Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
C. R. Linnutaja, kodanikunimega Carl Robert Jakobson, (26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog.
Aarde otsimisel MIDAGI LAMMUTADA EI TOHI! Aare on maskeerimata ja selle asukoht on tuvastatav visuaalselt, kui õiges kohas vaadata.
Tutvu ka Jakobsoni kodutaluga, mille ta ostis 1874. aastal ja kus veetis oma vanaduspäevad.
Vihje: pole
Lingid: http://www.kurgja.ee/
Aarde sildid:
oandu-ikla (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1VMAA
Logiteadete statistika:
203 (92,3%)
17
10
4
2
0
0
Kokku: 236
See Linnutaja aare on siis üks kahest mu tütre ja tema tol ajal 2,5-se tütre peidetud aardest. Kui hooldusvajadus üles tuli, proovisin oma käike küll niimoodi sättida, et saaksin teda taastama tulla, kuna toona olin lausa peitmisegi juures ja paar aastat tagasi siin ka mitteleidmas käinud. Minu mitteleidmise järgselt aga aaret muudkui leiti, kuigi aare oma algses kohas polnud, siis lükkus see esialgses kohas taastamine edasi, kuni ta täiesti leidmatuks jäi ja nüüd jõudis Inge juba selle töö ise ära teha. Tänud talle. Panin vaid mõned vidinad karpi juurde ja edaspidi püüan tal ikka ise silma peal hoida. Kristile muidugi tänud, et mind aastate eest geopeitusega tutvustas, sealtmaalt jäigi tiksuma, et niisugune asi olemas ja ehk kunagi, kui aega hakkab olema, siis... Nüüd ongi see aeg käes ja mina lustin ikka täiega
Varemleidnute juhendamisel taastasin aarde. Panin uue karbi, logiraamatu ja linnu. Tänan peitmast.
Varemleidnute juhendamisel taastasin aarde. Panin uue karbi, logiraamatu ja linnu.
Vaadates neid mitteleide oli vaim pikaks otsinguks valmis aga tegelikkus oli see,et leid tuli suht kohe.Aitäh!
Alles esimest korda objektil. Vaatame mis teisel korral juhtub.
Ma arvan et see oli neljas kord siin aarde juures mul olla... Täna koos Helgega sai lõpuks leitud ka (aga napilt poleks ka täna nii läinud :D). Märkimisväärselt osav on see topsik igatahes oma peitujäämisoskusega, aitäh peitjatele korduvalt Linnutaja juurde toomast :).
Alguses otsisime ikka raskemast kohast aga hiljutine logi geocachingus vähendas otsingupiirkonda ja siis tuli leid juba ruttu. Logiraamat peaaegu täis !
Siin on huvitav juhtum sellest, kuidas aare oma elu ilma peitja sekkumata edasi elab. Ta on küll muutunud väikesest mikroks (eks inimenegi kuivab aastatega kokku - võib-olla), vahetab mingil määral asukohta (eks tuleb jah ette kolimisi, vahel vaid kõrvalkorterisse, sest see sobivam), aga ikkagi eksisteerib. Käisin täna kohapeal ja mitte ei leidnud mittekuimidagi. Ometi mäletasin, et aastaid tagasi muguna jõlkusin kaasas, kui see aare peideti, seega pidi ju koht ometi õige olema. Õhtul koju jõudes helistasin peitjale ja tuli välja, et ma mäletasin kohta õieti, aga kuna tema pole oma aarde elusse juba aastaid sekkunud, siis on aare mingi nipiga iseseisvalt hakkama saanud. Suured tänud nii minu kui ka tema poolt aarde elus hoidjatele. Praegu küll tehakse kohapeal sillale parandustöid, võib-olla polnudki mul midagi hetkel leida, aga võib olla olin lihtsalt pime selle väheke muundunud aarde leidmiseks, kuna ei saanud ju otsida mujalt kui sealt kuhu ta omal ajal peideti, kuigi vaatasin ikka laiemalt ka.
Näha polnud ka minu pikkuse juures midagi. Aga kobasin kobamisi õigest kohast kiirelt. 2kalamugu sillal ei saanud midagi aru.
Siin oleme varasemalt mõned korrad käinud ja ka siinset silda ületanud. Kiusatus oli nüüdki, aga hoiatavate siltide tõttu sinna turnima siiski ei läinud. Nulli kompasime aga korralikult läbi, sest mitte ei näinud algul karbikest. Peale põhjalikumat logide lugemist hakkasime siiski kindlamas suunas vaatama ja lõpuks ta ennast ka näitas. Tänud!
Olime siin täpselt aasta tagasi üritanud aaret otsida, aga üks fotograaf oli oma statiivi jõe äärde pannud nii, et polnud lootustki varjatult tegutseda. Täna oli õnneks parkla tühi ja saime segamatult nullis ringi vaadata. Koheselt hakkas otsitav silma ja tundub, et karbike vist seal rändava iseloomuga.
R leidis kobades ja tänu oma pikale kasvule. Mina poleks ulatunud. Imetlesin seni sillalt vaadet. Aitäh!
Paik on tuttav, mitmeid kordi külastatud. Seekord eesmärk otsimine... Päris tükk aega sai otsitud, ja ei leidnud. Mugusid ka liikus ringi, oli jooksupäev, lisaks kalastajad - või siis nendeks maskeerunud geopeiturid :) Lugesin logisid ja avastasin, et tütrel see aare leitud ja saime suuna osas vihje, kuid kahjuks või siis õnneks ta ei mäletanud enam täpsemalt, kus see aare asus. Otsisime edasi ja lõpuks mu pikem kaaslane võttis karbikese peidukohast välja. Osutus üsna minikarbikeseks. Midagi lõhkuda-lammutada pole tõesti vaja, piisab lihtsalt kompamisest, aga mina ainult vaatlemisega seda tuvastada ei suudaks. Mõni kullisilm õige rakursi alt ehk suudaks. Nii et kuidas keegi, aga aare leitav ja koht suurust arvestades loogiline. Aitäh peitjale!
Puhkuse esimese geotuuri 3. aare. See koht siin tundus juba natuke tsiviliseeritum, seega tegime pikema jalasirutuspeatuse. Esiteks otsisime aarde üles, mis andis end kiirelt kätte. Seejärel jalutasime veidi veel ringi ning käisime rohtu nosivaid lambaid uudistamas. Kena koht, aitäh kutsumast!
3/19. Kunagi väga ammu kooliga seoses olen siin vist käinud või siis ka mitte. Igatahes aarde leidmine ja kättesaamine tuli tänu sellele, et ma veidi pikem olend olen. Lühematel võib tekkida natuke raskusi. Väga ilus koht ka muidu. Vaatasime lambaid ka mõnda aega. Muuseum oli kinni, seetõttu kogu ümbrus oli meile sobivalt inimtühi-
Täitsa tore sild, paar kalameest olid sillal aga õnneks nad väga ei seganud aarde otsimist ja sai nime kirja, tänud :)
Mädara juurde oli longates veidi pikk tee, vaatasin kaarti ja tundus, et Linnutajaga saab veidi rohkem drive-in'i teha. Saigi! Silmadega otsides targemaks ei saanud, küll aga kaameraga. Veidi otsimist ja aare oligi käes. Päike oli loojumas ning väike sõit veel ees. Aitäh! (799) PS. Pigem mikro tõesti.
Väike soojendusaare enne Saarijärve matkarada. Tundub mugudele meeldivat, tuli oodata rahulikumat hetke. Tänud.
Esmalt meenus mulle see, kuidas klassiga siin ekskursioonil käisime ja kuidas mõnel vennal müts vette kukkus. Seejärel asusin aaret otsima. Otsisin väikest suurust, aga tegelikult on aeg selle mikroks kahandanud. Kaupo suutis selle välja võluda.
Kuna kultuuriprogramm sai eelmise mitteleiu käigus sooritatud, siis seekord keskendusin ainult aardele. Ega tegelikult ei olnudki midagi keerulist, ei tea, kuidas ta möödunud kord kahe silma vahele jäi. Tänud aarde eest!
Ikka andis otsida. Aarde suurus oli hoopis mikro ja silmadega sai tuvastada vaid väga kindlast kohast vaadates. Tänud!
Kobisime autost välja ning esimene mõte oli, et oi, kui ilus koht. Tahaks teine kord kohe pikemalt siin ringi uidata. Suundusime Simonega objektile kuni Kristjan ja Airi kaugemal vaatepositisoonil olid. Sai vaadatud igast küljest ja urkast, aga lõpuks võttis Kristjan aarde välja täpselt koordinaatidelt,aga kohast, kuhu me ei taibanud vaadata. Ilus koht, aitäh siia toomast!
Kuna täpp sobis kenasti tee peale, siis tehti mulle ja Loonale siin kiire peatus. Algatuseks kobisime autost kahekesi välja ja alustasime poleerimisega, aga midagi näppu ei jäänud. Saime siis vihje eeldatava asukoha osas ja hakkasime seal põhjalikumalt poleerima, siiski ei miskit. Lõpuks ajasid Airi ja Kristjan end ka soojast toast välja ning tulid appi. Selgus, et seal kus Kristjan arvas et aare kunagi oli, ei olnud enam tõepoolest midagi. Kuid paar hetke hiljem võttis ta topsi veidi teisest kohast välja ja ulatas selle mulle logimiseks. Samal ajal proovisid Airi ja Loona veel otsimisega tegeleda, aga ega vales kohas ei saagi ju leida :P Igatahes oli jälle lihtne asi, mis kulges mõnusalt meeleolukalt. Aitäh!
Pidin veidi ootama, kuna kanuutajad tegid siin oma tegemisi. Aga veidi rahulikult jalutades ja vaadeldes tuvastasin asukoha, ootasin, kuni mugud làksid àra ja sain logi kirja
Pidin veidi ootama, kuna kanuutajad tegid siin oma tegemisi. Aga veidi rahulikult jalutades ja vaadeldes tuvastasin asukoha, ootasin, kuni mugud làksid àra ja sain ligi kirja
Hommikune otsimine uhkes üksinduses. Üks auto korraks peatus parklas, aga sõitis siis edasi. Päris pikalt imetlesin silda ja kuulasin veekohinat. Lõpuks sirutusharjutus viis sihile. Logitud. Tänud.
Siin ma olin kunagi ammu juba luusimas käinud, kuid tookord saatis mind ebaedu. Oli aeg korduskülastuseks. Vihma tõttu ilmselt rahvast liikumas ei olnud, ainult üle jõe oli kosta usinat kopsimist. Kuigi eelmisest külastusest oli jupp aega möödas, oli veel endiselt värskelt meeles, kus ma siin juba otsinud olin. Käisin kõik samad kohad uuesti läbi ja rohkemgi veel, kuid ajalugu kippus korduma. Alles pärast müksu sain uue hingamise sisse ja leiu kirja. Nüüd sain aru küll mis valesti läks. Juhindusin liialt palju silmadega otsimisele. Vot ei ole mulle sellist pikkust antud, et oleks sedaviisi hakkama saanud. Leid tuli ikka pimesi kombates.
Tänud.
Lisasin juhised nii paberkandjal kui ka kirjutasin markeriga karbile aaret märkivad kirjed. Suurus on tõesti mikro, muus osas ei ole midagi kurta, on palju nadimaid karpe nähtud ja leitud.
Enne otsima asumist sai pikalt ringi jalutada ja pildistada ja oodata, et plats tühjeneks - naine lapsega ootas kolme jalgratturit, neil toimus vist rattahooldus ja see kõik võttis jube palju aega. Lõpuks sõideti edasi.
Topsi leidsin kergelt, tegin ka hooldusringi.
Mõnus koht aga isegi praegusel ajal ei lase mugud toimetada. Kahjuks ei leidnud midagi.
Leitud ja logitud. Aare oli natukene koordinaatidest eemale paigutatud, seetõttu kulus otsimisele palju aega. Tegime pisikese korrektuuri. Samuti on tegemist tõesti pigem mikroaardega. Tänud!
Siin tuli 2 korda käia, esimesel korral oli silla kõrval keegi kalamees, kes jäi meid veidi juhmil ilmel jälgima, kui otsida sai üritatud. Mis seal ikka, läksime metsa teisi aardeid otsima ning tagasitulles oli plats tühi. Kuna üle ei hakanud mõtlema, tuli leid kiirelt, peitjale tänud!
Leidsin. Üks rahuliku loomuga kalamees sättis end nii kaua, et pidin looduspilte tegema samal ajal. Aga kui ta lahkus, sain rohkem tuhnida ja karp tuli üsna ruttu kätte.
Mu logiteates kirjas - karp märgistuseta, puuduvad reeglid, karbi suurus ei vasta registreeritule.
Eks siin ole pärnakana omajagu käidud. Ja aaretki on varem mitu korda otsitud. Kena koht, kuigi muuseum tundus täna kinni olevat.
Aarde vist leidsime. Kuigi see karp, mis kätte jäi, oli suuruselt pigem mikro, märgistuseta, karbis polnud reeglid. Aga karbis oli miski logiraamat, milles leidus internetis viimati leiu registreerinud mängija logi. Loodetavasti leidsin õige asja. Tundub, et aarde peitja vist ise enam ei mängi. Kui keegi hooldama tõtata ei saa, siis püüan kunagi uuesti möödasõidu sättida.
Tore koht. Aegu tagasi siit matkasüstaga sõidetud Pärnu poole... Aitäh!
Kurgja on juba aasta(kümne)id tuttav koht, kuid siia võib ikka ja alati sisse põigata. Natuke ikka otsisime, kuid lõpuks paljastas aare end täitsa loogilisest kohast. Aitäh!
Sai kraabitud ja ronitud, põlved ja muud nukid verel, tops end aga kätte ei andnud.
Kas oli see tore koht, mis pilku püüdis või lihtsalt geopimedus, aga üllatavalt kaua kulus, pärast leidu pani muidugi muigama. Täname.
Ei aidanud siin isegi kohvikus pakutud karask ja kohupiimakook, peitu see tops selleks korraks jäi. Aga koht on tore, nüüd saabki uuesti tulla. Tänud peitjale!
Siin Kurgja Linnutajal on aja jooksul mitmeid kordi käidud. Küll lapsena ekskursioonil, aga ka vabaõhuetendust vaatamas. Nüüd siis oli taas põhjust tulla. Ümbrus oli rahulik, va üks sillal olev kalamees. Kuna aga sild ise on nii kõrgel, siis tema meid ei näinudki ega meid ei seganud. Vaatasime veidi ringi ning siis Anna teravad silmad märkasid karpi. Täname aarde eest!
Olime nii hilised ergutajad, et Paides Türi-Tori stardi kohta enam ei tuvastanud, ka Türi kandis olid asjad juba kokku pandud vist. Vurasime siis Linnutaja manu. Siin möll alles käis. Kui olin susi ära parkinud avastasin, et kell on käelt ära kadunud - arvatavasti Poaka aarde lähedal. Seda vaatasime ka mitu korda. Vahepeal käisime veskit vaatamas ja proovisime seal pakutud karaskit. Siis nägime mõned ümber minejad ära ja raftid mis nagu muuseas alla läksid tammist. Aarde leidsime ka üles. Tagasi panna ei jõudnud, vaid ulatasime Raivole logimiseks. Lobisesime ja lahkusime. Tervitused osalenud geopeituritele. Tänud aarde eest!
Minul oleks see aare leidmata jäänud sest Türi-Tori kiirlaskumise tõttu oli jõekallas rahvast täis. Piilusin nulli kandis siia-sinna kui äkki küsiti: "Kas seda otsid" ja pisteti karp pihku. Ole Sa tänatud, abivalmis geopeitur!
Uhked puitehitised ja otsimisele läks ikka omajagu aega. Tänud peitjale.
Matk viis meid ka sellest ilusast kohast läbi. Seltskonnas ka mitmeid geopeitureid, seega tuli leid kiiresti.
Suure matkaseltskonna käes käis kiiresti. Huvitav, matkarada on ennegi siia toonud, aga ju pole siis kas pähe tulnud otsida või pole leidnud, kes teab. Aare leitud ja keha kinnitatud, suundus seltskond edasi Saeveski poole. Aitäh.
Kui ülejäänud auto seltskond oli suundunud rogaini rajale, siis mina suundusin georajale. Teekond osati kattus ka rogaini maastikuga. Esimese punktiga läks kiirelt, ümbrust imetlema ei jäänud, nimi kirja ja edasi. Tänud peitjale. Meeltesegaduses kirjutasin logisse vale kuupäeva 04.10
Esialgne plaan oli kiire logi ja edasi, aga kena koht kutsus kuidagi lihtsalt ka niisama uudistama. Vaatasime veski üle ja avastasime, et ka kohvik olemas. Kõht juba andis ka tunda ja miks mitte lõunatada. Jõudsime maha istuda, kui väljas kukkus vihma näol tavas alla - pikem peatus kohvikuga oli ikka väääga hea otsus. Kohvikus sellel ajal küll miskit sooja ei pakutud, aga võileivad, karask, värske soolakurk jms olid ka viimase peal. Tänud aarde eest!
Oandu-Ikla jalgsimatka viies päev algas päikselise hommikuga Kellissaare lõkkekohas. Selle päeva distantsiks plaanisin vaid 11 km. Seda osalt ka sellepärast, et tahtsin Kurgjaga lähemalt tutvuda. Etteruttavalt olgu öeldud, et päeva lõpuks kujunes kilomeetreid ikkagi rohkem, sest mõttessevajununa on kerge matkateelt kõrvale kalduda ja oma suunas ajama panna. Enne aarde juurde jõudmist käisin ära ka Jakobsonide perekonnakalmistul. Kurgjasse jõudes olin palavusest juba üsna oimetu, nii et jahtusin esmalt veidi puu varjus. Trepi all oli ka muidugi hea jahe, aga no ei tahtnud aardetops mulle kuidagi silma jääda. Lõpuks siiski avastasin selle täitsa hästi nähtavast kohast. Panin nime kirja ja vedasin end hoonete poole. Igal pool valitses vaikus. Olin mõelnud ka kohvikus endale midagi head lubada, aga paraku selgus, et seal toimub mingi üritus ja kohvik on reserveeritud. Värskendasin end veidi külma veega, puhkasin varjus ja otsustasin, et jääb see Kurgjaga tutvumine ikka teiseks korraks. Ma millegipärast eeldasin, et kuskil on mingi majasisene ekspositsioon ka. Kurgjalt suundusin Sakala tee matkarajale, mis mind lõpuks Saeveski metsaonni juurde viis. Aitäh peitjatele!
Kaks päeva tagasi ei leidnud. Nüüd tulin tagasiteel uuesti läbi, koht oli tühi, sai rahulikult vaadelda ja tops jäigi silma. Tänud juhatamast.
Sakslaste tandemrataste pere einestas nulli lähedal. Ei õnnestunud leida.
Olin juba nii harjunud mõttega, et neljapäeva tõttu olen üks väheseid ringikolajaid ja kaotasin muguvalvsuse. Niisiis juhtuski, et keset otsimist kostus järsku pea kohalt tümps-tümps-tümps. Trepist allajõudnuna jäid sammud pidama. Kuna mu ratas ja asjad olid sealsamas pingi najal ja äratasid tõenäoliselt tähelepanu, ei tulnud varjujäämisest midagi välja. Pugesin siis vaikselt päevavalguse kätte ja kohtusin treppi kõpitsema tulnud töömehega. Küsimuse asemel, mida ma seal all tegin, esitas ta hoopis viisakama küsimuse: „Kas ma segan?“ :D Rääkisime mõne sõna juttu ning peagi pöördus ta tuldud teed tagasi. Otsimist jätkates silmasin varsti ka karpi. Aitäh!
Auto parklasse jättes tõttas vastu vahva sõbralik kohalik kiisu kes aitas mul aaret leida ja logida. Väga väga ilus koht ja armas korras aare! Soovitan! Tänan peitjat❤
See oli vana võla kustutamine. Seekord tuli leid kergelt. Tänud
Siin olin viimati kooliajal ja umbes samal perioodil ka läheduses mustikal käidud.Nüüd siis uuesti ja uudistamist oli palju.Eriti just nüüd jaanuari kuus kui vesi vaata veel kõrgem kui kevadel.Vanas vesiveskis sai samuti pool tundi veedetud ja uudistatud.Algul arvasin, et aare on tiba keerulisemas kohas, aga siis jäi kuidagi üllatavalt ruttu hoopis lihtsamas peidupaigas näppu. Aitäh.
Ilm rihtis end juba hämaraks, samas oli see just Paavo initsiatiiv, siin peatus teha sest teistel oli otsimata ja logimata. Minupoolt suur tänu grupijuhile, sest koht, mis mulle on seni külastamata olnud, vääris kohaletulekut kindlasti. Olin vetevoolust nii lummatud, et otsima ei suutnudki hakata, kambapeale me muidugi kuidagi sinna logiraamatuni ka lõpuks küündisime. Aga veelkord tänud kõigile kohta näitamast.
Täna oli siinkandis täielik vaikus, ei ühtegi inimhinge. Nautisin parasjagu sillalt tugevat veekohinat, kui Kairi peaaegu esimesest vaadatud kohast aarde välja võttis. Aituma taas siiakanti kutsumast!
Nulli lähenedes tuli kahtlaselt palju autosid vastu. Kohapeal oli parkla ja teeservad autosid täis. Mis toimub, mul vaja rahus aaret otsida. Selgus, et Kurja talupäevad täies hoos. Mugude hordid liikusid ja lõin käega. Tegin ringi taluhoonete vahel ja tagasi tulles mõtlesin, et kontrollin üht kohta ja seal ta oligi. Mugud olid lähenemas, aga sai diskreetselt toimetatud. Tänud peitjale, et seda kohta kaardil hoiad!
Võin võtta lahjemat sorti mürki, et selles kohas kus aare täna mulle lõpuks silma jäi, seda täpselt aasta tagasi ei olnud.
Tänud aarde eest!
Olen siin aja jooksul ikka mõned korrad käinud. Aaret otsimas olin teist korda :)
Minu arvates on kah tegemist pigem mikro aardega kui väikeses mõõdus olevaga...
Tõesti, viimati vist küll varajases lapsepõlves siin ekskurseerinud, aga mälus täiesti tühi koht. Küllap muuseumgi on vahepeal muutunud. Hea teada, et siin ka suveetendust mängitakse. Jätame meelde ja võtame plaani. Aitäh!
Otsisim midagi suuremat. Leidime suhteliselt mikrole lähedase. Aga aitäh kutsumast, nii imelik, kui see ka pole- mina pole siin varem käinud.
Ka siin kulus palju aega. Sain silla sisemusega väga lähedalt tuttavaks, aga leiule lähemale see mind ei viinud. Päike oli juba õige madalal, kui lõpuks tänu heale vihjele tuli leid. Aitäh!
Kurgjal olen ikka väga palju kordi käinud, seekord siis aardejahil. Esialgu olime geopimedad, kuid siis avanesid silmad ja jäi vaid nentida, et "kaugelt oleks võinud ära näha". Tänud
Mina ei ole varem siia jõudnud, kuigi mu lapsepõlvekodu ei ole just kaugel. Jalutasime üle silla ja imetlesime talumajapidamist. Punane kassipoiss võlus Kätlini ära, sai sülle ja pai ning saatis meid terve tee kuni ärasõiduni. Samuti saabusid mugud ja häirisid meie aardeotsingut, vaatasid silla pealt vett ja siis läksid oma bussi juurde süstat maha võtma. Kuna nad ära minna ei plaaninud siis ei teinud neist lihtsalt välja ning keskendusime otsimisele. Kätlin tõmbas aarde peidukast välja.
Kuna kohti, kus see väike võiks olla oli palju, siis võttis leid omajagu aega. Aitäh!
Kurgja talumuuseumis aastate eest käidud.Aardeleid võttis väheke aega.Tänud!
Ootasime teistsugust teostust. Tükk aega otsisime ning lõpuks leidsin üsna suvalisest kohast. Loodetavasti tuul ei jõua seda minema puhuda.
Kunagi paljude aastate eest sai klassiga siin käidud. Kuid nüüdne kogemus oli hoopis teine ja uus. Tegemist on tegelikult vist ikkagi mikro aardega. Minu meelest. Tänud.
Sügisene vaikelu spinninguloopijaga. Vahepeal sai vaikselt logitud ja pärast keha kinnitatud. Tänud kutsumast.
Päris raske oli. Selles mõttes vedas, et vaikne varane hommikutund lubas rahulikult üksinda tegutseda. Miskipärast otsisin tükk aega vähe teistsugust konteinerit ja veidi valelt maasikult. Silla sisemine pale sai üsna selgeks. Väline ilu on siin igatahes kenam :o)
Olles kohvikuteringil on ju tore ka aardeid noppida. Kurgja muuseumi kohvikus küpsetatakse jätkuvalt üht parimat kohupiimakooki maailmas.Tegi silmanägemise teravaks.
No sai seal ikka mitu tiiru silmi pungitatid, kuni Leo lõpuks leidis.
Aga muidu koht on tuttav juba ammusest ajast. Väiksena sattusin sinna klassiekskursiooniga. Ja hiljem käisime koos oma lastega seal mitmeid kordi niisama kiikumas, ja väikse karusselliga sõitmas (seda nüüd enam pole). Ja pärast sai kõrtsist karaskit ja jäätist osta. Muuseumi oleme ka mitmeid kordi vaadanud ja käinud seal käsitöö ja lambapäeval. Tore koht ja sealset käsitööpoodi soovitan ka külastada.
Väga värskelt olid meeles aastatagune mitteleid ja sinna minev hea tee. Taaskord sai nautida head kurvilist teed. Sel korral ei olnud parklas ühtegi segavat faktorid. Kõigepealt olin sama nõutu kui eelmisel korral. Olin enda arust valmis ebamugavusteks ehk väikeseks turnimiseks. Kui aga vaatasin otsa eesmärgile, siis jõudis kohale, et ühegi aarde pärast ei hakkaks ma sellisest kitsikusest läbi turnima. Mäletasin seda vahemikku palju suuremana ja madalamal asuvana. Hakkasin siis lihtsalt väga põhjalikult ümbrusest otsima. Minu jaoks kõlab küll väheusutavalt kuid kogu protsess kogu eelnevaga võttis aega vaid tühised paar minutit. Imestasin vaid kuidas ma eelmine kord ei näinud ja lahkusin. Aitäh!
Aare leitud. Eelnevas postituses mainitud linnupesad hakkasid ka silma. Kurgja talumuuseumis oleme ka varem käinud, meile väga meeldib. Täna tulime spetsiaalselt aarde pärast siia piknikku tegema ja ühe kindla puu otsa ronima. Lapsed siis ronisid. Suured nautisid jõe liikumist.
Kõik nagu kirjelduses öeldud - ehk siis visuaalselt leitav, lammutama ei pea. Aardest paari meetri kaugusel oli kolm linnupesa, seega nimi igati kohane :)
Ei jõudnud õieti sillalt vaadet nautima hakkata kui mõni mees juba leidis aarde. EVEJ. Tänud peitjatele.
Siin oli väikese aardetuuri tänane lõpp. Õues oli juba pime mis pime. Kuna visuaalselt polnud midagi näha, siis tekkis isegi mõtte et teeks mitteleiu ja hakkaks kodu poole sõitma. Selle mõtlemise ajal oli vaja ennast ju kuhugi toetada või kuskilt kinni võtta. Esimene koht kust kinni haarasin, seal see aare oligi. Järgmine kord kui ringi jätkame siis käime siin pikemalt ringi päevavalges. Tänud peitjale.
Siin oleks tahtnud kauem uudistada,aga oli nõnda pime et hea et Raul aardegi leidis.Me tuleme veel tagasi!Tänud peitjale.
Leitud! Tänud peitjale :) Peidukoha leiab üles ka oluliselt lihtsamalt aga valisime otsimiseks siiski vähe raskema tee. Vähemalt kinni kuskile ei jäänud.
kõigepealt sai huvitavad peidukad läbi vaadatud,siis...! tänud!
Sai ka ringi käidud ja uuritud ja puuritud. Silma ega kätte midagi ei jäänud. Geps näitas ka keset jõge aaret olevat, aga sinna saamiseks poleks maastik enam 2 olnud. Igasuguseid peidukaid leidsin muidugi ohtralt. Äkki ongi aare jalutama läinud hoopis.
Tsiklitel oli see lähenemistee ikka sigamõnus, ühes kurvis sai ka varvas kergelt vastu asfalti kallutatud. Kohapeal oli ka "ooo aa, kui ilus". Pärast mõningast otsimist sai taas Karli logi loetud ja otsustasime, et kui varemleidnu kirjelduse järgi asi leitav pole, siis ei maksa meilgi ennast ära rebestada. Vast teinekord jälle!
Viimane paarikilomeetrine autoteelõik oli ülimõnus. Naudin selliseid kiireid kurvilisi teid. Kohale jõudes meenus, et oleks nagu varem siin olnud. Täpselt ei mäleta millal aga eeldatavasti kunagi mõne algkooli ekskursiooni raames. Suundusin hoogsalt otsingutele aga ei tuvastanud midagi. Lugesin paar logi ja sain aru, et peab käima natukene ringi ja headel mõttetel laskma tekkida. Igati nõustusin ja läksin jalutama. Kaugusest nägin kuidas hobused omavahel mängisid või ma ei tea mida tegid. Oli päris hea vaatepilt - üks püherdas tagurpidi maas ja kaks teist hõõrusid ennast kolmanda vastu ja togisid peadega. Pärast väikest majadega tutvumise ringi hobuste kõrvale jõudes tegi must hobune paar tõsisemat röhitsust ja pistis täie hooga jooksma. Teised samamoodi järgi. Ei jäänud enam muud üle kui uuesti sillale minna. Vaatasin uuesti igasugused kohad läbi aga ei midagi. Istusin pingile ja lugesin kuni lätlase taastamisaktsioonini kõik logid läbi ja tekkisid paar ideed aga üksi ei viinud sihile. Tegin veel ka ühe abikõne, mille järel olin juba 99% kindel kus see on aga pidin pettuma. Kuna sel momendil märkasin, et terve see tund aega olin ma olnud järjest teolt tabatud ühe parklas oleva autojuhi poolt, siis otsustasin lõpetada. Küll tuleb mõni parem päev proovimiseks
Läks ikka kaua aega kuni aarde kätte saime. Vahepeal jalutasime ümbruses ja siis uute mõtetega jälle tagasi otsima. Tänud.
Sattusime sinna kanti, käisime edasi-tagasi, lõpuks tõime gepsu :) Siis lugesime logisid ja seal ta oligi ;) Hästi tore koht ja täna sattus olema ka hobupäev :)
Mõnusal jaanipäeva retkel sai üks aare ära võetud. Pugesin seal igale poole vahele, aare jäi täpselt sinna kuhu ei vaadanud. Kui olime juba minemas siis täitsa juhuslikult nägin. Aitäh hea aarde eest!
Miks timix arvab, et ainult tema? Meie kaaa!
Kuna otsisime väikest, mitte mikrot, ei mänginud kuidagi teisiti välja. Pliiatsijuppi polnud, käisin autos järel ja lisasin aardesse. Aitäh!
Tänase jalgsimatka parkla ja esimene otsimine. Jäi leidmata, aga tulen kindlasti millalgi uuele katsele ning loodetavasti jääb siis aega ka siinse talukompleksi külastamine ette võtta :).
Imeilus udune õhtu. Tänud peitjale! :)
GP1363/GC1604
Kui geopeiturid Kurgjale jõudsid, oli maale laskunud udu. Paks ja tihe udu. Tee peal hakkas silma Jakobsoni kalmistu silt. Jakobson! Kohe hoog maha. Lassie rahustas kohe maha, et siin aaret pole. Mis teha, refleksid, varem tuli ikka ju igat Jakobsoni taga ajada. Läksime nulli ja hakkasime otsima. Jama oli see, et aardest polnud kippu ega kõppu. Siis läksin ma kuhugi, kuhu vist tõesti ainult mina läheksin. Usu või mitte, aga sellest oli kasu :) Aitäh näitamast!
Lootsin tegelikul leida sellisest kaunist kohast natukeme, toekamat...jõulisemat...maitsekamat...erutust tekitavat jne, konteinerit. Aga koht ise oli väga veetlev, mis tasakaalustas selle kõik. Aitähh!
Teel kevadpealinna Tulbipäevadele 50 erinevat imelist tulbisorti imetlemaa sõites keerasime sisse ka Kurgjale. Koht on paljukordsetest külastustes väga tuttav ja seekord keskendusime vaid aardele. Otsisin väikest, kuid leidsin mikro. Visuaalselt ei tuvastanud aarde asukohta, appi tuli kompimismeel. Logi sai ilusti kirja ja edasi Türile näitusele.
Koht tuttav. Osa võetud siin nii spordi kui kultuuriga seotud üritustest. Aardekarpi sain päris kaua otsida, lõpuks langes lambi valgusvihk ka õigele kohale. Tänan.
Nulli jõudes ei jõudnud õieti otsimagi hakata kui aare juba silma hakkas. Mõnusalt kiire leid ja vahva koht. Aitäh peitjale.
Koht oli ammugi tuttav, seal on ilus igal ajal. Tänud, et aare sinna peidetud on!
Suutsin lihtsa asja nagu alati keeruliseks ajada. Veidike pusisin sellega aga hakkama sain.
Selle õhtu viimane leid tuli vaat et kõige keerukamalt- vaatasime nii pealt- kui seestpoolt seda kena objekti. Õnneks me grupitöö kandis siiski vilja ja logid said kirja :)
Võrreldes 2009-nda aastaga on aarde asukoht muutunud 1-2m, igas mõttes. Ehk isegi kergemini leitav, kuigi täiskuu valgel otsisime ikka pikalt. :) Karp väiksem kui siis, ma pole kindel, kas mõni rändur sisse mahub, kui, siis vaid münt.
Aardega kõik korras, ainult kirjutusvahend tuleks kaasa haarata.
Täna aitasid hädast välja visuaalsed sõrmed. Silmad olid täiesti geopimedad. Aitäh!
Teel kodu poole põikasime läbi, aare korras ja kõik kena. Tänud!
Oh selle aardega on pikk lugu. Aare oli kadunud, üks Läti geopeitur ArvisZ taastas selle juba 6.oktoobril 2013. Siis hoidsime seda ikka kinni, et peitja saaks minna ja üle vaadata ega vana karpi siiski alles pole ja mismoodi see uus on pandud. Nüüd on seda rahvusvahelisel lehel siiski leitud ning imestatud, miks suletud, sest aardel pole häda midagi. Teen ta praegu lahti, kuna karp on olemas, peitja pole koha peale jõudnud ning ma ei näe põhjust, miks otsijad ei võiks kohapealsetest oludest tagasisidet anda.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Seoses remonttöödega on aare hetkel eemaldatud. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Ei olnud kõige lihtsam, sest visuaalselt ei näinudki, tuli otsida. Aare OK. V:sookolli J:rinnamärgi
Siis vaatasime ümbruskonnas veidi ringi ja täitsa tore oli üle hulga aja elusat kalkunit näha. :) Tagasiteel üle silla nägime tuttavat kuju eemaldumas ja meile lehvitamas ning parklas sai ka mõni sõna juttu puhutud. Edasi suundusime erinevate aarete juurde, et seejärel hiljem jälle tahtmatult kokku põrkuda.