Heateo

Sõitsime autoga väravani ja edasi jalutasime tipa-tapa aardeni. Minnes oli kõik vaikne ja rahulik. Panime nimed kirja ja vaatasime üle ka rannaääre - lahedad kivid siin. Tagasi teel aga nägime suured kutsad ka ära. Jooksidki täitsa lahtiselt tee peal. Algul tundus, et tuleb ringiga tagasi minna, aga nägime ka inimesi liikumas ja lootsime, et ehk peremees meid ära süüa ei lase. Kutsad olid sõbralikud ja tulid kontrollisid meid üle, aga neil oli rohkem siiski üksteisega tegemist. Tervitasime maja juures olevate inimestega ja sammusime rahulikul meelel auto poole tagasi. Tänud peitjale!

Käidud. Koera ei näinud. Tänud aarde eest

Leitud

Leitud. Tänud!

Aitäh peitjale!
Kõndisime ka siis julgelt väravast sisse ja maja juures kohtusime valvurist saksa lambakoeraga. Natuke klähvis, aga vähemalt meie puhul ta oma aiast kaugemale ikkagi ei tulnud.
Tagasi jalutasime mööda rannajoont, mis oli vaatamata tugevale tuulele, väga mõnus.

 1 

Sain varasematest logidest julgustust ja julgesin ka ikk jalutada aiast läbi. Edasi ootas meid õnnis rahu ja vaikus ja null hingelist. Koer sai joosta, meie saime metsmaasikaid süüa ja mina sain laheda aarde logida. Aitäh nii ilusasse kohta kutsumast!

Täna võtsin selle teekonna ette ühe kohalikuga või õigemini peaaegu kohalikuga, kes teadis rääkida, et see värav on tegelikult püstitatud valla maale ja valla teele, mille lõpus on avalik rand, mille kasutamine on nüüdseks hoopiski soiku jäänud. Kohtuotsusega on väravapüstitajale antud käsk see sealt teelt likvideerida, aga tolku ei miskit, härra ikkagi Tallinnast ja teeb mis tahab. Teekond aardeni oli ilus ja rahulik, peitjale tänud kohta näitamast.

Oluline vast teada, et teerajale ettejääv värav on jalgsi läbitav ja täiesti legaalselt. Kena kant, palju huvitavat uudistamist. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Sõitsime, kuni tee sai otsa. Jalastusime ja asusime heategu otsima. Koera ei kohanud. Sammusin tärkavaid nurmenukke vältides ja lõpuks jõudsin sinna, kuhu jõudma pidin. Aitäh!

 1 

Ma saan aru küll eestlaste eramaa hullusest ja tean, et paljudel juhtudel on tegu oma piiride ületamisega, aga ebamugav oli ikkagi. Õnneks ebameeldivaid vahejuhtumeid ei esinenud ja hambajälgi ka kuhugi ei õnnestunud saada. Selline tunne oli nagu oleks jõudnud maailma lõppu. Eksida polnud võimalik sest ainult ühes suunas sai liikuda. Aitäh!

Aed oli ees ja ei hakanud end läbi pressima. Veits hirmutas ka koer. Läksin hoopis ringi. Koera ei näinud. Väga mugav teerada läks aardeni.Tänan

Pidime natuke jooksma, et päikeseloojangu ajaks kohale jõuda. Jõudsime ja nägime. Tagasiteel sai ka aare ära nopitud. Aitäh!

Teekond siia oli põnev ja kahtlane. Ma pole kindel, kas tulin kohale nii nagu peaks...aga kohale jõudsin ja aarde leidsin. Boonuseks kaunis vaade merele.

See aare siia üksida nugrutsema jäänud, viimane kord kui siin kandis oldud sai siis oli plaanis aga... Kütus oli otsa korral ja kui vaatasin kus lähim tankla oli ja palju sõita sain siis numbrid olid täpselt samad ehk siis napilt jõudsin tanklasse umbes 20km eemal sealt. Kui oleks seda aaret võtma läinud siis ilmselt viimased 5km oleks autot käekõrval lükanud :D Aga seekord seda muret polnud ja sai sinna kruiisitud, väga ilus ja rahulik koht, ilm oli veel ilus ja täiesti tuulevaikne. Oleks autoga lähemale saanud oleks köiega ka maja katusel ära käinud :) tagasi teel tuli üks suur kutsu ka meid taga ajama aga pigem oli mängu hoos, et isegi omanikud ajasid teda seal oma 10 minutit taga :D väga lahe koht, vb kunagi uuesti siia, tänud :)

Jalutasime värava juurest aardeni ja peale logimist viskasime pilgu ka üle väina paistvatele Seasaarele ja Väike-Tjukale, kust just tulnud olime. Igati kena koht. Tänan kutsumast.

Teel aarde juurde jalutaski lammas keset teed. Aega läks, aga lõpuks ta siiski suundus teepervele ja saime edasi sõita. Auto jäi väravate kõrvale ja läbi jalakäiate värava asusime teele. Jalutuskäigu algul oli vastas veisekari. Meid nähes põgenesid kiirelt ja tee oli vaba. Väraval lubatud koera ei kohanud. Tõesti rahulik ja mõnus koht. Aare ilmutas end kohe.

 1 

Selle kohaga saime veidi targemaks. Hetkel on maa eraomandis ja autoga sinna kindlasti ei saa, vallaga on kokkulepe,et jalgsi sealt läbi käia tohib. Kohtus sõdivad selle tee pärast, eks näis, kes peale jääb.. Seda, kas seal reaalselt mingi koer ringi luusib, ei oska keegi öelda. Vot selline info

 1 

Tundub, et maaomanik ei soovi juhuslikke kùlalisi ! Kinnised väravad ja lemmiklooma hoiatavad sildid ees. Kahju...

 1 

Päeva viimane, auto parklasse, natuke jalutamist ja kohal me olimegi. Tore peidukas jäi kohe silma, kandsime nimed sisse, tutvusime veel veidi pakutavate vaadete ning väärsustega ja oligi aeg päevale joon alla tõmmata. Tänud aarde eest!

Auto jäi sinna, kus keset teed oli uhke värav püsti pandud. Jalgsi liikumist ei takistanud miski ja nii me väikese matka ette võtsime. Metsa vahel oli hullult palav, mere ääres puhus üsna jahutav tuul. Aare sai leitud kiirelt ja, et pääseda sipelgate rünnakust läksime mere äärde väikest lõunapausi pidama ja logima. Kui hakkasime juba lõpetama, põristas kohale üks mees ATV-ga. Vist tuli olukorda kontrollima, sest miskit muud asjalikku tegevust me küll temaga seoses ei täheldanud. Meiega ta kontakti ei loonud ja saime rahulikult aarde tagasi panna ja auto poole jalutada. Metsa all imetlesime ka käpalisi. Oli väga ilus mereäärne koht ja tore aare.

Värava juurde jõudsime päeva lõpuks, see siis meie viimane täpp täna külastada. Matkasime, tee ääres kadakad ja männid seltsiks. Merel pimeda taustal kulges tuledes laevake. Otsitav sai leitud. Tänud peitjale.

Auto jätsime värava taha ja matkasime edasi.Hämar oli juba ja leid tuli taskulambi valguses ruttu,edasi nautisime vaadet merele.Aitäh!

Viimase valgusega sai auto pargitud ning aarde poole teele asutud. Teel ühtegi halba ega head tigu ei kohanud. Aare sai juba lambivalgel leitud ja pärast mingit laeva vaadatud, mis vastu kivi ei sõitnud. Aitäh!

Neljarattaline jäi aia taha ning sai teha mõnusalt värskendava jalutuskäigu. Tõesti oli vaikne. Vahva peidukas samuti. Tänud!

Mitu korda käis peast läbi, et lähen uurin lähemalt aga alles peale vihje vaatamist sai leitud. Väga nutikas:)

Aitäh kutsumast Eesti mandriosa läänepoolsemasse tippu.

Auto jäi värava taha, rattad istumise alla ja minek! Maja juures valitses vaikus. Tõesti on nii nagu Saare mõisa perenaine ütles: piiritsoon on tagasi, mere äärde enam ei pääse. Tore aare, aitäh!

 3 

Sõiduteel kulges minu ees Ford Ranger, parkis talumaa värava kõrvale ning seest astus välja noor mees, sammudes otsustavalt nulli suunas edasi. Säärastel puhkudel taban end tihti automaatselt mõttelt: "teine geopeitur, ainult ma veel ei tunne teda nägupidi". Üliharva juhtub, et mõte täkkesse läheb, üldiselt on siiski tegemist mugudega ju. Küllap nii siingi. Lasin poisil minna, tegin endale ühe kotletileiva, pistsin selle hambusse, võtsin telefoni, pastaka ja gepsu ühes ning hakkasin ka astuma. Tegin poolsoora tipule väikse tiiru peale, aga ei näinud enam hingelistki. Isegi mitte lambaid, tüdrukuid ega kasse. Logiraamatus oli minu sissekannte päeva esimene. Rahu, merd, kadakaid, mände ja kive jagus muidugi piisavalt. Häid tigusid samuti. Aitäh!

Hea teo hea geotee autouksel

Aare väga kaunis kohas. Auto jätsime värava taha nagu teised leidjad, sest värav oli lukus. Maatükk (võib isegi öelda poolsaar) kuulub Ramsholmi talu juurde ja seetõttu on autoga sissepääs piiratud.Tänud juhatamast looduskaunisse kohta. Aare korras.

Rahu ja vaikust päris ohtraste. Kedagi pold ega näinud. Käisime end meres jahutamas kuigi päris kivine rand.Tänud

Peitjale Tänud, kui kohal siis sain asru miks selline nimi aardel. rahu ja vaikus on nendel hetkedel kui neid mootoriga turiste merel ei liigu. iga natukese aja tagant nad seda tegid, see ei olnud vinguna mõeldud :-) fakti konstateerimine, või sattus vale päev.

Teekond oli huvitav. Kitsad teed, kenad talud. Lõpuks jõudsime väravate taha ja sinna jätsime ka auto. Läksime jalutades edasi. Aare leidus kohe kenasti. Piirkond oli nii kena ja vesi nii mõnusalt soe, sai mindud ka ujuma. Tänud kutsumast, selline mõnus koht jääb meelde.

Jätsime auto talu värava taha ja jalutasime mööda teed aardeni. Logisime ja siis läksime merre end jahutama. Üks mootorpaat kimas suure kolinaga vastu kivi, nii et isegi talurahvas, tuli uurima mis juhtus. Tänud juhatamast.

 1 

Jaan tõi mind Östreby-sse ja olles meeleoluka lõkkekräu maha pidanud ning hommikul juba tossava söehunniku juurdegi kogunenud, kerkis taas esile see geosõltuvus. Kui juba nii kaugele sai tuldud, hülgasin paariks tunniks seltskonna ja asusin piirkonda puhastama. Sellest siin sai minu esimene sihtmärk. Kaardilt vaadates tundus et tuleb kiire drive-in. Kui olin juba piisavalt kaua mööda kruusateid tolmupilve saatel ringi tiirutan, tabas mind ootamatu üllatus. Tee järsku väravaga tõkestatud ja suure talu sildiga markeeritud. Linnulennult jäi veel 600m minna. Keelumärke küll ei olnud aga ei hakanud mööda mugavat teed aardeni ka igaks juhuks jalutama, vaid otsustasin mööda metsapiiri heinamaad kasutada. Sahistasin siis ennast aarde poole samal ajal vaikselt peopesaga üle kõrreliste libistades. Ühtäkki 5m kaugusel hakkas üksik kadakas hirmsa hooga ragisema ja sealt hüppas välja kits, kes nina eest risti metsa poole plagama pani. Oh sa poiss kuidas ma alles ehmatasin, seekordne laks oli vast hullemgi kui kiviaedade aarde juures. Rütmihäired olid karanteeritud. Õnneks muu keskkond oli normis ja tänu sellele taastusin kiirelt ja jätkasin teekonda. Poolel teel olles, leidsin mingi raja moodi asja ja otsustasin seda mööda teekonda jätkata See küll hakkas mind aardest eemale kiskima aga õnneks rand tuli vastu ja sealt kohale jõuda oli juba lihtne. Leid ise tuli kiiresti ja kompenseeris natukenegi jalutamisele mitte planeeritud aega. Tagasi otsustasin mööda seda leitud rada minna. Korra veel õnnestus selle kitsegagi kohata aga õnneks üllatusmoment jäi seekord ära. Mugavam oli küll seda rajakest kasutada aga ühel hetkel avastasin, et see hakkab mind autost ka eemale viima. Võtsin vastu otsuse, et edasi põrutan otse läbi võsa. 3x viskas see võsa mind rajale tagasi enne kui mingi loomaraja moodi jälje üles võtsin ja tee autoni looma hakkas. Tagasi ma siiski jõudsin. Kui lõpuks autosse hinge tõmbama sain, leidsin reie pealt puugipoisi, kes oli just püksi sukelduma asumas. Täpsemal vaatlusel selgus, et terve armee oli sinnapoole teel. 4tk viskasin lausa autost välja, ei mingit prii küüti ja tasuta toitu minu poolt. Hiljem selgus, et kui õe meha oli oma sõpradega siin seda aaret otsimas käinud, õnnestus neil ka kohaliku peremehega kokku trehvata ja ta polnud ültse rahul et seal ringi kolatakse. Mul läks aga paremini ja sain vaikselt oma asjad ära aetud. Mõnus jaanirasvade põletamine kukkus välja.

Tänud.

Aega jäi veel ja otsustasime ka jäätee ära proovida. Siin järjekorda polnud ja ületus läks kiiresti. Väravani saime autoga ning viimane ots kand ja varvas. Vahva koht. Aitäh.

väike 600 meerine jalutuskäik ja logi kirja. võtsin geomündi

Leidsime aarde ja kohe ruttu auto juurde tagasi, sest tänane ilm oli väga vahelduv- sajab ja ei saja. Õnneks jäime kuivaks.

 3 

Eelmise päeva viimase ja tänase päeva esimese leitud aarde vahele jäi päris palju äramärkimist vajavaid sündmusi. Alustan siis algusest. Ööbisin RMK Lepaaugu platsil. Õhtul oli mõnus kõhutäis, millele järgnes sügav uni. Üles äratas mind üks lähedusse parkiv auto. Esmalt pidasin masinast välja tulevaid tegelasi varajasteks seenelisteks. Äkki siin tõesti selline konkurents parimatele seenekohtadele. Mind aga suurt ei huvitanud ja pöörasin vaid teise külje, et pääseda häiriva gestaapo valguse käest. Mõni hetk hiljem ehmatas mind üles kaks automaadi valangut. Valgusallikad liikusid tagasi kahe järvevaheliselt maaribalt. Vaatasin kella, mis näitas 03:30. Mind valdas täielik segadus. Kas hüpata rooli taha ja minema sõita või vaikselt jälgida mis toimub? Igatahes hirm oli naha vahel. Pugesin sügavamale magamiskotti peitu ja jälgisin. Kui palju inimesi järve äärde läks ei näinud. Tagasi tuli igatahes 2 tükki. Seisma jäid nad minust mõnekümne meetri kaugusel. Üks suunas oma lambi lausa viieks minutiks minu pihta. Olin tardunult paigal ja pigistasin pöidlaid pihku, et nad minu suunas ei hakkaks sammuma. Ühte pihku olin surunud ka auto võtme, et vajaduse korral minema kihutada. Lõpuks nad jalutasid oma masinani ja sõitsid minema. Kindlasti kõige ebameeldivam ja segadust tekitavam seik mida ma senimaani looduses ööbides kogema olen pidanud. Kes need sellid olid, mis seal täpselt toimus, miks tulistati automaat tulirelvast kaks pikka valangut ja teistele küsimustele ma vastust ei saanud. Ma arvan, et ma ka ei taha teada. Edasine uni oli igatahes enam kui häiritud. Sügavat und saavutada ei õnnestunud aga tiksusin momendini mil saabusid päevavalguse käes esimesed seenelised.

Pärast ärkamist oli kurnatud tunne. Oleks nagu terve öö üleval olnud. Eks ma põhimõtteliselt olingi. Pakkisin asjad kokku, tegin hommikusöögi ja mõtlesin mida ma päevaga peale hakkan. RMK platsi ümber jäid silma mõned kuuseriisikad, mida ma siis ämbrisse korjasin. Otsustasin hommikut sisustada seepeale korilusega. Samast kohast metsa polnud mõtet minna, sest siia parkinud seltskonnal oli juba pea tunnine edumaa ees. Sõitsin 500 meetrit Nõva poole ja metsaalune paistis inimestest tühi. Seeni oli väga palju aga olin valiv ja korjasin vaid kuuse -ja männiriisikaid. Mööda põdrasambliku möödus tunnike ja korv sai pooltäis. Autos sorteerisin leiud kahte kilekotti. Veskijõe äärest proovisin natukene veel otsida, mis lõppes aga sellega, et sattusin männiriisikate uputuse peale. Poole tunniga oli suur ämber kuhjaga seeni täis. Salvestasin endale tuleviku tarbeks koordinaadi ja lahkusin mööda tulduid samme, et ei näeks rohkem kiusatavaid seeni. Pärast seda suundusin Suurekivi aarde lähistele, kus eelmine päev olin näinud lademetes kuuseriisikaid. Keegi oli hommikuga teinud aga puhta töö ja alles olid vaid mõne üksikud lõigutud ussitanud seened. Täitsa loobuda aga ei kavatsenud ja suundusin hoopis suvalisesse kuusikusse. Sattusin hoopis kaseriisika paradiisi. Vähese vaevaga oli ämber pooltäis. Nüüdseks oli küll seeni rohkem kui küll ja oli aeg geopeituse lainele suunduda.

Eelmine päev oli jäänud poolikuks ja alustasin seetõttu gepäeva kahe Spithamis juba leitud aardega, mida oli plaanis hooldada. Mõlemad said viidud ideaalsesse korda. Seepeale oli esimeseks otsimata aardeks nimega "Heateo" kohe väga õige. Päris mitu heategu oli päeva jooksul juba ju tehtud. Tee aiaväravani oli mõnusalt käänuline kuid suurte porilompidega. Auto oli kohale jõudes kohutavalt räpane. Päike ja tuul olid mitu korda jõudnud kogu mustuse kerele ja klaasidele kuivatada. Värava juurest suundusin edasi jala. Jalutades nulli viisin ennast kurssi eramaal oleva vallatee probleemiga. Ei saa aru kuidas jäävad sellisel momendil riigi käed lühikeseks, et kord majja lüüa. Ei saa ju puhtalt näpuga seaduses järge ajada ja öelda, et enam avalikku randa ei pääse ja kõik. Isegi kui seadus on maaomaniku poolt, siis mingi kompromissi annaks läbirääkimiste abil ikka leida. Mina astusin igatahes ülbelt läbi jalgvärava. Nullis käisid mul leidmis -ja logimisprotseduurid kiiresti ja viskasin seejärel pilgu ka merele. Piirivalve hoone arhitektuur oli nii seest kui väljast varasemalt tuttav ja seda ei hakanud rohkem läbi käima. Koht oli väga ilus. Loodetavasti leitakse mingi lahedus teeprobleemile ja kõik soovijad pääseks ikka merele ligi.

Peitjale muidugi ka aitäh seda kohta siin Eestimaa nurgas tutvustamast!

Käisime lapsega esimest aaret otsimas. Natuke otsimist ja leitud oligi. Lapsele sai ka süstitud geopeituse pisik. Kindlasti ei jää see viimaseks.

PS! Tegemist on erateega, mis algab väravast. Teed ei ole antud avalikuks kasutamiseks. Allikas: Teeregister

Sel ajal, kui mina alles mõtlesin, mida tavaolukorras ei näpiks, avastas Inge juba peiduka.

Meie selle reisi kõige kaugem sihtpunkt. No toreda "heateo" on küll see juristist maaomanik seal vallarahvale korraldanud suure paksu värava näol. Ühe allkirja ja seaduse augu tõttu on valla avalik tee lihtsalt suletud. Korraks proovisime võsa rünnata, kuid siis läksime ikka sirge seljaga mööda teed. Nii tohib ja võib ka, sest tee ei kuulu eraomanikule. Aarde lähedal sai ka selle suve esimene mere suplus tehtud. Mõnna!

Auto jäi väravasse ja läksime jalgsi edasi. Kahte kohalikku lammast nägime ka. Ilus rand!

Jätsime auto värava taha ja asusime teele. Meil õnneks probleeme valduriga ei tulnud, hiljem kuulsin kohalikult kursaõelt, et vallal olevat probleeme aga kuhjaga. Nullis olles mõtlesime veidi, mida me tavaolukorras ei puutuks, õnneks pikalt ei mõtelnud.

Kiire leid, tänud.

Kunagi purjetades märkasin seda kunagist rannavalvekordonit ja tekkis soov seda kunagi külastada. Nüüd aastaid hiljem see võimalus ka avanes. Aare leidus kiirelt, kahju, et keegi on kordoni trepid metalli viinud, ülalt oleks kindlasti äge vaade.

Gps näitas, et aardeni on veel 650m, kui järsku ilmus avalikule teele värskelt paigaldatud tõke. Ei hakanud avama, sest väike jalutuskäik sobis meile paremini, kui võimalikud kurjad inimesed. Kohapeal katsusime kõiki asju mida muidu ei näpi ja lõpuks hakkaski näppu õige asi. Päris andekas peidukas. Tagasiteel kukkus juba varane kägu ja teder jälgis kaugelt puu otsast meid.

Hästi teostatud korralik karp, kohe mõnus on selliseid otsida/logida :). Ja kui ma õigesti mäletan, siis tuli meiega rändama siit ka üks TB. Aitäh peitjatele siia toomast, (inimtühja) vee ääres on alati mõnus :).

Ei teagi miks selle aarde juurde varem pole läinud. Ju on millegi pärast tunne olnud, et ei pääse autoga ligi ja pika jalutuskäigu jaoks pole seal kandis aega olnud. Seekord sai siis viga parandatud. Esmalt nautisime vaadet ja seejärel leidsime karbi. Täitsa hästi peidetud ju :) Tänud!

Varisemisohtlikke maju ma tavaolukorras ei külasta, aga geopeituse sunnil olen nii mõneski aega veetnud. Jätsin ränduri. Aitäh!

 1 

Mihkel tutvus rohkem majaga, kuna tema meelest ei peaks varisemisohtliku maja tavaelus näppima. Mina aga vaatasin natukene laiemalt ringi ning leidsin üsna ruttu katlase asja. Aitäh peitmast!

tänud

See oli väga kena koht :)! Alustades juba teekonnast sinna neeme tippu. Nii vaikne ja rahulik. Logi sai ruttu kirja, kuid kuna koht meeldis, veetsime seal veel päris kaua aega.

Väga ilus koht, mida peaks veel külastama :). Aarde leid tuli kiirelt.

Selle aarde juurde jõudes tabas meid ootamatu paduvihm ja kuna mina nende asjadega mida päriselus puutuda ei tohi polnud varem kokku väga puutunud (st näinud olen neid igalpool aga nende funktsiooni selgitas mulle hiljem alles Tanel autos - tema nimelt ei soostunud märjaks saamast) siis sain ma seal päris korralikult liguneda. Lõpuks andia ikka seal vedelev viinapudel aarde välja. Kahju ainult et selle ilmaga nii läks sest suures sajus ununes vaate nautimine sootuks...

Sügavast rahust oli asi siin väga kaugel sarnaselt samal päeval Nõva rannas kogetule. Kui kohale jõudsime, siis kõva venekeelne pidu juba käis. Õnneks aare oli vahvalt teostatud, täname.

 1 

Käisime lubatud vaadet nautimas.Pärast sai vahva teostusega aaregi leitud.Aitäh

 1 

Hiilisin kokkusaamiselt osa seltskonnaga merd imetlema. Kohapeal suundusid teised mereäärde, mina aarde otsingule. Alguseks leidsin juba logidest tuttava, seal ligi aasta vapralt vastupidanud viinapudeli. Jätkasin otsinguid ja logi sai peagi kirja. Veidi sain merevaadet ka nautida, koht on juba varemast tuntud. Tänud.

Leitud. Tänud!

 1 

Hea, et kiirelt leidsin! Tänud!

 1 

Leitud ja logitud! :)

Leitud, aitäh!

 1 

Meri oli ilus.

 1 

Leidsin.

 1 

Olen seda kaunist vaadet ennegi nautinud. Täna oli küll ilm udune ja terve päeva üsna pime. Aga meri on meri iga ilmaga. Nutikas peidukas, tänud.

 1 

Mugusid-kalamehi oli ka täna kõvasti,aga neil on seal oma asi ajada ja meile nad tähelepanu ei pööranud.Tänud peitjale,lahe peidukas.

 1 

No oli ikka autosid ja mugusid kõik õnneks tegelesid püügiga leid tuli suht kiirelt. lapsed vahetasid lelusid

 1 

Üteme nii, et olen veel elus. Olen läbi käinud 38 ja ees ootab veel 10. Siin oli mugusid nagu murdu. Kõik nad tegelevad täna siin kalastamisega. Aretasin natuke venekeelset vestlust ja sain teada, et siin kandis püütakse haugi. Aarde juures oli tänagi pudel viina, nagu eelmisel leidjal. Aare oli minu päiksekiir, andis viimase laengu viimasteks kilomeetriteks. Tõeline heategu minu jaoks. Suured tänud peitjale.

Leidsime!
Tänud :)

Ootasime maailmalõppu, jumalteab millist autoteed määgivate lammaste ja kilkavate tüdrukute horde. Tegelikkuses oli isegi geolambrole probleemita liiklemine. Ümberringi ilusad majad hoolitsetud aiad, tüdrukuid ja lambaid polnud isegi mitte aiataga näha. Lõpus oli probleeme, et autole parkimiseks koht leida - tema liigikaaslaseid seisis seal ligi kümmekond. Peiduka tuvastasime ruttu. Boonuseks leidsin peiduka kõrvalt ka pooliku pudeli valgevene viina. tegelikult oli see ikka riukalik ahvatlus. Olen võtnud nõuks endale peagi kas nimbuse ümber pea või siis vähemalt inglitiivad kasvatada. Suitsetamisest loobusin juba ammu, nüüd siis kuu aega ka alkoholist... Eitea milliseid boonuseid hakkab geopeituse mäng looma siis kui loobun ka seksist. Aga koht oli ilus ja huvitav ja muidudgi logitud ikka ka

(Ahvatlus)boonus

Leidsin.

Vahva peidik ja ilus koht. Täitsa maailma lõpp. Aitäh!

Läksime sellele üksikule kaugele aardele ka ikka järgi. See ainuke tee sinna oli õnneks täiesti korralik. Seal aarde juures õppisin taaskord, et tasub nulli kohale minna ja siis alles ringi vaadata. Tänud siia toomast!

Siis kui meie ekipaaž kohale jõudis oli otsingud juba alanud. Meeldiv oli kohtuda uute ja mis peaasi noorte algajate geopeituritega, kellele nii mõnelgi oli see esimeseks aardeks. Loodan, et geopisik jääb neile nüüdsest külge ja me kohtume veelkord. Aare ise tuli vastavalt vihjele peagi välja. Tänud.

Leitud! Päris kaval peidik!

Jõudsime nulli ja parklas valitses tühjus. Millegipärast aga kostus kummalisi helisid. Selgus, et mugud olid kõrkjatesse peitu pugenud. Aare ise tuli kiiresti välja, esimene katsutud koht seda peitiski. Kenasti teostatud asi. Aitäh peitjale.

Eelneval õhtul telkisime siin enne saartele suundumist ning kui kell viienda kuupäeva peale tiksus, suruti ühtäkki mitte üks vaid kaks "kanget heledat kvaliteetõlut" kätte ja õnnitleti. Hetke pärast tuli meelde ka põhjus - nimelt suures puhkusetuhinas oli meelest läinud, et igaastane vananemisrituaal on kätte jõudnud.

Eks ilmselt osalt ka selle pärast jäi hommikune ärkamine natuke hilisemaks, aga mis saaks olla parem viis aju uuesti tööle saada kui üks aare külje alt üles otsida. Martin, kes juba mitu tundi üleval, oskas öelda nii palju, et c:geo koordinaat olla ainult mõnikümmend meetrit mööda, aga teostus seevastu hea. Esimese hooga ei viitsinudki õigeid koordinaate välja otsima hakata, vaid kasutasin natuke geovaistu, mis juhataski otseteed õige koha juurde. Tõepoolest hea teostus.

Aitäh!

 1 

Pärast puhkust Narva-Jõesuus suundusime otse Eesti teise otsa puhkust jätkama, Keilas sai ka seltskond lisatäiendust. Algselt plaanis olnud Nõva puhkealal kämpamine sai kahjuks tagasilöögi ja peagi suundusime juba eelmisest aastast tuttavasse ööbimiskohta. Lõime telgid püsti, nautisime päikeseloojangut, tegime lõket ja tähistasime Rudolfi vananemist.

Hommikul tegime ka katset eelmisest aastast kummitama jäänud aare üles otsida. Kui vanadelt koordinaatidelt midagi ei leidnud, laadisime sisse uued. Laiendasime uhkelt nulli, aga leidsime vaid miinivälja ja metallikola. Logidest leidsime Kadri pakutud uued koordinaadid, mis näitasid juba hoopis paremasse kohta. Peagi tuligi kavala maskeeringuga karbike välja, aitäh Kadrile!

Pärast käisid ka ülejäänud ärkamise järjekorras otsimas. Koomilisim oli vast see, kui andsime Taurile õigete koordinaatidega gepsu kätte ja saatsime koos Rudolfiga, kes läks puhtalt geovaistu peal otsima, teele. Kui Tauri nulli jõudis, tegeles Rudolf logimisega :)

Soovitan kohta ja ka teostust, meile väga meeldib see koht. Aitäh!

Lihtne leid.

Logisime ja imetlesime kaunist merevaadet. Kõhud sõime ka täis. Tänud peitjale.

Aarde koordinaadid päises vastavalt omaniku palvele ja pekadripi logile muudetud.

Kui ligemale tund välitöid vihmas tulemusi ei andnud, asusime logisid lugema. Ja seetõttu laiendasime otsinguala. Ja lõpuks sattus õige objekt meile käeulatusse- toonastest koordinaatidest ligemale 30 meetrit eemal.

Koordinaadid on tõesti pisut mööda, nii 25-28 m.

Pigem pakuks koordinaatideks 59° 01' 41,08" 23° 24' 34,1"

Kas need ülitäpsed on, seda ei oska öelda, sest paduvihmas polnud gepsu täpsus parim. Maa-ameti järgi on aga enam-vähem õige. ;)

Väga laia perimeetriga otsides võib leida vist tõesti asju, mida torkida ei tasuks. Okastraati, vanu kesti...

Piret ja Taivo

Leitud ja logitud. Kaart ja päring ka nime järgi seda aaret ei näita.

Otsustasime täna teha väikese väljasõidu. Sealkandis polnud varem käinud ja Vormsit selle külje alt näinud. Kohale jõudes leidsime, et kõigepealt aarde otsimine ja seejärel koha nautimine. Aga selgus, et nullis ei olnud midagi ja siis laiendasime otsimispiirkonda. Mina leidsin võrratud näsiniined ja palju-palju, jaluta nagu pargis. Kui keegi soovib seda ilu näha, siis ruttu vuta-vuta seda aaret otsima. Nii kaua kui mina õielt õiele lendlesin leidis Tarvo aarde üles. Suur tänu siia juhatamast.

osad õied juba lahti

Näsiniinetab

Meie geps viis u 25 meetrit eemale aga õnneks saime esimesed nimed uude logiraamatusse. Kena vaade merele :)

 1 

Aare taastatud. Aga kuna esialgsesse asukohta taastamine pole võimalik , siis on koordinaadid pisut muutunud N 59 1 41.1 ja E 23 24 32.2 Muutus ka vihje.

 3 

Läänemaa-Vormsi-Hiiumaa tsikliretk, esimene/teine päev.

Pärast Lahemaa lühiretke lõpetamist ja kokkuvõtete tegemist tegime vajalikud muudatused varustuses, pakkisime oma varanduse eeslitele ja asusime kauaplaanitud saarte vallutamise retkele. Eesmärk oli vaadata veidi Läänemaad, teha põhjalik taastutvus Vormsiga ja võimaluse korral väisata ka Hiiumaad.

Startisime Tartust 30. kuupäeva õhtul ja jõudsime parasjagu veidi enne päikseloojangut Haapsalu kanti. Rudolfil oli salvestatud üks kaunis koht, kus ta ka eelmisel (või üle-eelmisel) aastal telkinud oli ja boonusena pidi seal ka aare olema. Selgus küll, et aare on parasjagu kättesaamatu, aga mõttega peidetud aaret tasub külastada ka siis, kui parasjagu kuhugi logida ei ole.

Mõte tasus ära: lähenemistee oli lõbus ja ainult kohati natuke ohtlik (eelkõige meie enda rahutu randmenõksu tõttu) ja olimegi varsti mere ääres, vaatega järgmisel päeva sihtmärgile, Vormsile. Panime telgi püsti, tegime lõket, nautisime vaadet ja läksime magama.

Hommikul ärkasin üsna varakult ja sain mitu tundi rannas jalutada, igatsevalt Seasaart vaadata, piirivalvekaatrit luurata ja ühtlasi proovisin ka aaret üles leida. See loomulikult ei õnnestunud, aga huvitav oli ikka. Kui Rudolf ka üles ärkas, pakkisime asjad ja asusime teele kuulsat Järvekivi aaret uudistama.

Loodetavasti leiab peitja võimaluse aarde taastamiseks, koht on igati väärt külastamist.

Kadakalõke

Hommik

Tüüne

Kadunud ta kahjuks on. Vaatame mis edasi saab

Oli üks koht, mis kohe silma hakkas ja eelnevate logidega sobis, aga seal ei olnud. Jäime sellesse kuidagi kinni ja ei leidnud :(

Salajõe aare sai võetud ja tahe oli nii suur veel midagi otsida, nii võtsimegi suuna kaugele-kaugele. Kohale sõites imestasime, kui ilusaid kohti on Eestimaal olemas ja kui ilus on ikkagi Läänemaa :) Kohale jõudsime täpselt päikese loojangu ajaks ja see koht lummas täies ilus :)soovitan kõigile.... aarde leidsime suhteliselt ruttu.

Teine jäätee siis täna: Haapsalu-Noarootsi. No ei tea, vist sai valetpidi. Peale Vormsil käiku ei tekkinud siin mingit mere tunnet, tee ei olnud ka mitte helerohekassinine vaid asfaldimudamust ja ainus elamus oli Haapsalu poolsest "trepist" alla sõitmine.
Aarde karbi asukoha tuvastasime koheselt, kätte saime ka, kuid siis selgus tõsiasi, et aardes on küll teritaja, kuid see, mida teritada, pole. Kuna me täna ei olnud aardetuuril, polnud ka autost mõtet kirjutusvahendit otsida ja nii asetasime karbi sama targalt peidukasse tagasi. Oleme siin kohas ennegi käinud, küll aarete pärast, küll nii sama, küll käime veel ja ühel päeval ka aarde ära logitud saame. Täna nautisime taamal jäävaba merd ja metsa poolt loodud kohalikku tuulevaikust, mida aga täiel rinnal üritas rikkuda vihm. Üritas ta rikkuda ka meie koduteed, seda koostöös -3°C temperatuuriga liigselt siledaks muutes, kuid koju me viperusteta saime.

Peatselt peale Pürksi poepausi ning suunaga aarde poole, istus otseselt sealt samast poe juurest startinud rohelise lehega autoseltskond. Tükk aega istusid ikka istmikus enne kui vahetult enne 30 ala meist möödusid. On ikka noorus. Paar kurvi hiljem näeme suurt tolmu pilve ning sõitsime õigest teeotsast mööda kuna gps-i asemel vaatasime hoopis, kas nüüd on ikka tõesti see sama auto kraavi sõitnud. Pöörasime ümber ja autot enam polnud, vaid rattajäljed kraavi serval, napilt postist mööda. Neil noortel oli küll napikas. Edasine kurvine tee möödus ettevaatlikult, ikka päris õnnetu lugu kui mõni teine selline hulljulge auto just meile vastu liiguks. Õnneks midagi ei juhtunud. Teeääres pakkusid silmailu nii majad kui aiad. Aarde asukoht oli ilus. Geopimedus lõi meid ikka päris korralikult tükiks ajaks. Negatiivse asjana avastas Taavi majast inimfekaali. Igatahes peidukat märkas Taavi ning vihjest mina poleks ka lõpus arugi saanud kui poleks selgelt mulle seda välja öelnud. Aitäh juhatamast! EVEJ

Päris kaua ei ole enam sedasi mööda rannikut, mööda kitsaid ja käänulisi teid sõitnud. Päris hea fiiling tekib lausa. Eks muidugi tuleb end tagasi hoida, kuna kunagi ei tea, mis kurvi taga võib oodata ning ka pean arvestama pereliikmetega ja sellega, et liigne keerutamine ja rappumine ei mõju nende enesetundele kõige paremini. Aardepaik sai kergelt leitud ja visuaalsel vaatlusel ka aarde asukoht tuvastatud. Tuli aga veidi aega uudishimulikke turiste mängida, kuna sealsamas olid ka mitu kalameest ja lisaks üks armunud paarike. Kui nad aga parasjagu eemale jalutasid ja merele vaatasid, saime aarde näpata ja ära logida. Tagasipannes tuli jälle veidi oodata, ent see õnnestus meil siiski.

V: krokodill; J: vedru. Tänud aarde eest.

Ellujäämismatk "Idioto Topografico 2013: Nõva-Österbi" toimus jalgsi täisvarustusest Nõvalt mööda rannikut Österbi sadamamuuli tippu. Seekord oli meid lausa kümme, s.h. üks naisterahvas.

Viimaselgi päeval jäi meile kaks aaret teele. Siia tulekuks tegime spetsiaalselt kuue km ringi, aga tasus ära - sai rannikut kõmbitud, ujutud ja aaregi leitud. Nägime hobuseid, uusi maju. Mere-aarde ääres seisid "360 kraadi" kajakid ja kaks instruktorit ning merevees ligunes ATV. Käisime siin ujumas-jalgu leotamas ning piilusime ka aaret.

Aardepesa ees on tühi linnupesa. Äkki teevad järgmine aasta jälle. Aare ise muidu korras ja viimane käija oli Caveman maasturimatkadega. Ahjaa, kuna aardes pole kirjutusvahendit ja meil ka parasjagu taskus polnud, sest jätsime kotid 3 km eemale, siis lisasin teate, mitte leiu :-) Keegi võiks pliiatsijupigi jätta. Narr kui teistel, kel aare leidmata, samamoodi läheks.

Huvilistele ka kolmanda-viimase päeva rada ja statistika, mil läbisime vaid 19 km. Oli väga mõnus matk, ilm hea, soe ja kuiv ning kohad kaunid ning mõned uskumatudki. 2014 suvel taas kuhugi! Ehk jätkame isegi mööda rannikut lõuna poole.

http://www.endomondo.com/workouts/225611746/1392188

Fotologi

Maasturimatkadega, 5 maasturit ja palju inimesi, olime reisil läänest põhja. Kuna plaanis oli läbida ka Eesti kõige läänepoolsem tipp, siis jäi see aare meile ilusti teele.
Mõned polnud geopeitusest varem midagi kuulnud ja mõned olid varem natuke proovinud.
Leid tuli peale väikest otsimist.
Lapsed võtsid midagi ja jätsime krokodilli.
Tänan aarde eest!

Ilus koht! Vahest mõtlen, ärge mind nüüd valesti mõistke ja materdama hakake, et isegi hea on, et omalajal ei lubatud merele väga ligi, piiritsoon, sest muidu oleks ka see koht jäänud peitu, sest keegi oleks rajanud sinna oma kodu. Kuid nüüd sai nautida merd ja vaikust, ühtegi inimest ei olnud, vaid looduse hääled. Kena oli! Tänud peitjale, aardega kõik korras. V:klaaskuuli J:siilipoisi

Aarde leidsime kiiresti, aga keegi on aardega koos ruumi üürima hakanud. Vihjest sain alles praegu aru.

Kasutasime jääteed, et kiiremini Noarootsi jõuda. Oli ilus sõit ja kiire leid.

Heategudega on nii nagu on. Ükski heategu ei jää karistamata, teab vanarahvas kõnelda... Alex ja Merike tegid mulle selle heateo, et sõidutasid mind selle, suvel teele mitte jäänud aarde juurde. Ise uitasid nad mere äärde ja piidlesid minu toimetamisi eemalt.
Vihjet lugenud ma polnud, seega toimisin just kõigepealt vastupidi. Leidmisele aitas see kaasa küll, nii palju huvitavat jäi silma seal. Januse moega luukere käega mere poole viipamas, veidrad sisustuselemendid... Zorrogi oli oma sealviibimise jäädvustanud seinale. Tema eeskuju ma ei järginud ja otsisin lõpuks ikka aarde ka üles ning kirjutasin nimed sisse.
Sel hetkel oli taevas isegi päike, merel mõõdukas tuuleke ja kuskil solises vesi. Mere ääres kummaline, eks? ;) Piknikku me seal pidama ei hakanud ja suundusime edasi Haapsallu. Batjuškad ja Valge Daam ootasid...

Aitäh, oli ilus paik, hoolimata militaarajaloost... Aare korras. EVEJ

Ilus seinapilt luukerel...

Zorro oli siin.

Leidsime. Oli jälle palju inimesi. EVEJ.

Mina polnud seal varem käinud, nii et kõik oli uus ja huvitav: nii tee aardeni kui ka koht ise. Alguses vaatasime natukene ringi ning avastasime kena koha pikniku pidamiseks. Kuid enne "töö", siis lõbu. :)

Mina olin aaret otsides liigselt vihjes kinni, kuni lõpuks Kaja ütles: "Aga vaata sinna." Muidugi oli seal. :) Super! Alles neljas aare otsida, kuid juba geopeituri silm olemas. :) Ma arvan, et ma ise oleks (kui üldse oleks) alles mõne aja pärast selle kohani jõudnud. Vihjes peituv huumor (?) jääb mulle igatahes mõistmatuks.

Peale aardeleidu tassisime autost piknikukraami välja ja nautisime head paremat nii seltskonna kui ka kõhutäite mõttes. :) Peale "väikest" 2-tunnist pausi lahkusime, vahepeal saabus vaid paar kaubikut, kuid need olid kalamehed, kes meid ei seganud.

Superkoht, aitäh peitjale!

Suveseikluse legendile vastus käes, otsisime ka selle aarde üles. Aitäh.