Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeiturid, kes oma leidmisi ja peitmisi kajastavad www.geocaching.su lehel.
Käesolev mõistatusaare koosneb kolmest punktist.
punkt - Ordulinnus.
Siin asub kindluse välissein. Millise kujuga on suur ava seinas?
Kui ovaalne, siis N58 01,032
Kui ruudukujuline, siis N58 01,132
Kui kolmnurkne, siis N58 01,232
punkt - Liivakoobas.
Mine vallist alla ja hoia pisut paremale, umbes 50 meetri kauguselt leiad koopa. Millist ehitusmaterjali peale liiva näete koopas?
Kui betooni, siis E25 52,922
Kui tellist, siis E25 53,022
Kui puitu, siis E25 53,122
punkt - Konteiner.
Minge mööda laudteed jõekese suunas. Aare asub langenud puu all, umbes keskosas, kaetud puukoore ja samblaga. Kui lähete mööda jõeäärt edasi, siis leiate allika, mille vesi on legendi järgi raviomadustega.
Lõpetuseks võite liikuda algkoordinaatide suunas, teele jääb monument Nõukogude sõduritele, kes hukkusid siin Suures Isamaasõjas.
Palume võimalusel teatada leiust ka geocaching.su lehel. Aitäh!
Vaba tõlge originaalist: [karuonu]
Vihje: pole
Lingid: http://www.geocaching.su/?pn=101&cid=8110
Aarde sildid:
soovitan (2), välimõistatus (1), vaatamisväärsus (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2CCMV
Logiteadete statistika:
159 (89,3%)
19
5
1
1
0
0
Kokku: 185
Interneti kodutöö oli tehtud ja suundusime otse logima. Otsimisega kaua ei läinud, aga tuli laiemalt vaadata. Logiraamat märg ja hakkab täis saama. Vaatasime allika ka üle. Tänud!
Ei suutnud ma sellest sinisest näost mööda sõita. Kunagi talvel sai ikka kõvasti suurema seltskonnaga otsitud, kuid leidmata ta jäigi. Nüüd suvel oli väga kiire leid.
Tänan peitmast.
Helmes toimus Valgamaa orienteerumiskolmapäevak ja peale raja läbimist leidsin ka selle aarde.
Tükk aega sai ikka otsida. Lõpuks juhatas väike georada õige paigani. Tänud peitjale!
Käisime ka allikal, võtsin imevett kaasa ja loputasin nägu. Tänud aarde eest!
Seekord polnud siin paksu lund ning sai aare lihtsalt peale astumise teel üles leitud. Logiraamat üsna viimaseid elupäevi elamas ...
Tänud!
Huvitav koht ja vääris taaskülastust kindlasti. Lõpp läks lappama. Keskendusin pikalt kahele suurele langenud puule. Olin juba loobunud ja taandumas kui aardele peaaegu, et peale astusin.
Tänud.
Lōuna-Eesti kolme maakonna geotripi esimene mōistatus üles-alla matkates leitud. Lihtne see leid ei olnud.
Vanim aare sai logitud, siis oli aeg tulla koopaid ja muud uudistama. Koobastes oli mõnusalt jahe, samal ajal väljas oli ligi 30 kraadi. Aitäh!
Tegime enne grillipidu aega parajaks ja tulime jalutama. Aarde leidsime, panime nime raamatusse. Siis jalutasime mööda mingit rada üles ja jõudsime majade juurde. Läksime ringiga tagasi pinki vaatama. Väga võimas. Päike mõnusasti paistis. Tänud aarde eest
Olid siin alles hanged .. ikka veel :D Ühesõnaga, labidat kaasas polnud ja ei hakanud seal kõiki langenud puid põlvini hangedest välja kaevama. Päris kevadel uuesti.
Koordinaadid saime kiirelt paika, aga kohapeal oli ikka tükk tegemist, et lehekuhja alt midagi üldse tuvastada. Lõpuks siiski vedas ja saime nimed kirja panna. Tänud peitjale nii mõistatuse kui aarde eest!
Kodutöö oli korralikult tehtud ja saadud koordinaat viis aarde juurde. Tänud aarde eest!
Mõistatus oli väga lihtne, Nulli saamine kahjuks mitte nii lihtne. Väga libe ja porine. Konteineri avamisega oli ka tõsiseid probleeme ning hiljem olid käed ja küünealused täiesti kohutava välimusega - nagu oleks kartuleid käinud võtmas :D Aitäh!
Loomulikult sai tiir ette võetud vale pidi, mis tähendas veidi rohkem tatsamist, aga ilm oli ilus ning silmal oli mida vaadata, seega ei kurda. Ainult võsas oleks võinud veidi kuivem olla :)
Koordinaadid sai lihtsalt leitud ja siis jäi vaid üle aare üles otsida. Eks ta meile korra vingerpussi mängis, aga õnneks väga kaua ei pidanud võsas seiklema. Tänud peitjale!
Mõistatus sai mängeldes lahendatud ja noorgeopeiturile ka üht-teist tutvustatud. Aga lõpus andis alles võsas rassida, kõrge rohu sees. Tops sai siiski leitud.
Selle aarde leidmiseks läks aega, mõistatusega keeruline polnud, kuid oli tegemist kaardilugemisega, jagus piisavalt kõndimist-ronimist-puude aluste kontrollimist päris kena trennijagu, ei uskunud, et nii metsavõsas võib see peidukas olla, aga enne loobumist leitud see lõpuks sai ja logiraamat täidetud. Helme ordulinnuse ümbrus nüüd täitsa tuttavaks saanud. Aitäh peitjale!
Mõistatus oli tore, aga lõppkoordinaatide juures läks küll pikalt. Jõudsime kõik ümbruses olevad langenud puud ära poleerida, aga ikka ei leia. Siis juba hakkasimegi tagasi liikuma, kui jäi silma väike geokuhila ja seal, musta kile sees, ta oligi. Sellised peidukad kahjuks ei meeldi, palju jääb juhuse hooleks. Lisaks oli see "langenud puu" vast ainult meetripikkune ja vaikselt juba kõdunemas.
Otsisime koos karuonuga, kes aarde GP lehele tõlkis miski aeg ka taastas. Lugesime logisid ja vaatasime hoolega kust kõik juba otsinud olid. Tundub, et see ootab praegu lume sulamist, et olla kindel kas on alles.
Vaatasin auku, uurisin koopaid ja maitsesin ka allikavett, aga tehniliste probleemide tõttu koordinaatide sisestamisel (loe: enda loll pea) ei leidnud nulli üles ja kirvega loopimine ei õnnestunud. Sai küll laudtee kõrval leitud koht kus rada sisse tallatud ja ka kõvasti tiirutatud ümber kukkunud puude, aga vaadates kaugesse ajalukku jäävaid viimaseid logide kuupäevi tekib küsimus, kui need ei olnud geopeiturid, kes küll ja mis põhjusel seal langenud puude ümber tiirutasid :D
Korraldasime kohapeal korraliku poleerimise. Kui aare peaks olema lumega leitav, siis on küll kahtlane tunne, et see on sealt jalutama läinud. Jään huviga ootama teateid aarde leidmisest.
Aarde punkid sai kiirelt läbi jalutatud ja kohale jõudsin õigesse kohta peale ei tea enam mitmendat tiiru ümber linnuse, aga kohapeal oli täielik ikaldus. Leidsime eest päris hästi poleeritud platsi ja poleerisime ka ise ikka puud alt ja pealt, aga aare jäi sellel korral leidmata.
Jälgi oli ees palju ja ka veremleidnu oli abiks, kuid ikkagi jäi aare leidmata..
Ega siingi miskit keerulist polnud.Ainult nõlvad olid vihmast libedaks muutunud,pidi hoolega vaatama et käntsa ei käiks.Koordinaat oleks võinud olla ka tiba täpsem.Aitüma
Kui juba siin varamete juures ringi tatsasime, siis otsustasime ka selle aardega tegelda. Augu kuju määramisega jäi väike kahtlus, koopaga läks asi lihtsamalt. Kui Elina Born koos oma seltskonnaga oli koopasse siirdunud, siis vaatasime ka meie natuke seal ringi. Meeldivalt jahe oli, aga väga kaugele kondama siiski ei läinud. Edasi liikusime mööda matkarada ja koht, kus teelt kõrvale astuda oli päris selge. Väike georada viis ilusti aardeni. Peale logimist vaatasime üle ka allika. Täname peitjat, kes andis põhjuse ümbruses ringi uudistada.
Üks asi oli kerge, teist asja pidi minema kohapeale uurima. Peale seda kiire leid. Aitäh!
Peale lõunasööki valisin jalutamisega aarde. Arvasin, et see aare pakub veel uusi käimata radu. Pakkus päris huvitavaid elamusi. Turismihooaeg on lõpuks lahti läinud. Nimelt oli suur gupp turiste valinud lõunatamiseks Helme koopa ning selle kogu täiega hõivanud. Nad olid end nii täis puukinud, et ei jaksanud end matkarajal koomale tõmmata. Supikausid vedelesid ümber koopa ja ka koobas oli neid priskelt täis. Üks ebameeldivamaid elamusi viimasel ajal. Õnneks sain koopaukselt pilgu visata, mis ehitusmaterjale seal kasutuses on. Teises vastuses kahtlesin kuni lõpuni, sest aarde ümbruses polnud mitte mingeid märke eelnevatest otsijatest. Aare on ka omaette klassist, kes on leidnud, see teab. Otsustasin külastada ka allikat, sest siia pole varem sattunud. Allikakoobas oli heaks varjupaigaks paduvihma ajaks, mis mind siin tabas. Aga vägev retk, muljeterohke.
Uus päev, uued aarded. Kahtlemata aaret väärt koht, saime jalutada mõnusa ringi :)
Meil oli see aare veel Tõrva külje alt leidmata ja tulime siis kõik veel siia. Carolina ja Andreas jätkasid meiega koduteed ja Aare tuli siiani meid saatma. Käisime kõik punktid läbi, uudistasime taas üle pika aja kohta ja lõpus leidsime üles kaks topsi. Üks siis Aare taastatud ja teine suvel venelaste poolt taastatud. Koondasime sisu üheks ja korjasime üleliigse topsi ära. Nüüd siis peaks kõik taas kirjeldusele vastavalt olema. Peale leidu vaatasime ka Eesti esimese aarde tervise üle.
Kunagi ammu võtsin kodus selle mõistatuse ette. Leidsin interneti vahendusel küsimustele vastused ja salvestasin koordinaadid omale ära. Täna enam mõistatusele tähelepanu ei pööranud, vaid astusin parklast otse lõpu suunas. Nii, hooldatavad rajad said otsa, edasi läheb georada, kõik justkui klapib. Sain natuke mööda rada astutud, kui see mäest üles keeras, mul koordinaadid näitavad otse edasi. Kahtlane. Tegin mõned sammud aga ei hakanud lõppu trügima, oli selge, et mu koordinaadid on valed. Lugesin kirjeldust, jah kirjeldusest tuleb ju ka välja, mis järjestuses asjad on ja minu asukoht ei klapi selle järjestusega. Hakkasin siis liikuma koopa poole jälgides georadu, äkki õnnestub kirvetada. Ei õnnestunud. Koopa suu ees hakkasin proovima erinevaid variante, viskasin kõik võimalikud kombinatsioonid kaardile ja tegin tõenäosusanalüüsi. Kui mugud koopast välja tulid ja ma korra pilgu nende poole pöörasin, märkasin teise küsimuse vastust. Oeh, oleks ju võinud sellest alustada. Esimese küsimuse internetivastus ja siit saadud teise küsimuse vastus andsid nii loogilised koordinaadid, et nende õigsuses enam kahtlust ei olnud. Mõistatus ise on ju täitsa nauditav, paraku lõpu teostus on nagu on.
Poolteist tundi seiklemist aardega, mille kavatsesime kiirelt ära võtta. Olime juba loobunud ja liikusime tagasi, kui aare praktiliselt olematust kohast välja kargas. Hirmsasti konnasid. Koobas tekitas naispoolele kohe tagurpidikäigu: õudusfilme liialt vahitud. Kaks märklauset: “Tulime kirvega viskama, aga lõpuks käime ikka algusest peale” sest olime vahetus làheduses ning “No siin küll olla ei saa... või siiski” ja tuligi aare välja. Head otsimist ja seiklemist ning rahulikku meelt ja kannatust otsides.
Hea lihtne mõistatus, ega konteineriga ka eriti kaua ei läinud. Vihje igatahes pädes, kuigi läheduses oli palju ahvatlevam objekt. Tänud aarde eest!
Uurisime, vaatlesime, avastasime, leiutasime, panime ühe koha kaardile. Selgus, et täitsa õige koht Karuonu taastatud aardega. Ära minnes sikutas aga Saskia teise puu alt välja uue aarde, kah sama koha oma. Ohhooo, selline lugu siis. Nimesid on üksjagu kirjas mõlemas, seega panime mõlemad samasse kohta tagasi. Ei osanud hinnata, kummal suurem õigus jääda on. Aitäh
Jalutasime ringi, piilusime koopasse, rüüpasime lonksu allikast ja lõpuks leidsime ka aarde! Vihje päris ei päde, aga leitud ta sai!
Korduvkülastusel leitud. Anni sai jälle nentida fakti, et tuleks hakata nullist otsima. Minu vabanduseks sain öelda, et eelmine kord tegin koostööd võõra telefoniga ning tulemus kaardil ja välitöödel oli kesine. Aitäh! EVEJ
Carolys kurtis, et see aare jäi tal eelmisel korral leidmata. Lõpu poole jalutades tegin veel nalja, et ju ma selle kohale jõudes kohe peidukohast välja võtan. Päris nii ei läinud, sest Carolys rääkis nii veenvalt ja püüdis mind järjekindlalt valele teele juhtida. Kui mul õnnestus lõpuks enda peaga mõtlema hakata, siis läksin saadud koordinaatidele ja võtsin aarde välja. Polnudki nii keeruline midagi :)
Kui läheduses sai üks aare logitud, ei saanud ju seda täppi ripakile jätta. Tänud peitjale.
Jalutasin kenasti kõik läbi ja lõppaarde leidsin ka kätte. Helme kohta olen kogu aeg teadnud, et sõja puhkemisel pidi mu ema sinna tööle suunduma. Ta nimelt oli arst. Samas pidi üks Nuia tuttav suunduma Harjumaale. Ja see tundus mulle ütlemata jabur, kuidas need kaks naist eeldatavasti jalgsi läbi sõja vastastikku töökohuseid täitma matkama pidid.
Helmes olen käinud palju, sest lapsepõlvesuved veetsin Nuia lähistel. Uus jõeäärne rada oli tore üllatus. Aitäh!
Esimeste punktidega probleeme ei olnud aga lõpus jäime pika ninaga. Mõistatuse osaga jäime rahule, tutvustas päris hästi antud piirkonda.
Kuna tee viis taaskord läbi Tõrva, siis sain taaskord paar pudelit vett juurde osta, õhtuks snäkid ja jätsipaus. Vahepeatuse juurde kuulus ka üks korralik söögipaus koos telefoni laadimisega Läti Saatkonnas.
Helme ordulinnuse parklas kinnitasin oma ratta posti külge ja suundusin rajale. Tegelikult pidin Eesti esimese aarde juurde kõigepealt minema aga valitud teerada viis nii täpselt kodus välja rehkendatud nulli suunas. Kuigi mõistatuse olin kodus ära teinud, siis kohapeal käisin kõik 3 vaatamisväärsust läbi. Aitäh!
Kaupo luges mõistatust ja mina arvasin. Läksin hästi ja saime koordinaadid ning aarde kätte. Käisime ka allikas. Pesin ära silmad, et saada nägijaks ja aju, et minna eksamitele.
Lahe oli paksu lumega sealsetel nõlvadel ronida. Kartsime küll, et lume tõttu jääb lõpus aare leidmata, aga õnneks polnud see siiski probleemiks. Aitäh peitjale!
Lõpuks ometi! See oli nüüd vist juba kolmas või neljas katse.
Tänud!
Pärast räätsamatka Rubina soos, mille aare jäi sinna taaskülastust ootama, sest kambale mugudele planeeritud marsruudist ei saanud ju kõrvale kalduda, otsustasime veel kord siinse juba kirstunaelaks kujunenud aarde juurde tulla. Taaskord talvel ja lumega, aga lootust sisendas hiljuti paigutatud uus karp ja vaid mõne päeva tagune leid. Kulgesime aardeni ikka põnevamat teed pidi ehk künkaid mööda üles-alla. Lisaks polnud me endiselt üldse kindladki, milline koordinaat siis lõpuks õige on. Minu arust kõige õigemal koordinaadil teatas noorgeopeitur, kui teised kõik alles ringi vahtisid, et aare on ju siin. Oli tõesti kena puhas uus karp ja vägagi leitavas kohas. Saime siis lõpuks nimed kirja siin. Tagasi läksime juba turistimarsruuti mööda. Koopast seekord sääski ei leidnud, küll aga tudis seal üksik pisike nahkhiir. Varemeteni viivad astmed olid üsna jäised. Iseenesest tore aare.
Väga tore koht, linnusemüürid ja koobas uuritud, tegime mõnusa jalutuskäigu rajal. Tänud peitjale.
Alguses tundus, et lätlased tahavad HE-aarde kõrvalt omale like saada, aga tegelikult on see hea aare, sest tutvustab kõiki häid kohti.
Uudistasin mõnuga juhatatud teed pidi liikudes, vist isegi esimest korda siin linnuse juures. Liivakoopas ei tahtnud põlvi maha panna, aga muidugi oli vaja nii kaugele minna kui ilma roomamata võimalik. Sellega seoses sai neid jalalihaseid pingutada, mille olemasolu juba sootuks ununenud oli :P Ilma lõdvestumisvõimaluseta madalkõndi polnud ammu harrastanud. Tunnistame aarde piisavalt kõlbulikuks siia, Eesti vanima aarde kõrvale. Kutsub vaatamisväärsustele ikka ninapidi ligi kohe.
Petja kasutajanimi ŽŽ tähistab loomulikult sõnapaari žuk žužit, mille abil kohalikele koolis läbi aastakümnete vene keele hääldust on püütud õpetada. Aga lihtne maalaps ütleb ikka puhtas emakeeles suksu sitt :o)
Aknad uudistatud ja koopas ei paistnud kedagi kodus olema. Laudteelt sai lõppu kergelt. Vaatamist on siin veelgi. Tänud!
Jalutasime linnusevaremete vahel ringi ja piilusime ka koopasse sisse, et vajalik info üles leida. Laudteed mööda kõndides tuli vajadus üle luha kalpsata ja üks vanake üles noppida. Lõpus oli tõesti koordinaat üsna täpne ja värske karp jäi kiirelt silma. Tänud hooldajale!
Puu, mille sees aare oli, on laiali lagunenud ja enamus sodist ka kellegi poolt ära koristatud.
Eemaldasin katkise karbi. Asemele sai uus karp, uus sisu. Peidukoht muutus u 5m, koordinaat läks natuke täpsemaks.
Der Deckel ist zerbrochen und der Inhalt nass.
Teated rahvusvaheliselt lehelt räägivad, et konteiner vajaks uuendamist. Kes saab, palun aidake!
Aega läks, aga asja ei saanud. Info tuli ilusti kokku, kuigi koopasse olid turistid troppi jooksnud ja läks veidi aega. Lõpp-punktis olid küll mõned võimalikud mahalangenud puu kandidaadid, aga lõpuks sai tuuseldamisest kõrini ja varasemate leidjate kombel kogemata peale astuda ka ei õnnestunud.
Siin kulus ikka ilmatuma aeg. Kuigi oleks võinud ka kohe üles leida. Alustasime õige puu juurest otsinguid. Ei osanud lihtsalt puu keskosa kindlaks teha. Tänud peitjale
Siin sai ikka tükk aega ringi tatsatud.Olime peaaegu loobumas kui Märt karbile peale astus.Tänud.
Kodutööna sai mingi koht välja valitud. Kohapeal nullis ringi tatsudes enam nii kindel ei olnud. Sai otsimisala laiendatud,teisi kohti proovitud, kui lõpuks ikka kodus valmis vaadatud nullis ma karbile peale astusin. Õnneks jäi asi veel terveks. Pärast sai ka koobast veidi uuritud. Tänud aarde eest.
He-aardeni liikudes sain vastused oma küsimustele ja pärast käisin ka aaret logimas. Aitäh!
Noori liikus kampadeni palju ringi, neil oli mingid omad ülesanded linnuses lahendada. Nende vahel laveerides vaatasin oma jaoks vajalikud kohad üle ja logisin aarde. Tänud.
Mõistatusest saadud koordinaatide abiga leidsime aarde ilusti üles.
Aasta aega hiljem leidsime aarde üles. Aitas parem app koordinaatide sisestamiseks.
Mõistatus igati mõnus ja arusaadav.
Täname, meile meeldis!
Olime skoorinud just HE ja nüüd siis aeg otsida külaliste aaret võõrvallutajate kantsis, mis küll kindlasti esivanemate rajatud ja taas võõrvallutajate ja aja tasandatud. uh päris keeruline lause sai. Aga arusaadav ja selge mõistatus ja lõppkohas kiire leid. Kena õhtupoolik sai siin veedetud.
Ilus ja huvitav paik ja vahva otsimine! Ei võtnud ega jätnud ja kõik oli korras! Aitäh!
Koordinaadid olid juba mitu aastat olemas, kuid toona peidikut ei leidnud. Ka sel korral otsisime tükk aega. Vihje lugemine peidukoha kohta viis lõpuks sihile ja leidsime karbi.
Leitud, ehkki siingi gps-id tiirutasid ning võimalikke peidukohti oli rohkesti. Kuivatasin karpi seestpoolt, õnneks logiraamat kuiv. Täname peitjaid.
Vihje küll ütleb, et talvel ei ole leitav, aga ega kanged geopeiturid siis seda kuula. Kui juba lähikonnas olla, tuleb ikka minna ja üle vaadata. Kui muud ei saa, siis noorgeopeituritele ajaloo- ja geograafiatunni ikka pidada ja kamaluga värsket õhku ka. Läksime ja kontrollisime eelmisel korral saadud algandmed üle ning saime ikka samad tulemused. Noorgeopeiturite kooparetk jäi pooleli seintel magavate sääsekolooniate tõttu. Seadsime siis sammud juba eelmisel korral läbituustitud punkti ja hakkasime värske hooga pihta. Esimese hooga suutsime talvituva närilise pesa peale sattuda. Mingil hetkel hoog rauges ja isegi viimasele leidjale tehtud geokõne ja sealt saadud abiinfo ei viinud soovitud tulemuseni. Ju siis on meile määratud ikka kolmandat korda ka tagasi tulla, kui lumi läinud.
Teistkordne külastus ja edukas. Eelmisel korral vaatasime vaid ülesandeid. Tänan
Koobas üle vaadatud, mõistatus lahendatud ja aare ka leitud. Britt - 165, Simon - 75, Tiia - 56, Avo - 30
Helme ordulinnuses korra HE-aarde järel juba käidud oli. Kuid siis oli aeg hiline ning mõistatuse jaoks aega polnud. Seekord sai väiksel külakiigel haavad ravitud ja allikaveega puhastatud. Aitäh!
Ilus koht, kuid külm allikavesi kahjuks mu köha paremaks ei teinud. Ehk töötab see pigem pikemas perspektiivis. Eks vaatab, kas elan saja aastaseks :D Aitäh!
Mitmeid aastaid tagasi sattusin Helme ordulinnusesest sõpradega läbi põikama aga geopeitusest siis vist ei teadnud veel. Ausalt öeldes ei teadnud ma sedagi, et siin mingi koobas läheduses on. Tänu sellele aardele sain linnusest parema ülevaate ja kuigi mõned logid olid veits heidutavad siis tegelikult läks kõik lihtsalt ja kiirelt. Lõpp võiks tõesti paremas kohas olla aga et puugiparadiisis tuli läbida vaid viimased 17m ning jäljerada oli juba sisse trambitud siis läksin ikka vaatama. Maskeering paistis kaugelt silma ja saingi käed mustaks teha. Tänud linnust tutvustamast. Logiraamatu tagumine kaas on poolenisti täis kirjutatud.
Koordinaatide täpsus ei olnud just märkimisväärne. Rohkem oli abi eelmiste logijate logidest:)
Tänud aarde eest! Kui täis saama hakkav logiraamat kõrvale jätta, oli aare korras. Ei võtnud midagi ega jätnud.
Vastused käes, suundusime lootusrikkalt logima, ent paraku jäid seekord otsijad pika ninaga. Veetsime seal mitu tundi, varasemate otsijate kommentaarid olid lahkumise ajaks juba sõna-sõnalt pähe kulunud. Igaks juhuks sai ka teisi vastuseid proovitud. Pärast kerge vaevaga logitud 3 aaret jäi see kripeldama küll, aga ju siis tuleb varsti uuele katsele minna ja piknikukorv kaasa võtta.
Mõistatus lahendatud, ronisime koobastes kuni vesi vastu tuli ja siis asusime teele. Stella ja Herki otsisid aaret ja mina konverteerisin koordinaate. Koordinaadid said sisestatud nutitelefoni ja TomTomi aga aare ennast näidata ei tahtnud. Stella ja Herki hakkasid kaugemalt otsima aga mina võtsin sel hetkel aarde peidukast välja. Tänud peitjale.
Nagu varemgi täheldatud, siis üks nöök peab päevas ikka olema. Andmed said ainult ühtemoodi õiged olla, aga saadud koordinaadid ei paljastanud aaret kuskilt. Lugesime logisid, kombineerisime ka teisi koordinaate ja tuiasime nagu lollakad seal ringi. Lõpuks sai isu täis. Minul pole muidugi midagi selle vastu, et siia uuesti tulla. Jällegi uus ja avastamata koht ning huvitava ajalooga koobas.
Ilus koht, mis väärib kindlasti külastamist, aga aardekarbile oleks võinud viisakama koha leida.
Ilusa jalutuskäik ning nägime ka entusiastlikku töömeest kivisid paigutamas.
Kuigi olin juba kaks tiiru rajal teinud, siis autosse istudes avastasin, et mingi mõistatusaare on ka veel siin. Kuna kõht oli kohutavalt tühi, siis kuidagi ei viitsinud minna kolmandat tiiru tegema. Pistsin ühe saiakese pintslisse, aga ikka ei tulnud tahtmist rajale minna, hoopis uni hakkas tekkima. Niisiis panin autole hääled sisse ja läksin kergemat teed aardeni otsima.
Tee ma leidsingi. Autost sain vaid mõnikümmend sammu astuda. Kuid aare asus sellise maltsa sees, millist ei kasvanud isegi HE-aarde juures. Suhteliselt kahtlane tundus sealt mingit mahakukkunud puud leida, kui ma ei näinud isegi, mis mu jalge ees rohu all on. Kuid saiake oli nüüdseks vist juba oma töö teinud, kuna veerand tundi ma tallusin seal ringi ja otsisin naiivselt puutüve. Lõpuks otsustasin, et aitab ning rajasin ettevaatlikult teed jalgrajani, kui aardele peale astusin. Õnneks katki ei läinud midagi, kuna maskeering summutas. Aga no see mahalangenud puu... ega sest enam suurt midagi järel pole. Rohtu laiali ajades oli näha, et kunagi on ta seda tõesti olnud jah, aga üüd ikka läbinisti mäda.
Logisin väga mahukasse logiraamatusse, kus kunagi on pandud üks logi suurele lehele, aga nüüd on kaanel pisikeses kirjas juba mitukümmend nime kirjas. Tänud seikluse eest.
Geonädalavahetuse 2.päev, aare 3. Arvasin, et olen siin ordulinnuse varemets käinud aga kuidagi uus või võõras tundus kõik. Äkki siis ei ole? Mõistatus oli sobiliku ülesehitusega ja paikkonda hästi tutvustav. Tänud ja annan soovituse külastada!
Seda korda kui ma siin käinud olin, ma üldse ei mäletanud. Täna tegin tiiru kõigele peale, täna talv enam kindlasti polnud, ilus koht ja tõesti tore aare on, mina tänan!
Kuigi neis kohtades on korduvalt viibitud, tahad ikka ja jälle sinna minna. Jalutasime siis nad jälle läbi ja otsisime ka aarde üles. Sain nulli veidi aardest eemale, kuid loodust ei lõhkunud ja veidi ringi vaadanuna märkasin vihjele vastavat kohta. Aardes olev logiraamat on vaatamisväärsus, mina ei olnud sellist enne kohanudki. Panin logid kirja ka rahvusvahelisele, vene ja eesti geopeituse lehtedele. Tore on seal jalutada. Edasi suundusime HE-aarde otsingule. Tänud aarde hooldajale.
Leitud :) Vihje moodi asi endiselt alles ja tänu sellele leiaks ka tõenäoliselt talvel. Tänud peitjale!
Kuigi siin oli kodutöö tehtud, sai objektidel suurima heameelega järelkontroll tehtud. Enne sain vale objekti üle vaadatud enne kui märkasin mingi vihje moodi asja, mille kõrvalt tuli karp välja. Huvitav oli aardes kohata Teadmata kadunud seriaali kahe esimese osa DVD plaate, kunagi sai kõik osad telekast ära vaadatud. Tänud.
Üritasime neljase pundiga aaret leida. Leidsime esimesed kaks punkti ja liikusime ka kolmandat otsima. Otsisime üle poole tunnii kindlasti, paraku mida ei leidnud oli aare.
GPS juhatas meid puuni mis oli viltu üle jõe - ei tea kas oli õige koht, või sai miskit valesti tehtud.
Paar aastat tagasi otsisin hoopis valest kohast. Seekord läks edukalt. Väga naljakas on see, et keegi on aardesse poole oma DVD kollektsioonist jätnud. Veel on võimalik vaadata seriaali "Lost". Nõrkemiseni.
Leitud, Logitud logiraamatu kaanele sest logiraamat on täis. Tänud.
Ei vaidle üldse vastu, kuid see oli pigem soovitus, mitte kohustuslik pool. Lihtsalt kui viimane lehekülg saab täis hakatakase logima kuhu jumal juhatab, kes esimesele lehele, kes viimasle, mõni võib olla lisab oma nimekaardi jne. Ja koha peal logijal on suhteliselt ebameeldiv järge pidada millal viimane geopeitur aaret külastas.
No kuulge. ;) Helme ordulinnuse aarde logiraamatus on ruumi vähemalt paariks aastaks logimiseks. Sellist priiskamist, kus igaüks eraldi lehele kirjutama peab, ei pea ju jätkama. Raamatu teised lehepooled ju puha tühjad. (Käisin alles seal ja ise nägin, seega tean, millest räägin. ;) )
Jalutasin seal mõnuga ringi, ilm oli päikeseline ning koht ülikaunis. Nagu väiksemat sorti paradiis :) Nendest koobastest olen palju jutte kuulnud, nüüd nägin need lõpuks ka oma silmaga ära. Mõistatud ise oli lihtne, aarde leid tuli üsna kiiresti. Tänud peitjale!
Logiraamatus on napilt ühele-kahele geopeiturile ruumi logimiseks. Üsna varsti võib tulla hooldusteade ülesse.
Tänud toreda ja lihtsamate killast mõistatuse eest. Saime seda isuga nautida. Jalutasime, kuulasime vee vulinat, linnu laulu ja logisime.
Tore matk oli - mäest ülesse ja mäest alla, koopasse ja jõe äärde. Otsimisega läks küll natuke aega, aga kui leidsime, üllatusime aardekarbi sisust ja vahvast muukeelsest logiraamatust. Kahjuks unustasime uue raamatukese koju, seega ka meiepoolne meeldetuletus järgmistele otsijatele – palun võtke uus kaasa, kohe on eelmine täis saamas. Mõnus oli, täname! Evej.
Logiraamatu viimane leht saab kohe täis! Aitäh jalutuskäigu organiseerimise eest!
Suundusime selle juurde otseteed HE-aarde juurest. Päris järsk mägi oli.. aga kus on kirjas, et linnusevallutamine kerge peab olema. Edasi koopa poole laskudes oli tegu, et see mitte liiga kiiresti ei juhtuks. Kui koordinaadid käes, siis suundusime lõpu poole. Tee pealt leidsime veel allika, mille juures oli palju tööriistu. Vesi maitses ka hea. Aarde enda leidmine ei valmistanud mingit raskust, nii hästi oli asukoht ära kirjeldatud. Tagasi suundusime otse läbi metsa, kah tore oli. Aardest võtsime kaasa maasikad, omalt poolt lisasime kondeka. Aitäh peitjale.
Tore multi, kus parajas tasakaalus ägedaid kohti, jalutamist ja füüsilist tegevust. Aardesisu oli ka päris põnev. Aitäh!
PS: vajaks üsna pea uut logiraamatut!
Kuna Eesti esimese aarde juures edu ei olnud, tulime natuke maad edasi siia turnima. Ronisime linnuses, külastasime koopaid ja saime koordinaadid, mis juhatasid justkui loogilises suunas. Natuke otsimist ja leiduski aare kirjeldusele vastavast kohast. Lisasin nännile omalt poolt väikese elevandi. Tänud peitjale, ometi korduvalt siit mööda sõidetud, aga nüüd oli ka lõpuks põhjust kohaga lähemalt tutvuda.
Linnus ja koobas üle vaadatud,logi jäetud. logiraamat on täis.
Lõpp-punkti poole astudes andis GPS pidevalt teada, et patareid on väga tühjad. Õnneks valgust maha keerates pidas ikka lõpuni vastu. Ning kui hakkasin tagasi minema, oli juba pilt eest läinud.
Mõistatustele vastused omaarust õigesti leitud asusime nulli poole teele (vahele jäi veel üks aare tegelt). Kohapeal tundus juba, et oleme ikkagi midagi valesti vastanud ja hakkasime juba tagasi liikuma kui Märt järsku ikkagi vaevumärgatavat georada märkas ja seda mööda aardeni jõudis.
Sellest aardest oleks peaaegu mööda sõitnud, kuna Priidul oli taas leitud ja mulle hakkas gepsust juhuslikult silma, et siin on miskit veel. Proovisin küsimustele enne kohale jõudmist huupi vastata ja liivakoopa küsimus oli kõige toredam, sest selle vastusega ma panin ikka väga metsa. Peale väikest jalutuskäiku premeerisin end jäätisega. Tänan.
See mida Kährik meiega siin tegi on kirjeldamatu. :D Teda ja tema väikese ekraaniga telefoni...:D Aga kõik lõppes edukalt ja logiraamat sai nimed endasse. Tänud juhatamast.
Aare oli selline paras kerge pähkel purustamiseks ning laheneski päris kiirelt. Lahendusele järgnes kerge matk ning juba saigi nimed kirja panna. Tegemist kena kohaga, kus ei olnudki käinud ja kes-teab, võibolla ei oleks ka sattunud. Seega, tänud aarde peitjale. EVEJ.
Ratta jätsin maantee äärde, seal oli veel palju teisi rattaid ka, järelikult tundus turvaline. Punktide leidmine oli muidugi imelihtne, kuid lõpp pani kukalt kratsima. Kas tõesti siin? Vaatasin veel oma vastused üle. No on raudselt õiged. Pärast mõne vale sarnase objekti vaatamise paljastus ka aare, aga ma usun, et seal on miljon ja üks paremat peidukohta. Aitäh!
Tore multikas kenas kohas. Ja sugugi mitte rahvast tulvil paik. Kohtasime vaid ühte Tallinnast saabunud sümpaatset vene rahvusest abielupaari, kes oma teadmistega meie tillukese kodumaa kohta andsid silmad ette paljudele minu rahvuskaaslastele. Nii tunnike hiljem kohtasime neid Taageperas. Aitäh peitjatele!
Sattusime Helme kanti ja aega oli piisavalt (mitte nagu tavaliselt). Seoses sellega tuterdasime taas Helme küngastel ja käisime koobast uudistamas. Aarde leidmine raskusi ei valmistanud, kuigi pläffidega džunglis ragistamine oli kõva katsumus. Aare oli suhteliselt korras, asukohale omaselt kergelt niiske. Aarde peale oli kari sipelgaid omale mõtlematult pesa ehitanud. Kahjuks peavad nad nüüd kodus remonti tegema. Täname! EVEJ.
Vajalikud valikud tulid kiirelt ja ega lõpus ka otsimisega kaua ei läinud. Naljakas oli logiraamatus nii ruumi raisata. Aare korras.
Leitud koos Taunoga. Tänud!
Siinkandis oleme ka varem aardeid otsinud. See tuli lihtsamalt. VMJM
Käisingi siis kohusetundlikult kõik punktid läbi, sest kuigi olen nii linnust kui ka koobast varem külastanud, ei mäletanud ma detaile. Lõpp-punkti viiv tee oli mulle samuti tuttav, sest kunagi HE-aaret otsides valisin ma just selle raja.
Aare paljastus kiirelt. Imetlesin uhket sisu ja panin veel uhkemasse logiraamatusse oma leiu kirja. Tänud välismaisele peitjale!