpuks tuli aare päris üllatavast kohast välja kust üks meist oli paar korda mööda kõndinud. Tänud.
Vahvad kohad ja väärisid kindlasti külastust. Lõpus oli emake loodus roppustega tegelenud ning karp oli selles kõige kõlvatumas kohas.
Aare paiknes kenasti vihjele vastavas kohas. Lähedal sulistasid kohalikud lapsed lõbusasti vees. Kange tahtmine oli neist eeskuju võtta aga kussa sellega - punased punktid vajasid ju roheliseks värvimist...
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Esimeses punktis vajalikud koordinaadid taas olemas.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Hetkel esimene punkt tühi, peagi taastatakse.
Ausalt öeldes oli algusest peale kange kibelus seda asja kirvetama minna. Kirjeldus ja nimi ütlevad ju otse välja, kus see lõpp asub, mis seal selle kirikuga üldse jantida. Aga esimesel õhtul Obinitsa laekudes tulime Piusa poolt ja siis jäi kirik kenasti teele ette. Tore koht ju, viimati, kui käisime, oli surnuaiapüha ja kirikut niisama kaeda eriti ei saanud, ristikäik ja puha ja mis kõik veel. Uurisime, vaatasime - pole midagi. Aga kaader oli väsind ja ei viitsind kohe lõppu minna, taheti enne laager püsti lüüa. Täna tulime jälle Piusa poolt, vaatasime veel kord - mida pole, seda pole. Aga vahepeal oli Caro oma logi üles riputanud. Küsisime siis otse, et kuhu ta selle esimese asja pistis - Caro tunnistas üles, et ei pistnudki, sest pold midagi pista. Selle jutu peale läksime meie ujuma. Ja otse loomulikult oli aare seal, kus ma alguses peale kahtlustasin, küll natsa paremini peidus, aga ikkagi. Sellised multad mulle meeldivad - aitüma! Ja lõpukarbil pole häda miskit, see on omas kohas paigas. Ja puuduva esimesega, nagu praegu näen, juba tegeldakse.
Assamait, kus nullis sai otsitud, üle poole tunni tublisti. Lugesime kõik logidki lõpuks läbi ja kirusime, kuidas meie, saamatud, ei leia, mida kõik kohe leiavad. Hiljem alles selgus, mis jama oli.
Lõpp oli äge, väga äge. Muidugi oli vaja teha seda, mida suudan teha, mitte mida vaja teha. Krt, kus ma kõik ära käisin. Tegin koopas CITO-t ja eemaldasin pudeli. Õnneks oli meil ka normaalseid inimesi kaasas, kes minu ponnistuste järel aarde leidsid. Kaval värk, ma ütlen.
Lõppaare korras. EVEJ. Pärast tuli mind korralikult kasida enne kui jaanipäevapidustused võisid alata. Aitäh mõlema koha tutvustamise eest! Tasus tulla. Nüüd jäigi siinkandis ainsaks Ohvitseride kasiino, kuhu vist ei jõua kunagi :-)
Toredad kohad mõlemad, kuhu meid juhatati. Lõpppunkt täitsa üllatav kohe, tänud näitamast! Ja nüüd oli aeg Jaanilaupäeva pidada.
Natuke siit ja natuke sealt. Lõpuks leidsime esimeses kohas pesitsevad juhised :)
Pärast seda kui Piusal avastasime, et nahkhiiri ei tohigi praegu kiusata, suundusime edasi Juudapoiskeste poole, kes ühes tares pidid pesitsema.
Esimeses punktis kulus oodatust veidi rohkem aega.
Teises punktis ei tulnud kahjuks ujumisest küll midagi välja.
Esimese punktiga läks pisut aega, kuid üles leidsime!
Aitäh peitjale!