Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Linnamäe hüdroelektrijaama aare on sisuliselt Rohelise Energia naaberaare. Peidetud sai selleks, et teil ei läheks nii nagu minul, kes Rohelist Energiat otsides ei näinudki energeetilist objekti, mida too aare tutvustab kuna lähenesin teiselt poolt. Seda aaret otsides on jaamast võimatu mööda vaadata.
Linnamäe HEJ projekti koostas Helsingi Ülikooli professor Axel Verner Juselius. Jaam alustas tööd 17. aprillil 1924. aastal. Rajatis väärib kõikidest Eesti jõgedele püstitatud hüdroelektrijaamadest erilist tähelepanu, sest jaama kompleks tunnistati tollal arhitektuuriliselt kauneimaks tööstusehitiseks Eestimaal. Eesti Energia taastas Linnamäe hüdroelektrijaama arhitekt Raine Karbi algset stiili jäljendava projekti järgi 2002. aastal. Renoveeriti endised hüdrorajatised ja tammi kohale üle jõe ehitati vaateplatvormidega rippsild. Linnamäe hüdroelektrijaam on Eesti kõige võimsam hüdroelektrijaam võimsusega 1.1 MW. Aastas toodab hüdroelektrijaam ligi 7000 MWh elektrit, millega on võimalik elektriga varustada ligi 3000 majapidamist.
Motoriseeritud sõiduriista saab jätta parklasse N 59° 28.038' E 25° 09.697'. Põnevat uudistamist ja vaate nautimist!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$3766
http://et.wikipedia.org/wiki/Linnam%C3%A4e_h%C3%BCdroelektrijaam
https://www.energia.ee/power/renewable
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 28.0380' 25° 9.6970' |
Aarde sildid:
ilus_vaade (4), soovitan (4), muguoht (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), kalastuskoht (1), vaatamisväärsus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2FR63
Logiteadete statistika:
265 (88,0%)
36
6
3
0
0
0
Kokku: 310
Vau, milline paik! Aaret saime natuke ikka otsida, enne kui silma jäi. Seejärel imetlesime niisama ümbrust ja keksisime edasi. Aitäh!
Jalutasime edasi ja tagasi ja mõtlesime, et kus see aare võiks olla. Samal ajal veidi kaugemal vaatas meid üks vanem meesterahvas, kes ilmselt mõtles, mida me siit otsime. Olime vahepeal aarde peiduka isegi leidnud, nüüd oli vaid oodata, millal härra selja keerab. Ühel hetkel asuski härra liikvele, õnneks meist eemale. Ja kohe, kui karbi kätte saime, sattusid teele järgmised vaatlejad, kes iga paari meetri tagant uuesti seisma jäid ja uudistasid. Seis paistis lootusetu... Lõpuks leidsime selle sekundi, mil kõigi pilgud eemal olid ja saimegi karbi tagasi oma kohale pandud. Aitäh peitjale:)
Esimesel hetkel oli nullis liiga palju publikut. Tuli siis vahepeal tammi aare ära logida ja siis tagasi. Nüüd oli plats puhas ja logida puhas rõõm. Tänud!
Esmalt ületades ei saanud torkima hakata, kuna seljatagant lähenesid inimesed. Tagasiteel sai aga kiirelt ära vormistada. Aitäh!
Üldiselt me hüdroelektrijaamade kanti ei satu. Kaardi peal tundus täitsa hea koht, kuhu tulla. Silla pealt avanes täitsa hüva vaade. Seejärel tuli mulle meelde ka üks asukohata aare, mis eesmärk on kirjeldada kohti, kuhu geopeituseta ei satuks. Mõtlesin veidi järele, tõepoolest siia niisama ilmselt ei tuleks. Aarde otsimine ise võttis meil väheke aega, sest meil oli "seltsilisi". Kui olime lõpuks üksi jäänud, siis asus Mirjam maastikule vastava akrobaatika juurde ja tõi karbi välja. Aitäh!
Kuumalt Maltalt tagasi, soovisime kohe natuke värsket õhku hingata ning mis saaks selleks parem koht olla, kui kuskil vee ääres. Uhke ehitis siin ikka, poleks juhuslikult siia küll sattunud. Aarde jaoks pidi natuke ilunumbreid tegema. Seekord läks õnneks ja midagi sügavustesse ei kaotanud. Aitäh!
Väga hästi öeldud ja meeldivalt logitud, Martti! Aitäh! :-)
See siin on ehe põhjus, miks mulle geopeitus meeldib. Mitte mingi valemiga poleks ma omal käe siia sattunud. Ja selle arvelt oleks mu elu vaesem.
Tänud peitmast ja tänud juhatamast eelnevalt teadaolematusse kohta.
Sellest kohast olime teadlikud vaid teleekraani ja juttude põhjal. Nüüd siis käisime ja nägime ise ka ära. Meid lõunal kostitanud kerge vihmasabin oli siia jõudes taandunud ning kena päike sillerdas rõõmsalt veeauru pilvedes :) Vägev koht, aitäh andmast põhjust siia tulla :)
Aastal 2011 tuli siit mitteleid. Ka täna ei tulnud me siia üldse mitte gp mängima vaid niisama jalutama. Autod jäid üldse Jägala joa juurde jõe vasakkaldale. Aarde juurde jõudsime 4 täiskasvanu, 4 lapse ja 3 kelguga.
Ei mingit kõhulit, lasin Jossi turnima ... ja käes see karp oligi. Konteinerit avades selgus BYOP vajadus sest kirjutusvahend aardes puudub. No mis siis ikka, kellelgi ikka mingi pastakas kaasas on. Otsisime ja otsisime kõik kotid läbi aga mis leidmata jäi oli kirjapulk. No võttis vanduma küll... Ka esimestel mööduvatel mugudel ei olnud pliiatsit. Tõmbusime silla otsa, kus näljasemad/janusemad keha kinnitasid ja pidasime sõjaplaani. Autodes olid kindlasti pastakad olemas, aga et siis peaks nagu siia tagasi sõitma logima. Saatsime naised autode järgi, mehed jäid lastega kelgutama ja niisama tagasi jalutama. Läks aega mis läks aga umbes tund-poolteist hiljem sain oma nime ausalt logiraamatusse kirjutatud.
Annab ikka sobiliku aega passida. Leid muidu kiire ja koht äge.
Päris märkamatuks me kindlasti ei jäänud ja kohalikud kalamehed hoidsid silma peal. Ootasime kõige sobilikuma hetke ja panime nimed kirja.
Ei ole need kaamerate all logimesd just kõige mugavamad ja kindlasti märkasid meid ka kalamehed aga ootasime võimaliku parima hetke ning panime nimed kirja.
Väga põnev kohake. Uudistamist oli palju. Aitäh.
Äge koht lastega ronimiseks, mis? On tõesti ilus tööstusarhitektuuri näide, nagu infotahvlilt lugeda. Siin andis topsiku suurus peidukohast ettekujutuse. Eemalt vaatasin binokliga koha valmis, kuhu käsi peaks jõudma. Kuiv ja korras, aitäh peitjale.
Tänus peitjale! Polnudki väga pikalt siia kanti sattunud. Ennem vaatasin ikka kõik kohad üle, sest kohe väga ei tahtnud, et ta oleks seal, kus ta oli. Aga see-eest oli vaatepilt mõnus ja tunne võimas.
Varasemast teadsin kus kohas on. Selline koht on ka aasta hiljem veel meeles. Andsin mobiili ära, passisin peale õiget hetke ja tehtud ta sai. Seal on vist kogu aeg palju rahvast, isegi ilma koroonata. Aitäh!
Seal ma siis nüüd lamasin musta värvi mantliga keset silda püüdes ühe käpikuga hoida mütsi sügavikku langemast ja teisega tabada midagi kuskil. Päike paistis, veepiisad keerlesid, jäine tuul puhus - oli hüsteeriliselt naljakas ja natuke piinlik ka. Jätsin pooleli, aga tulen tagasi veidi soojemal ajal.
Ilus aare, ilusas kohas, ilus number ehk meie pere kahesajas.
Jõe ääres oli punt kalamehi end üles rivistanud, õnneks piisavalt kaugel, et meie sillahuvi mitte segada. Erinevalt eelmisest korrast, mil siin käisime, polnud täna peale meie eriti teisi niisama jalutajaid ja/või kalakaitsjaid;). Ega see leid kohe nii lihtsalt ei tulnud, aga visadus viis sihile. Tegime lisaks väikese jalutuskäigu nii siin- kui sealpool jõge. Ilus koht. Aitäh peitjale.
Hommikul rakveres tekkis Aivaril idee reisida Jägala joale ja nii läksime reisile ja nullis aivar ka mõtles kus karp olla võib:D lõpuks leidsime karbi üles :)
Leitud, aitäh! Meie õnneks oli peaaegu 0 inimest ja sai rahulikult tegutseda.
Kõõlusime ja tegime aega parajaks, kuniks mugudest õhk puhtaks sai. Potentsiaalseid peidukaid arvasime olevat kaks ja täpselt ühest välja see karbike tuligi. Tänud.
Asukoha tuvastasime vist enam-vähem, aga aare jäi kättesaamatuks.
Vahetasin välja katki läinud karbi, logiraamat sai minigrip koti.
Selle aardega läks mingis mõttes terve päev aega. Käisime siin kolmel korral. Esimesel korral tulime EKS: Jägala tamme aarde juurest. Rahvast oli liiga palju. Siis käisime ära kivide juures ja tulime tagasi. Rahvast oli ikka liiga palju. Otsustasime, et kui pärast aega üle jääb tuleme veel õhtu poole tagasi. Tulimegi. Sel korral tulime teiselt poolt vett ja parkisime auto oluliselt lähemale. Rahvast oli ikka päris palju. Mingil hetkel aga tekkis sobiv hetk ja sain korralikumalt otsima hakata. Pidin käe mitmesse kohta pistma, enne kui konteinerit tundsin. Muidugi ei saanud seda kohe kätte, lükkasin hoopis kaugemale. Ja sedasi kaks korda järjest. Seejärel olin eriti ettevaatlik ja sain ikkagi karbi näppude vahele. Õnneks see sinna ka jäi ja sain nimed kirja. Sellega aga kahjuks polnud kõik veel läbi. Pannes karbile kaant peale otsustas karp umbes kümneks tükiks puruneda. Mõtlesin, et pole midagi, mul on õnneks autos sobiva suurusega karp olemas, vahetan välja. Mõeldud, tehtud. Tõstsin asjad uude karpi ümber, panin ka logiraamatu mingigrip kotti ja liikusin üles tagasi. Muidugi olid selleks ajaks aga uued mugud tulnud. Ja nendel oli aega tohutult. Alguses olid ühel poole silda, siis tulid keskkohta ja kui juba tundus, et nad hakkavad lahkuma, otsustasid nad hoopis istuda lähedal olevale pingile näoga aarde suunas. Tundus, et ootasin seal vähemalt pool tundi. Ja siis kui mugud pingilt tõusid ja vaikselt minema asusid, tuli loomulikult parklasse kaks uut autot. Nüüd läks mul kiireks, kuna ei tahtnud riskida, et ka sealt keegi sillale tuleb ja pean jälle pikalt ootama. Viskasin kõhuli ja pistsin karbi algsesse kohta tagasi. Jäin oma tegevusega vist märkamatuks. Läks õnneks.
Selline koht kindlasti väärib aaret, aga ülevalpool olev tekst annab ehk hea selgituse, miks mulle ei meeldi mugurohketes kohtades aaret otsida. Suur osa ajast kulub sobiva hetke ootamisele, mitte aga otsimisele endale. Siiski aitäh siia juhatamast, muidu poleks ehk osanudki siia tulla.
Kui ajus paika loksus, kus see peidukas olema peaks, hakkas ikka päris kõhe. Kuna külm juba kontides ja erilist seiklusjanu kellegi polnud, jäi täna leidmata.
LOGITUD, ja ka paraleelselt geocaching äpis - veidi ohtlik peidupaik, võiks vastas poolel olla
Üks ametlik mitteleid on siin varasemast juba ees. Sügisel kui potensiaalseid röövpüüdjaid piidlemas käisin, oli minu kaart tumm ja väitis et siin enam seda aaret ei ole, ega hakanud teist katset tookord tegemagi. Hiljem siiski selgus, et äpp lihtsalt vigurdas minuga. Aeg oli sellele aardele kolmas võimalus anda. See aga kiskus kohe viltu kuna sillale jõudes ootas seal ees pere, kes otsustas just siin lõunastada. Nii ei jäänudki muud üle kui aardest tuimalt mööda jalutada, esmalt Kuke-mikut nihutada ja loota, et tagasi tulles on plats tühi. Pere oli kadunud aga kauguses auto juures toimetas nüüd kalamees. See tüüp oli õnneks omas mullis ja sain suht rahulikult toimetada. Vahepeal palju kogemust ja julgust juurde ammutatuna, tuli seekord leid vägagi lihtsalt. Vett ja energiat oli täna palju, seda oli tunda nii õhus kui kõrvus.
Lahe koht, tänud.
Leitud. Aitäh mõõduka annuse närvikõdi ja suurejoonelise vaate eest. Ja tee sinna kohale oli huvitava taimestikuga - polegi sellist varem näinud.
Miks on alati nii, et aare tuleb välja viimasest kohast, kuhu vaatad?!? :) Kui maastik, kaart ja suurus kokku kõlama hakkasid, ei jäänud enam palju kohti üle. Tänud!
Mugusid polnud, ju oli ilm nende jaoks liiga rõske. Aarde peidukoht oli päris hirmus.
Ka siin oleme korra juba käinud. Tookord loomulikult lahkusime leiuta. Täna oli aga Liisi kindla meelega ja ütles, et leiuta me siit ei lahku. Noh, eks me siis otsisime ja lugesime logisid vaheldumisi. Keegi oli maininud, et null on täpne. No ma võtsin siis ortofoto lahti ning ühel hetkel jäigi karp abivahendi nägemisulatusse. Sellega oli veerand tööd tehtud. Edasine sobib rohkem tsirkuse kava juurde kui normaalsete inimeste tegevuse juurde. Mina ei tea, mida need kalamehed seal mõelda võisid, aga loodetavasti nad tegelesid püügiga. Igatahes mina alla ei kukkunud, taskust ka midagi vette ei kukkunud ja karbi saime kah pärast logimist ilusti tagasi. Nüüd tagantjärgi ütleksin, et võrreldes selle päeva teiste leidudega, oli selle leiu üle kõikse rõõmsam meel :D Peitjale tänud!
Jõudsime siia õhtul päris pimedas, tänavavalgustus tammi peal põles ja vesi kohises korralikult. Kui nulli jõudsime, siis valdas esiti teatav nõutus kui esmased peidukohad said läbi vaadatud, aga karpi ei kuskil. Ei tahtnud ka uskuda, et karp ära kadunud. Vaatasime siis uuesti, põhjalikumalt ning lisaks leidsime veel mõned uued kohad, kus karp end peita võiks. Ühes neist ta oligi.
Nägime siis ka nüüd õige lähedalt selle vaidlusaluse hüdroelektrijaama oma silmaga ära. Hetkel toodab see veel elektrit, aga ei tea kui kauaks. Tänud siia kutsumast ja tänud aarde eest.
Tegime väikese jalutuskäigu Jägala joal ja siis jalgsiringi HEJ sillast jõe üht kallast pidi rippsillani ja teist kallast pidi tagasi. Tallinnapoolne kallas on selliseks jalutuskäiguks kaunis tüütu, koguaeg tarvis eramaade rind pista. Samast linnast kaugemat kallast pidi rippsillast hüdroelektrijamani on mõnus jalutsukäik ja maaomanikel ühtne adekvaatne arusaam kallasraja kontseptsioonist. Olin küll enne kodunt välja tulekut pilgu kaardile visanud ja tuvastanud, et aardeid on omajagu, aga enne ei tulnud aardejaht mitte meelde kui uuesti HEJ juures olime. Otsisime päris kaua. Erinevad kaardirakendused näitasid nulli täiesti identsesse kohta ja nii sahmerdasimegi pikalt suht 0.5 m raadiuses aardest. Rullisime ennast maas nagu raipe leidnud koerad ja tegime silla abil stangega balletiharjutusi ning kahe osalejaga püramiide. Siis lugesime veelkord logiteateid, tõmbasime korra hinge, vaatasime suurt pilti ja käes ta oligi. Ainus probleem oli selles, et kui olin end mitte väga agiilsesse asendisse asetanud aarde kättesaamiseks, jõudsid alla parklasse korraga 3 autotäit pealtvaatajaid. Katsusin küll sõbrannat sundida kiljudes nende juurde jooksma ja väitma, et tal kadus sülekoer metsa ja kodanikud peavad talle KOHE appi minema, aga plaan ei läinud käiku. Igatahes tänud peitjale, mõnus aare. Polnud ammu midagi leidnud (võibolla see on sellega seotud, et poel ka otsinud) ja oli väga tore jälle sedalaadi nuputustegevusele pühenduda.
Muguvaba hetke isegi õhtusel ajal oli raske leida. Jäi sel korral leidmata
Mulle seda tüüpi peidukad ja objektid meeldivad. Kiire leid loogilisest kohast ja sai rajatist kõige basseiniga ikka igast suunast vaadatud ja kuulatud.
Kaks aastata tagasi sai siin viimati käidud ja mitte leitud. Seekord siis uuel katsel ja aare paljastus esimesest vaadatud kohast. Mida ma siin eelmine kord tegin? Igatahes täpike roheline ja tänan peitjat.
Kui peale hommikust päikesetõusupildastamist olin 4 puudujäänud unetundi ära maganud, tulime Arabellaga siiakanti ringi vaatama ja mõnusat suvist päeva nautima. Selle aarde juures siin pean tunnistama, et aju läks lühisesse ja vasak-parem pool omavahel sassi :D Vaatasin koordinaadi järgi ära, kus aare peab olema - aga ei olnud. Ronisin siis allapoole, et täpsemalt vaadata - ikka ei olnud. Siis juba jõudsin Ethelile oma ebaõnne kurta ja ka Mikile foto saata, et kuule, siin ju peab see aare olema, siin on null ja ideaalne koht peidukaks, aga kus on aare? Äkki on kadunud??? Miki siis ütles, et kle, kas sa teisele poole ka vaatasid? Mmm...eee...okei...aaaga null on ju siin pool?!? Ups..jah..tegelikult oli null täpne ja aare ilusti olemas ka. TFTC!
No mina aru ei saa, teist korda siin poleerimas, aga ikka ei midagi...
Jaheda ilmaga ei tulnud kellelgi pähe tülitada ning geopeitur sai rahumeeli külitada.
Alguses kui jõudsin ei olnud kedagi ja ei olnud mõtteski geopeitust teha. Pärast kui olin autojuurde tagasi jõudnud, siis taipasin, et ohho ometi peab siin ka mõni geopeitus olema. Lõin kaardi lahti ja selge. Kõmpisin tagasi. Muidugi selleks ajaks oli inimesi saabunud juba hordides ja tuli rahulikult käsipuid silitada ja lõpukas ka lamada ja sirutada. Noh nagu ikka sellistes kohtades tavaks on :)
Ilusa ilmaga oli raske muguvaeset aega leida, kuid siiski saime karbi kätte ja leiu kirja. TFTC!
Pidi päris paljud valed kohad läbi vaatama ja mitmete mugude kadumise ära ootama, aga lõpuks saatis edu. Aitäh!
Esialgu minnes ei suutnud miskit tuvastada ja kuna alt oli siiapoole suundumas ka kas autotäit mugusid, siis läxime esialgu EKS Tammi juurde. Tagasi tulles käis peast igasugu m6tteid läbi et äkke on hoopis ... aga maastik ei sobi, v6i siis hoopis ... aga see ka ei ole nagu 6ige. Proovisin isegi geok6net teha. Yks kolleeg ei vastanud kuna oli kinos ning hiljem selgus et ta pole seda ise ka veel leidnud. Teisel kolleegil oli aga telo sootuks levist väljas. Kasutasin siis hoopis peegli meetodit. Ja seal ta oligi, mis sellest et olin seda ennem isegi katsunud. Aga kuna ta oli kinni kylmunud siis ei saanud käsikaudu aru millega tegu. Nyyd väike p6ks ja siis jällegi ootamisvoor muguvabaks hetkeks ja tagasi ta omale kohale sai. Mystika ikka kui palju inimesi siit kymne minuti jooksul m66da kulgeda v6ib :D Tänud peitjale. Aardega k6ik okas ;)
Hea kiire leid. Konteineri tagasi panekuks sobiva hetke ootamine võttis aga kõvasti kauem aega, sest just siis tuli sinna uudistama mugupere. Täname.
Olen siia varemgi sattunud ja satun kindlasti ka tulevikus. Tänud peitjale.
Väga mõnus koht, kuhu pole varem sattunud. Mugusid ikka liigub rohkelt, kuid saime õigel ajal jaole. Mina aardeni ise küüditatud poleks.
Kui eelmine kord otsisin olid mugud ja ei julgenud vajalike liigutusi teha. Kes teab mida veel arvatakse ja kuhu helistatakse. Seekord oli õhk peaaegu puhas ja leid tuli kiirelt. Äitäh kutsumast toredasse kohta.
Ohooo, ah et siis selline koht siin metsade vahel! ...või vähemalt meie tulime metsa poolt. Imeilus kevadilm oli üllatavalt palju natulejaid paarikesi sillale meelitanud - no kust nemad küll seda kohta teavad, kui nad geopeitust ei mängi?!:) - , aga õnneks oli neil selfidega nii palju tegemist, et saime aarde vaikselt kätte ja tagasigi nikerdada.
Suur aitäh, võimas koht!
Tulime rahnude poolt. Läbi võsa, allamäge ja ülesmäge. Tõdesime, et kalli sugulase sünnipäeval tuleb ikka enne mõelda, kui teine tükk torti ette tõsta. Tagasitee palju mõnusam rajake. Tänud kohta näitamast.
Mathias oli kõige julgem, ning läks aaret otsima sealt, kuhu muidu ei näinud. Aitäh, leitud, logitud. Koht oli tuttav varasematest külaskäikudest, aardest muidugi aimu polnud :)
Mõnus pühapäeva aare. Inimtühi sild ja väga kiire leid. Aare korras.
Kuidagi see teine pool päevast enam kuidagi ei tahtnud minna. Üritasime küll seal kõigi jalutajate seas ja valvekaamera all, kuid tulutult. Saime isegi ühe labradoriga sõbraks. Polegi pruunikarvalist labradori ma varem näinud.
No mis sa ära teed, mugud ja valvekaamera häirisid meie tegevust. Kõigele vaatamata üritasime, aga nagu öeldakse „Üritus on luhtunud katse.“
Poolel teel küsiti... kas Sa midagi Geopeitusest tead? Ma siis, et muidugi. Ja nii see aardeke kätte näidati ;) EVEJ. Aga kirjavahend võiks külmal ajal alati endal taskus olla!
Objekt varasemast ajast vana tuttav.Leid tuli kiirelt,ega polnud ka aega siin pikalt muneda :) Aitüma
Uhke talvine hommik. Tuli tahtmine minna metsa aga mitte kaugele. Naabritel juhuslikult sama plaan. Tegime koos ühe matka ja muuhulgas kontrollisime teele jäänud aardeid. See oli tagasiteel kontrollitud. Täitsa OK seisus.
Olen korra varem käinud Piretiga koos seda aaret otsimas ja täna ilmutas ta ennast sealt, kus teda eelmine kord ei olnud. Koht on mõnus ja aitäh peitjale.
All olles ja üles vaadetes oli peaaegu selge kus see karbike end peidab. Lõpliku liigutuse märja ilmas tegi Märt. Oligi seal kus arvasin. Tänud peitjale
Umbes seitse aastat tagasi oleks sellest aardest peaaegu saanud minu esimene leid, kui ma ta vaid üles oleks leidnud. Nüüd lõpuks jõudsin tagasi siia. Karp tuli välja esimesest vaadatud kohast ning sai hoopis 300. leiuks.
Vihma sadas aga ikkagi nautisime vaadet.Märt oli see kes lõpuks aarde leidis.Tänud.
Pärast sellist vaatepilti tekkis veidi närune tunne,et Kunda hüdroelektrijaam on selle kõrval köömes. Peaks vist ära korjama,mida sihukest kääbikut ikka rahvale näidata.Kui auto pargitud näitas Raul juba alt et aare asub seal.Oligi! Suured tänud aarde eest.
Päev varem teatas vanem poiss et tema tahab aardeid otsima minna. Paari minutiga oli selge et mõlemad poisid on aardekütid ja nõuavad väljasõitu. Tegin siis tänaseks plaanid ümber ja sõitsin perega geotuurile. Jägala tagune piirkond tundus igati peresõbralik ja ilmaoludele vastav koht küll olevat. Geotuuri viimane aare. Kohast olin teadlik aga varem pole siia asja olnud. Ise sai küll oma auto jalutuskäigu kaugusele jäetud, aga jaama ümbrus oli paksult autosi täis. Turistideks olime siiski ainult meie, tuli välja et allavoolu kubises jõgi kalameestest. On see alles lahe koht, kogu pere nautis vaadet ja koha võimsust oli tunda iga keharakuga. Kahjuks jäi aga aare leidmata, tuleb teise seltskonnaga ja vähe hämaramal ajal tagasi tulla. Sellegipoolest tänud siia juhatamas. Tagasiteel krabasime ka porstu pudeleid loodusest kaasa, isegi kokku polnud vaja korjata, kõik olid juba kotis. Poistele vähemalt veits kommiraha juurde ja koht ka kaunim. Täname siia juhatamast.
Muguvaba hetke ilusal pühapäevasel hetkel oli raske leida, aga kiire tegutsemisega saime hakkama. Muidugi olin siin hej juures juba varem ka käinud, aga geopeitus tõi mind siia esimest korda.
Tõeliselt võimas jõujaam. Leid tuli kiiresti ja logima pidi ka kiiresti, sest kaugelt lähenesid mugud. Aitäh peitjale :)
Esimese hooga ei õnnestunud muguvaba momenti leida ja käisime metsas ühelt poolt kiva otsimas. Tagasi tulles oli nullis rahulikum ning asusime tegutsema. Olime mõnda aega pusinud kui Helle mõttevälgatus sihile viis. Tänud! Koht on võimas.
Natuke tuli ikka peitust mängida enne kui logima asuda sai, tänud.
Kohale müttasime otse läbi metsa. Logimisega läks natuke aega, kuna mugusi oli ühes otsas ja teises samuti. Tagasi autoni ikka mööda teed.
Ei hakanud küll midagi silma, rahvast ka ilusa ilma tõttu omajagu ....
Rattaring viis läbi hüdroelektrijaama. Viimati sai siin seiklusüritusel mõõda tammi seina alla ja üles turnitud. Täna nädalavahetus, rahvast palju liikvel ja otsida väga ei saanud ning kirja läheb leidmata. Tuleb kunagi tagasi tulla.
Lahe oli vaadata kuidas emme upitas üle ääre ja ma kardsin, et ta kukub alla. Tänan.
See ei ole normaalne. Ma olen seal juba kaks korda luurel käinud. Mulle soovitati võtta saada binokkel - ei miskit. Proovisin siis kaardi järgi nulli paika panna, tegin ühe liigutuse, mida laste ees ehk poleks pidanud tegema ja saingi karbi nii lihtsalt kätte. See ei ole normaalne. Miks ma varem nii ei teinud? Tänan peitjat, ikka käin rõõmsalt seal jalutamas.
Üks minu lemmikkohti. Mitte, et ma siia üleliia tihti satuksin või aru saaksin, milles see võlu just seisneb, aga kui Linnamäe meelde tuleb, tekib kohe ka vastupandamatu soov kohale sõita, üle tammi jalutada, vee ja betooni koostööd imetleda.
Ei teagi, miks aaret varem loginud pole. Nüüd siis tehtud. Peitjale aitäh!
Takkajärgi vaatasime, et näed siis, käisime logimise raames Kevadrogaini võistlusmaastikku üle vaatamas - vaid nädal hiljem silkasime aardepeidukast mööda joosta!
Sai leitud kasutades talupoja mõistust ja "aga vaata sinna" meetodit. Leitud, logitud. Väga vahva koht, polnud varem käinudki.
Sel korral teised riided, et saaks kõhuli visata. Õnneks mugusid ei olnud, ei tea muidugi mis kaamera vennad mõtlesid hiljem:) Aga suht jube oli, sest kardan ju kõrgust.
Siis läks ruttu, kui joa uudistajad olid läinud. Karp sai välja võetud ja peagi omale kohale tagasi asetatud. Tänud peitjale.
Võimas! Tükk aega sai nautida sest mugud nautisid ka. Vahepeal, kui mugud seljaga olid siis sai Krista abivahendit kasutada ning kui vähegi võimalus tekkis siis tegin mina ühe kiire liigutuse nagu üritaksin varjuda... väga naljakas, keset lagedat silda!? Tänud peitjale! Väga võimas!
Jägala joa juurest tõid jaamani väga mõnusad rattateed. Viimase osa teest tulin üle linnamäe. Tegin aarde peiduka kindlaks, aga siis tulid kahed mugud jalutama ja ma pidin operatsiooni katkestama. Lõpuks mugud lahkusid ja ma sain lõpuks ometi veehuvilise teesklemise lõpetada ja aarde peidukast välja võtta. Ja juba olidki järgmised mugud platsis. Nende jalutamise ajal panin logi kirja. Kui nemad ka ära sõitsid, siis sain aarde tagasi panna. Aitäh!
Vaatasime ikka ühte ja teist moodi. Seekord aare ennast ei avaldanud. Hämarduma hakkas kah. Teinekord uuesti.
Selle aardeni oli meie tee raske, sest läksime otse läbi metsa. Kohale jõudes oli leid üsna kiire. Kuna aga kedagi ei olnud ja lumi mätsis hästi, tegime silla ühte otsa aarde valvuri...loomingulise muidugi... Tänud kohta tutvustamast!
Päeva teine ebaõnnestumine. Jube raske on leida hetke silla täpsemaks uurimiseks. Kerge vaatlusega ei õnnestunud tuvastada. Rahvahulga suurenemisel eemaldusime ja arutasime võimalusi. Uskumatu kui palju ideid võib olla lapse. Oodates inimeste lahkumist, lugesin logisid - binokke, pikad käed, turnimised. Kerge hirm tekkis, kaasas ju kaks last. Tegime veel ühe jalutuskäigu sillal ja otsustasime järgmine kord tulla binokli ja pikemate kätega tagasi. Tänan peitjat, sest sain lastega ilusa ilmaga jalutada ning tutvustad neile hüdroelektrijaama töö põhimõtteid.
Vau, kui lahe koht! Vaatamata mitteleiule ei kahetse kohe kindlasti seda külastust.
Läks igatahes nii, et ajasin võsariided selga ja püherdasin ikka mõnuga nii Maa-ameti nullis kui ka kõigis teistes lähedalasuvates sobivates kohtades. Ei hakanud miskit näppu. Kuna üle piirde alumisele korrusele ronimine tundus praegustes oludes natuke liiga riskantne ja maastikuastet vaadates loodetavasti ebavajalik, jätsime praegu asja settima. Hea meelega tagasi!
Polegi varem seda hüdroelektrijaama uudistamas käinud. Algul leidsin esimesest vaadatud kohast aarde ning siis nautisin ka langeva vee häält ja vaatepilti. Aitäh!
Ma polnud varem seal käinud. Otsimisele kaua aega ei veetnud, sest koera jalutajad tulid.
Ilmselt meeldib ka mugudele vihma ja rahe käes passimine. Õnneks sai neil enne kannatus otsa ja sai nime kirja panna, aitäh.
Täitsa korralikult võttis aega, et õigesse kohta näpud pista. Isegi kaugelt tuli vaatlust korraldada. Ei tea, mis kaamera taga turvatöötaja mõelda võis, aga eks ole seal teisigi veidraid meiesarnaseid tuierdajaid. Täname peitjat!
Mugusid vooris edasi-tagasi kuniks lõpuks jäime kahekesti ja sain logitud :) J: minioni
Kalevi-Liiva aarde juurest tulles otsustasin enne kodu poole pööramist veel ka siin ära käia. Hetk oli õige, sest argipäeva pärastlõunal eriti uudistajaid polnud. Kui eelmised kolm aaret olid sel päeval lihtsalt tulnud, siis siin sain ikka päris palju võimelda. Kui karp lõpuks käes, ei saanud ise ka aru, miks, sest aare oli ju lihtsas kohas tegelikult. Samas oli seal ka niisama mõnus olla. Mulle muidugi meeldis see koht vanasti rohkem kui jaama veel taastatud polnud ja ainult eelmise varemed olid alles - selline sünge ja salapärane, ajalugu täis. Aitäh peitjatele!
Ilus koht, olen seal ka kunagi varem käinud, tammi juurde saabudes oli selle läheduses üks auto kus üks mugu paarike oli otsustanud romantikat teha, kabrioletis...meie saabumine neid väga ei morjendanud aga kuna mõne aja pärast saabus veel rahvast siis otsustasid pausi pidada ja rahulikumat aega oodata :) Enivei, meie leidsime aarde isegi üllatavalt lihtsalt, peale logimist nautisime vaadet ja ringi lendavaid pääsusi.
Peale mõningast otsimist selgus, et teine pool teadis kus aare ja näitas kätte, oli paari nõmedikuga mingi aeg varem otsimas käinud. Aga muidu vahva aare, nänni palju, aitäh peitjatele, andekas koht :)
Kohta sai pikalt uudistada. 2x läksin sillale ja tulin tagasi. Siis veel korra teritasin silmi ja läksin kolmas kord uuesti, võtsin sobiva asendi ja leidsin lõpuks aarde. Tänud siia juhatamast!
Polegi siin ammu käinud ja mõned meist polegi siin varem käinud. Veemühin oli vägev. Meie Tarmoga zoomisime ja pildistasime panoraame ja detaile. Meie sillaaarete otsija Marlen leidis aarde kiiresti, kuigi oli sunnitud kasutama määrivaid poose. Peale logimist märkasime, et sillale lähenevad kaks neiut (või naist) koera ja GPS-ga. Taandusime üle silla (tammi), et neid mitte segada. Nad jalutasid mitu korda üle silla edasi-tagasi ja lahkusid siis metsa. Ei olnud vist geopeiturid?
Aitäh siia kutsumast,tänud aarde eest!
Kui Reigo ütles, et ma saan siin ronida, siis olin kohe müüdud. Muidugi tahan otsida, kui saab ronida ja turnida. :P
Kahjuks leidsin liiga kiiresti, kohe esimesest kohast kuhu vaatasin. Aga tore oli ikkagi. Kindel lemmik tänastest aaretest. :)
Suured tänud peitjale! Väga ilus koht. :)
turvamehel oli kaamerast kindlasti naljakas jälgida, kui me keset ööd sillal pikutasime ja kõikvõimalikke äärealuseid läbi katsusime :D
Natuke ootamist oli vaja nii kättesaamiseks kui tagasipanekuks. Aga kannatust meil veel jagub :) Tänud!
Palju mugusid, ent kannatlikkuse ja suurema seltskonnaga sai otsimist piisavalt hästi varjata.
Jätsime auto parklasse ja jalutades edasi. Vastu tuli päris palju teisigi jalutajaid. Kartsin juba, et äkki ei saagi mugude tõttu otsida, aga õnneks otsustasid kõik just siis lahkuda kui meie sinna jõudsime. Ei teadnud sellest ägedast kohast varem midagi, täname!
Määrasin enam-vähem aarde asukoha. Läksin alla jõe äärde ja määrasin binokliga aarde täpse asukoha. Seejärel laotasin õiges kohas vaibakese maha sest sild ju märg ja lögane. Paar minutit ja logitud. Ärge ronige kuskile, asi on palju lihtsam. Aitäh! Meile meeldis.
Polnud üldse meeldiv seista sügaviku kohal mäsleva vee kohal, minust oleks võinud see aare sinna jäädagi. Anneli mängis kaskadööri ja tõmbas aarde välja.
Selle aarde juures olid minu päeva emotsioonide tipphetked. Seda mitmel põhjusel. Esiteks, see enneolematult võimas vetemöll, kus üks pisike veepiisk koos oma miljonite või siis hoopis miljardite kaaslastega proovivad end murda vabadusse. Selleks sikutavad nad end üle tammi serva, et siis pea ees langeda sügavikku, kus neis osad teevad peale tohutut langust salto õhus väikeste piiskadena aurupilves, osadest saab vahutav vaht ja suurem osa neist jookseb edasi vabaduse suunas. Kui nende kõikide miljardite sügavikku langevate suust tuleb kuuldavale vabaduse karjatus, siis kokku teeb see võimsa vetemühina. Oi ma olin sellest lummatud. Pildistasin oma mobiiliga kõike seda, aga muidugi ei jää ju see asi nii pildile, nagu mina tahan. Teiseks, olin mina täna meie meeskonna kaskatöör. Ronisin aarde otsingutel kohtadesse, kuhu ei oleks pidanud ja isegi mitte tohtinud ronida. Kui sinu kõrval on otse alla mitmeid meetreid sügavik, kust voolab alla tohutu vee mass, mis tekitab kurjakuulutavat heli, siis võtab jala värisema küll, aga samas paneb tööle sinu fantaasia.... Aare tuli välja, kuigi väikese viivitusega ja läks paika sammuti väikese viivitusega, kuna me polnud ainukesed, kes seda vetemöllu nautisid. Tänan, tänan ja veel kord tänan. Minge kindlasti kõik natima veemöllu, isegi siis kui teil seal aare leitud. Ma usun, et koskede juures on see möll veel ägedam.
Kuna Meryt luges logisid, siis sain sealt julgustuse rohkem turnida ja käsi kaugemale sirutada. Mõtlesin 2 kohale ja esimese välistasin, et ohtlik ju aga teises polnud ja läksin ikka esimest kontrollima, sealt see aardekarp välja tuligi. J: sinised prillid
Mugudest hoolimata! Tänud kaaslastele!
Ei mul pole piisavalt pikad näpud. Matkymbereesti] on käed pikemad.
Hmm, palju vett ja kõrgus on justkui Karli leivanumber, kuid enne seda kui aardeni minna sai, tuli mööduda kalameestest, kes angerjaid võrkudest kastidesse ja sealt autosse tõstsid. Jube hais! Lisaks tekkis mõte, et äkki on röövpüük, et noh, avalikult varastades ei ole ju imelik ka, et tundub loogilise tegevusena. Samas olid need võrgud seal vees nii märgistatud, et äkki oli ikka täitsa legaalne tegevus :) Aardest veel niipalju, et nõrganärvilistele soovitan soojalt, äkki muutuvad nood tugevamaks!
Öösel oluliselt vaadet nautida ei saanud, aga minule, kui kõrgusekartjale väga sobilik. Eks aardegi pidi Margus välja võtma. Ehitis ise tundus võimas isegi pimedas.Aitäh!
Kohale jõudes oli näha meest ja last, kes on nulli lähedal ning nagu otsiks midagi. Kohale jõudes tuligi välja, et otsivad aaret ning sai jõud ühendatud. Nemad kontrollisid ühelt poolt, kus aaret ei olnud. Meeli vaatas teisele poole ning seal oli. Olin sellest elektrijaamast kuulnud, aga kunagi polnud sinna sattunud, huvitav oli. Ja ka päris ohtlik.
Kahjuks jäi leidmata. Targematega nöu pidades, siiski loobusin sest mugusid palju ja ei saanud harrastada akrobaatikat oleks jätnud imeliku mulje. Eks teine kord uuesti.
Ma olen täpselt pool aastat varem - 10. aprillil - ka seda aaret piilumas käinud, siis leiuta jäänud ja selle kõrvale hulga pilte klõpsinud. Seekord tuli Lauriga koos leid, aga mitte ühtegi pilti ning kassiga ka ei vedanud… :D. Koht ise muidugi äge nii päeval kui öösel, Paavole aitäh tutvustamast :).
Peale kassi päästeoperatsiooni põrumist suundusime siia. Olen siin varem korduvalt käinud, kuid alati ikka keset päeva ja kõige ilusama ilmaga. Ja no siis on ju mugusid seal jagunud küll ja küll ja pole otsimisest midagi välja tulnud. Öövarjus lootsime, et asi on parem. Kohapeal selgus aga et kogu sild on ilusti valgustitega põleva löödud ja no pimeduse varjus pole seal midagi teha. Ka parkla polnud tühi. Allavoolu oli näha taskulampide viklumist ja ju seal ikka paras ports kalamehi oli. Loodetavasti nad valgustatud lava väga tähele ei pannud ja me nüüd midagi ei reetnud. Aga otsimisega alustasin ikka esialgu tunduvalt keerulisemast kohast. No nii kindel tahtsin olla, et aare on peidetud kaamera vaateväljast eemale :D Kui olin maastiku endale tunduvalt raskemaks ära teinud ja veendunud, et seal ikka aaret ei ole, siis ronisin tagasi ja võtsin karbi õigest kohast välja. Suured tänud peitjale sinna taas juhatamast :) Öösel polnud käinud varem ka, niiet see nurk oli vähemalt uus :) Aare korras.
Esimene kord ei leidnud kohe aga teine kord tagasi tulles saime hakkama. Leidjaks Erkko.
Siin läks kevadel kingitud abivahendit vaja. Aare korras,aitäh!
Viimane leid logiraamatus on 27.06. Aardel varsti 5.a juubel tulemas. Me siis värskelt rannast tulnutena otsustasime veel ühe korra proovida. Seekord oli katse edukas. Dix leidis ja pani tagasi ka. Täname.
Otsisime algul eemalt. Üks pilt eksitas meid. Üks kalamees jälgis meid eemalt. Jõudsime aardele väga lähedale, vähemalt tundus nii, kuna telefoni aku sai tühjaks ja ei jõudnudki nullpunkti otsida. Ja siis tuli kena vanapaarike. Läksid ära. Tuli palju rahvast ja ootasime tükk aega enne, kui saime otsingutega alustada. Suht ekstreemne ja huvitav koht :)
Vene rahvusest fototuristid tegid otsimise natuke keerukaks, aga mingil hetkel nad eemaldusid ja saime rahus aarde üles otsida. Aitäh!
Õhtul pimedas ei liikunud ühtegi hingelist aarde läheduses ega ka kaugemal. Seega oli aega paari kohta piiluda. Ühest neist aare ka ennast ilmutas. V: Mälukaardi adapteri J: Duracelli patarei
Mugusid ikka liikus. Kahtlustasime ka, et seda polegi seal, kus see olema peaks. Vaatasime veidi mööda ja turnisime veidi vales kohas. Pärast sirutas ennast Margit ja aare oligi käes.
Kuna ma aarde asukohta ei suutnud ise tuvastada ning seda ka mitte kätte saada ongi siinkohal jutt lühike. Ma pole siia varem sattunud. Selle eest aitähh peitjale. Kuna ma kardan meeletult kõrgust ja vihkan akrobaatikat siis suured tänud Indrekule, kes tõi kastanid tulest välja. Vasaku käega!!! Parem käsi ripub tal kunagise nurjunud akrobaatikatriki tõttu veel sidemega kaelas. Lahe koht, tänud!
Jeee, tuttav koht vahelduseks! Üle selle silla olen nii mõnedki korrad rattaga sõitnud, küll aga pole kunagi olnud põhjust kinni pidada - nüüd siis esimene kord. Üllatav oli et eesti mõistes suur hüdroelektrijaam nii tagasihoidliku võimsusega oli - ainult 1,1 MW. Lääne-Eestis loetakse 2MW tuuleturbiini juba pisikeseks, uuemad on kõik 3MW. Aga see selleks. Leidmisega üritasime järgida alguses ühes logis vihjatud meetodit - vaatle eemalt. Vaatluse tulemusena identifitseerisime kahtlase objekti, mis aga osutus pääsukesepesaks... Hea et linnukesed alles puhkusereisil on, muidu nad oleks võinud segamise pärast pahaseks saada. Veidi ajusid ragistades suutsime identifitseerida ainukese koha kus meie arust sellise suurusega aare võiks veel olla, nii et ta ka kättesaadav oleks. Ja üllatus-üllatus - seal ta oligi. Kättesaamine ei olnud probleem, eeldusel et kõrgusekartus ei sega liiga palju. Seekord ei seganud. Aga see ei tähenda et oleks aarde kohe kätte saanud. Mugusid oli vahepeal nii tükki kümme tilbendamas ühel ja teisel pool jõge, nu ja silla peal ka muidugi. Aega läks mis läks aga aega läks. Lõpuks siiski logitud. Ärasõites jäi silma et põõsas istus vähemalt üks kalamees laigulistes riietes - teda me ennem ei märganud, mistõttu võib arvata et maskeering töötas ja tema võis meie toimetamist segamatult jälgida. Loodame et talle see turnimine eriti huvi ei paku ja ta aaret kimbutama ei lähe.
Väga lahe koht ja ilus vaade. Esimene kevadine päev oli välja meelitanud ka parasjagu mugusid, kuid kõigest hoolimata õnnestus lõpuks ka logida :)
Eelmise aasta aprillis käisin, aga ei õnnestunud :( Täna oli kohe tunne, et läheks vaataks uuesti :) Mugusid ei olnud ja kaks aardevalvurit väga kaugel :) Klõpsisin pilte ja seal ta oligi :)
Üks suur turnimine käis, küll algul valest kohast otsimine, aga lõpuks näidati asukoht kätte. Tuleb olla ettevaatlik! Mõnus koht :)
Hüppasin alla, pärast ronisin ülesse...hoopis vale koht. Ja siis ikka lõpuks kamba peale tuli leida kah :)
Käisin lastega kalal ja võtsime aarde ka ära..
Olin sellest kohast kuulnud ja nüüd oli aeg oma silmaga asi üle vaadata, tõesti väga põnev!
Meie oma San Francisco. Läks õnneks ja esimene koht kuhu vaatasin oli õige.
Kui tohib, siis kaudne vihje mitteleidjatele. Kellel pikkust napib, aga on kindel soov aaret enne peidupaigast väljavõtmist näha ka, võiks hea binokli kaasa võtta.
Koht on võimas ja aare asjalik, aitäh.
Tegin isegi mõned mõned algaja kaskadööri liigutused aga midagi nullist ei leidnud. Imelikul kombel on sillal just selles kohas plekid ka puudu. Tänan huvitava jalutuskäigu eest.
Tänane rannailm oli palju mugusid välja meelitanud. Kuid kui juba seal olime, siis kavatsesime ka aarde üles leida ja logida. Ühel hetkel see ka õnnestus. Patrick võttis imetlusväärselt sujuva liigutusega aarde peidukohast välja, panime nimed kirja ja saime rõõmsalt järgmise aarde poole suunduda.
Olles seal kohas mitmeid kordi küll käinud aga siis ei olnud geopeituse mängust teadlikud. Sai nüüd uuesti suund võetud tuttavasse kohta ja nüüd ka aare leida ja logida. Kohale jõudes vaatasime korra ringi ja ma märkasin kohta, kus aare võiks olla. Ja just veidi enne otsimise algust saabusid täpselt meie vastu mäenõlvale isa koos kahe lapsega-jäi otsimine pooleli ja passisime niisama edasi. Läks veel aega mööda ja tundus, et nüüd õnnestub, siis tulid juba uued mugud jälle uudistama. Ja jälle ootasime tükk aega. Lõpuks tuli rahulikum moment vahele ja kiirelt aare peidukast välja, logi kirja, aare tagasi ja minekut.
Jätsime geomobiili soovitatud kohta ja jalutasime kohale. Kõigepealt vaatasime keerulisemaid maastikke, kus polnud midagi, ja siis võtsime õigest kohast aarde välja. Aardest võtsime kaasa tiigri, asemele jätsime mikroskeemi. Jaam oli täitsa uhke :) Aitäh peitjatele.
Kunagi ammu sai seda aaret uurimas käidud, kuid siis oli mugusid rohkem kui Tallinnas elanikke kokku. Täna oli olukord parem ei ühtegi romantikut, turisti ega kalameest. Tänud
Aasta tagasi jäi aare leidmata, kuid sel korral sai võit siiski viimasel hetkel vormistatud:)
Eesti suurim, Jägala jõel asuv Linnamäe hüdroelektrijaam tähistab täna 90. aastapäeva elektri tootmise algusest. Palju õnne!
Teadsime ju ka esimesel korral kuhu näpud pista, kuid siis oli väga ilus ilm ning rahvast väga palju. Tänane ilm oli aga nagu loodud selle aarde jaos! Ei mugusid, ei aardevalvureidki! Leitud, logitud, tänud peitjale!
Aardevalvur tegi oma tööd hästi ning kättesaamatuks see aare jäigi :(
Leidsin küll juba eelmisel käigul, kuid koht on väga muguderohke ja logida ei õnnestunud. Seekord tabasin hetke. EVEJ Tänud peitjale
Leid oli kiire tulema, kuna Marx oli selle juba ammu loginud siis lasi meil otsida.
Tänud peitjale
Ma ei mäleta, et ma oleks siia kunagi varem sattunud... Ilmselt on mälu nagu üks auklik šveitsi juust, sest tundub võimatu, et pole käinud.Igastahes nüüd olen. ;)
Päev oli nii kaugele veerenud juba, et õhk oli supersoe ja libedus jalgteelt haihtunud. Mõnus jalutuskäik, mis viis vee äärde. Kus asub aare, oli juba kaugelt siililegi selge. Tundus ainuvõimalik olevat ju. Ja kui esimene käesirutus tõi karbi päevavalgele, siis võis rahulolevalt mühatada. Just, nii pidigi ju olema.
Aare korras. Aitäh! EVEJ
Suurepärased vaated nii päri- kui vastuvoolu :) Õnneks sattus kombits esimesel katsel õigesse kohta. EVEJ.
Varem ei olnud selles kohas käinud. Elektrijaam avaldas muljet. Aarde otsimisel mugud ei seganud. Seepärast sai julgemalt otsitud. Pidime juba loobuma ja olime teel auto poole kui pöördusime tagasi ühte kohta põhjalikumalt uurima. Saime logi kirja.
Mul ei olnud seda aaret plaanis võtta, polnud isegi koordinaate aga Kleonel oli gepsus kõik olemas. Nonii läksime kohale, lahmisin kirvega ja tegevus ei lubanud miskit, tulime autosse tagasi aga Kleone sisetunne ütles, et lähme tagasi. Loomulikult leidsime aga sa Paavo saad mu käest pesupulbri arve nüüd, sest tegin kõik geopeituri otsimisliigutused läbi (kõhuli, selili, püsti, pikali) Sain just ju teada kelle aare see on kui logi kirjutama hakkasin! Säh tänu ka, ei teadnud sellisest uhkest kohast midagist enne!
Mugud, mugud, mugud... üks tuli...teine läks...lootusetu :) Tuleb tagasi tulla
CCXCVIII. Siin läks nüüd veits aega, et sobilikku momenti oodata, üllatavalt palju uudistajaid ja kalamehi. Loomulikult ei viinud esimesed küürutamised ka sihile.
Teine katse ja oli minutiga käes. Võtsime täringu ja panime räppiva jõehobu. Tore koht.
Ei leidnud. Vb ei osanud korralikult otsida keset ööd, sai turnitud siin ja seal, kus väga poleks tohtinud ehk :)
Kui me olime juba mõnda aega vaadet nautinud ja pead murdnud aarde asukoha üle, saabus üllatus. Otsustas keegi tuvastamata isik, nõuetekohane turvavarustus kiivri näol kaasa arvatud mis ei lasknud isegi arvata kas tegu on mehe või naisega,katsetada kas ta mahub sellest sillast krossimootorattaga üle kui meie ka seal seisame. Mahtus, sest muidu poleks me saanud ju leiu teadet siia panna :D EVEJ
Aare jäi kahjuks leidmata. Piilusime ja kobasime igalt poolt aga ei miskit. Suurem ronimine ja turnimine jäi seekord siiski tegemata.
Seda aaret käisime piilumas teist korda ja õnnestunult, esimesel korral ei teagi mis puudu jäi et ei leidnud, Tänud ! EVEJ
Olin seal kunagi varem ka otsimas käinud, aga siis jäi leidmata. Ega tänagi just lihtsalt ei läinud, oma 15 minutit roomasin seal ringi ja kobasin erinevaid kohti. Lõpuks kui loobuda otsustasin ja ära hakkasin minema, siis huvipärast toppisin käe veel ühte kohta ja karp jäi näppu, päris hea. Samas, no ei olnud see maastik mu jaoks 2,5 ja lisaks näitas ka koordinaat vähe mujale. Aga koht ise muidugi väga vinge, niiet tänan :-)
Oli ikka võimas küll. Ma muidugi ei tea, kuidas kõrgusekartjad hakkama saavad. Meilgi tuli aarde leidmine sõna otseses mõttes viimasel sekundil. Olime juba peaaegu autos kui... ja käes ta oligi :)
Tõeliselt vahva koht, võimas ja graatsiline ja ilus korraga. Mõtlesin et pagana kahju küll et punakaitsajatel oli omal ajal piisavalt aega et mimed sarnased ilusad koha põletatud maa taktika alusel purustada. Arre ise ei tahtnud end kuidagi avaldada, ostisime, istusime, kogusime inspiratsiooni, vaatasime loodust, just siis kui sättisime minekule tekkis mõte kasutada fotoaparaati ja tänu sellel näitas meile end ka aare. See jäi meie tänase aarderetke viimaseks
Ronimist ikka natuke oli, aga leitud ta sai.
Päris chill koht. Ütlesin, et umbes siin on null ja Raunol oli seejärel sekundi pärast topsik juba käes
Võimas värk seal :). Aardele lähenesime rada mööda, tagasi tulime üle mäe, kus avanes imeilus vaade üle vee. Selle peale mainis Tiiu, kuidas tullakse massides vaatama seda, kuidas veehoidlat tühjaks lastakse. Oleks see vast vaade siis :). Tänud!
Natuke sadas ja siis jälle natuke ei sadanud, sihuke imelik ilm oli. Üldiselt oli inimtühi ainult eemal pingi peal kudrutasid mingid lembemugud. Lootsime et neil teinetisega piisavalt tegemist. Panime logi kribin-krabin kirja ja läksime veel linnamäge ka uurima.
Gepsu polnudki vaja kuna arvasin peidukat enam-vähem täpselt teadvat aga varem lihtsalt ei tahtnud seal trikke teha. Ainsaks takistuseks olid kaks fotograafi kes tulid sinna pildistama. Nautisime siis seni ilusat vaadet ja ilma ning kui nad olid lahkunud võtsin karbi välja. Kui karbi sisu oli sillale laiali laotatud märkasin "valelt poolt" lähenevaid pensionäre. Pakkisime asjad kokku ja lasime inimesed mööda. Ilmselt tundus meie tegevus neile huvitav sest teisele kaldale jõudnult istusid nad pingile ja jäid meie poole vaatama. Kuna tahtsime juba lahkuda ja arvasime, et vanurid ehk ei hakka sillal niimoodi riskima siis pistsin karbi tagasi. Kui meie hakkasime lahkuma tõusid ka vanakesed pingilt ning sättisid end minekule. Ilmselt tegime siiski õigesti, et aarde tagasi panime sest veidi hiljem saabus kaks autotäit noori kellele poleks tahtnud aarde asukohta reeta. Aare korras, EVEJ.
Koordinaat oli nii hea, et lihtsalt pidi veidi madalamalt võtma. Ilus koht ja tänud peitjale. EVEJ. Tänan.
Vee kogus oli väike, aga koht oli sellegipoolest huvitav. Geopeitus juhatab tihti väga põnevatesse kohtadesse, kuhu tõenäoliselt niisama ei satuks. Tänan aarde eest! Võtsin ränduri kaasa.
Oi kui palju vett seal praegu on, nii lahe! Aarde juures tegin ühe suure sirutuse ja käes see karp oligi. Aitäh!
Päris äge koht ;) Kuigi olin varemgi siia sattunud siis seekord sai veidi rohkem vaadet nauditud ning ka midagi otsitud. Aitäh!
Õige peidikuni jõudmine väga palju aega ei võtnud, aga esmasel kontrollil sealt midagi välja ei tulnud. Peale mõningast objekti vaatlemist siit ja sealt algse kahtlusaluse juurde tagasi minnes ja arvatavat peidikut põhjalikumalt (füüsiliselt) kontrollides tuli ka aare välja :) Ilm oli ilus ja aare heas korras.
Leitud koos kasutajaga Carina.
Oli ilus sügisene ilm ja sai võetud ette väike georetk Tallinna ümbruses. Hüdroelektrijaama aare oli päeva esimene. Rada viis juba tuttavasse kohta, kus kevadeti käidud palju pildistamas. Logiteadete põhjal oli meil juba autos tekkinud väga selge nägemus aarde peidukohast ja nii käis meil leid väga kiiresti. Julge leidja oli Sass.
Teiste logisid lugedes tekkis kahtlus, et leidmiseks tuleb midagi mitte päris reeglipärast sooritada. Kohta arvestades on juba ainuüksi selliste mõtete tekkimine potensiaalselt ohtlik. Seega lahkusime.
See aare ootas oma võimalust kuskil 2 aastat; nii hea, et lõpuks tehtud sai. Vaade oli ka omajagu hea. Ei midagi rasket, sai mitmest kohast enne katsutud kui näppu sai. EVEJ
Suutsin kahest eelmisest jõeäärsest aardest ilusasti mööda aerutada. Sellest aardest oli aga üsna keeruline selle peidukohta märkamata mööda põrutada. Nii ma ta otsa siis komistasingi. Koordinaat oli väga täpne ja leid kiire. Aitäh. Ehitis on juba varasemast tuttav.
GPS-i järgi nulli ja siis kohe akrobaatikat tegema. Alguses kätekõverdused (vaata pilti) ning siis juba pikemad sirutused, kuid ei midagi eluohtlikku ega jalustnõrgaksvõtvat.
Aitäh aarde eest!