Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Oma sügisesel matkal mööda Põhja-Eesti rannikut peitsime Siimuga ühe aarde. Kuna me lisaks kauni looduse vaatlemisele tegelesime ka riimimisega (mida Siim koolis rohkem kui talle meeldiks harrastama peab), siis harjutasime riimide leidmist metsateel ning mere ääres kõndides ja aardepaigas istudes ning loodust nautides. Nii tulid riimid palju paremini välja ja ka peidetud aare on seotud luuletamisega. Nimelt palume me teil teel aardeni ja tagasi luuletada. Aarde logiraamatusse kirjutage oma nimi ja leiuaeg, aga geopeituse lehele pange palun lisaks oma nimedele ja leiuajale kirja üks limerik.
Limerik on väike vahva luuletus, millest saad rohkem teada siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Limerick_(poetry
Täitsa vabal teemal, peaasi, et ise nuputatud.
Kuna meie olime esimesed logiraamatusse kirjutajad, siis mõtlesime kohapeal välja oma limeriku. See nägi välja nii:
Ükskord tulid Mari, Siim,
kes on vahva geotiim.
Istusid nad puule,
tahtsid kuulda luulet.
Kirjuta nüüd siia riim!
Aardeni on päris paras maa jalutada või rattaga sõita. Autoga sinna minna ei saa. Autot saab parkida kas Mustjõele või Vainupeale. Hea on kõndida nii rannas kui mööda metsaradu.
Võibolla õnnestub teil looduses kohata loomi ja linde. Meie äratasime kogemata lõunauinakust põdrapere ja imetlesime luiki. Suveperioodil on teel palju mustikaid, praegu võis leida ülisuuri kibuvitsamarju, viimaseid seeni ja marju. Teelt saate leida ka Naaruti ja/või Suureliiva aarde :) Ilusaid otsinguid!
Vihje: Limerik riimub nii: aabba
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://en.wikipedia.org/wiki/Limerick_(poetry
Aarde sildid:
soovitan (1), pikem_matk(>1km) (1), lumega_leitav (1), lastesõbralik (1), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC20BED
Logiteadete statistika:
117 (96,7%)
4
5
1
0
0
0
Kokku: 127
Ennemuistsel ajal kord jäi leidmata mul Limerik,
Täna kaugelt nägin ju, kuid mitte toona, imelik.
Inspireeriv leid just nüüd, mil puhkus ees ja plaanis reis.
Sihtkoht nimelt teemasse, sest lend viib Iirimaale meid.
Tegin mõned pildid ka seal, nendel ongi Limerick.
Mere ja metsa poolt kulgesime tasakesi siiapoole. Seekord valisime metsatee, küll pärast jõuab tagasi mere äärde ka minna. Kuna aga astusime vaikuses, siis juhtumisi juhuslikult olime sattunud põdrale täiesti külje alla. Tema põrutas raginaga eemale ja meie tardusime. Isegi mu geokutsa, kes vahel ei suuda otsustada, ka olla pigem karja- või siis jahikoer, seisis jumala vagusi ja otsustas olla lihtsalt linnakutsa, ei mingit karjatamist ega jahti, sest huvialune objekt oli ikka väääägagi suur ja vääägagi ligidal. Ja ega ta meid eriti kartnudki, mõnekümne sammu pärast vahtisime jälle vastakuti, aga seekord oli ta ikka natuke kaugemal ja otsustas lõplikult meist suure raginaga eemalduda. Kogemus missugune. Aga aarde eest tänud, muidu olekski sinna Naarutini väga pikk aardevaba teekond olnud, nüüd ikka palju lõbusam. Tänud peitmast.
Lõppemas on kevadkuu, kuusevõrseid täis on suu. Rattad vihisemas, sääsed pinisemas, suvi alaku juhuu! :):):)
Jõgi voolab vulinal, jää see sulab krobinal, luiged helevalged, meil on punapalged, logisime kribinal.
Leid tuli õnneks kergelt. Aitäh aarde eest ja siia imeilusasse randa kutsumast!
Vähemalt midagigi saime viiesest pundist leitud. Aitäh!
Jõudsime kohale ja nägime huvitavat puud. Kohe tekkis mõte, et äkki on aare selle alla peidetud, aga lumi jääkõva ning kuidagi pole võimalik kontrollida. Vaatasime ka mujalt ja asi kippus nutuseks minema kuni jäi konteiner silma. Tuju läks kohe rõõmsaks, panime nimed kirja ja jalutasime viimase aarde suunas.
Kõndisime Mustojalt Vainupea poole, Kord rannaliival, kord metsateel. Jalad märjad, Rõõmus meel. Kuid Vainupea ei paistnud veel.
Aare leitud. Tänud peitjale.
Jalutamise teekond oli piisavalt pikk, et jõuaks loodust vaadelda, igasugu teemadel jutustada ja natuke ka luuletada. Keskkond oli igatahes vägagi luulet soosiv ja siin on meie limerik, mis sündis teel aardeni.
Me jalutasime metsas,
kus linnuke siristas puu otsas.
Me jalutasime mere ääres,
kus päevitaja külge keeras.
Lõpuks tore aare sülle potsas.
Aitäh väga vahvale matkale kutsumast!
Aarde juures oli üks luik ära rapitud ja metsaalune ning rand vohas sulgedest. Kuna matkamist oli tänases päevas päris palju ja samme kogunenud juba üle paarikümne tuhande, hakkas siinkandis üks kahest tundlikest põlvedest tunda andma. Ehk sai selgeks, et tuleb hoogu maha võtta ja rahulikumalt võtta. Aga kuidas sa võtad kui see polnud veel teekonna lõpp ja pikk maa tuleb veel tagasi ka minna. Olgu siis ära mainitud, et järgmise päeva hommikul oli siuke tunne, et kõik mis jalal põlvest allapoole, ripuks nagu niisama küljes, valutas ja keeldus koostööst. Õnneks kestis see trall ainult ühe päeva ja ülejärgmine päev olin taas nagu uus.
Tänud.
Lonkas Silver rajale.
Ei pöörand pilku ajale.
Sealt vahva aarde leidis ta,
kui oli käinud pika maa.
Puudus veel aint mõnus majake.
Tulime eemalt randa ja jalutasime mööda seda aardeni. Paistis teine päris kaugelt kätte.
Oli tore kaarjas puu, meid siiski huvitas miski muu. Ikka kiskus puu juurde, vihjeks polnud puujuured . Siis sai silmad avatud aare ära logitud. Tänud
Aare, päike, mets ja meri,
need siin sõbrad neljakesi,
geopeitur ei poe peitu,
mitteleiust ta ei heitu,
aarde leiab paljakäsi!
Palavus on väga karm, õelalt ründab tige parm "Lähme juba ujuma!" nõuab laps, kel tuju halb
Ilus rand ja ilma aardeta ma kindlasti poleks viitsinud nii pikka jalutuskäiku ette võtta. Tänan.
Lähenesin Naaruti juurest otse läbi metsa kuniks liivariba vastu tuli. Leid ise oli kiire ja kast tore. Tänud aarde eest!
Matkata on väga mõnus,
hing on terve,keha kõbus!
Mere äärde tõmbab meid,
boonuseks on aardeleid!
Aitüma peitmast!
Geopeitus on tore mäng,
Aarde peidukaks on mänd.
Juure taha panen käna,
Aarde login ära täna.
Homme proovin paremini.
Mis Limerik on, ei mina tea,
ka kuulnud sest polnd minu pea.
Uskuma peab Googlit ikka
ja abiks oli Netiplika.
Nüüd jälle targem olen mina
ja püsti ajada võin nina.
Siim oli töpatunnis käinud
ja laheda aarde valömis treinud!
Ilm oli soe, kohati küll tuuline ühiselt tuli siiski meie kõigi huulile... Lähme ja avastame uusi kohti / maade ühiselt leiame mõne geoaarde. Siin see plaan teoks siis sai :)
COVID üheksateist.
Mis saab küll meist?
Mängi Geod
see päästab teod
Nüüd meil COVID 20.
täna hällipäeva peab Harry Potter
talle limerik pühendada pole üldse totter
sel metsateel rahu täitis hinge
kogu kehast kadus liigne pinge
õnneks koju oli jäänud stopper
Järjestikku kolmas mitteleid,
täna õhtul kuhjub mitmeid neid.
Tuleb tulla siia uuesti
kord kui kell on vähem kuuestki.
Päevavalgel näeb siis - jah või ei.
Kena paik see Mustoja,
sealt leidsime sobiva raja,
see teele meid viis
ja kohal olime siis,
et leida Limeriku maja.
Leitud! Rannal lebas kivi, Neid oli kohe terve rivi. Lugesime kolm ja viis, Sassi läks see siis. Seega kokku miljon kivi
Jalutasime. Kitse (või hirve) nägime ka vahetult enne aaret. Leidsime ja logisime. Täname! Vett see aare sealkohas küll enam ei karda vist!
Kuna eile pandi geocachingusse kirja, et aardekarbis on ookean, siis tõttasin täna olukorda parandama. Vainupea poolt lähenedes esines teel mõningaid ujumiskõlbulikke kohti - meri on vist kõrge. Igatahes kohale ma jõudsin ja näpud templiroheliseks sain.
Nüüd on aardekarp umbes 5,5m edela pool. Vahetasin kõik välja, ainult üks ninasarviku seljas olev draakon jäi aardesse alles. Rõõmsat jalutamist!
Ja et logides ikka limerikke oleks siis:
Plaanisin tööd teha maal,
aga kus sa seda saad!
Juhtund oli jube krempel -
aardekarbis ujus tempel...
Kõik nüüd õnneks korras taas.
Rattaga aardeni sõitsin ma
siia polnud pikk maa.
Palmi alt leidsin aarde ma
aitäh, nüüd pean edasi matkama.
Ühendasin sörkjooksu aardeotsinguga, väga mõnus oli inimtühjas rannas isegi vihmaga.
Eestimaa suvi on see
Läbi vihma tõi siia mõnus rannatee
Tänud peitjale!
Rõõmus oli meie meel,
sellel kenal matkateel.
Leidsime siis varsti männi
ja selle alt karbiga nänni.
Peagi olimegi siis tagasiteel.
Täname peitjaid!
Mul on väike limerik:
arvasin, et olen imelik,
otsides kui pimesikk.
Nüüd olen alandlik:
tee vaid oli väga pikk.
Leitud väikse jalutuskäigu raames. Ilm oli mõnus, otsima ka ei pidanud. Lihtne :) Minigripp katki, muidu ok!
Olime juhuslikult Vainupeal koertega jalutamas ning peale mõningast müttamist tuli meelde, et siin vist oli ka paar aaret. Mõeldud tehtud ning aare käes. Täname.
Mina i,
Mina I,
Mina ise ütlen nii:
Tulin jalgsi Vainupealt! :)
Kui aardeni me jõudsime siis napilt mööda sõudsime. Meid järgi oli jäänud kaks ja läkski juba pimedaks. Kõik nimed sisse kandsime
Tore jalutuskäik 4kesti kolme kutsaga. Tänud
Leitud Peale jalutuskäiku.logid kirja.tänud
Tulin Suureliivalt mööda metsarada, tagasi peale Naarutit paljajalu mööda merd ja liiva. Kohapealne limerik jäi logiraamatusse. Tänud, mõnus jalutus.
Jalutuskäik vihmas on kõige kokkuvõtvamalt öeldud. Panime riimi kirja ja läksime tagasi. Tänan!
Aardeni pikk jalutuskäik mööda imeilusat liivast randa päikeseloojangul. Tagasitee pimedas oli juba pisut kõhedam. Rannast metsateele naasmiseks leidsime ka kõige tihedama kuusiku. Paarkümmend meetrit edasi minnes nägime, et sinna viis täiesti korralik rada.
Aardeni oli üks korralik matk ning päikeseloojangut nautides jõudsime kenasti aardeni. Tagasitee oli juba küllaltki hirmutav, kuna jala ette enam väga ei näinud. Aitäh peitjale!
Aardeni oli pikk maa ning tagasi veel pikem, kuna väsimus kippus peale tulema. Kuna jäime hilja peale, siis oli tagasi minnes pimedas metsas natuke kõhe ning rõõm auto juurde tagasi jõudes oli suur. Aitäh.
Üks oksake ja käbi
ei saanud üldse läbi.
Oks viskas käbi maha
ja oli üldse paha!
Aare sai kirja esimese selle aasta logi. Oli ilusti talve üle elanud, puhas ja kuiv.
Aitäh!
Aardele lähenesin mööda randa,
mõeldes mida limerikuna aardesse panda.
Miskit ei tulnud pähe,
loodan, et neljast reast ei ole vähe.
Miks ma linki ei vaadanud rannas või enne randa?
Ehk siis, viimane rida logiraamatusse ei saanud. Mööda randa aga lõpuni ei läinud. Kui hakkas sadama ja müristama, keerasin metsateele. Vahepeal leidsin-logisin ka Naaruti. Kohale jõudes jäi sadu vähemaks ja sai rahulikult ära logida. Tagasi jalutades aga sadas rohkem juba.
Maha käidud 50 kilti
Nähtud eramaade silti
Jalal mõned-komad villid
Paar parmu ära killin
Kannan plätut, mitte vilti (-:
vot see limerik läks nüid meelest,mis logisse sai kirja! aga teine rida oli igatahes uh-uh-uuu,mul must on suu,seda ütleb teile ammuuu!
Georetke punkt nr. 14 (kellel huvi, alustagu lugemist Siberist ). Pärast toredat matka mööda liivast rada oli hea puhata ja luulet mõelda. Panin read kirja ja jägmiseks sihiks oli Naaruti. Read ise sellised:
Tee siia oli jalamehel pikk,
Pehmet voodit ootab minu tagumik.
Loodan, et veel vastu pean,
Ning ennast ära koju vean.
Vähemalt leitud on see Limerik.
Paar kilomeetrit enne aaret oli kena parkla ja edasimineval teel tõkkepuu ja keelumärk ees. Vahetasin siis neljarattalise geomobiili üherattalise vastu ja teekord võis jätkuda. Veidi enne lõppu märkasin kaardil jõge, mis osutus siiski kraaviks ja lisaks läks veel tee ka sellest ilusti üle. Mis nii viga :) Aitäh peitjale.
Limerlik pole see, mida tavaliselt teen. Juhtmed jooksid peas kokku, sellest polnud üldse tolku. Küll aga aarde leidsime, millest rõõmu tundsime. Aga mis siis ikka, paar lauset saab siiski siin ritta :) Aitähh peitjatele.
Leitud. V:Jõuluehe J:Kuuli Limerik on imelik kivi vahelt piilub sisalik kivi seisab kivi kõrval ise seisan mäenõlval eemal lepp on vibalik
vahva GP metsaretkede sari
kus usinad peitjad on siim ja mari
kus dellingshausenite maadelt raivo
millest ma nüid vaikselt sain aimu
kui põnev on GP metsaretkede sari
Leidsin,kirjutasin ka lühikese värsi,kuid suutsin koju jõudes teise ära unustada.Aare oli korras.
Kirjeldust ei lugend enne ma
Seetõttu logiraamatust mul puudub ta
Loodetavasti sellest pole vähe
Seetõttu tagasi ma siiski ei lähe
Suured tänud aarde eest ka!
Aardeni liikudes ei saanud kohe üldse jalgu sirgeks. Koguaeg kiskus käsi mustikate poole. Ebaloomulikult suured ja magusad. Keegi oleks need taimed nagu Tšornobõlist toonud ja siis veel suhkruga üle valanud. Aarde leidsin kähku ja siis vaatasin, et logid kuidagi väga pikad. Sel hetkel ei mõistnud miks ja oli päris huvitav lugeda. Siis hakkas vihma sadama ja pidin logiraamatu tagastama oma kohale. Enne lahkumist viskasin pilgu veel rannale. Tundus kena, privaatne ja üllatavalt eeskujulik rand olevat. Tagasi ratta juurde kõndisin samuti pooleldi neljakäpukil ja kahe käega mustikaid suhu toppides. Tänud!
Mul on paha, puudub seede, Millal näeme teineteist, Aga täna on ju reede, Ja veel pealegi kolmteist.
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
No ei tule riimi pähe, proovisin ja proovisin ikka jõudsin tupikusse või kippus labaseks muutuma. Jäta või logimata.... aga seda ka nagu ei tahaks. Jätsin hoopis travebugi
auto korraks tõmbas hinge
selleks hetkeks puudus pinge
mööda elevandi(?)rada
natuke sai jalutada
kivid-kännud teepeal ees
toyota oli sõiduvees
aare aga limerik
nimi on tal imelik
Üks mõnus suvemälestus, ilusast ilmast, magusatest mustikatest, kauguses ootavast paadikuurist loksuva merelainega... Suvi.. On mida meenutada, on mida oodata taas. :)
Vahva aarde peitnud Mari-Siim,
üks tore ema-poja-tiim...
Kui vaid nüüd pääseks rambivalgusest,
saaks alustada luulega ma algusest,
mis räägiks sellest suvest...
Kuna olen eluaeg rohkem proosainimene olnud siis poen seegi kord Merikese selja taha. Ka see aare ei olnud "Saiper". Tänud.
Naaruti juurest edasi jalutades jõudsime selle aardeni. Jälle segasid liikumist mustikad, need olid sellised pirakad ja lausa kutsusid end sööma. Alex varemleidnuna jalutas ka kaasa , sest tema leidmise ajal oli aare olnud väga hästi maskeeritud ja ta tahtis veidi tsirkust nautida . Nüüd oli ta veidike pettunudki kui me kohe nulli jõudes aaret märkasime, ta oli ikka häbematult avalikult seal kogu oma ilus.Panime veidi maskeeritumalt tagasi ja riimidki said logiraamatusse kirja. Tänud randa jalutama kutsumast :D!
Kohapeal Pekadrip, Parrot,Alex ja Mooritz tiim
sai mõeldud seal välja küll veidi teine riim
sai vaadatud merd ja nauditud päikest
ja maitstud siis mustikat suurt kui ka väikest
meist logi jäi kirja, et olime siin :)
Limerik sai kenasti logiraamatusse, kuid kirja panna seda kuhugi mujale ei olnud aega - vaja kiirustada teisi aardeid leidma.
Tulin läbi metsa
riim läks juba metsa
luule puus
mustikas suus
läkski logi kirja
Väga mõnus metsatee oli. Hea, et autoga läbi ei lasta, saab rahulikult sõita. Mustikaid oli nii palju, et aardeni jõudmine võttis kohe päris kaua aega, tagasijõudmine ka. Pastakat kaasa võtta ma unustasin, aga kui tagasi tulin, oli mul pastakas näpus, pagan. Aare juurde tagasi ja see ka ikka karpi. Tee peal jälle mustikad, mustikad.... Aitäh!
Ilusa ilmaga pikemal jalgrattatuuril. Selle aarde juurde oli väga lihtne minna! Koht on väga ilus! Tänan aarde eest!
Trykk siis lausus eelmises logis selle lühiluule juba ära :)
Lihtne leid ilusa jalutuskäigu raames.
Mis kyll riimuks?
Kas autol on kriim?
Riimuks, riim.
Autol on kriim.
J:GC
Oh Limerik, Oh Limerik,
Sa oled nõnda imelik,
see pole igaühe jaoks,
ka siis, kui riimid pähe taoks,
kõlab konarlikult see luule,
mida iga mats ei kuule.
Suured tänud siia juhatamise eest, väga mõnus jalutuskäik oli. Logiraamatusse sai miski teine limerik kirja, mida ma seal kohapeal üritasin soperdada aga siia kirja pandu ronis tagasiteel minu pähe.
mis viga otsida aga luuletamine pani pead murdma, mõnus marssimine ja värsid tulid seesugused: tee ei lühike, ei pikk, puu kuid õige- kõverik. täitsa roostes luuleand- leppige, mis kirja pand!
Hommikul sai alguse gepeituse tuur
ilm oli ilus aga suur oli tuul
limeriku aardeni saatis meid rahe
jõudsime kohale, sest suur oli tahe
tagasiteel loojus päike, nagu kustuks maakera tuum
V: helkuri J: mänguauto