Kolme riigi

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

4 august 2024 leidis Helen ja Salme [helen]

See aare oli küll nädalavahetuse soovinimekirjas aga lõpliku otsuse, kas ikka läheme, jätsime alles hommikuks. Pullijärve ääres ärgates ja kohvikus imelist hommikusööki nautides sündis lõplik otsus ja võtsin kõne piirivalvuritele. Meie strateegilised andmed pandi kirja ja anti suunised, kuidas piiri ääres käituda. Auto jätsime edasisõitu keelava märgi taha, kus oli ka platsike parkimiseks. Sealt edasi mööda kruusateed kuni lihtsa tõkkepuuni ja siis juba mööda piiriäärset niidetud roheala. Kõikvõimalikest postidest ja hoiatussiltidest hoidsime paremale, nagu kästud aga päris võpsikusse õnneks ka ronima ei pidanud. Hiljaaegu oli ala niidetud ja sai üsna lihtsa jalutusega aardeni. Ühtegi inimest ega looma ei näinud siin ega sealpool piiri. Aardekarp oli nostalgilises kilekotimähises, sisu kuiv ja korras. Ega seal kolme riigi kokkupuutepunktis midagi rohkem tegema ei hakanudki, igasugu fotosessioonid piiritaristust jätsime ka targu tegemata. Tagasi jalutades üllatas meid kerge vihmasabin aga muidu igati lihtne aardekülastus. Päris põnev oli sellises strateegilises paigas käia, ilma aardeta poleks kindlasti seda juhtunud. Täname!

17 juuli 2024 leidis Martti [geoloog]

See oli paras elamus. Jätsin auto nullist 7-8km maha ja jätkasin rattaga. Peremehe maja ette, kellega juttu ajasime. Ta näeb julgelt 20a noorem välja. 50, mitte 70. Rääkis, et võttis äsja uue naise ja hoiatas mind puukide eest, kellel siin Borrelia sees. Andis pealekauba parmude katteks laigulise kattejope ning lasi pärast käiku oma tiiki ujuma, kus paar kala veidi liiga uudishimulikuks muutusid.

Helistasin piirivalvele või kuhugi ette, mis on hea mõte. Nad aardega täiesti kursis; andsid juhiseid, kuidas sinna liikuda. Mööda okastraati, mis vasemal pool. Julm saun.

28 juuni 2024 leidis Rita [ryzzy]

Mõte minna geojaanile, oli muidugi vaja suuremalt ette võtta ja korjata Võrumaalt üksikuid aardeid, mida ei saa möödaminnes haarata. Tuleb ikka veidi võsas ka kahlata ja parme toita. Vett läks nagu kerisele aga ellu jäime. Aitäh

28 juuni 2024 leidis Christel ja Rita [kiddy]

Nii siis, geojaanipäev oli tulekul ja kohe tuli pähe hea mõte, et enne Pähni minekut võiks paar päeva Kagu-Eestis aega veeta :) Mõeldud, tehtud ..teele asusime neljapäeva õhtul. Noh, sellise arvestusega, et geojaanile ikka õigeks ajaks kohale jõuda. Teada ju on, et see geopeiturite teekond on mitmeid-setmeid kordi pikem kui lihtsurelikel :) Ööbimiseks valisime Misso, täpsemalt Pullijärve kaldal asuva kämpingu.

Pagana pihta, just täna oli väljas kohati 34 kraadi, mil meil oli vaja mööda metsi ringi konnata ja aardeid otsida. Õnneks on siinkandis iga künka taga veesilm, kus saab ennast aeg-ajalt vette kasta ja jahutada ..see päästis meie päeva :)

Selle aarde külastuse valisime päeva esimeseks. Andsime nagu kord ja kohus ette näeb piirivalvele enda plaanist teada ..nimed, isikukoodid, auto numbri ja margi ning isegi värvi. Viskasime veel piirivalvuritega nalja ja lubasime neile, et "kohvrit" me teha ei plaani vaid tuleme ilusti-kenasti tagasi. Selle peale sooviti meile head teed ja paluti uuesti endast teada anda, kui jälle tagas oleme ..siis nad teavad, et kõik on korras ja meid ei ole vaja taga otsima hakata :) Piirivalvelt juhtnöörid ning õpetussõnad kätte saadud sõitsime autoga täpselt nii kaugele, kui võimalik oli. Jätsime auto tõkkepuu taha ja hakkasime kolmikpiiri poole astuma, algul mööda teed ning siis juba piiritara kõrval kõrges heinas endale teed rajades ..edasi-tagasi ca kolm kilomeetrit. Aardekarp ilmutas ennast ruttu, esimesest kohast kuhu vaatasin :) ..karp oli tip-top korras, seal sees oli kaks logiraamatut - vana ja uus, mis mõlemad olid ilusti kuivad. Logiraamatuid sirvides sai kinnitust tõsiasi, et viimasest aarde külastusest meie tänase visiidini oli möödunud tervelt üks aasta, kaheksa kuud ja kakskümmend päeva üksindust :)

Kuna teadsime, et geojaanipäeval avatakse Pähnis, Haldja talus geomuuseum siis ei olnud meil plaanis sinna tühjade kätega minna ja nüüd nagu tellimise peale oli tulevane museaal kohe olemas :) ..seega võtsin Kolme riigi aardest kaasa vana-, otsast otsani täis kirjutatud logiraamatu, mis oli seal vastu pidanud aegade algusest saati st juba 15 aastat ja andsime selle väärika vanakese pidulikult üle muuseumi perenaisele.

Ühe sõnaga oli meil siin üks igati tore seiklus :)

Aitäh aardemeistrile ja aaret elus hoidvatele hooldajatele!

30 aprill 2024 kommenteeris Carolina [caro]

Võtsin ühendust Piusa kordoni juhiga ning uurisin asjaolud järgi. Lisan info ka aardekirjeldusse.

Piiritaristu on välja ehitatud ja piiriribale pääs sõltuvalt asukohast kas aiaga piiratud või tähistatud.
Mainitud teele on paigaldatud tõkkepuu ning sealt edasi autoga tavaolukorras läbi ei pääse. Küll aga saab sama teed kasutada jalgsi liikumiseks, tõkkepuu juures on parkimiseks ruumi. Luhamaa poolt tulle aarde asukohani (kolmikpunkti suunas) liikudes saab minna kuni liugväravani, millega antud kohas piiratakse ligipääs piiriribale. Piki aeda sellest paremale hoidudes saab minna kuni aarde asukohani. Tõkkepuu ja piiriaed võivad esmapilgul tõesti pisut heidutavad välja näha, aga nende eesmärk on ikka ainult inimeste teadlikkuse tõstmine, et piir lähedal ning päris igale poole minna ei ole lubatud.
Teavitamise osas on olukord sama. Otsest teavitamise kohustust ei ole, aga piirivalve palub oma piirkonda minekust teada anda telefonil 786 1850.

28 aprill 2024 kommenteeris Janek [atvjan]

Tõkkepuud piirivalvuritel ette pandud, ei pääse enam sinna vist

8 oktoober 2022 leidis Marko [markosu]

Aitäh aarde eest!

8 oktoober 2022 leidis Inge, Marko [aunad]

Minul oli kindel soov see aare üles otsida. Nii pool tundi enne parklasse jõudmist kooskõlastasime oma saabumise piirivalvuritega ja saime konkreetsed juhised, mida ja kuidas sealkandis teha tohib. Teekond aardeni osutus tunduvalt lihtsamaks, kui esialgu kartsin. Hein oli kenasti niidetud ja kuskil võsas ragistama ei pidanud. Kohale jõudes oli leid nii kiire, et ma ei jõudnud veel otsimagi hakata. Natukene oli kohati selline kergelt kõhe, elusa märklaua, tunne, kuid õnneks pääsesime kenasti ühes tükis.

Tänan peitmast.

22 august 2022 leidis Silver [silver0]

See oli päeva ainuke ja kindel eesmärk, et siia ma pean kindlasti tulema. Päeva selgroog oli ammu murtud, kuid kell oli veel piisavalt vähe, et piirivalvureid pöördesse ajada ja päevavalgustki jagus veel tükiks ajaks. Nii nagu ma prognoosisin, oligi värava juures ekipaaž vastas. Kaks tulid kohe dokumente pärima ja kolmas varitses põõsas. Olles oma kavatsused paljastanud, vajus ka see varitseja autole erakordselt ligi. Selle asemel, et ta oma mundriga autolt värvi maha ei kraabiks, avasin kohe vabatahtlikult ise kõik luugid, et kaasas olevale davaarile parem pilk peale heita. Märgusõna gropeitus mõjus tõesti neile hästi ja raporteeriti kohe, et aare on tõesti seal veel alles. Lihtsalt ligipääs on ajaga halvenenud. Tõsijutt, parkla on nüüd paarsada meetrit kaugemal ja hirmutavad sildid sunnivad sind võsas ragistama. Nii ma siis tihnikisse vahepeal murdsingi. Hea et taipasin siiski lagendikule piisavalt ligi hoida ja juba pärast paari märki tohtis juba niidetud heinamaad kasutada. Aga sellegipoolest oli teekond piisavalt raske, et see küttis keha kuumaks ja higiseks. See osakonda meelitas ligi parmud ja sääsed ning neid seal juba jagus. Et mind päris elusast peast ära ei söödaks, käis logimine kiiresti. See vast on Eesti pinnal kõige kaugem punkt kodu suhtes kuhu tulla. Seega on hea meel, et see vallutatud sai ja positiivseid emotsioone pakkus see korralikult. Kindlasti sobiks see koht ka uue asukohata aarde tarbeks, mis pühendatud kohtadele kuhu ilma geopeituseta ei satuks, aga pilti ei teinud. Õnneks neid kohti satud teele kindlasti veel ja veel.

Tänud siia kutsumast.

16 mai 2022 leidis Heigo [sansam]

Tänud peitjale!
Kui muidu oli kordnik suht tülpinud häälega, siis peale geopeituse kuulmist muutus see erksamaks. Võib olla ainult tundus nii. Vihjes kirjas olev peidukoht on kaugele näha leid tuli kiirelt.

9 august 2021 ei leidnud Inge [aunad]

Hetkel käib selle piirilõigu ehitus ja piirivalve ütles, et me ei pääse ligi. Loodetavasti peale valmimist saab uuele katsele minna.

21 juuli 2021 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Meie kolme nädalase geotripi üks põhieesmärkidest. Piirivalvesse helistasime pool tundi ette korrapidajale ja hetk hiljem helistas vähe tähtsam nina tagasi. Seletas ära, kus me käia tohime, et meie pärast välja ei pea sõitma. Autoga enam nii kaugele ei saa, kui enne, nii et maasturist pole selle aarde puhul kasu. Hülgasime auto umbes 1,4 km enne aaret. Alguses sai minna mööda suurt teed, siis läks tee traataia sisse varju ja rühkisime edasi läbi metsa nagu meile korraldus oli antud. Aare üles leitud, võtsime ette tagasitee. Niitev meesterahvas jättis oma masina seisma ja tuli meiega juttu ajama. Rääkisime elust ja olust ja jätkasime igaüks oma tegemisi. Tänud põnevasse kohta kutsumast.

5 juuni 2021 leidis Kaupo&Liis&Paps [luurebuss]

Isa ütles, et see on koht, kus tema põlise võrukana käinud pole, aga väga tahaks käia. Kuivõrd aare sattus siinkandis olema, siis läksime peale kinokülastust seda täppi värvima. Poistel polnud viga, mul ja emal oli kontsades paras ukerdamine. Mingi hetk andis ema alla, ma jätkasin võitlust vajuva maapinna ja sääskedega. Valisime raja nii, nagu piirivalvekordonist öeldi ehk mööda teed minna ei saa, sest see on Venemaa jagu, meie, Eesti kodanikud sumame läbi huvitava maastiku. Koordinaadid olid väga täpsed, vahetasin logiraamatu ja tulin tulema. Poisid jäid aarde kõrval kasvavat orhideed imetlema. Mõnele meeldis see nii väga, et tegi teise tiiru ka sinnani.

5 juuni 2021 hooldas Liis [luurebuss]

Uus logiraamat, toredaid leide!

Sääseparv valvab praegu riiki paremini kui poolik riigipiir :)

12 mai 2021 leidis Mikk [silmsirkel]

Hea et kaamerat maha ei kruttinud. Piirivalvuril võis olla üsna huvitav mu ninaauke vaadelda. Eks ta teadis ka, mida seal toimetan ja sai rahulikult itsitada. Aitäh!

12 august 2020 kommenteeris Mihkel [speedsta]

Kohalik PPA ametnik ütles, et jätkuvalt tuleb ette probleeme kohalolekust mitteteavitanud geopeituritega. Rõhutas, et alati tuleks piiritsooni minekust teavitada, teeb nende elu lihtsamaks, sest selles piirkonnas liiguvad ka isikud, kelle huviks pole mitte aardeid otsida.

6 august 2020 leidis andres [andres]

Erinevatel põhjustel aktiivseks mängijaks ennast enam pidada ei saa, aga mõned aarded on sellised, mida ikka tahaks leida. Lõunaosariikides on nendeks Kolme riigi ja Lõunatipu. Lõpuks sai selleks eraldi aega võetud. Kümmekond kilomeetrit enne aaret sai tehtud kõne korrapidajale, teate peale et liigun seoses geopeitusega teati teiselt poolt kohe et siis sinna kolme riigi juurde. Pandi autonumber kirja ja väga lahkelt selgitati, et teetööd ja võimalikud killustikuhunnikud ootavad ees, kuna piiri väljaehitus on alanud - esmalt tuleb selleks aga tee piiri juurde korda teha. Kas oli abi kõnest või ei tundunud ma muidu ohtlik - tumeroheline vormis meestega aeglaselt veerev maastur lasi mu viisakalt mööda, siis möödus minust kui ma tee servas netist aarde kohta käivat lugesin, seejärel lasi mu taas mööda… Ju siis tundus normaalse käitumisena ????

Aga ehitustegevus käib seal jh korralik. Mingil hetkel oli ees teega sama lai buldooser, paigaldati tee aluskatet ja pealmisi kihte. Parkisin auto ehitajate autode ja tualetiga platsile, üks tööriietes meestest seletas lahkelt et jalgsi saab kindlasti edasi (ilmselgelt jäi talle segaseks mille poolest geodeet ja geopeitus erinevad) ja viimased ca 1,4 km jalutasin lugematute putukate rünnakute saatel. Vaatasin üle piiriposti number 1 (Narvas olid postid 640 lähedal, huvitav mis see viimane Narva-Jõesuus võiks olla, peab vaatama minema). Tunnistan et ei suutnud maastiku järgi eristada, mille poolest kolm riiki erinevad. Aare oli täitsa normaalses korras, ei saa hooldusvajaduse märkest aru väga.. Nimi kirja ja parmurünnakute all edasi. Kui see magistraali ehitus seal valmis saab ja mingeid liiklusmärke ette ei panda, saab küll iga autoga nulli kõrvale sõita.

25 juuli 2020 leidis Jan, Tarmo, Janno ja Viljar [muhujan]

Kõne kordonisse korrapidajale tegime Missost. Avalikustasime oma sõidukite margid ja numbrid ning rääkisime paari sõnaga külastuse eesmärgist. Tüüp teisel pool toru tundus üsna tüdinud moega ja tänas vaid informeerimast. Tundus, et kohapeal on peatselt suurem ehitustöö lahti minemas ja rasketehnikat tuleb juurde. Aarde eksistentsi see ei häiri. Logi saime kirja kuhugi raamatu kaanele ja otse loomulikult unustasime tühja märkmiku autosse. Ehk mõni järgmine tubli võtab siiski midagi kaasa. Tänud!

28 juuni 2020 leidis Tanel ja Jan [janp1201]

Aitäh!

28 juuni 2020 leidis Jan ja Tanel [timix]

Üks tänasid peaeesmärke. Helistasime piirivalvesse nagu kord ja kohus ja veeresime sihtkoha suunas. Mõni kilomeeter enne parkimiskohta oli tee peal palke vedav rekka. Päris hirmutav oli sõita kohati vaid mõne meetri kaugusel Vene piirist. Levi oli kehva ja gepsu aku oli loomulikult tühi. Kuid vingu ja virinaga sai ikka logi kirja. Ma ei tule ealeski siia enam tagasi. Aitäh!

27 juuni 2020 leidis Ove [ove]

Pool tundi enne metsateedele keeramist helistasin kordonisse, et oma liikumisest piirivalvureid informeerida. Nime ei küsitud aga autonumber huvitas neid küll. Edasi sõitsin autoga nii kaugele kui sai ja viimased mõnedsajad meetrid liikusin jalgsi riikide piiripunktini. Kuna GPS-is oli vana koordinaat ja vihje, siis vaatasin esmalt nõutult ringi lageda platsi peal kus polnud enam ühtegi kuuske. Otsingupiirkonda laiendades jäi aga aare peagi silma ja logi sai vabale pinnale logiraamatusse kirja. Logiraamat ise on täis ja vajab vahetust. Bagiga piirivalvureid nägin tagasiteel metsavahel seismas aga minu vastu nad huvi ei tundnud.

27 juuni 2020 leidis Anne, Kleone, Henriko [nuffi]

Kleone juba kirjeldas meie värvikat seiklust roheliste mehikestega. Lisan niipalju, et meiega rääkides oli 1 alati tagapool, nii paar meetrit, no nagu turvalisus ette näeb. Aga riietus oli neil äge, ma ütleks, et hambuni relvastatud. Tundus, et väga palju rahvast siin ei käi, sest kuttidel juttu jagus. No mis meilgi selle vastu olla saab kui ilusa ilmaga loba ajada. Kutsusime nad õhtuks ka peole aga paistab, et neile oli meie turvalisus olulisem ja jäid piiri kaitsma.

Aarde koht üllatas, jahmatas, no mina ise ei peidaks iial siia. Mu jaoks pole turvaline ja näh praegu hooldust vaja aga ei läe neist keegi. Tänud ka Kleonele, kellega alati pulli saab kui plaanid muutuvad, mina siia üksi ei tuleks iial!

27 juuni 2020 soovis hooldamist Kleone [kleone]

Värskendan hooldusvajadust. Aare ise on korras aga logiraamat on täis. Esikaane sisekülg mahutab veel mõned logid. Kuna meil ei olnud plaanis seda aaret täna külastada ja nagu siin mängus ikka juhtub, ei tea iial kuhu päeva lõpuks satud ning mis sul varustuse parasjagu kaasa on. Seega kui keegi teadlikult läheb aaret külastama, võtku pisike märkmik kaasa.

27 juuni 2020 leidis Anne, Henriko ja Kleone [kleone]

Helistasime enne saabumist kordonisse ja teatasime oma tulekust ning eesmärgist. Lisaks seletasime, et meil pole mingit kavatsust, tahtmist ega aega piiri ületada, sest õhtul peame Käärikul geojaanipäeval olema. Mõned kilomeetrid enne aaret kohtaime tee ääres bagiga piirivalvureid meid ootamas. Sõitsime neist rahulikult mööda ja ega nemadki meid peatama hakanud. Tupiku märgi juures petasime auto, et teha otsus, kas sõita veidi edasi või mitte, sest metsa väljaveo tõttu ei tundunud edasi kulgev tee madalamale autole eriti turvaline olevat. Mõtlesime, et jätame auto 1,4 km enne lõppu maha ja jalutame aardeni. Tagurdama hakates märkain, et piirivalvurid olid meile vaikselt järel hiilinud. Tulime autost välja ja tutvustasime sõbralikele ja toredatele piirivalvuritele oma eesmärki. Ütlesid, et võime vabalt edasi sõita kuni kruusahunnikuni. Proovisin veidi sõita aga tee tundus madalapõhjalisele ikkagi üsna huvitav olevat ning jätsime teise ca 750 m enne aaret maha. Nii kui auto peatasime, olid jälle piirivalvurid, kes meisst maha jäid meile vaikselt seljataha hiilinud. Teatasime, et siit läheme siiski jala. Meie läksime jala ja piirivalvurid tuhisesid bagiga ees minema. Aarde poole jalutades avastasime, et kõige huvitavam lõik teest oli siiski seljataha jäänud. Kui edasi jalutades aarde null paistma hakkas, avasasime et piirikad on jäänud oma bagiga pidama täpselt pärast aaret või suisa aarde kõrvale. Vaatamata sellele, et aare on alles äsja uude kohta tõstetud. Logisime aarde ja ajasime nendega veel veidi juttu ning oli aeg tagasitee jalge alla võtta. Aitäh.

24 juuni 2020 kommenteeris Carolina [caro]

Aare teise kohta peidetud seoses toimunud raietöödega. Koordinaadid päises muudetud ning vihje ka. Aitäh teatamast!

23 november 2019 leidis Maire, Karl, Maris ja Laur [ftf]

Meie kolmepäevase reisi eesmärgiks oli see aare. Helistasime kordonisse nii nagu palutud ja saime loa aarde otsimiseks. Täita nulli ei sõitnud ja jalutasime mitme riigi piiril. Aarde leidsime kiirelt ja mahutasime oma nimed sisse.

23 november 2019 leidis Maire, Karl, Laur ja [puutetundlik]

Kolme riigi oligi kogu tripi “ankur-aare”. Aardele lähenedes hakkasime kohustuslikku teavituskõnet tegema aga tekkisid probleemid leviga, lõpuks kordoni lauatelefonile saime ikka oma jutud ära räägitud peale seda kui auto päris seisma jätsime... Siit moraal – helista piirivalvuritele pigem eemalt ja varem kui lähemale jõudes ja hiljem :D. Aitäh mõttega kohta peitmast, oli huvitav külastamas käia :).

23 november 2019 leidis Maire, Maris, Karl ja [laur]

Nagu Karl mainis, siis see oli meil selle tripi "põhieesmärk". Sättisime oma teekonna nii, et jõuaks ikka valges siin ära käia. Autoga saime umbes 300m kaugusele ja edasi enam ei lubatud sõita. Saimegi siis vähe jalutada ja lõpust leidsime aarde kiirelt. Varem olime oma kohalolekust teada andnud, niiet üllatuskülalisi ei kohanud. Tore koht aardele :)

23 november 2019 leidis Karl, Maire, Laur, Maris ja Indy [zdrk]

Kolme riigi aarde külastus oli meil geonädalavahetuse verstapostiks või siis peamiseks eesmärgiks. Võrust sõitsime otsejoones kagunurga poole. Koheselt ei hakanud kordonisse helistama, sest aega ju on. Pärast, kui Venemaa hakkas kole lähedale jõudma, siis juhtus aga nii, et telefonidel kadusid igasugused levid. Alguses probleem, et GP kirjeldusest õige telefoni number kätte saada ja siis häda, et kõned kestsid vaid mõne sekundi. Seisma jäädes saime vajaliku info edastatud ja võisime julgelt aaret otsima suunduda. Vene piirivalvureid ega karusid ei kohanud. Presidendi avatud piirpost numbriga 1 oli jätkuvalt omal kohal. Aare niisamutigi. Kaameragi suunatud otse aardekarbile. Lehvitasin. Pärast nimede kirjapanekut kostusid kõlarist mingid helid ja oli aeg tagasi liikuda. Eesti kaugeim nurk nüüd ka nähtud. Aitäh!

23 november 2019 soovis hooldamist Karl [zdrk]

Logiraamat on täiesti täis.

21 september 2019 leidis   [tunk]

Omamoodi väljakutse-aare nii geopeituritele kui ka piirivalvele. Tahtsin siin kindlasti enne pimedat ära käia, napilt jõudsin kah. Sõidu pealt helistasin kirjelduses antud telefoninumbril ning nimetasin, et kuskil 10 minuti pärast kavatsen sinna nurka ronida. Teiselt poolt tuli vastuseks raske ohe, millele järgnes: "Nojah, keelata ju ei saa..." Küsiti, kas mul on kaart selge ja teada, kust piir jookseb. Kinnitasin, et lisaks telefonile kannan kaasas käsi-GPS-i ning olen vaadanud viimast Maa-ameti kaarti. Taas ohates jagati selgituseks veel ekstra juhised, milliseid piiriposte liikudes jälgima peaksin.

Auto jätsin kuhugi kilomeetri kaugusele nullist. Sõidutee sinnani oli kiiresti sõites huvitav, positiivses mõttes, täitsa üles äratas. Jalgsi astuma hakkasin siiski alles poole hiljem kui ennist arvastin - ligemale 20 minutit pärast piirivalvurile tehtud telefonikõne. Piiritsooni püstitatud kõivõimalikke poste võtsin väga tõsiselt, liikudes suure osa ajast autojälje asemel märjas maltsas, lubamata paarimeetristki kõrvalepõiget üle esimese postiliini punkte ühendava kujuteldava piirjoone (Eesti poolel oli neid liine kokku kolm). Teele jäänud õunapuu juures sain pisut kosutust, tõsi küll, proovitud pabulal polnud just suurem asi maitse :P

Logiraamatu tiitellehele mahutasin enda sissekande. Nn. presidendi post nr 1 ei kottinud karvavõrdki, piiri pidamist pean oluliseks küll - olgugi, et ajalooliselt jooksis see tublisti ida pool. Tagasiteel ühtki inimest ei kohanud, millest järeldan, et piirivalve jäi minu liikumistrajektooriga rahule, kohustuslikku rutiinkontrolli sooritama ei pidanud - loodetavasti säästsin nende närve ja energiat :o)

4 august 2019 leidis Sander ja [lauralaats]

Selle päeva algul arutasime, et kuhu minna ja mida teha. Sander ütles, et lähme kaeme tuud kolme riigi piiri lähemalt. Vaatasin siis kiirelt ka geopeituse lehele, leidsingi aarde. Mõeldud tehtud sõitsime Missost läbi, külapoest võtsime jätsi ja suundusime piiri äärde. Tee seal väga hea ei olnud niiet mingi maa sõitsime ratastega. Kohale jõudes nägin puu otsas andurit, arvates et see ongi aare. Sander siis ikka parandas mind ja ütles, et see on liikumisandur. Kui olime aarde üles leidnud, vaatasime piiri ääres veel ringi ja hakkasime ära minema. Koju sõites tuli meile ka piirivalve mees autoga vastu, peatas kinni ja ütles et tuli kontrolli tegema. Rääkis veel ka, et see riigipoiri ala on väga riskantne, kuna geopeituse ja presidendi pildi pärast on koht kuulus, siis külastajaid on palju. Külastamisega kaasneb ka kahjuks palju seaduse rikkumist. MÄRGAKE SILTE JA OLGE MÕISTLIKUD!

11 juuni 2019 leidis Mari [marihen]

Nautisin oma hommikut Vetevanas võimalikult kaua, külastasin kitse farmi ja keerasin autonina siia poole. Parkisin auto ettenähtud parkimiskohta ja vantsisin aardesse, panin logi kirja ning uudistasin natuke nii sama. Pilte igaks juhuks tegema ei hakanud. Asutasin ennast tagasiteele ja sealt nad juba tulidki… Loomulikult ei tulnud mul meelde kordonisse helistada. Küsisin, et kas neil on rajakaamerad väljas? Mille peale nemad vastasid, et lõhna peale tulid. :) Huvitav kui kaugele geopeituri lõhna tunda on? Pärisid, et mis ma siin teen? Vastasin, et huvitav koht ja et mängin geopeitust. Dokumente küsisid ka, aga need olid mul loomulikult autos. Ütlesin, et võin isikukoodi öelda. Nemad, et pole vaja, me juba teame. :D Siis nad selgitasid veel mulle sõbralikult, et olin ühes kohas paari kolme meetriga 10meetri tsooni rikkunud. Mina, et aga tee tuli ju siitpoolt neid oranže poste. Nemad, et tee on nende jaoks. :) Ühesõnaga oli sõbralik vestlus ja mul lubati rahus auto juurde tagasi vantsida, ise nad läksid edasi minu logi kontrollima. :) Tänan põneva seikluse eest!

21 aprill 2019 leidis Kristel ja Timmu [timmu]

Eelmisel suvel sattusime Kristeliga kolme riigi aarde juurde, kus kohtuvad Poola, Leedu ja Venemaa. Seal on aarde juurde viiv tee sillutatud kõvakattega, rajatud puhkekohad, varikatused. Tõeline vaatamisväärsus. Siingi üritasime masinaga trepini pressida, viisakusest jalutasime umbes 300 meetrit. Tegime endast pildid piiriposti nr.1 najal, mida käis president ise avamas. Aare leitud, pildid tehtud, hakkasime Eesti poole tagasi liikuma, kui äkki tuli niidu peal piirivalvurite dziip vastu ja mehed soovisid näha dokumente. Nii siin samas aarde ümbruses kui ka siia toovatel teedel on märgata mitmeid metsakaameraid, mis on pideva ja jätkuva valve all ja nii nad oskasid just meie lahkumise ajaks ise kohale sõita. Eriti õnnelikud nad ei olnud, süüdistasid presidenti, et see on piiripostist teinud kuulsuse, mis omakorda toob siia igasugu rahvast, mis tegelikult häirib piirivalvurite tööd. Sel ajal kui üks mees autos meie dokumente kontrollis, küsis teine näha meie telefone, et kontrollida, et seal strateegilisi objekte ei ole jäädvustatud. Õnneks sel korral ei olnud meie telefonides strateegilisi objekte pildistatud siit ääremaalt ega ka kodusest magamistoast. Mundrimehed lasid meil edasi liikuda, ise veel torisesid, et on siis nüüd elu ilusam, kui see roheline pott nähtud. Tead, on küll. Tänud peitjale.

21 aprill 2019 leidis Timmu ja [satiire]

Me ei loe ju aardekirjeldusi enne otsimist, hea kui pärastki loeme... nii et piirivalvele helistamisest ei teadnud me midagi... nii siis läkski, et kui logitud saime ja kohustuslikud pildid tehtud ning asusime juba teele, siis sõitis piirivalve meile vastu. Pidasid meid kinni, küsisid id-kaarte näha ja kõige lõpuks kontrollisid mõlema telefonist pildid ka üle. Kuna me midagi lubamatud korda polnud saatnud, siis lasti meid õnneks minema. :D

Põnev koht. Tänud peitjatele!

9 detsember 2018 leidis Reigo ja Kairi [ftp2006]

Leitud!

21 september 2018 leidis Einar ja Helis [hash]

Tänud! :)

8 september 2018 leidis Kaupo [lepalind]

Andsin oma tulekust kordonisse teada, parkisin keelumärgi juurde ja jalutasin kohale. Leid oli kerge ja sai peadselt tagasi sõitma hakata. Oli alles pikk tee Põnni aardeni, juba sai siiber künklikest kruusateedest.

27 juuli 2018 leidis Iljar, Johan, Monika, Tiiu [jan007]

Leitud

27 juuli 2018 leidis Airi ja Tauno [aurora]

Leitud suveseiklemise käigus. Põnev koht. Tänud!

27 juuli 2018 leidis Piret, Mart [sylli]

Leitud Suveseikluse käigus. Käisime siin aastaid tagasi. Koht on nii muutunud, et ära ei tunne. Siis peeti meid kinni ja uuriti läbi. Aitäh aarde eest!

27 juuli 2018 leidis Anna & [kallo]

Ka meie saabusime siia Suveseikluse ajal ja tõttu. Meid hoiatati ette, et kuna liigume piiriäärses tsoonis, siis tasub isikut tõendav dokument taskus hoida. Kui kolme riigi ühispunktile lähenesime, oligi näha, et meid juba oodati. Kohal oli nii piirivalvur kui ka politseinikud. Eks neid oli ka varasemalt hoiatatud, et tänasel päeval muutub see punkt enneolematult populaarseks. Siiski meie isikuid tuvastada ei soovitud, ilmselt me ei näinud väga ohtlikud välja. Selle asemel otsisime üles omale vajaliku info ning logisime selle aarde. Täname!

27 juuli 2018 leidis Johan, Iljar, Monika, Tiiu [johan]

Kui suveseiklusel juba varasemast tuttavasse kohta juhatatakse, siis ei saa ju ka aaret uuesti võtmata jätta.

27 juuli 2018 leidis urban [urban]

Kiire vahepeatus selleaastasel suveseiklusel. Isiklik „challenge“ 3 aaret kolme päevaga ehk „Leia päevas hetk geopeitusele“ osutus raskeks aga sai täidetud / Tänud peitjale !

27 juuli 2018 leidis Juta ja Sven [jutsi]

Külastatud Suveseiklus 2018 ajal, kiirelt logisime ka aarde. Siiani ainukese, milleks aega "varastasime" :)

17 juuli 2018 leidis Kats ja Indrek [carina]

Valisime juba kodus selle aarde oma sellekordse Lõuna-Eesti külastuse raamesse, kuid siis ei tutvunud piisavalt põhjalikult aarde kirjeldusega. Sõites aardeni sattusime aga õnneks piisavalt vara ka kirjeldust lugema, et endast piirivalvekordonile pool tunnikest ette teatada. Kui olime teatanud nimed, automargi, mudeli ja autonumbri, siis loeti sõnad peale, et piirimärke järgiksime ning kuskil üle piiri ei astuks. Kohale jõudes meenus lugu Kohveri röövimisest ning koosmõjus kordoni noomitustega tekkis äkki kõhe tunne. Iga krõpsu peale metsas vaatasin mina küll hoolikalt ringi, et kes ja kus. Uhh! Aare ise oli lihtsasti leitav ja korras, aga logimise hetkel nägin kõrval puuotsas istuvat kaamerasilma ja jälle kiskus ihu imelikuks. Täname omamoodi seikluse eest! (PS! Enamik sellest ei kehti mu meespoole kohta, kes minu kohmetust mõnevõrra nautides iga natukese aja tagant mainis, et kuuleb Venemaa piiri tagant jäljekoerte haukumist. :D)

21 mai 2018 kommenteeris Henrik [uuspoiss]

https://www.err.ee/833262/kolmikpiiripunkt-veel-avalikuks-turismiatraktsiooniks-ei-saa

"Ega me ei saa öelda, et ei ole olnud muresid. Jah, me tunnistame, et inimestel on huvi kolmikpunkti vastu ja sinna sõidetakse, aga ega me ei saa ka pahaks panna seda, see on täitsa mõistlik, et inimesed avastavad Eestimaad," ütles PPA Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm. Tema sõnul on probleem on selles, et omapäi piiri avastajad ei anna oma plaanidest piirivalvekordonisse teada, mistõttu tuleb piirivalvel teha tühisõite piirile.

30 märts 2018 leidis Heldur [heldur]

Andsin endast kordonisse teada ja sõitsin kohale. Lõpus väike jalutuskäik ka. Põnev koht. Tänud!

30 september 2017 leidis Janar [matkymbereesti]

Tulin mina tasakesi Laisaparmu aarde poolt. Olin kilomeetreid mööda piiri "ujunud" ja natuke aega tagasi just otsustanud, et tulen ära teele, kuna kohe on piiriks oja ja asi läheb veel vesisemaks. Teele saabudes avastasin, et olin sattunud treeningute keskele. Minus lendasid pidevalt mööda ralliautod. Nende lähenedes pidin siis vahepeal võssa kargama. Õnneks lõpetasid nad tänaseks oma treeningpäeva ja sain rahulikult üksilduses edasi jalutada, kuni otsustasin, et keeran ära metsa, et oma teed natuke aardeni minekul lühendada. Enne veel, kui sihile ära keerasin, otsustasin teha väikse peatuse ja kuival teel jalgu puhata. Olin saanud mõne minuti istuda ja natuke sööki sisse ajada, kui äkki peatus minu kõrval pagi moodi sõiduk. Masinast kargasid välja kaks täis varustuses piirivalvurit ja hakkasin uurima, mis teoksil. Seletasin neile ära oma siin viibimise põhjuse ja ulatasin neile aupaklikult dokumendi. Sain meestel head nõu, et mitte metsa minna, kuna seal ujutab. Ega nad mind sinna kolme riigi kokkusaamis kohta lasta väga tahtnud, kuna väljas hakkas tasakesi hämarduma, aga leppisime kokku, et peidan koti seene lähedale metsa ja annan siis jalgadele valu. Nii saigi tehtud. Jätsin meestega hüvasti. Peale seda natuke maad jalutamist, siis kott põõsasse ja punuma. Jõudsin vähema kui tunniga piirile, tegin kiire pildistamise ja logimise ja siis tagasi. Tagasi liikudes, hakkasin mõtlema, kuida moodi nad mind küll avasid. Leidsin isegi pagi jäljed värskelt hööveldatud teel, mis näitas, et nad olid minu pärast oma teekonda muutnud. Lahenduse sain alles oma küsimusele järgmisel päeval ühe külamehega juttu puhudes, kes ütles, et puudel on siinkandis mitmes kohas silmad. Nägin isegi ära ühe silmapaari. Suured tänud peitjale.

5 august 2017 leidis kalle ja [ninnymen]

kenasti sai informeeritud ja ka aare leitud

24 juuni 2017 leidis Johan, Monika, Peeter [johan]

Peale Jaanipäeva tuttavatele Võrumaa kaunemaid paiku näidates jäi silma ka see põnev aare. Kuna eelmisel Jaanipäeval sai käidud lõunatipus, siis seekord ei saanud ju teist riigipiiri aaret külastamata jätta. Eriti kui veel tegemist on kolme riigi piiriga. Autoga pääses kenasti keelumärgini, kust jäi veel mõnisada meetrit riigipiirini. Mõned pildid, üks raadiosaatja ja paar kaamerat puude otsas ja juba tuligi lause "Näe seal on midagi veel". Logisime ära ja tulime tagurpidi tagasi. Kordonihärra tundus telefonis päris tüdinud häälega, aga siiski tänas, et teatasime minekust. Huvitaval kombel tahtis ta teada, kas oleme autos kõik mehed või on mõni naine ka. Teiste nimesid peale minu ega mingeid dokumendi numbreid vms ei tahetud.

28 mai 2017 leidis Olavi [uulaf]

See oli meie tänase päeva peaeesmärk - saagu siis teiste aaretega või ärgu saagu (plaan on niikuinii varsti siia kanti taas liikvele tulla). Missost väikestele metsateedele keerates tuli meelde, et viisakas oleks piirivalvuritele teada anda oma liikumisest piiritsoonis. Teed läksid järjest kitsamaks ja polnud sobivat kohta, kus autot pidada ja levipügalad muudkui langesid. Seega tõmbasin tee äärde, võtsin kõigi dokumendid näppu ja helistasin.
Kordoni telefonil vastanud piirivalvur tänas, et neid informeerisin. Samas jäi ta jutust mulje, et ta oli juba teadlik meie auto lähenemisest sellele. Piirivalvur küsis veel auto margi ja numbri ning mu nime. Kui ütlesin, et jätan auto muu seltskonnaga aardest umbes kilomeetri kaugusele ja lähen jala riikide kohtumispunkti üksi, ei pidanud ta teiste kodanike andmete täpsustamist vajalikuks. Andis mulle vaid soovituse, et ma tee pealt piiri poole maha ei astuks.
Jalutuskäik oli kena ja täielikus vaikuses. See vaikus tundus kuidagi imelik, sest olin täna väga palju linnulaulu kuulnud aga siin oli kõik justkui välja lülitatud. Ei tea kas tegemist on mingist elektroonilise valve spetsiifikast tuleneva eripäraga või mulle lihtsalt tundus nii. Hea et taipasin GPX faili eelnevalt telefoni laadida - kuigi levi oli aarde läheduses kohe kõigist kolmest riigist, mobiilne internet ühendust siiski ei pakkunud.
Aare oli korras, mitmes kiles ja ka logiraamat oli mitmes kiles. Küll ei hakanud mulle silma aarde kirjelduses olnud mündikogu.
Missos ja koduses mobiililevis tagasi olles, helistasin taas kordonisse ning raporteerisin oma lahkumisest piiritsoonist. Seepeale lubasime omale kohalikust poest jäätised... :)
Tänud motiveerimast jalutuskäigule kohta, kuhu olin ammu (juba enne geopeitusega tutvumist) tahtnud minna!

9 mai 2017 hooldas . [madis1989]

Saan aru, et aare on kenasti leitav ning mingit hooldusvajadust ei ole

27 aprill 2017 leidis Ove ja Külliki [orca]

See aare oli selle georeisi peaeesmärk. Informeerisime piirivalvet ja läksime kohale. Taluni meie transport välja ei vedanud või vähemasti ma ise ei riskinud- ikkagi linnasõidu auto. Aarde leidsime täiesti kohapeal olevat ja korras kah. Koht ise vaid asukoha pärast soovituslik. Tänud peitjale.

19 august 2016 ei leidnud Liina & Mai [amazzony]

Info eelnevas vajab hooldust teates.

19 august 2016 soovis hooldamist Liina & Mai [amazzony]

Umbes sadakond meetrit enne aaret takistasid teed stoppmärgid, piiramislindid ja paberid tekstiga, mis keelasid seal igasuguse liiklemise, v.a piiripostide või piiri kontrolliks. Ei hakanud läbi võsa aarde poole trügima, tundus veidi rumal tegu piiri lähedal võsas sahkerdamine. Ehk peaks keegi asjalik inimene üle kontrollima olukorra ja/või piirivalvega aarde kooskõlastama? Sellepärast panen ka hooldusteate üles, sest tundub, et olukord on viimasel ajal muutunud (lugedes logisid nii siin kui rahvusvahelisel lehel).

8 juuli 2016 leidis Kristjan [nelle]

Rattaga kohal käidud ja leitud. Piirivalvega ka kohtutud.

26 august 2015 leidis Tiia, Einar [pagarid]

Piiritulbad nähtud. Aitäh.

17 august 2015 hooldas Reido [reido]

vahetasin välja kilekoti

17 august 2015 leidis Reido, Anne, Kertu [reido]

Leitud, logitud. Vahetasime välja ka katkise kilekoti. Kordonisse helistada on hea mõte kuskil 5km enne, kuna pärast saab seda teha ainult läbi vene operaatori. Lõpus õnnestus korra autoga kinni jääda. Kohtasime ka gruppi piirivalvureid, kõik olid sõbralikud, probleeme ei tekkinud.

28 juuli 2015 soovis hooldamist Kadri [pekadrip]

Kes sinna minemas on, võtke palun kaasa üks uus kilekott või potikaante kollektsioon, et neist sobiv potile sättida. ;) Praegune kilekott on väga-väga räbal ja levitab kiletükikesi...

25 juuli 2015 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Teist korda siinmail. Aastal 2010 ei andnud me kellegile oma liikumisest teada ja keegi ka ei tundnud me vastu vähimatki huvi. Vähemalt ei näidanud nad seda kuidagi välja, kuid nüüd lugesin taas kirjeldust hoolikalt ja leidsin soovituse kordonisse helistada. Mõeldud, tehtud. Umbes 6 km enne sihtmärki haarasin telefoni ja helistasin. Tagantjärele sain vägagi selgelt aru, et see oli väga mõistlik hetk. Hiljem levi lihtsalt polnudki.
Enne mõtlesin ja panin kirja kõik selle, mida minult teada võidakse tahta. Isikukoodid, autonumbri, nimed.. Mine tea, äkki tabab täielik paanika ametivõimudega suhtlemisel ja siis ei tea oma nimegi viimaks. ;)
Väga lahke meeshääl aga tahtis teada vaid autonumbrit ja marki ja värvi ja veel täpsustust: "Et kas te oskate ka täpsemalt nimetada, mis Ford see auto on?" ;) Oskasin küll. Ütlesin, et küsigu vaid, mida nad teada tahavad, selle teada saavad. Aga rohkem infot ei tahetudki. ;)
Käisime siis ära. Maastik on nende aastatega vahepeal justkui ühest küljest võsasemaks, teisest küljest lagedamaks muutunud. Mida ma ei mäleta, on see, et kas Vene poolel oli toona juba majake olemas või mitte?
Ja ma peaaegu sööks oma mütsi ära, kui mul selline asi olemas oleks, et aastal 2010 oli potil ka kaas olemas??? Või mälu petab?

Igastahes, ära me käisime. Uut kilekotti ei taibanud kaasa võtta kahjuks. Praegune on olematu juba. Ja pudistab vaid sodi...
Lahkudes tahtsime teada anda, et oleme piirivalvurite haldusalast kadumas, kuid levi tekkis alles mingi 4 km kaugusel. Samas, küllap nad juba teadsid seda. Huvitavad kollased pesakastid on ju sealkandis. ;) Mitte piirivalvurid toonekurena posti otsas.

Kokku võttes asja- oli meeldiv kogemus vormikandjatega suhtlemisel! Soovitan! :) On sõbralikud, mõistavad nalja teha...

PS: loen nüüd taas vanu logisid ja itsitan omaette. Oleks pidanud ütlema kordonisse, et läheme rohelist potti vaatama. Kas oleks mõistetud või mõeldud, kui segaste peale? :D

25 juuli 2015 leidis Seltskond segaseid ja [aaplane]

Selle koha külastamine oli mõtteis juba enne mu Geopeituse- ajastu algust- seda enam sügelesin sinna nüüd minema. Mõeldud- tehtud. Aga kuna Stenil ja Liinal polnud dokumente kaasas, siis jätsime nad Misso pääle luusima ja tegime dessandi Kadriga kahekesi ära. Mõned kilomeetrid enne soovitatud parklasse jõudmist helistas Kadri soovituslikule numbrile, kus korrapidaja paistis lustlikus tujus olevat ja vastas, et tore, eks te siis minge- et me ei hakka teid siis rajalt maha võtma. Kinnitus saadud, vajutasime gaasi ja leidsime parkla kenasti üles. Edasine oli sisuliselt "jalutuskäik pargis"- vaid kahes kohas tundus maapind tiba niiskepoolne olevat. Igal juhul oli äge seiklus. Fotoaparaate kaasa ei võtnud, sest olime korralikult lugenud logisid ja taipasime, et see poleks just hää mõte... Igal juhul vahva koht ja tore aare. Tõsi- potikaas on küll emigreerunud- loodetavasti Schengeni piirkonna, st Läti suunas ....

22 juuli 2015 leidis Ivar [triton]

Minnes sõitsin mööda piirivalvuritest, kes ristmikul teenistusülesandeid täitsid. Umbes kilomeeter enne aaret jalastusin ja kavatsesin teha piirivalve kordonisse teavituskõne, aga võta näpust, levi pole. Levi totaalselt nullis. Arusaamatult kuulsin mina korrapidajat väga selgelt, aga mind kuuldi väga katkendlikult, mis ei võimaldanud minu jutust aru saada. Seega jäi minu kohaloleku teavituskõne tulemuseta. Aare leitud ja tagasiteel geomobiilini ootasid mind need samad piirivalvurid, kellest olin tervitades ennem mööda sõitnud. Toimus sõbralik vestlus, isikukontroll ja seejärel kergendati mu jalavaeva kuni mu geomobiilini. Tundsin piirivalvuritega vesteldes, et neil on maailma parim töö. Ei hakka kõike head siinkohal üles loetlema. Siinkohal piirivalvurite täpsustav palve, et ärge jätke enda teavitamise kõne viimasele hetkele, sest seal pole levi. Tõsi, läti mobiililevi on olemas. Aare heas seisus.

28 juuni 2015 leidis Kevin [k6]

Kui kandsin härra korrapidajale ette, et olen piiri äärest nüüd ära läinud, siis ütles et "Jah, nägin küll kuidas te alt mööda sõitsite". Väga huvitav, Luhamaa on hoopis teises kohas ju, või istub nende korrapidaja nagu kurg kusagil puu otsas just nimelt seal, kustkaudu aarde juurde suundutakse? Tänan!

25 juuni 2015 kommenteeris Lauri [shadow]

Lihtsalt infoks.

http://tartu.postimees.ee/3235413/vene-piiritulba-juures-pildistamas-kainud-said-trahvi

12 oktoober 2014 leidis Sirja ja Tanel [sirts]

Ilm oli küll nats kehvavõitu, kuid see teekond ette võetud sai. Paras mõnus jalutuskäik. Huvitav koht aarde peitmiseks :) Piiripost sai ka üle vaadatud. Tänud peitjatele.

12 oktoober 2014 leidis Tanel ja Sirja [phantom]

Olen seda juba mitmel retkel võtta plaaninud, aga alati on enne pimedaks läinud. Täna sai see kohe esimeseks võetud. Andsin endast viisakalt piirivalvuritele teada ja jätkasin oma teekonda. Auto parkisin soovitatud kohta ja jätkasin jala läbi kerge vihmasaju. Õnneks olid riided vastavad. Ega minu aparaadiga polekski kaugemale saanud. Tee peal sain kõne piirivalvelt, kus soovitati auto parkida sinna, kuhu ma selle juba parkinud olin, ja loeti sõnad peale, et me üle oja ei läheks... Sealt poleks isegi siis tahtnud üle minna kui aare seal taga oleks. Aare jäi kiirelt silma. Logisime ära, võtsime kaasa geocoini, vaatasime lähemalt piiriposti ja suundusime järgmise aarde juurde. Aitäh peitjatele.

28 september 2014 leidis Siim, Ants ja Mari [marx303]

Täna pärast orienteerumisvõistluste teist päeva Kuural meelitasin mehi kaasa piiride kohtingule. Ühe aarde päevas kannatab Ants vahel välja ja täna selline õnnelik päev oligi. Õigemini tundus talle ilmselt see paik piisavalt huvitav. Veeresime oma madalapõhjalisega geoparkla poole. Teelt helistasin kordonisse ja minult küsiti nime, autonumbrit ning kui kaua me seal olla kavatseme.
Geoparklast jalutasime mööda järjest kitsenevat rada kõigepealt aardeni, mille leidmisega õnneks probleeme polnud. Siia ei tohikski teisiti peita. Vahetasin geocoine ja uurisime piiritulpasid. Põhja poolt kipuvad need hallitama - päike ei jõua nii märjas kohas ilmselt ära kuivatada.
Kui postid olid ära vaadatud, jalutasime tagasi autoni ja sõitsime minema. Ei pannud tähele, et keegi meid põõsast luuranud oleks, samuti ei küsitud meilt dokumente; andureid märkasime küll. Aitäh! Minu jaoks oli tegu toreda retkega põnevasse kohta ja aare meeldis mulle ka!

6 august 2014 leidis Rudolf, Martin, Mikk, Joosep [rudolf]

Tükk aega mõtiskletud siin käimise üle, nüüd lõpuks sai tehtud ka. Missol kostitasime ennast veel jäätisega, Joosep tegi kõne piirivalvuritele ja oligi minek.

Auto jätsime, nagu paljud enne meid, õunapuu juurde, mille otsast vaatas vastu piirivalve andur. Pidevad sildid piiritsoonis olemisest ja teadmine, et neid andureid on veel, tekitasid paratamatult tunde, et sind jälgitakse. Kui tee otsa sai liikusime mööda rada aarde juurde, pärast mida üritasime veel paika panna koha, kus need kolm riik ikka täpselt kokku puutuvad. Tükk seletamist ja analüüsimist hiljem liikusime lõpuks tagasi.

Tagasiteel oli ühes kohas piirivalveauto meile ette pargitud, aga rääkida meiega siiski ei tahetud. Ju siis tegid lihtsalt oma tööd.

Igatahes äge koht. Naljakas mõelda, et paljud lätlased murravad siia üle jõe. Vaestel vene geopeituritel võib küll olla seevastu "nii lähedal, aga nii kaugel" tunne, kuna nendel seda luksust ei ole.

Aitäh!

6 august 2014 leidis Mikk, Joosep, Rudolf, Martin [matu07]

Veel üks aare, mis pikalt huviorbiidis olnud. Nüüd asusime tegudele. Esmalt toppisime Missol kõhud jäätist täis, et kui miski peaks valesti minema, siis energiat jätkuks. Edasi kõne Piirivalvesse, roheline tuli saadud ja ajama! Lähenemistee oli minu kui autojuhi jaoks väga lõbus: kurviline ja üsna heas korras kruusatee. Pärast iga teeäärset talu läks see aga natuke halvemaks ja ühe kahtlasema koha juures otsustasime jalgsi jätkata. Nii kui autost välja saime, leidsin ka puu otsast piirivalve anduri, nii et miski ei jää märkamatuks.

Esialgu saime kenasti kõndida teed mööda, mis on tegelikult enam-vähem läbitav ka sõiduautoga, kui jätkub julgust ja täpselt kätt. Natuke enne nulli sai see aga otsa ja siis otse aarde poole. Kui see leitud ja logitud, otsustasime ka päris kohtumispunkti üles leida. Avastasime, et päris täielikult nad kokku ei jooksegi, aga käisime ära Läti kohtumispunktis ja kaugemalt nägime ka Vene tähiseid. Kusjuures viimased aardeleidjad olidki lätlased, kes otse üle jõe forsseerisid.

Tagasitee kulges viperusteta, ainult ühe kurvi järel täitis tee piirivalvurite maastur ja paar vormikandjat olid veel jalgratastel. Vaatasime natuke tõtt ja aeti maastur ära, juttu ei tahetudki ajada. Põnev oli küll. Aitäh peitjale huvitava aarde eest!

6 august 2014 leidis Joosep, Rudolf, Martin, Mikk [jooseptrumm]

Helistasime Missos Luhamaa piirivalvekordonisse ja retk meie armsa isamaa päramisse nurka võiski alata! Masina jätsime nullpunktist ehk kilomeetri kaugusele, aardeni viis kenasti sisse sõidetud rajakene. Mõelda vaid, üle Pededze laiubki kohe suur ja hirmus Putini Venemaa! Pärast karbikese juures triumfeerimist püüdsime tuvastada ka kolmikpiiri täpse asukoha- tundus nagu loodus ei teakski, et kolm nii erinevat riiki siin otsapidi kokku puutuvad. Suur tänu peitjale, üks linnuke taas kirjas!

31 juuli 2014 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...

Täname õue kutsumast!

31 juuli 2014 leidis Piia, Peeter [blondiin]

Aardele lähenedes registreerisime end piirivalvele, seetõttu või siis muudel põhjusetel saime liikude ilma et keegi oleks meie tegemiste vastu huvi tundnud. Aardeleidmine probleeme mudiugi ei valmistanud. Jätsime aardelakasse 2 santiimi. Loomulikult imetlesime Läti, e, aga ennekõike Eesti ilu siin ja lahkusime. Tänud siia kutsumast

2 mai 2014 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]

Peale seda, kui piirivalvurid olid meid oma raamatusse reganud saime vabalt nulli poole kruiisida. Auto jäi geoparklasse, nii 240 meetri peale. Sealt edasi sõitmiseks peab ikka väga kuiv aastaaeg või isiklik võsalõikaja kaasas olema. Täitsa huvitav koht.

12 aprill 2014 leidis Aare & Carolina [caro]

See aare kujunes meie päeva naelaks. Sinna logistades me seda muidugi ei aimanud, uni tuli peale, väga tüütu tee oli. Auto jätsime vist ka talukoha juurde, igastahes läbi mudamülka me edasi ei saanud. Kilomeetrike kevadisel ajal kõndida oli hea. Aarde leidsin ma suht ruttu ning sain kuulda Karuonu juttu, kuidas neid Miki oli tagasiteel põõsas ehmatanud. Tegin piiritulpadega selfisid, vaatasime Venemaad ja asusime tagasiteele, ise arutades, ei tea, kas seda piiri siin ka valvatakse. Astusime mööda teed, kuni ühe käänaku tagant ilmus välja koer, kaks piirivalvurit pika rihma otsas järel. Näed, valvatakse piiri küll, sattusime patrulli peale. :)
Koera kiideti palju, et küll sa oled tubli ja oled oma õhtusöögi välja teeninud. Alles siis saime aru, et meid siin taga aetaksegi. :D Õnneks olid meil ettenägelikult ID-kaardid kaasas ning piirivalvurid olid ka sõbralikud, viskasid meid enda autoga lausa parkimiskoha juurde tagasi ning vaatasid, et me mudast ikka välja saame. Kahjuks pole GC lehel aardekirjelduses sõnagi, et võiks enda tuleku kuskil regada, muidu oleks vast seda ka teinud ja piirivalvuritel üks sõit jälle vähem teha. Aga siis poleks meil jällegi olnud midagi, mida lõkke ääres jutustada.

10 november 2013 leidis Eero [valap]

Piirivalvuritega sai käik kooskõlastatud. Tore aare. Tänan.

8 september 2013 leidis Reigo [reix]

CXXXIX. Tegin väikse rattasõidu kolme riigi piiri äärde. Olin siin käinud ka eelmisel aastal lihtsalt rattatreeningu eesmärgil, siis veel geopeitust ei harrastanud. Ei siis, ega ka nüüd, piirivalvurid mind ei tabanud;) Aarde juurde viis geomaantee, lätlased on siin ülemvõimu võtnud ja peavad seda juba enda aardeks (tulevad otse üle piirioja), tegutsege: praegu saab ka sõiduautoga 100 meetri peale ja ühtegi parmu ka karta ei ole, tasub minemist, pakume neile ikka konkurentsi!

11 august 2013 leidis Helen, Rita, Lauri [algaja]

Siia tahtis Rita igal sajal juhul kaasa tulla ja nii jäigi. Trügisime autoga umbes 300 meetri peale ja siis jalgsi edasi. Oleks tiba parem papu olnud oleks ka nulli sõitnud. Logimiseks ei läinud minutitki. Pärast oli muidugi vaja seda posti pildistada. Aitäh.

10 juuli 2013 leidis Sven ja Lauri [shadow]

Minu jaoks oli siin kindlasti tegu päeva kõrghetke ning ühega aaretest, mille pärast üldse nii kaugele sai tuldud. Kodust kaasavõetud geokombe vääris igati küünlaid ning "matk" geoparklast aardeni võis alata. Võsast saadud vits oli täiesti piisav sõgedate peletamiseks. Peale aardeleidu käisime kohustuskliku pilti tegemas ning seadsime sammud auto poole. Nüüd alles hakkas huvitavaks minema. Kolmanda põõsa tagant hakkas paistma hirmsuur parmuparv, mõne hetke möödudes võis aimata ka piirivalve sõidukit. Roolis olnud ametnik oli väga reibas ning tervitas juba eemalt. Siinkohal toon ära Sveni logist välja jäänud kahekõne piirivalvuriga:

Piirivalvur: Tervist!

Geopeitur: Tervist!

Tagasitee autoni kulges mugavas piirivalve bussis kus oli täpselt kolmandiku võrra vähem parmusid kui väljas. Ilmestagu seda situatsiooni lisatud pilt. Piirivalvurid olid väga viisakad. Kontrollisid dokumendid ja lahkusid. Tõenäoliselt neid hulle väga palju ei ole, kes sellesse Eestimaa kaugeimasse nurka oma jalga tõstavad ning seega ka mundrikandjate tööd segavad. Samas kui aarde külastatavus läheneks näiteks Admirali aardele, siis peaks Luhamaa kordoni sinna üle viima. (Ps. läheduses on selle jaoks ka sobiv hoone juba olemas)

Peitjale suur tänu seikluse eest!

10 juuli 2013 leidis Lauri ja Sven [234u]

Kui me oma Lõuna-Eesti geotrippi planeerisime, siis minu aaretevalikust jäi "Kolme riigi" millegipärast välja. Ilmselt pelgasin seda 1+1km jalgsimatka (allergik nagu ma olen) igasuguste lendlutikate seltsis. Lauri oli aga selle aarde kindlalt menüüsse võtnud ja kuna rool oli tema käes, siis ma väga kategooriliselt vastu ei inisenud ka. Tagantjärgi mõeldes igati mõistlik mõte. See on üks Tallinna elaniku jaoks kauge Eestimaa nurgake, kust linnulennult on Valgevenesse lühem maa kui Tallinna. Vaadake ja mõõtke kaardilt kui ei usu :)

Madalapõhjalise autoga saime kenasti soovitatud geoparklasse. Lauri ajas selga oma geotunked ja jalga kummikud. Mina üritasin hakkama saada lihtsalt pikkade pükste ja saabastega. Murdsime võsast oksad vereimejate eemalepeletamiseks ning astusime üsna sooja ilmaga (ca 23-24 kraadi) kenasti tipa-tapa aardeni. Logimised tehtud läksime ka piiriposti kallistama. Maapind oli küll niiske aga saapa jaoks täiesti paras, kui vältida astumist paarikümnesentimeetri laiustesse kraavikestesse, kus sees vesi (Eesti, Läti või Vene oma - võta sa kinni). Tagasiteel olime jõudnud astuda umbes 200m kui märkasime meile vastu tulevat rohelist EPV-numbritähtedega väikebussi. Teadagi, kes. Buss peeti meiega kohakutti jõudes kinni ning roolis istuv sõbraliku olemisega erariietes ametnikuhärra vestles mõned laused Lauriga. Mina olin teisel pool bussi ja täpselt ei tea, mis teemaks oli. Hetk hiljem pakuti meile igatahes küüti tagasi auto juurde. Võtsime pakkumise lahkelt vastu - saimegi kiiremini sealt palava käest ja putukaparvest minema. Lauri lisab oma logile ilmselt ka pildi sellest, milline parmupilv bussi ümbritses.

Bussis vesteldes saime teada (tehnilistesse üksikasjadesse meid mõistagi ei pühendatud), et neil läheb kordonis piltlikult öeldes punane lambike põlema kui keegi sinna piirinurga poole läheneb ja nad peavad välja sõitma asja kontrollima. Ja sellega seoses on piirivalvel geopeituritele palve (mitte käsk või korraldus): Kolme riigi aarde külastamise kavatsusest anda teada Luhamaa kordonisse korrapidaja telefonile 7861850. Ma eeldan, et helistama ei pea päev või kaks ette vaid näiteks pool tundi varem. Ilmselt soovitakse teada auto reg. nr. ja võibolla ka isikute nimesid-isikukoode - aga võibolla ka mitte. Veelkord rõhutan, et me ei pea mitte luba küsima sinna minekuks vaid piirivalve sooviks saada informeeritud, kes nende "töötsooni" tulevad.

Auto juures ootas ees vormis piirivalvepreili kes meile ka dokumendikontrolli sooritas. Kuna me kuigi tagaotsitavad ei olnud, siis lubati meil rahulikult omi asju edasi toimetada. Siinkohal tervitaks mõlemat piirivalveametnikku kui nad seda siin kunagi lugema juhtuvad.

28 juuni 2013 leidis Hannes, Kaur ja Mammu [kaurp]

Leitud

28 juuni 2013 leidis Hannes, Kaur ja Mammu [hpalang1]

Siinkandis käib oluliselt rohkem rahvast, kui lehelt välja paistab - ka eelmise päeva logi oli raamatus olemas. Aga kant oh kant - alles oli telekas ju dokumentaal Kivioru kadunud poest ... Igatahes ühel hetkel kuskil Kivioru kandis seisis põõsa taga massin roheliste mehikestega, kes meid mööda vuramas nähes kõigepealt üllatunud nägu tegid, siis aga oma tranduletile hääled sisse lõid, värvimuusika mängima panid ja meile järgi kimasid. Ega nad muud tahtnudki kui teada, et kuhu, miks, kui kauaks, ja kas me ikka teame, kuhu me kipume, ja lugesid sõnad peale, et me jumala pärast jõkke ei kargaks. Nii et kuldkala, ootama pead. Aga Mammuke ehmatas ära, hakkas kohe koju kippuma. Tegin siis Eesti piirivalvele PRi, rääkisin, kuidas nad meid kaitsevad jne. Ja kui tagasi tulime ja neile teatasime, et nüüd kõik korras, meie elus ja piir ka puha rikkumata, arvas Mamm, et tegelikult on piirikad ka inimesed ja neil on vist ka lapsed ja nad lähevad ka õhtul koju :)

Auto jätsime ka sinna talukohta, aga tagantjärele tarkuses oleks võinud piirikate jälgi mööda ka 300 m peale sõita - nii kuiv ja kõva on praegu seal. Pott va sinder oli nii avalik, et esimese hetkega ei näinudki, tahtis tiba sihtimist ja vahtimist. Väga hea, et jälle sinna saadeti - aitüma!

27 juuni 2013 leidis Imps ja Siiri [2uba]

Motikatega päris õunaaiani välja ei õnnestunud sõita, eelnevalt oli vihma sadanud ja porised jäljed päris libedad, mul õnnestuski tagasiteel oma motikas ühte libedamasse jälge külili kukutada :), aga kuna maa oli nii pehme, siis motikale vigastusi ei tekkinud, kui välja arvata ülearused rohututid seal, kus nende õige koht ei ole. Eriti vihased sääsed-parmud toidetud, piirivalvuritega tutvutud ja päris esimene aare leitud, tore oli, aitäh peitjale!

26 aprill 2013 leidis Maku [maku]

Siin lõi ikka skoorija täiega välja. Kahjuks oli siin veel talv ja madalapõhjalisega aardele lähedale sõita oli võimatu. Jätsin auto linnulennult 4.5km peale, mööda teed tuli minna pea 5km. Aga mis see 10km ikka geopeiturile on. Tossud jalga, kummikud kätte ja gps kaela. Sinna minnes enamus teed jooksin ja uisutasin lumel. Lõpus panin kummikud jalga ja jalutasin aardeni. Aarde leidsin kiiresti kuid pildil olev piiripost oli keset vett. Tagasi tulles andis jooks tunda ja jalutasin pea terve tee aga väga mõnus tunne oli, et selle aarde ette võtsin.

1 september 2012 leidis Andres [elektrik]

Leitud. Hea lai rada viis aardeni.

19 august 2012 leidis Kaido [kaits747]
Auto jäi geoparklasse, pere sääsevarju ja mina koos dokumentidega seadsin sammud aarde poole. Ühelpool venemaa, ees lätimaa ja jalad kodumaal. Aardeni viis lai atv rada. Ametnikud olid märke käinud vaatamas. Mina jätsin märgid puutumata ja vaatasin kus aare on. Leidsin. Oli teine seal kus kirjelduse järgi pidi olema. Kuiv ja korras. Nänni ei vahetanud. Aitähh!

21 juuli 2012 leidis Merike ja [alex]
Kahjuks ma eelmine aasta ei külastanud seda aaret kaherattalisega(oleks päris ligi saanud)ning seekord tuli suhteliselt niiske matk ette võtta.Loodetud kohtumine mundris härradega jäi küll ära aga aare oli suurepärases olekus ja geomaantee lubas ka ilma gepsuta otsida.Tänud peitjale!

21 juuli 2012 leidis Alex ja [mooritz]
Varustanud end kummikute ja dokustaatidega suundusime kolme riigi kohtumispunkti. Teel punasid vaarikad, maasikad ja lilled sirutasid oma päid lootuses päikest kohata. Aga minnes päikest polnud, tibas peenikest vihmakest, mis tegi minu valiku kalamehesäärikute kasuks täitsa õigustatuks- jalad jäid kenasti kuivaks :). Poti leidsime minnes mööda georada, gpsi siin vaja polnudki.Poti läheduses kasvas ilus priske kärbseseen. Tagasiteel hakkas paistama ka päike :D. Triin oli meid oodates vaarikaid nosinud kuid mõned olid ka minule jäänud, hää magus suutäis. Ja keegi meid kontrollida ei tahnudki ;).

3 juuli 2012 leidis Hanno ja Triin [trine]
Trügisime talukohast läbi heina veidi edasi ja muidugi kohtusime ka ATV-l vastu tulnud piirivalvuritega, kellest üks pisut pahaselt mainis, et see ämber "ei ole meie jaoks kõige paremas kohas". Üldiselt suhtuti hulludesse siiski üsna sõbralikult ja dokumente näidata polnudki vaja. Eks me lubasime ka mitte piiri rikkuda. Hull parv lendavaid elukaid ümbritses meid kogu aeg, eriti selle vestluse ajal (on neil seal ikka tore töö...). Pole midagi imestada, tegu on ju Parmu looduskaitsealaga, eks aarde ülesanne ole kaitstavate tihedam toitmine.. Aarde leidmine oli vaid kohaleminemise vaev, nagu kombeks öelda, ja sinna muidu juba naljalt ei satuks, tänud!

30 juuni 2012 leidis Hdhunt [kurisookaru]
Ja tarkus istus kõrgemal kui esijalgu arvasime. Aare korras.

30 juuni 2012 leidis kurisookaru , ahti [hdhunt]
Kuna sääl puudus telefonil levi , siis tuli aare omaenese tarkusest üles leida .

23 juuni 2012 ei leidnud Marko, Kristi ja Heinar [bigmarx]
Vihmane ilm, tatine tee ja maanteetsiklid ei sobi kokku. Hakkasime optimistlikult aarde poole sõitma, aga peale seda kui teist korda tsikkel meid seljast tahtis maha visata ning aardeni veel 10km oli jäänud, otsustasime oma tervisele mõeldes edasi mitte minna. Ehk satume kunagi veel siiakanti parema ilma või teistsuguse liikuriga...

17 juuni 2012 leidis Maris, Margus ja Airi [airce]
No oli see vast teekond. Kummaline oli mõelda, et jalutad ühel pool Venemaa ja teisel pool Läti aga ise ikka Eestis saades telefonioperaatorilt 2 sõnumit tervitustega "Tere tulemas Lätti" ja "Tere tulemast Venemaale" :D Otsimisega vaeva nägema ei pidanud. Kui logi kirjas tegime veel paar kohustuslikku pilti ja asusime tagasiteele. Autol oli valve peal ehk Piirivalve kutid tulid uurima, mis me siin teeme, kus me käisime, kuhu läheme ja ega üle piiri ei käinud ja tahtsid meie dokumente näha. Meie muidugi lahkelt rääkisime kõik ausalt ära - varjata pole ju midagi ja tundus, et meie jutt tundus tõene ja pikemalt aru andma ei pidanud minema. Kui nad lahkusid pidime sööma hakkama, mis mul tegemata jäi, kuna mul helises telefon ja kuna ma vastu võtta ei jõudnud, siis helistasin tagasi ja paha aimamata venis kõne üle poole tunni ja nagu Margus pärast arvas, et tegin endale nüüd välisriigi kõne, siis tõesti nii see ka oli. Kulukas aare oli see mulle :P
Tänan aarde eest !

17 juuni 2012 leidis Margus ja Airi, Maris [max]
See aare oli ka kindlalt reisiplaanis, kui autonina Põlva-Võrumaa poole keerasime. Auto jätsime ca 300m enne kirjelduses soovitatud parklat, sest hetkel tundus see palju sobivama parkimiskohana ja edasi näis tee juba jalgsi minekut soovitavat. Lasime aga vilet ja sammusime rõõmsalt meid ootava täpi poole. Ilm oli nüüd jälle ilus, paduvihm oli tänaseks unustatud ning päike paistis kuumalt. Teekond aardeni kulges rahulikult ja viperusteta. Ainult piiripostini me päris ei küündinud, vesi ja muu märg ollus jäi ette. Nõnda siis vaatasime postid eemalt üle. Aga tagasi autoni jõudes oli meil vastas kahemeheline piirivalveekipaaz ja siis vaadati ning kuulati meid üle. Ametniku korralikkuse ja põhjalikkusega. Tundus, et nad on rohelisest potist teadlikud, kuid neil on veidi raske mõista meiesuguseid, kes seda potti tegelikult külastamas käivad. Selline muige moodi asi virvendas piirivalvuri suunurgas, kui me geopeitust ja aaret mainisime.

16 juuni 2012 leidis Toomas [toomastiisler]

Vene ja läti sääsed, parmud ja muud elukad tahtsid meid elusalt ära süüa :P.

16 juuni 2012 leidis Hülgepoeg ja [myrakas]
Ütleme, et auto jäi terveks ja kolme riigi sääsed söönuks!

16 mai 2012 leidis Alvin [akask]
Leitud! Normaalne aare normaalses peidukas! EVEJ

16 mai 2012 leidis Tarmo [kuulikindel]
Koht kuhu muidu poleks sattunud, väga meeldis :) Tänud tegijatele.

5 mai 2012 leidis Joonas [joonas444]
1903.

21 aprill 2012 leidis Henrik ja Hannes [hannesvee]
Tõepoolest, väike matk oli seda väärt. Täname peitjaid!

21 aprill 2012 leidis Hannes ja Henrik [uuspoiss]
Üks uusi lemmikuid! Ilus koht, omamoodi tühjus. Aitäh kutsumast. EVEJ.
Hetkel pääseb tavalisemat sorti geomobiiliga tänu metsaveokite heale tööle umbes 3 km kaugusele, aga see on ilusa ilmaga väärt jalutuskäik. Kummikud on lõpupoole abiks. Nagu juba tavaks saanud, õnnestus kohtuda ja pikemalt vestelda ka oma tööd tõsiselt võtvate piiriametnikega. Seekord idioodiks ei liigitatud, aga taustakontroll tehti põhjalik.

27 august 2011 leidis Laimiina [370] [nipnip]
Interesting place! It is hard to get cache fro LV side :D Thank you :) FITW John Down and Giiris

27 august 2011 leidis John Down [1,010] [nipnip]
We arrived from Latvia! So, we had to cross the river :) For river crossing there we had a special costime - gum boots and pants :D Actualy river is quite deep! TFTC FITW: Laimiina; Giiris NT

23 august 2011 leidis Raili, Tiiu Mart [lelo]
Kalamehed meist keegi ei ole ja seepärast oli meie soov aaret leida ainult emakeelne. Täide läks ta ikkagi. Täname sellesse maanurka meelitamast.

23 august 2011 leidis Raivo [raivo]
Kolmel päeval Võrumaal kaheksateistkümnes aare. Siin tahtsin ma kindlasti ära käia. Jõudsin soovitatud parklasse kui hakkas paduvihma sadama. Tore, see veel puudus! Riietusin kummikutesse ja veekindlasse ülikonda ja teele. Aare on meeldivalt lihtsalt leitav. Tänud peitjatele! Aardest eemaldasin sigareti ja tikud, jätsin märgi. Tagasiteel lakkas ka vihmasadu.

15 juuli 2011 leidis Liina ja Karel [debora]
Võtsime ka meie selle teekonna ette. Ei tea kas sääsed olid kohalikud või illegaalid, kuid jube õelad olid. Aardeleid tuli kiirelt ning konteiner oli mõnusalt sobilik. Piiritulbani päris ei jõudnud, umbes 2 meetrit jäi veel minna, kuid rohi oli liialt kõrge ning sealne jalgealune liialt märg. Kokkuvõtvalt oli väga vahva rännak :)

11 juuli 2011 leidis L@SSIE [lassie]
Kolme riigini sai läbitud pikk pikk pikk pikk jalgrattatee mööda kahtlase väärtusega metsavaheteed, ise teadmata, kuhu see üldse välja viib. Õigesse kohta viis. Kaks viimast kilti sai käidud mööda mingi moodsa neljarattalise jälgedes. Piirivalvurid arvasin mina. Õige, arvasid piirivalvurid. Poolel teel nägin venemaa poolt tulevat laia sisse tallatud rada. Piiririkkujad mõtlesin. Jobu, mõtlesid metssead. Hoolimata vähesest külastatavusest on aare korras ja veel, võtsin TB ka kaasa.

28 august 2010 kommenteeris Reino [errvee]
"Kuid – ohoo! – keegi on siin mööda metsateed hiljuti käinud: rada on värskelt sisse tallatud"
(Meie teame ju, kes ja miks seal käivad ;) )
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=392135&q=inimt%c3%bchi

20 august 2010 leidis Ave ja Marko [oiorokko]
Täna sai juba üks kord Saatses venemaal käidud, mis see teinegi kord siis ära ei ole. Seekord küll jalg üle piiri ei astunud, aga tuleb välja, et Ave telefon siiski piiri rikkus, sest autosse tagasi jõudes oli tal tervelt kaks sõnumit (Tere tulemast Venemaale ja Tere tulemast Lätti). Teekond aardeni oli üllatavalt lihtne. Jälgede järgi tundus, et seal on keegi just üsna hiljuti käinud. Aarde leidsime üsna hämarast õhtust ja taskulambi puudumisest vaatamata probleemideta. Ühe päevaga siis kahes Eesti otsas käidud. Väga lahe koht.

1 august 2010 leidis Lisete, Sten-Erik, Liia, Sven, Peep, Kadri [parrot]
Leitud pekadripi koosseisus.

1 august 2010 leidis Kadri, Peep, Liia, Lisete, Sten-Erik ja [geokrahv]
Suurepärases seisukorras kruusatee viis parklani. Viimane lõpp oli ainult natuke kahtlases seisus. Ja seda ka ainult minu arvates. Auto arvas teisiti.
Jalutuskäik aardeni jättis kustumatu mulje kuna kuskil oli koguaeg välismaa ja võimatu oli teada, kas keegi kuskilt jälgib meid või mitte.
Aardepaigas hakkasin mina enda oletatavat nulli uurima, kui Kadri natuke kaugemal seisma jäi ja pilgust võis nii mõndagi välja lugeda. Küsisin igaksjuhuks üle ja vastus lubas tõepoolest leidjate rivi moodustama hakata.
Tänud peitjale sinna paika juhatamast! Aare heas korras.

1 august 2010 leidis Lisete, Sten-Erik, Liia, Sven, Peep, Kadri [pekadrip]
Kolme riigi aare oli meie selle päeva kavas kõige kaugemal asuv punkt, milleni viiv tee oli üllatavalt heas korras. Sihiks parkla koordinaadid, tuli ühel momendil tõdeda, et teele olid tekkinud täiesti arvestatavad augud, mis olid täitunud vihmaveega. Mõningate kõhkluste järel, sest ega tagasi tagurdada ka poleks mõnus ja ümber pöörata ruumi polnud, sõitis Sven ikka edasi. Kõik läks õnneks ja saimegi asuda jalgsi teele aarde suunas. Huvitav on sellistes kohtades kollata, sest vanemad ;) inimesed ju mäletavad veel aegu, mil sellistel piirialadel ei olnud mitte soovitav olla. Praegugi oli selline tunne, et tuleb kellegile aru anda, et kes Sa oled ja miks Sa siin oled. Kuid mitte kellegile polnud kaasavõetud dokumente näidata... piirivalvet kohtasime hoopis Missos patrullimas. Meie vastu neil huvi puudus... Aare oligi seal nagu lubatud, just sellisel kujul nagu lubatud, piiripostidki seal, kus nad olema peavad (vist?). Jäädvustasime oma käigu piirile kirjega logiraamatusse ja väikese fotosessiooniga piiripostide nr 47 ja 46 juures. Venemaale ei läinud, oma arust Lätis ka ei käinud, kuid EMT õnnitles sõnumiga Lätti saabumise puhul ;) No ei tea... Tagasiteel nägime üle heinamaa liuglemas kahte sookurge, nende kurblik kluugutamine oli kuidagi müstiline. Ilus vihmajärgne õhtupoolik oli.
Aare korras. Aitäh peitjatele meid sinna suunamast!

1 august 2010 leidis Lisete, Sten-Erik, Liia, Sven, Kadri ja Peep [tete]
Leidsin koos teistega.

20 juuli 2010 leidis Hanno [hanno5000]
Auto jäi umbes 250 meetri peale, keegi oli suutnud sinna isegi miski ringtee sarnase asja tekitada ja edasi läks ainult jalgrada, peaaegu... :) Need piiriäärsed aarded on minu meelest kuidagi teistsuguse ja põnevama maiguga, polnud erand ka see. Andekalt peidetud, tänud! EVEJ.

27 juuni 2010 leidis Imre ja Airi [triick]
Autoga sõitsime vana talukohani välja ja sealt edasi kilomeetri jagu kõndisime jala. Suurema autoga jõuaks aardest muretult ka umbes kolmesaja meetri kaugusele. Kuid linnaautole oleks see nähtavasti üle jõu käinud. Putukaid leidus piirkonnas rohkelt. Sääsed oleksid meid nähtavasti minutiga verest tühjaks imenud ja parmud korraga terve käe otsast hammustanud. Meie õnneks oli ilm mõnusalt jahe ja saime putukate eest riiete alla varju pugeda. Aardeni viis mugav sisse sõidetud ja tallatud rada. Teekond aardeni osutus kardetust oluliselt lihtsamaks. Aardegi leidsime kiirelt. Selline peitmisviis ise juba väärib kiitust. Sel viisil püsib ümbrus ka pärast lahkumist kenasti korras. Aardesse jätsime pesulõksu. Aitäh laheda ja linnainimese jaokski mugava rännaku eest.

6 veebruar 2010 leidis Mare, Martti, Erika, Eero, Laura, Külli,Zoe,Janek [gepsur]
Otsustasime sünnipäeva tähistamist alustada metsas liikumisega ja ühtlasi vajas üks TB aardelaekasse toimetamist. Selle talve lumekogusest tingituna olime sunnitud auto jätma ligikaudu 5 km kaugusele aardest, sest tee Parmu talukohani ei olnud lahti lükatud. Jalgsi rännak kujunes tänu piirivalvrite poolt sissesõidetud auto- ja lumesaani jäljele oodatust kergemaks. Parmu talukohast, kuhu suvel pääseb autoga viis edasi ainult lumekelgu jälg kuni Klaasivabrigunurme (info maaameti kaardilt) lõpuni, edasi kahlasime umbes 300 m lumes kuni aardeni. Jalgsi rännaku pikkuseks kujunes 9,4 km. Tehtud. EV. J:Jääaja orava.

10 jaanuar 2010 leidis BrokRogain team [hidalgo]
Selle aarde leidmine lõpetas meie 440 km pikkuse jalgsimatka Risti Läbi Eestimaa. Väga vahva rännak ja matkaseltskond oli.
http://www.brokrogain.pri.ee

20 oktoober 2009 leidis Maarja, Tõnu ja Hannes [jussike]
Leitud tööülesannete täitmise lisaboonusena. NB! kohalik piirivalvur kasutas selle paikkonna orientiirina fraasi: "see koht, kus roheline pott on kuuse otsas". EVEJ

26 september 2009 leidis Triin [linnapreili]
Leitud. Aarde enda leidmisest on meeldejäävam aga „after-seiklus“. Nimelt paar km enne Missot tuli ekraanile veateade madalast rehvirõhust, ja seejärel katkise rehvi teade koos veripunase STOP käsuga. Kiire olukorra hindamine ja otsus, et ikkagi Luhamaa maanteele välja sõita, kus on reaalsem abi saada kui kuskil pärapõrgus (olgem ausad). Missosse välja jõudsin vist päris viimasel hetkel. Ja murelikuks tegi kui nägin 5-aasta vanuse auto tagavararatast ja tungrauda (ja kõiki teisi jubinaid) tehase pakendis koos sildikestega ja juhenditega. Ehk antud autol on vahetatud rehve ainult teeninduses ja enda viimane kogemus rehvivahetamisel oli aastal eeee..... 2001. Telefon kätte ja kõned – vastused olid tüüpiliselt kas – olen juba "võtnud" või lihtsalt ei vasta. Lähim autoteenindus asus 35km kaugusel (Võrus) ja ega keegi siis laupäeval telefoni vastu võta. Siis kasutasin soovitust autoabi poole pöörduda. Ütleks, et masu autoabi teenuse hindasid veel kärpinud ei ole (minu hinnangul) ja telefonis loetud numbrid – väljasõit ja km tasu kokku ca. 1000kr, plus iga 15min 300kr ehk minimaalselt ca. 1500kr. Hoolimata häda suurusest tundus number too much ja otsustasin ise tegelema hakata ja kui väga häda siis .... Tulemuseks – kaks tundi peale autoga maantee äärde jõudmist oli rehv vahetatud kuna juhuslikult inimtühjas asulas siiski leidus abivalmis naisterahvas, kel oli jõudu rohkem kui minul. Kokkuvõtlikult – peast käis läbi mõtteid stiilis, miks kodus ei heegelda vaid kuhugile pärapõrgusse vabatahtlikult tulen kuni selleni, et kas tõesti – kui juhtuma peab siis see juhtub see kõige ebasobivamas kohas. Olen veel hullemaid külavaheteid sõitnud ja siiani rehvid korras. Ja hea meel oli sõites kodupoole saada vastamata kõnedele siiski reageeringuid, et siiski oldanuks valmis Tartust startima rehvi vahetama

27 august 2009 leidis Lembit [polekala]
Auto jätsin aardest umbes kilomeetri kaugusele ja jätkasin jalgsi. Aardeni viis tee. Alati, kui Venemaa piirile lähedale juhtun, tulevad silmeette teatud sündmused ja peas tekivad mõtted, mis mõnevõrra ärevust tekitavad. Väga äge koht ja timm, et rada ilusti aardeligidale viib. Tagasi tulles nägin ka piirivalvureid, kellega veidi juttu puhusime. Tänud! EVEJ.

19 august 2009 leidis Ermo [pioneer]
Ülikõva ja superlahe koht kuhu ilma GP-ta poleks kindlasti sattunud! Aare korras. EVEJ.

16 august 2009 leidis Maive, Reilika & Paavo [speedy]
TTF :-p Madalakõhulise raudruuna sidusime blondi naisterahva muretul, kuid aeg-ajalt kilkaval juhtimisel esma- ja teiste leidjate pildilt tuttavasse parklasse. Tundub, et selle aarde juures ongi kombeks universaalautosse peidetud paari neiuga käia, kellest vähemalt üks on blond ;-) Kuuma ilmaga kõmpisime lõdva randme ja hüppeliigesega lõpuni ning uudistasime-pildistasime-piilusime ja pidasime plaani siia ilmatuma suur kõrts rajada, kus kõik kolm rahvast sõbralikult kokku saavad, ent idanaabrid meite poolele ega vastupidi minna/tulla ei või. Jalgu märjaks ei saanudki, aga kui gepsus ja veebis olevaid kaarte ning kohapealset eesti piiripunkti uskuda, kuhu "40" peale kirjutatud oli, siis päris kolme riigi nullpunkti me ka ei tunginud - ilmselt jäime just selle numbri meetrite jagu põhjapoole. Küllap nii oligi igaks juhuks parem. Aardeleid tuli pärast punkti külastust nagu muuseas - ilus ja igati riigipiirilik lahendus. Tagasiteel andsime korra põhjuse (vt pilti) endine lumivalge auto Osulas kodusele värvitaastamisele saata :-)
Väga kõva koht tõepoolest! Suured tänud ja aitähid peitjatele siia kutsumast! Väga lõbusalt veedetud paar tundi olid. Ja nii lähedal Venemaa piirile polegi ammu olnud. Aare superkorras. EV. J: vist Simpeli SIM ja vist veel midagi.

9 august 2009 leidis Miki, Blond ja L. [miki]
Aardest 1,2km kaugusel geoparklasse jõudes ja Karuonu geomobiili nähes oli selge, et meist on ette jõutud. 60m nullist nägime läbi põõsaste, et esmaleidjad hakkavad lahkuma. Varjusime ja hirmutasime niisama. Niisugune napikas sellises kohas oli üllatus - kümmekond minutit enne meid nina alt FTF näpata :). Tore teolt tabamine igaljuhul. Käisime ka piiriposte katsumas ja sättisime oma sammud tagasi. Tänud peitjale.. nii kaugesse ja kõrvalisse kohta juhatamise eest.

9 august 2009 leidis karuonu tiim oma parimas koosseisus [karuonu]
Otsustasime ilusat ilma ära kasutades tabada mitut kärbest: shopata Hauka laadal, külastada heade tuttavate suvekodu Misso lähedal ja otsida üles uus aare. Kõik laabus sujuvalt. Parkisime auto soovitatud geoparklasse ja liikusime paralleelselt Vene piiriga nulli suunas. Aare paljastus "leidjate rivi" meetodil mõne minutiga. Sellele järgnes pildistamine kolme riigi piiril. Esimesed sammud tagasiteel katkestas ootamatult korraldus: "Stoi! Streljat budu!" Süda käis korra saapasääres ära, siis selgus tõde - Miki koos kahe kauni amatsooniga olid meid kirbule võtnud:) Teolt tabamine sellises pärapõrgus oli vägagi ootamatu. Tänud peitjale vahvasse kohta juhatamise eest! V: taskulambi; J: pingviini.

4 august 2009 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".