Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ainult esimese tähe esmamainimise kohas leiad ühe arvu. Sellest suunal 313 (maaamet, GPS põhjal 297) kraadi on järgmised juhised aarde leidmiseks. Ahjaa, kaugus on selline : kivil olevast arvust (see väärtus on meetrites) lahuta 2 284 000 Q'd (see muideks on pikkusemõõtmise ühik) ja saadki teada kui kaugele liikuda.
Vihje: Hoia madalat profiili. dd.mm,mmm
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Vahepunkt | Geokontroll 322/297 |
Aarde sildid:
soovitan (2), omanikuta (1), 2010_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2GKVN
Logiteadete statistika:
65 (62,5%)
39
11
0
0
1
0
Kokku: 116
Ainult mõni aasta kuluski ja jõudsime lõppu :) Alustatud sai nii ammu, et enam ei mäletagi aga algus läks vist suht libedalt. Vahepunktist info leidmine valmistas kergelt frustratsiooni, aga tänaseks seegi lahtunud. Sealt saadud info erilist motivatsiooni edasi tegelemiseks ei andnud. Kui peitja etteantud tee tundub keeruline, siis logide lugemisega võib vahel ka otsetee teada saada. Ja kuna me mõne viimase päeva jooksul korduvalt lõpu lähistelt möödunud olime ja igasugu mõtteid kogunud, siis täna sai lõpuks ka leid ära vormistatud. Hetkel aare mikro mõõtu ja täitsa ilusti leitav ilma igasugu pugemiste või iseenda kehaosade pigistamisteta.
Eks me mõlemad olime erinevatel aegadel seda aaret otsimas käinud ja pika ninaga jäänud. Mingi hetk panin tähele et aare on taastatud ja kuna tänane liikumistrajektoor jooksis nagunii siit läbi, siis polnudki muud kui õigel hetkel paus teha. Palju lihtsam on leida, kui on mida leida. Seekord oli vaid kohalejalutamis ja logimis vaev. Tänud peitjale
Korra olin siin juba poleerimas käinud. Päris pikalt piidlesin, aga miskit huvipakkuvat silma ei jäänud. Hiljem selgus, et aaret polnudki omal kohal. Vahepeal on õnneks aare taastatud ja möödasõidul tasus uuele katsele tulla. Täna oli ainult läbi hangede kohale sumpamise vaev.
Tänud.
Oi kui ammu sai käidud alguses ja keskel ja ka lõpus. Veel aasta tagasi oli auk olemas, nüüd siis kinni müüritud aga vähemalt oli aardetops olemas. Kätte saamiseks pidi laus vihmasajus veel pikali ka viskama, et üldse logima pääseks.
Tänud
Vahepunktist sai pärast mõningast otsimist vajalikud asjad üles leitud. Lõpust aga ei leidnud ka varemleidjaga koos midagi. Sai natukene küll mõeldud, kas aare on taastamist väärt, ent jätsime siiski uue konteineri. Samas on oht, et sinna kauaks püsima ei jää.
Kodu poole tagasi liikudes oli see siis viimane vahepunkt kus peatuda. Olime kll omast arust kavalad et meil oli ka varemleidja kaasas kuid l6pus tyk kaega ringi tiirutades j6udsime t6demuseni et vististi on kadunud see asjandus. Sellele viitasid ka piirkonnas hiljuti läbi viidud hooldust66d.
Selle aarde kuulsus käis aardest endast kõvasti ette… Mari muidugi ei hoidnud enda siinseid varasemaid külastusringe kirjeldades värve kokku ka :D. Ja vist sellepärast siis tunduski tänane leid natuke isegi liiga lihtsalt kätte saadud, sest juba peale natukest pusserdamist ja ümber nurga kõõritamist koukis Helge konteineri tema pesast välja :). Aitäh peitjatele aarde eest ja Marile/Helgele ka mind lõpplahenduse vormistamise juurde kampa hõikamast, oli humoorikas käik ;)
Nüüd siis lõpuks sai see mitme aastane projekt lõpule viidud. Täna oli mul kambas vähe peenemate kätega piigad ja nii Helge selle topsi välja õngitseski. Tänan.
Nullis käidud, info saadud, arvutus tehtud, uuetel koordinaatidel käidud aga järgmisi juhiseid ei näinud.
Leitud, kuid kätte ei saa, sest lihtsalt käsi sisse ei mahu!
Täna oli plaan põhiliselt multi-aaretega tegeleda ja see sobis tee peale hästi. Lõppu jõudes sai natuke ebaloogilistes kohtades ringi vaadatud ja seejärel juba loogilisemas. Esmalt tegeles Kristjan fotosessiooniga. Foto pealt tuvastus isegi mingi kahtlane karp, millega proovisime siis lähemalt tutvust teha.
Kuna Kristjani käsi ei mahtunud, sukeldusin ise sügavustesse, aga soovitud tulemuseni ei jõudnud. Selgus, et topsi kättesaamiseks tuleb kihte seljast vähemaks koorida. Sukeldusin uuesti ja saingi karbi kätte, aga asi tundus kahtlane. Karpi avades vaataski sealt vastu mingi ilge plöga, mitte logiraamat :D Jätsime selle koha omapäi ja hakkasime vahelduseks mujal ringi vaatama. Lõpuks ei jäänud üle muud, kui tuli kõrvad ludus suund tagasi esialgse arvatud peiduka juurde võtta ja uuesti fotografeerida – kae imet! Seekord tuli kihtide vähemaks koorimine juba palju vastumeelsemalt, aga enam ei jätnud jonni ka ning üsna pea saigi nimed raamatusse kanda.
Taolised seiklused teevadki geo-mängu niivõrd nauditavaks. Andke veel! Aitäh!
Pool tööd oli kodus tehtud, aga ega sellegipoolest väga ruttu ei läinud selle asjaga. Topside kättesaamiseks sai ikka omajagu urgitseda seal, aga kätte ma nad sain, mõlemad. Kolisin siis väiksema karbi sisu suuremasse ümber ja tagasi peitu läks ainult üks topsik. Tänud aarde eest!
Siia küll keegi tihti ei satu aga kas järgmine leidja võiks korrektsuse huvides kahest karbist ühe teha? Aitäh juba ette!
Vahepunkt oli välja arvutatud ja kinnituse saanud, aga ega sellest piisanud, kui olime kõik praod pilkude ja sõrmedega läbi käinud andsime alla ja palusime vihjet, aitäh aitajale! Pärast nägijaks saamist tegelesime mõnda aega ülemõtlemisega, need 2010 ja vanemad mõistatused kipuvad sageli olema keerulisemad kui tänapäevasemad.
Lõpus ignoreerisime üht võimalikku peidukat ja käisime vaatasime lootusrikkalt mõnusamad kohad üle, kust muidugi midagi ei leinud. Ohkasime ja asusime algses kohas uuringuid teostama, fotosessiooni tulemusel tuvastasime käega kättesaamatus kauguses ussikarpide vahel kahtlase topsi, mis abivahendi abil õnnestus lõpuks kätte saada. Leides eest viimase logi aastast 2018 oli selge, et ilmselt on kusagil peidus teinegi karp, selle saime õnneks lihtsamalt kätte. Panime mõlemad konteinerid tagasi sõbralikumasse kaugusse.
Aega läks, aga tehtud sai. Aitäh.
Oleks ma omal ajal tähestiku õppimist ka samapalju edasi lükanud, kui selle aardeotsimisega alustamist, siis ma vist poleks suutnud ka Anu muna läbi lugeda. ka nüüd sai päris palju spikerdatud
Alustasin vist eelmisel aastal. Siis vahepunktist miskit ei leidnud ja lõin käega. Millalgi mõned kuud tagasi sain kinnitust, et vahepuhkt täitsa pädev, kuid lihtsalt nii 30m nihkes. Õiges kohas leidsin kahtlase elemendi ja raputasin sellest koordinaadid välja. Siis aga jätsin aarde sobivat leiuaega ootama. Täna oli see aeg lõpuks käes. Mari oli kenasti kahtlase jampsi vist kõik ära eemaldanud sest minul õnnestus täitsa kuivalt ja lõhnatult asi lõpuni viia ja nimi kirja panna. Tänan.
Selle aarde lahendamine on kestnud aastaid ja lõpustki vähemalt 100 korda mööda sõitnud. Täna siis otsustasin logima minna. Ingridi abiga leidsin õige koha kust urgitsema hakata, aga sinna oli igasugu toidujäätmeid topitud. Kohe jäi näppu mingi pakend ja tõmbasin selle välja, aga pakendist paiskus välja mingi löga, mida pritsis igale poole. Ohsa juudas, kus lõi haisu ülesse... no see hais oli 10x jubedam kui Rootslaste mädakala Surströmming. Haisuga võideldes üritasin veel sealt midagi välja sikutada, aga pragu oli kitsas ja tops kaugele veerenud. Nibin-nabin sain sõrme topsi vastu, aga see veeres veel kaugemale sügavikku nii, et enam ei paistnud ka. Okse kurgus taandusime positsioonilt ja kiirustasime koju pessu. Kõik riided läksid pesumasinasse ja käed said puhtaks küüritud, aga hais on siiani ninas hoolimata sellest, et olen juba 7 korda käsi küürinud. No ma ei kujuta ette, mis asi selles pakendis oli, mis võis sellisel kujul haisema minna. Igatahes koju sõitsime aknad kahelt poolt lahti, et mitte ära lämbuda. :D
Tegin mingi vale arvestuse. Nüüd kodus sain veast aru.
Kunagi alguse tegin ära, peale mõningasi geokontrolle sain roheliseks aga kohapeal ei leidnud midagi. Nüüd minnes pommitasin geokontrolli veel nii palju, et sain suht meetri täpsuselt selle paika. Kohapeal aga ei leidnud ikka midagi, peale vihje kõnet tuli välja, et null ikka väga jõhkralt mööda ja kohas kuhu ise elusees otsima ei oskaks minna. Seal sai ka veidi ajusid ragistatud ja sai lõppu logima mindud. Kokkuvõttes lahe mõistatus aga kahjuks vahepunkt väga mööda...
Alguse värk sai kodus ära lahendatud ja vahepunkt andis 30m täpsusega rohelise tule. Natuke maadlesin veel geokontrolliga, et seda tulemust paremaks rihtida. Sain ühe loogilise koha. Täna pärast patika higiringi sõitsin vahepunkti. Leidsingi mingi veidra info arvutatud kohast. Sellega ei osanud koha peal midagi muud pihta hakata kui üles pildistada. Eks nuputan kodus edasi.
Kuna lastel oli päeva kirja vaja saada, siis võtsime ette selle aarde. Tänud peitjale.
Sai vahepunkt välja arvutatud, geokontroll andis täpsuseks 30m. Käisin laupäeval kohal, uurisin, otsisin, vaatlesin. Käisin pühapäeval abivägedega kohal, sai jälle otsitud kõikvõimalikud kohad läbi. Esmaspäeval sama asi. No ei jää silma midagi loogilist. Pime mis pime.
Aitab küll praeguseks, hiljem proovib uuesti.
Oi jummel, seda lahendasin terve sajand. Mittemidagi ei leidnud ma kuskilt ja kui leidsin, siis mittemidagi ma ei osanud selle infoga peale hakata.
Siis olin kord lõpus ja tass mittemidagi, sest üks loodustegevus tõmbas isegi vaatamisele kriipsu peale. Täna oli õige päev. Aitäh!
See mõistatus oli selline, mis ei tahtnud kuidagi ise lahenduma hakata. No kui Q-väärtus selgeks sai, siis vahepunkti leidmine oli kõige kergem. Kohapeal muidugi mitte. Midagi siiski silma jäi ja see ei saanud muud olla kui arvatav vajalik. Häid mõtteid kohe ei tulnud, nii panime info kodutööks telefoni. Ühel hetkel tekkiski mõte, aga tulemus ei andnud sellist kohta, kuhu oleks geokontrollita läinud. Teisel ringil leidsime, mis oli kahe silma vahele jäänud. Uus koht tundus sobivat ja seal läks juba lihtsalt. Tänud.
See oli hea. Juba algus oli paras väljakutse - kuigi mõningase mõttetöö järel lahenduv. See oli siis kodune osa. Kodust välja-osa toimus nädala alguses , koordinaati täpsemaks kui 30m kahjuks ei saanud, aga sellest üldiselt piisas , olid ju ka muud suunda ja kaugust määravad parameetrid. Vahepunktis võttis maad nõutus, aga esimene etapp ei kestnud kaua. Vähemalt selle koha peal geopimedust süüdistada ei saa. Oli selge, millega peab edasi kodutööd tegema. Aga nõutus sellega, MIDA peab tegema, kestis küll lubamattult kaua. Ilmselt oma IQ puhul kestaks veel siiani. Ja järjekordselt sai kinnituse vanasõna, et kui midagi teed tee hoolega ja pühendunult ja korralikult. Muidu õiget lõpptulemust ei saa. Vaat siin saab küll ainult enda saamatust süüdistada. Käisime teisel korral vahepunktis ja tõdesime - saamatud :) Siis liikusime lõppu ja logisime aarde ära. Ei mingit keerukust ega raskust ega üldse mitte midagi tavapärasest erinevat :) Peaaegu oleks libaaardeks pidanud või tüngaks...aga samas vana logiraamat kus sees logid aastast 2011, võiks nagu tõestada õiget asja. Loodetavasti nii on :) Aitähh , oli väga tore teekond . Pisut kõpitsemist teeks head topsile ja ega see paberitükist logiraamat ka suurem asi pole, aga pole hullu kah midagi.
Kodus saime kunagi geokontrolli 30 meetri täpsusega, aga ega see meelde jäänud. Tuiasime siis tükk aega oma nullis enne kui leidsime 30 meetri kauguselt otsitavad. Numbrid saime, aga E ajas segast. Kontrollisime siis mõlemad kohad üle ja teisest saime logi kirja. Aitäh.
Praegu vaatan et olen juba 6.01 leituks märkinud, valetanud olen. Lõpus sai käidud ja leitud alles täna 15.04.2018. Tänud
Küll siin lõpus läks lihtsalt. Pilk kaardile, kõigest meetri kaugusel, astusin ja võtsin. Üsna nõutuks võttis, et mis see siis oli? Vaatasime topsi sisu üle, no oli uus ja ka esmane logirull kenasti olemas. Tänud peitjale.
Roheline vahepunkti vastus lubas minna teist punkti inspekteerima. On siis vähemalt üle vaadatud, kohustuslik seismine tehtud ja kui peaks juhised leidma, siis kohapeal lahendama ei hakka. Peaaegu saigi nii tehtud, aga iks hetkel näen telefoniga lobisevat Heldurit, lobiseb maast ja ilmast, tammub kividel, sehkendab sihitult uisapäisa käega ja ühtäkki tabas sealsamas meetri kauguselt muuseas edasised juhised. Vedas. Nüüd logides on juba teada, kuhu vist tuleks millalgi kohale kaema minna, kas sai õieti lahendatud. Seniks tänud peitjale.
Nullis käidud seismas väga ammu, siis vahepunktis seismas käidud ka mingi ammu, nüüd sai lõpus ka seismas käidud. Täitsa hea oli igalpool seista.
Nüüd tean, et olin ikkagi õiges vahepunktis aga ei leidnud.
Tulime täna suure tuhinaga, et nüüd on kodutöö tehtud ja saame kohe edasi, aga tutkit prat. Poleerisime seda punkti oma tunnikese, teadmata mida otsime. Kui siis lõpuks leidsime, siis ei osanud nagu midagi peale hakata selle infoga. Sai isegi Muinsatulede ööl nõu küsitud, kas me ikka õigel teel, aga pistab, et mul küll seisab keegi juhtme peal. Vaidani on ikka pikk ma ka, selle maa peale võib kohe mitu seisjat olla.
Täna oli vigade parandus. Eelmine kord jäime teises punktis jänni. Ega ma poleks ise vist siiani asja ära lahendanud, kui Karl poleks seletanud, kuidas asi käib. Igaljuhul oli nüüd mõlemal lõpu asukoht teada.
Lõpus vaatasime mitmesse kohta, kuid aaret kohe ei näinud. Mul oli muidugi kohe vaja ronima hakata. Üles sain ilusti, mitte mingeid probleeme, aga kui oli vaja alla saada, siis oli mökmökmök, kuidas ma siia sain. :D No ei saa alla... ma ei saa aru, kas üles ronides on käed ja jalad pikemad? :D Igaljuhul, kui Karl poleks mind alla aidanud, siis ma ripuks seal siiani. :D
Lõpuks kolasime õiges kohas. Aarde kättesaamine, aga nii lihtne polnud. Õnneks leidis Karl abivahendi ja peagi oligi aare käes. :)
Panime aarde "sõbralikumalt" tagasi, järgmistel peaks nüüd palju lihtsam olema.
Tänud peitjale!
Paneme siis kirja siia mitteleiu. Tulime kohale ja mõtlesime, et lähme mütsiga lööma, aga tulemuseks oli null. Proovisin siis väriseva käega ka natuke kirvest visata, aga jõudu jäi väheks ja langes teine liiga lähedale. Eks tuleb uuesti tulla.
Eelmise korra vahepunkti saamatusele saime jälile kodus. Lõppu kirvetasime tol korral ka ikka väga valest kohast. Aardelogid ja seal olevad pildid andsid aimu, et meie idee võinuks õige olla, sest maastik kust katsetasime oli väga rasvane 5.0.
Tööpäeva õhtul tegin Kristelile ettepaneku viia ühine seik selle aardega lõpuni. Mõlemal oli nüüd koordinaat olemas. Parkisime auto ja läksime nulli. Kristel kreemitas seal kohaliku taimestikulögaga oma käsi ja turnis ringi. Ma proovisin silmadega leida otsitavat ja siis katsetasin ka maapinnalt kõrgemale saada. No kuskil ei olnud seda karpi. Valgustamisega ka midagi ei kohanud. Vahepeal käisime ka eemal avastamas, et äkki null on väga mööda. Väga mööda samuti ei olnud. Veidi mööda koordinaati aga ei tahtnud kontrollima minna. Eelkõige pakkus huvi tunki logi, et mida ta seal 2 tundi tegi selliste abivahenditega. Veendusime, et seal veidi mööda kohas nendega midagi peale poleks hakata. Kristelil tekkis üks hea idee ja läksime tagasi algusesse. Koht kus ennem polnud midagi, tuli nüüd välja lausa 2 karpi. Mõlemad aga tüngad. Silma jäi ka kolmas aga seda ei olnud võimalik oma jõududega kätte saada. Viimased leidjad olid selle aarde asetanud tagasi veidi hooletult või meelega raskesse kohta, kust 99% geopeituritest seda ühegi abivahendita kätte ei saaks. Nii tehnilist lahendust, nagu oli tunkil valmis meisterdatud, me õnneks tegema ei pidanud. Väikese pusimise peale oli meil karp peos. Logiraamat oli räbaldunud ja märg. Selle hooldamisel me mõtet ei näinud ja panime uude mingigrippi värske asenduslogiraamatu. Vana jätsime aardesse alles juhuks kui peitja seda oma riiulile soovib. Aarde panime ka tagasi vähe sõbralikumasse kohta. Tüngad ka omadele kohtadele tagasi. Olin seda aaret pikalt põdenud ja seetõttu ka ignoreerinud aga võib öelda, et ilma asjata. Tegelikult polnud nii väga hullu midagi. Aitäh peitjale!
Esimene lihtne punkt oli juba ammu-ammu tehtud. Teist punkti ei osanud lihtsalt mittekusagilt otsima hakata. Olin paar korda teinud peatuse aga peatuseks oli see vaid ka jäänud. Täna oli Kristel kaasas ja võis alustada suure objekti läbikäimist. Esiteks oli ees natukene liiga lai takistus. Läksime suure ringiga. Palju ei jõudnud käia kui juba pakuti meile küüti. Minu väljavaadatud nullis peagi silmasingi ebakõla. Nüüd aga probleem mida nendega ette võtta. Sügasime kukalt vähemalt veerand tundi seal juures. Kummalgi ühtegi lahenduseni viivat ideed ei tekkinud. Kuna suure ringiga tagasi ei tahtnud minna, siis läksime üle laia takistuse. Mina sain ilusti üle aga Kristeli lillelised tennised said uue musta kuue. Edasi asusime siis kirvetama. Ma enda arust nägin lausa kahes kohas karbisarnast objekti. Kuna ühtegi karpi taevast alla ei sadanud ja aega oli ka kulunud mingi poolteist tundi, siis oli paras hetk tõmmata sellele otsingule siiski joon alla ning kuulutada endeid saamatuks.
Vahepunktis võttis õige asja silmamine veidi aega, enne ja peale seda midagi keerulist polnud. Vahva aare! Tänud!
Natuke võttis aega et algusest minema saada. Vahepunktis läks veidi kiiremini aga lõpus oli abivahendi abi vaja et tops kätte saada. Logileht on niiske. Aitäh!
Teel koju olid seekord kõik tingimused täidetud. Aega oli, vähemalt tunnike igatahes, abivahendid olid autos ja väljas oli valge. Mõtlesin, et keeran kodutee siitkaudu. Koht oli eelmisest aastast tuttav, seega läksin enim kahtlust äratanud kohta ja asusin abivahendeid kasutama. Ilma nendeta, isegi üheta neist, poleks ma aaret kuidagi kätte saanud. Igatahes läks seekord kõik õnnelikult ja minu nimi on veidi niiskel logilehel. Aitäh! Tore aare on. Lõpp oleks võinud vähe lihtsamalt kätte saadav olla. Aga siis ei peaks ta võibolla seal nii hästi vastu.
Vahepunkti koordinaatide leidmine oli lihtne. Kohaleminek ei tekitanud liigseid probleeme. Märkamine võttis aega. Arusaamine samuti. Aga päris oma pea jagas ilmselt õige asja ära.
Lõpus üritasin, mis ma üritasin, aga midagi sellist, kuhu sisse nime kirjutada, kätte ei saanud. Kahju, sest esimene ja teine punkt olid väga lahedad.
Nimi sai kirja juba ammu, aga vahepunkti asukoha ja lõpp-punkti koordinaadid sain nüüd lahendatud. Oli alles pähkel.
Reede päeval viskasin pilgu peale, et mis siin teha oleks vaja ja kas kodus saab midagi ära teha. Otsisin pikalt, mis imeloom see Q on. Arvuti taga tehtud eeltöö tõttu läks kohapeal kiiremini. Aare oli natukene liiga kaugel ning läks ikka päris korralikult aega, et ta asukoht fikseerida ning seejärel ta sealt ka kätte saada. Üpris põnev tegutsemine oli, aitäh peitmast!
Geonädalavahetuse esimene leid. Tänud peitjale!
Lendasime kambaga peale. Lõpus suutsime oma rumalusest esialgu paar korda aaret mitte leida, õnneks tehnikavahendid aitasid. Aitäh!
Otsingusaaga lõppedes on täpselt selline tunne nagu oleks kivist vesi välja pigistatud :D Otseses mõttes. Arumaeisaa, kuidas küll ühe väikese asja otsimine suudab emotsioonidest teha kui ameerikamäed ja aju serotoniini ja kortisooli varud nii tilgatumaks pigistada, et isegi leiupreemiaks ostetud kook ei lähe kurgust alla :) Tänud peitjatele, igati vinks-vonks värk. Ja tänud ka päkapikule, kes mulle väga vajaliku abivahendi tõid. Nüüd tuleks vist hakata jõuluvanale kirja kirjutama - redelit oleks ka veel vaja :D Päkapikk vaevalt seda aknalauale sussi sisse vinnata jaksab.
PS! Logiaamat on veits pudedaks muutunud, kirjutamine soovitatav ainult õrnakäelistel!
Olin seda aaret mõned korrad vaadanud ja siis kõrvale paremaid aegu ootama pannud. Üksõhtu sai 4K tiimiga kodukandi aardeid uudistatud ja siis ka sellele üheskoos otsa vaadatud, korra kirvest visatud ja vahepunkt üles leitud. Eile ja täna õhtul käisime lõppu vormistamas, no kuidagi ei tahtnud teine ennast välja näidata. Aga peitu ta siiski ei jäänud.
Erinevalt eelmistest leidjatest saime me kiiremini kui 5 aastat. Kirvestamisest kuni logi kirjapanekuni läks veidi vähem kui 48h. Kohapeal sai ikka paar tundi tammutud ja aaret enesele teadmata ikka päris mitmeid kordi peaaegu puudutatud, kuid pimedad silmad on ikka ihule nuhtluseks (või on selles süüdi eelnevad leidjad, kes tegid 3.0 maastikust/peidukast 5.0, kes seda enam öelda oskab). Aga igatahes meeldiv esimese detsembri leid!
Kui kaua võib ühe aarde otsimine aega võtta? Vastus: Mõni päev rohkem kui 5 aastat. Polegi ju nii palju. Või kuidas? Igatahes leitud see nüüd on. Logiraamat veidi nätske.
Leidsin, see on vahva, kurvaks teeb aga see, et iseseisvalt ma seda väga pika aja jooksul ei suutnud ning palusin peitjalt teise punkti desifreerimiseks abi. Aga ega väga häbenegi, ega iga asja peale iga rumal ei peagi tulema. Kindlasti on ka mul mõningaid tugevaid külgi, lihtsalt keegi pole neid siiani üles leidnud sh mina ise ning tavaliselt baseerub aarde leidmine vaid puhtal õnnel, pimedal juhusel või peitja kaastundel :). Tegelikult ju igati tore asi, tänud! See siis täna viimane, ehk jõuan homme veel kusagile.
Esimene ots juba varem vaadatud, läksin seekord otse teise punkti ja leidsin seal mis vaja. Õige tõlgendus koitis minuti pärast, väike viivis ainult tõstab otsimis- ja leiurõõmu. Vahepunkti kindlasti soovitaks, kuigi lõpus nähtud vaev tõmbas minu jaoks vahepeal emotsioonid miinusesse. Seal oli viivitus aarde nägemisest selle kätte saamiseni täpselt 2 tundi ja 4 minutit. Ei näinud ühtki võimalust alla 5.0 maastiku, kahtlustan et päris nii hullusti polnud see mõeldudki. Issand, anna kannatust ... käiku läksid mitut sorti kohalikud abivahendid ja üht-teist ka kaasas olnud varustusest. Lisaks ilm tilkus nii ebameeldivalt, et vahepeal vandusin juba äärepealt alla. Tavalise aardepurgi puhul ilmselt oleksingi asja sinnapaika jätnud, aga tänu lahedale vahepunktile oli isu suurem. Mis tähendab, et vandusin niisama - alla andmata - ning kaks tundi hiljem kroonis mu pingutusi lõpuks edu! Üdini läbimärjalt, üle pea sopasena, tuima kere ja väriseva käega maalisin nime logirullile ning paigutasin topsiku peidukohta tagasi - nüüd juba raskusastmele vastavalt. Võtke seda aarde taastamisena kui soovite, nii paljukest ta vähemalt väärt on! Aitäh vahepunkti eest :o)
Kuna see oli mulle kõigest esmakülastus, siis käisin ainult esimeses punktis. Parkisin auto ja polnud veel väljagi astunud kui kohalike koolipoiste punt ligi tuli ja üks neist millegipärast huvi tundis kas ma olen erapolitseinik... Kinnitasin, et ei ole, aga ega mind vist päriselt uskuma jäädud. Millest üldse selline küsimus, jäi paraku selgusetuks - sel hetkel ei olnud ma veel "uurimistööga" algust teinud.
Käisin teist korda teises punktis, aga sealt leitud sigrimigrit ei suuda siiani kuidagi numbriteks teha. Isegi ühtegi mõistlikku mõtet ei tule pähe, aga no mis ma argipäevastest tavaasjadest ikka jahun siin.
Vahepunkti ees oli mingi vastik veetaktistus. Õnneks sai sellest ümber. Mõistatus oli vinge :) Alguses läks küll rappa mis rappa, aga Lõpuks hammutasin läbi, mis värk on ja siis oli küll wow. Lõpus otsisime alguses tükk aega valest kohast, aga kui GPSi otsustasin usaldada, siis tuli ka aare kiirelt peidust välja. Aitäh peitjale ägeda asja eest.
Siit ikka kordi ja kordi juba mööda sõidetud, et see asi lõpuks ära teha. Kord on numbrid puudu, siis pole jälle aega. Nüüd kõik klappis ja saigi asi ka ära vormistatud. Jälle midagi uut, et saab ka nii ju. Tänud aarde eest.
Gepsuvaba päeva teine aare. Vajalik info juba varasemalt kogutud ja nüüd oli ainult kohale vaja tulla. Natuke ähkimist-puhkimist ja aare käes. Aitäh!
Eeltöö tegime juba eelmisel aastal, aga siis jäi segaduse tõttu koordinaatide sisestamisel gepsu aare logimata. Koostöös sai aare leitud ja logitud. Aitäh.
Tükk aega pinnuks silmas olnud aare. Õnneks oli tark mees taskus ehk autos, kes imelise pikkusühiku ruttu välja guugeldas ja vajalikud arvutused tegi. Edasi läks juba lepase reega, veidi pingutamist ja võisime logida.
Lõpuks sain ikka kätte. Peale mitteleidu seedisin seda asja natuke ja ei jõudnud ära imestada, mis kehaosaga ma seal mõtlesin eelmine kord, et üles ei leidnud. Lihtne asi ju tegelikult. Aga sellegipoolest suutsin ma tänagi mitu korda nii ilmselgeid asju valesti teha ning logimiseni jõudsin alles pimedas, olles enne juba õige koha lähedal ka kirveid loopimas käinud. Teostus on muidugi super. Aitäh!
Esimene koolinädal tegi mu täiesti maatasa ning polnud tahtmist ennast üldse kodust välja ajada. Ilm oli aga nii ilus, et vedasin ennast ratta selga ja läksin kodule lähimat aaret piiluma. Esimene osa oli kodus muidugi tehtud ning ega selles midagi rasket ka polnud. Koha peal ei osanud ma aga mitte midagi teha. Ühe kena tunnikese vaatasin seal ringi. Siis küsisin natuke abi. Nüüd oli nagu asi selge, aga seda, mis seal olema oleks pidanud, ma ei leidnud. Enesetunne polnud ka parim ja läksin minema. Kunagi tulevikus proovin ehk veel.
Loomulikult kui järgmisel päeval pildistatut vaatasin, oli kohe selge, kuidas neist koordinaadid välja lugeda. Kõik oli lihtne, kuniks asukohta kaardil kontrollisin. Lühidalt öeldes - põhjus, miks ma ei hakanud sellesse teedevõrkudest täiesti puutumatusse tihnikusse ronima, oli selles, et ma olin kindel, et Algaja poleks vabatahtlikult kõmpinud soisesse padrikusse lihtsalt selleks, et sinna üks karp peita. Selleks on teised geopeiturid. Kodus vaatasin veel pilte. No kõik pidi olema nii nagu arvasin, kuid miks sealt siis midagi mõistlikku välja ei tulnud. Lõpuks kui mu soigumine arvuti taga juba liiga valjuhäälseks hakkas muutuma ning ühtlasi ka asjad lendama, küsis Aigar minu saadud numbreid, lõi need kaardile ja näitas esimese korraga punkti, mis asus täiesti loogilises kohas. No krt küll, mina lugesin neid numbreid nii nagu nad peaksid tegelikult inimmõistuse loogikale vastavalt olema; Aigar muidugi luges nagu ekspert, kes on selle teemaga juba ammu kokku puutunud. Täna läksime siis minu pealekäimisel kohale, et karp üles otsida, enne kui äkki jälle arhiivi läheb. Kui kõik tavalised kohad olid üle vaadatud, leidsime aarde muidugi esimesest loogilisest kohast. Niih, pärast mind tulgu või veeuputus. Tänud.
Tõttöelda ega me muud eriti ei otsinudki kui teist punkti, mille juures olin kunagi kaks või isegi kolm korda asjatult käinud. Kui aare arhiivi ladestati, siis uurisin teadja käest, mida imet sealt õieti otsima pidi. Mina ju ei teadnud, et aare kunagi taas lahti tehakse ja otsimist edasi võimaldatakse. Seega suuri südametunnistuse piinu ma ei tundnud, kui täna kohale läksin, teades umbes, mille kohapealt silmad lahti hoida. Kuid kohalejõudmine oli keeruline. Avastasime teel eest kraavi, mis tuli tingimata ületada, kuid mille vesi nägi välja selline, et kui sinna astuda, siis haiseb veel ka pärast pesemist nädalaid. Heleni tagasihoidliku märkuse "saab vaid veidi märjaks" põhjal soovitasin tal siis üle hüpata, kuid lõpuks otsustasime siiski üksmeelselt ringiga minna. Kui kraavist kuiva jalaga üle saime, läksid meie teed taas lahku, kuna üks läks tutvuma objektiga ühelt, teine teiselt poolt. Helenil läks vist paremini kui mul, kuna ma pidin terve tee väikesi peatusi tegema ning pisikesi limaseid nälkjaid varvaste ja sandaalide küljest lahti peksma. Igatahes kohale jõudes tuvastasin kohe kummalised märgid ja kuna ma nendega midagi peale ei osanud hakata, siis tegin pilte. Selle ajaga jõudis Helen turvaliselt tagasi, loomulikult teisele poole kraavi ning julgustas mind sealt üle hüppama. Mis tal oli viga seletada, kindel maa jalge all. Nälkjaid ka polnud. Igatahes juhatas ta mind nn koolmekohta, kus ma siis tõesti konnalikult graatsilise hüppe sooritasin. Loodetavasti jõuab millalgi ikka kolmandasse punkti ka, et need eelnevad otsingud asjatud poleks olnud. Lihtne aare, mida põrgut.
Jälle võiks plusskontole riputada igavuse kuna talvistel õhtutel sai arhiveeritud asju nuputatud.Mitusada korda sai vahepeal sealt ka mööda sõidetud aga nüüd oli lõpuks ka põhjust seisatada ning geokotikesest välja kraamida oma shoti mägiveise oskused.4x4 vedu oli täiega abiks ning puksivad jalalabaad olid õnneks varustatud pügamata küünistega mis kerge vaevaga vedasid vahepunkti(loodan, et kõik seda usuvad peale minu kes ma õhtul küürisin jalgu ja lubasin, et ühtegi aaret enam paljajalu ei otsi). Uskumatul kombel suutsin ka vahepunktis kõigest õigesti aru saada ja tünn paljastus ka esimesest vaadatud kohast.Kahjuks puudus seal aga kirjutusvahend ja minu oma mille autost tõin, ei mahtunud ka sinna.Seega võtke oma kirjapulk kaasa.Eelmine logi oli küll samal päeval kribatud aga enne seda oli vist 2011-st aastast...tänud algajale ka ühe normaalse ning lihtsa aarde eest!
Seal, kus mühavad männipuud iidsed
ja kus voolavad vahused veed,
targast Stalinist haaravaid viise
laulab puuraidur lõkketule ees.
Karjala laul Stalinist. Sõnad B. Lihharjov, viis N. Levi.
Sassi soolo. Pistis kuskile käe ja oligi tops pihus. Tänud.