BrokRogain VI

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

5 aprill 2025 leidis IoN6 [zytecc]

Aitäh aarde eest!

16 november 2024 leidis peetervandersell [peetervandersell]

Tutvusime siis meiegi vaja maja saladustega, igasugu põnevat leidus. Lõpuks panime logiraamatusse nime ka kirja. Väga põnev koht, aitäh aarde eest!

8 september 2024 leidis Inge [aunad]

Peale eilset u. 30+km Pedja jõe kanuuretke, sai hommikut alustatud selle lihtsa aardega. See tõesti on siiani lihtsaim Brok.

Londoni metsamajani jõudes avanes selle uks ja välja astus siin öö veetnud just teele asuv kajakiga rändur Põltsamaalt. Oli vahva hommikune kohtumine ja hoone ülevõtmine uudistamiseks.

Tänan peitmast.

6 juuli 2024 leidis Taivo [palukarukell]

Leitud.Väga tore koht peatuseks.Tasub sisse astuda.

25 mai 2024 leidis Maret [tohuvapohu]

Siiagi tõi tänapäeval uus uhke ja jube tolmune tee peaaegu kohale. Mingi alla 300 meetri jäigi vaid astuda. Autost välumist tervitas parmupõrin ja see pani kohe kotist sääsetõrjet otsima. olles end vastava vahendiga üle ujutanud, sain teekonna vältel küll sääsepininat kuulda, aga kallale nad tõepoolest ei tulnud. Kui enne teele asumist teeraja poole piidlesin, siis tundus, et kummikud oleks mõistlik valik, aga 30-kraadine kuumus ei soosinud seda otsust vastu võtma, nii et botased. Paari madalama koha peal pidin küll nad äärepealt mudale loovutama, aga siiski vedas, mõlemad jäid alles. Koht oli tõesti fantastiline ja aru saades, et leidu kirja saada polegi niisama lihtne, pakkus majake meeldivat jahedust logidega tutvumiseks. Nii kohalike kui ka netis ülevalolevate GC omadega. Oma geokutsa õue kuuma kätte taas saamisega oli kohe täitsa tegu, tema oleks selle maja vähemalt mõneks ajaks täiesti enda omaks kuulutanud. Aga lõpuks ta soostus ikkagi väljuma ja seejärel takseerisin siis uuesti kriitiliselt ümbrust. Oki, üks koht oli veel üle vaatamata, tegin siis seda ja saingi nime kirja panna. Isegi boonuse jaoks vihje vaatamine ei ununenud, kuigi neid leidmata Rogaine on veel nii palju, et pole üldse kindel, et kunagi nendega ühele poole saan. Aga noh, eks seda näitab juba tulevik, igaks juhuks võib ju valmistuda. Tänud taas niisugusesse toredasse kohta juhatamast ja aaret peitmast.

11 veebruar 2024 leidis Kairi, Veiko, Ain, Margit [maky]

Mitu aastat plaanitud matk sai täna teoks tehtud. Aitäh, oli väga mõnus jalutuskäik.

12 august 2023 leidis Anna & [kallo]

Selle seeria aarded kipuvad üldiselt olema vähe suuremat pingutust ja pikemat matka nõudvad. Nii kaarti vaadates kui ka kohapeal tõsiasja tunnistades selgus, et siinne aare on päris kergelt ligipääsetav. Samas, vanu logisid lugedes saab aimu, et veel vähem, kui 10a tagasi siin sellist teed ei olnud ning tuli masin jätta kaugemale või võidelda mudaaukudega. Seega, asjaolud on muutunud. Täna aga parkisime end suurde parklasse tee lõpul ning jalutasime Londonisse ja otsisime aarde üles. Tänud aarde eest!

18 juuni 2023 leidis Marko [markosu]

Aitäh aarde eest!

Viimased BrokRogaini aarded on kuidagi lihtsamad tundunud/sattunud :) See neist on aga tõenäoliselt kõige huvitavamas kohas olnud. Uudistasin kõigepealt tükk aega majas ringi ja siis läksin sujuvalt üle nii maja kui ka aarde logiraamatu logimisele.

Peidukoht oli hea valitud ja vihje abil mitte keeruline leida, kuid tavalisel aardel peaks ikka täpsed koordinaadid olema. Seega minu poolt mõnevõrra täpsemad: N 58° 26.559', E 026° 09.218'.

15 oktoober 2022 leidis Sirle, Edvin ja [peakas]

Eks siin oli üsna kohe selge, kuhu suunduda tuleb ja nii saigi nimed raamatusse sisse kantud. Tänud aarde eest!

24 september 2022 leidis Heigo [sansam]

Aitäh aarde eest!
Väga mõnus koht kuhu võiks veel tagasi tulla.

27 märts 2022 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Tänud väga toredasse kohta kutsumast!

27 märts 2022 leidis Piia ja Peeter [blondiin]

Vaba päev - aeg geopeituseks. Seega oli võimalus lõpuks siia tulla. Parklas kohatud seltskonna kapten vaatas meile otsa ja ütles vaid kaks sõna tervituseks - " Tere! Geopeiturid?" Minu poolt "Bingo"

Jätan nüüd miskit Piiale ka kirjutada... Esimene emotsioon meenutas üht kuulsat filmi: "Milline armas, ajahamabast puretud maja! Saaks siin kasvõi ühe öö ööbida" ja sellele lausele järgnesid ka laused, mis omamoodi tõesed on.
Olen meie geopeituse seltskonnas ööbinud ka märksa kesisemates oludes ja ikka hommikul rõõmus olnud. Siin oli ju isegi ahi olemas. Samas on aga nüüd siin lähedal asuv aare leitud ja geopeituri suunda rihib ju enamasti üks omamoodi kompass, kahjuks selle kompassi nool siia vist niipea enam ei näita, kahju...

Ja aitäh peitjatele! Selline mälestus on asi, mis tõesti ei unune, on igas päevas uus.

19 märts 2022 leidis Helen, Salme, Indy ja [puutetundlik]

Ma kuidagi olin teadmises, et mul on rohkem BrokRogain aardeid seni leitud. Aga praegu listi vaadates tuli välja, et siiski ainult kolm ning täna lisandus neljas. Kui mul kord aega tekib, panen kõik BR-aarete 10 mummu kaardile ja vaatan üle, kui rasket maastikku mööda see diagonaal üle Eestimaa meil jookseb. Kui max-Erna just ei ole ja vähemalt osaliselt jääb ka tsivilisatsiooni trajektoorile, võib juhtuda, et matkan teie plaani aluseks võttes samuti raja läbi :). Või siis miinimumprogrammina vähemalt selle “üks etapp toimub ka mööda vett”; too lause oli kohe eriti intrigeeriv… Aitäh peitjatele aardega siia muljetavaldavasse kohta toomast, meeldis väga.

19 märts 2022 leidis Maris, Indy, Helen ja SalmeS [helen]

Mõned tunnid varem olime aardest juba linnulennult 4,5 km kaugusel olnud, kuid kohale jõudmiseks kulus ikka pool päeva ja päris mitukümmend kilomeetrit autosõitu.
Põgusalt kaarti vaadates tundus, et aare kuskil karulaanes jõe kaldal ja sinna normaalset ligipääsu küll pole. Salme kinnitas siiski, et sinna viib ka tee. Natuke ebalevad olime, et kas tee ikka lahti lükatud ja kaugele üldse autoga saame. Tuli välja, et tänu suuretele metsakuivendus projektidele on siiakanti rajatud uhked kruusateed, mis tõid lausa luksusliku parklani. Sealt edasi ainult paarsada meetrit metsarada ja siis äkki ütleb Salme, et vaata! Mõtlesin algul, et äkki mõni loom aga oli hoopis majake, mis paistis võsa vahelt. Minule oli see täielik üllatus, sest polnud end üldse koha olemusega kurssi viinud ega ühtegi logi ka lugenud. Ragistasime end kohale ja astusime loomulikult kõigepealt hoonesse sisse. Jalutasime kõik toad läbi, istusime laua taga ja lugesime kohalikku külalisteraamatut. Väga palju geopeiturite sissekandeid hakkas silma. Kui majaga oli põhjalik tutvus tehtud, siis oli vaja veel aare üles otsida. Üsna kiirelt saime aru, kuhu poole vaadata võiks ja saatsime oma osavaima orava teele. Peale esimest vaatlusringi teatas, et pole midagi. Läks veel natuke aega ja siis sai ikka ka aare leitud. Teostus juba tuttav ja kõik parimas korras. Niikaua kui kõige sellega tegelesime hakkas äkki jõel silma üks erksavärviline kuju, kes mingi veesõidukiga seal kulges. Olime vist parajaks vastastikuseks üllatuseks üksteisele.
Mulle väga meeldis see koht ja aare oli ka äge. Kindlasti üks päeva meeldejäävamaid aardeleide. Suur tänu peitjatele, ilma geopeituseta poleks ilmaski sellisesse kohta sattunud.

26 oktoober 2021 hooldas Jaanus [hidalgo]

Peale 10+ aastat on kindlasti mõistlik vaadata ka ise üle enda peidetud "BrokRogain: Risti Läbi Eestimaa" aarded. Poest sai varutud: harilikud, teritajad, märkmikud, grip-kotid ja kodust igasugused väikesed vidinad ning vahva teekond koos Ralfiga algas.

Aare olemas ja valmis leidjatele rõõmu pakkuma. PS! Kui näete, et konteineril on "Geopeituse" kirjad kulunud siis palun teil need võimalusel üle teha - kogu BrokRogaini Tiimi poolt: "Aitäh!"

17 oktoober 2021 leidis Andres [elektrik]

Aarde juures käisin kohe suht alguses, kuid ei leidnud. Otsisin siis tükk aega mujalt ja vaatasin niisama ringi. Kui enam ühtegi ideed ei tulnud, alustasin otsast peale, logisin ja ei saanud aru miks enne ei näinud. Jällegi üks lahe koht, tänan juhatamast.

22 august 2021 leidis Urve ja Rein [reivil]

Algul otsisime koordinaatide järele aga see ei viinud kuhugi. Kui vihje ja loogika kokku panna, siis sai ka logi kohe kirja panna. Kena majake ja täitsa tore oleks siin puhata. Aitäh peitjale siia juhatamast.

15 august 2021 leidis Iljar [jan007]

Olen lõikudena Põltsamaa jõge sõitnud kummipaadiga, seekord siis süstaga. Alustasin Rõikalt ja see aare oli esimene peatus. Väga põnev koht, maja logiraamat juba ise on paras kirjandusteos. Aare tuli ka kiirelt, jälle oli Ykskõik eelmisena siin käinud, sama juhtus sel suvel ka Saaremaal :-) Kilomeeter enne siia jõudmist nägin ka jäälinde, olin neid varasemalt ainult Ahjal mõned korrad näinud, siin aga näitas 2 lindu korraga end mulle.

8 august 2021 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Teerada viis kohale. Tänud

25 juuli 2021 leidis Janar [matkymbereesti]

Tänase päeva põhja poole liikumise kõrval oli kõige suurem soov leida just see aare. Ega mul mingeid ootusi väga olnud. Kaardid näitasid aarde lähedusse täitsa mõnusat teed ja seda ka oli. Algul viis aarde poole päris mõnus rada, aga ühel hetkel kadus see nagu vits vette. Kui olin aardele juba täitsa lähedal, läks asi väga jamaks. Kogu ümbruse madalaks taimestikuks olid nõgesed ja nagu halb nali, mul olid jalas lühkarid. Nii ma siis seal kukkesamme tegin ja aeglaselt edasi liikusin. Õnneks oli objeti ümbrus ära niidetud ja mõnusasti läbitav. Enne veel, kui alustasin aarde otsimisega, kiikasin siia ja sinna. Püha püss, kus te küll selliseid kohti leiate. Nii vinge koht. Peale kogu objekti revideerimist, alustasin ka aarde otsimist. Algul ikka valest kohast, aih aih ja siis õigest kohast ohoh ohoh ja siis logi kirja. No ega see tagasi minek ka kerge ei olnud. Lõpuks sai mul hing täis ja ma jooksin nendest nõgestest läbi. Aiiiiiiiiii. Aga läbi ma sain. Väga äge koht, ma siiani ei suuda uskuda, kuhu kohta ma ikka geopeitusega satun. Suured tänud aarde eest.

13 juuli 2021 leidis Carolys, Taavi, Mari-Liis, Laur & Exe [sun123451]

Seda tihti ei juhtu, et on olemas nii aeg kui võimalus. Kahjuks ma avastasin seda üsna viimasel hetkel, ainult päev varem - kuid mõtlesin siiski proovida luba küsida. Peatselt helistatigi ning sain vajaliku lisainfo taotlusele juurde lisada ja tuli ka roheline tuli =)

Esmalt sõitsime Rastist mööda, kuid seal olid juba kalamehed platsi püsti pannud. Kuna Põltsamaa jõele meie sõiduvahendiga luba ei antud, siis sai SUP täispumbatud jõesuudmes. Polnudki seda varem paadis teinud kuid viimane pingutus sai siiski maa peal tehtud. Exe polnud üldse rõõmus, et ilma temata maale suundusin aga ta pidi selle karjuva ebaõigluse välja kannatama. Kohe kui vahend oli sõiduvalmis, hüppas koer ka peale. Mari-Liisil läks kordades rohkem aega!

Algul tundus, et parmud ei tahagi elusast peast ära süüa, kuid nii hästi meil siiski ei läinud. Varem paadiga Pedjal olles ehmatasime ühe kalda ääres vett joova põdra liikvele. Siin SUPiga ühele roostikule lähenedes oli tunne, et tegime sama, kuid neid tundus seal palju rohkem olema. Mida aardele lähemale, seda rohkem muretsesin, et kuidas ma ikka aardeni saan. Uut võpsikut mu sääred ja reied üldse kohe ei tahtnud. Õnneks aga hakkas paistma maja ning ka sobilik randumise koht. Maja logiraamatu leidsime esimesena ning tegime sissekande; seejärel algas pikk otsimine. Küll sai ülemõeldud vihjet, küll maastikku. Lõpuks viisin Exe tagasi Mari-Liisile SUPi peale ning jõudsin ka õigesse kohta. Koht võis õige olla aga ka õigesse kohta on ju vaja vaadata. Seda ma siiski esialgu ei teinud vaid alles siis kui loobumise mõtted ja teod juba käes olid.

Tagasi SUPile tõtates õnnestus õnnetult helesinise raamiga prillid vette kukutada. Kuna vaid üks telefon oli veekindlas kotis, siis ei hakanud kohe vette nende järele hüppama. Oli see viga või mitte, seda ma ei saagi teada aga neid prille ma rohkem enam ei leidnudki. (824) Aitäh! V: TB J: vile

13 juuni 2021 leidis D ja [kaits747]

Tulime siia Londonit otsima ja leidsime selle ka. Found it: (4420?) 13.Jun.2021 13:02 BrokRogain VI. Korralik võpsik lähenemiseks, samas keegi hoiab maja korras. Logisime mõlemasse raamatusse, numbrid pildistasime ka üles lisa jaoks. London - Käidud.

20 detsember 2020 leidis Matkagrupp ja [speedsta]

Kahtlemata kõige pikemalt logitud aare. Esmaleid 2018.a kui veel logimisega ei tegelenud. Nüüd aga sai aga Londoni majas tervenisti kolm päeva järjest logitud. Et käsi kirjutamisest ei väsiks, sai loomulikult konsumeeritud tahkeid ja vedelamaid tooteid, et meel hea ja teemasid jätkuks. Agiteerimise tulemusel õnnestus läbi viia matk Rasti lõkkekohta. Kui aga oli matkatud, hakati jälle logima. Kuna Londoni maja on varem ka külastatud ja asjaga kursis, siis ei läinud kohale päris tühjade kätega. Valmistasin uue pingi (eelmine kasutati akende paranduseks pärast laamendamist) ja tabureti. Täiendatud sai kööginurka ja küttevaru jäi meist alles tunduvalt suurem, kui tulles. Kuigi pühapäevaks oldi pikemast logimisest väsinud, võeti entusiastlikult ette koristustalgud, mille tulemusena eemaldus majast hulk taarad ja muud rämpsu. Siga-inimeste poolt reostatud lõkkekoht sai samuti puhtama jume. saku originaali purk teadupärast ju lõkkes ei põle.

23 august 2020 leidis Merle ja [silver0]

Pärast 30+ kilomeetrist sõitu Pedja jõel pidima algselt ka siia supitades tulema kuna läheduses oli meil niikuinii randumiskoht. Kuna saabusime abiväega samal ajal siis otsustasime siiski esmalt varustuse kokku pakkida ja jalgsi läbi võsa kohale pressida. Kohale saabused onni eest leides läksid silmad suureks. Täitsa muhe koht kuhu kunagi öömajale tulla. Olles onnile tiiru peale teinud, suundusime aaret otsima. Oludega kursis polnud, seega otsisime algselt ikka valedest kohtadest. Kui aga konksu läbi hammustasime, hakkas aardeleid aina enam tõenäolisemaks muutuma kuni see jurakas me käte vahel oligi.

Tänud.

23 august 2020 leidis Silver ja Merle [meteta]

Peale väikest navigeerimisapsakat jõudsime teist korda tänase ägeda Kirna-London supimatka lõpp-punkti. Pakkisime supilauad kokku, tõstsime Mari süsta katusele ja jätsime teised tõestama, et hakkajatel naistel ei võta süsta katusele kinnitamine aega pool tundi nagu mõnel ülipõhjalikul meesterahval hommikul;). Samal ajal lippasime Silveriga läbi võsa ja nõgeste põneva ehitiseni, uurisime ümbrust ning tuvastasime vihjele vastava peiduka. Tagasi teerajale jõudes oligi süst ammu kindlalt paigas ja auto ninagi juba ärasõidu suunda keeratud.

Aitäh kaaslastele, oli tõeliselt vahva päev, umbes 34 km ja 8 tundi supilaual oli paras väljakutse, vat selline just peabki üks äge geopäev olema.

Aitäh.

19 august 2020 leidis Raivo [raivo]

Alustasin oma süstasõitu hommikul Kirnalt ja pärastlõunaks sai Pedja jõgi otsa. Keerasin Põltsamaale ja varsti vedasin aluse puu alla kaldale. Aarde asukoha kohta oli mul juba logisid lugedes kindlus tekkinud nii et kohapeal läks kiiresti. Aitäh kohta näitamast!

6 august 2020 leidis Loona ja Kristjan [sportlane]

Tänud.

6 august 2020 leidis Kristjan ja Loona [paulaloona]

Selle aardeni viiva rajakese otsa jõudsime suhteliselt hilja õhtul. Kuna teise aardeni tundus ikka väga võsa ja muud põnevused olevat, siis otsustasime enne siia tulla. Metsa all oli vahelpeal raskusi raja jälgimisega, aga üldiselt viisid kõik teeotsad ikkagi samasse kohta kokku ning ilma suuremate takistusteta jõudsimegi majani. Juba väljast oli näha, et see pole selline klassikaline RMK metsamaja. Siit ja sealt räämas, aga näha, et sajaga armastust saanud. Aardeotsinguil jäime liiga oma vihje tõlgendusse kinni ning marssisime ikka mitusada meetrit maha seal väikese ala peal, vaadates isegi mitmekümne meetri kaugusel nullist. Ideed otsas, tegime väikese külastuse ka majja sisse. Täitsa ruumikas ja keegi oli järgmisetele isegi joogivett jätnud. Kõik nurgad läbi vaadatud, otsustasime, et on aeg geokõneks, sest tasapisi hakkas juba hämarduma ning pimedas tagasi minna ei tahaks, kuid leiuta ei taha ka jääda. Niisiis küsisime Annelt nõu, kes juhatas meid täpselt sinna ühte kohta, kuhu me polnud vaadanud. Muide olime sarnast ideed lihtsalt vales kohas juba katsetanud. Juba hämaras tatsasime kiirel sammul tagasi auto juurde, et õhtuks veel Pärnu külje alla jõuda. Aitäh väikese seikluse eest, kuigi veesõidukiga kindlasti toredam veel!

26 juuli 2020 leidis Aix, Rex, Marek [aixo]

Paadiga sai sõidetud lubatud piirini ning edasi juba liikusime mööda maismaad. Kohale saabudes jäi suu kõrvuni, sest ega kodutöö oli tegemata jäänud ning ei teadnud ju mis meid ees ootab. Igavesti vahva ja idülliline kohake. Esialgu tutvusime objektiga ning lugesime majast leitud logiraamatut. Ja siis hakkasime aaret otsima. Olime vist liialt nullpunktis kinni ning saime päris pikalt otsida. Lõpuks tuligi lihtsalt ning loogiliselt mõelda, ning käes ta oligi. J:Travel

25 juuli 2020 leidis Marek [peegus]

Leitud.

16 september 2019 leidis Joonas ja Jaan [bigdaddy]

Tulime siia kummipaadiga seekord. Eelmine kord käisin siin üle 10 aasta tagasi ja siis tulime siia vineerist dessantpaadiga. Hea on näha, et see paik on säilinud ja isegi natuke paremaks tehtud kui ta varem minu mälupildis oli. Kala täna ei saanud, aga proovime homme uuesti. Aarde leid oli huvitav. Leidsin juhuslikult konteineri, mille sarnase mu sõber ise oma aardesse pani ja ütlesin: "näe su aare siin". Ja kui sisse vaatasin, siis oligi aare.

16 september 2019 leidis Joonas ja Jaan [jaanipoeg]

Joonas juhuslikult leidis aarde. Väga vahva koht. Plaanime siin ööbida.

12 juuli 2019 leidis Olavi [uulaf]

Olin juba talvel kaardile valmis maalinud teekonna, kuidas kuiva jalaga BrokRogain VI ja Rasti juurde saada. Täna oli see päev, kui tegin oma plaanid teoks. Aga tundub, et ma pean siia korra veel tagasi tulema, sest jätsin aardes oleva numbri kirja panemata.
Tänud aarde eest!

3 märts 2019 kommenteeris Mihkel [sookoll]

Üks kahest BrokRogaini aardest, mis sai leitud enne kui ma endale teadvustasin, et peaks aaretest neid mõistatusaarde vihjeid endale talletama. Olin teel Pajaga kõrvuti aaret otsima, seega hüppasin siit läbi, et vihje ära võtta kaks aastat ja üks kuu pärast aarde leidmist. Paadi vrakk metsas on endiselt alles ja metsamaja kasutatakse usinasti. Kuigi mulle tundus, et rada kalameeste parklast Londonisse on vähem järgitav kui kaks aastat tagasi.

2 veebruar 2019 leidis Heiki ja Anna [taevamanna]

Kajaka vaimu juures läks oodatust üle kahe korra kiiremini, seega tundus igati mõistlik võssa ronida. Vaatasime kaarti ja teed tundusid sõidetavad, tingimusel, et need on lahti lükatud pärast viimast lumesadu. Tuleb välja, et RMK kiirteed olid korralikult hooldatud ja mu madalapõhjaline esiveoline hätta ei jäänud. Natuke võsas ukerdamist põtrade jälgedes ja opaa... maja. Mina olen orav ja ronin hea meelega, siis läksin ise, aga sundisin Heiki järgi ronima. Sirvisime logiraamatut ja panime oma nimed sinna juurde. Minu jaoks esimene sellest seeriast. Tänud!

2 veebruar 2019 leidis Anna ja Heiki [heiki86]

Kuna eelneva juures käik läks päris kiiresti siis sai otsustatud, et vaatame ka siia. Tulime siia läbi heki, kus nägime rohkelt põtrade jälgi, nad olid siin tukkunud. Anna turnis, leidis, kuid ei ulatanud, siis turnisin ka mina. Aardekarp oli tore. Tänud!

28 september 2018 leidis Raul [raul59]

Tee selle aarde ligiduses oleva parklani oli ikka jube.Pool teest tuli läbida teadmata vett täis olevate aukude sügavust. Aga kohale lõpuks sai ja kaardilt leitud raja järgi kohale mindud.Üllatus oli suur kui sellises padrikus nii korralik maja vastu vaatas. Kohe kui majani jõudsin tuli selline padukas taevast alla, et tuli kiiresti majja varjuda. Mida kõike seal polnud, aga aega nappis ja detailidesse laskuda seekord ei saanud. Peale vihmavalingut tuli oravatele külla minna ja logi kirja panna. Peale seda jalutasin veel jõe ääres ja uskumatu kui madalale oli vee tase langenud. Nüüd ruttu auto juurde, sest ees ootas veel "Karukäpa" ja seal olev tänase päev viimane Brok. Aitäh ja arvatavasti saab siis millalgi tagasi tulla.

9 juuni 2018 leidis Tormi, Aimi, Marie [tormit]

Kartsin, et mingi ilge võss, aga näe, ilus majake hoopis.

Tänud!

9 juuni 2018 leidis Aimi, Tormi, Marie [aimike]

Selle aarde juurest alustasime oma väikest kanuumatka mööda Pedjat ja Emajõge. Plaanis oli ära korjata ka kolm geoaaret. Ujuvvahendi transportimise seisukohalt oli muidugi suurepärane see, et korralik tee viis jõeni ja seal ootas ees suur parkla. Ei saanud küll aru, mis otstarve sel seal olema peaks või kes sinna peale geopeiturite või kalameeste satuvad. Igatahes saime oma kanuu kenasti jõe kaldale viidud ja selle aarde järele läksime muidugi jala. Meelde oli jäänud, et kuskilt läheb ka rada ja peagi sattusimegi sellele. Kohustuslik paat teetähisena sai ka nähtud ning peagi jõudsime aardeobjektini. Jällegi oli natuke kahju, et olin nii palju logisid lugenud enne, muidu oleks vahva üllatusmoment olnud. Uudistasime kõigepealt majas ringi. Keegi oli nähtavale kohale kritseldanud olulist infot, muuhulgas saime teada, et "kaevu veel on lehma maitse". Aardepeidikuks arvasin esimese hooga õnneks vale asja. Tegelik peidik osutus oluliselt lihtsamaks. Aru ma ei saa, kas aarde asukoht on võrreldes esialgsega muutunud, sest jutud teemal, kuidas agaralt otsiti ja isegi pärast leidmist kätte ei saadud ei tundunud kohe kuidagi praeguse kohaga sobivat. Igal juhul said meie nimed kirja ja ka vajalikud numbrid salvestatud. Kolmas selle seeria meil alles, nii et põnevate kohtade avastamisrõõmu veel jagub. Aitäh!

9 juuni 2018 leidis Marie [mariie]

Aare leitud :)

12 märts 2018 leidis Elika [nipitiri55]

Leitud :)

9 detsember 2017 leidis Ove ja Külliki [orca]

Pisuke trip Tartusse aga muidugi ei saanud ka aaretest mööda sõita, vähemasti neist, mis tundusid leitavad praegusel suurvee aegadel. Natuke otsimist ja saigi logi kirja. Huvitav koht iseenesest. Tänud

12 august 2017 leidis Suur kamp [lepalind]

Oli küll võsane tee nulli, aga siiski üks lihtsamaid Broke. Ega ma poleks osanud sealt vaadata, aga kõik olid seal ning siis tuli ka leid kiirelt. Nüüdseks 6 broki leitud, küll kunagi ka lõppu jõuab.

12 august 2017 leidis Piret [sylli]

Jäin teistest kohe alguses maha, sest minu asjatoimetused võtsid aega. Oli kuum ja mina siis veel aeglasem kui tavaliselt. Geps viskles siia-sinna, oli tallegi liig kuum ilm vist. Sattusin kusagile kõrgete pokude vahele ja ukerdasin seal. Õnneks polnud palju maad minna. Kuulsin teiste hääli. Sain kohale. Õigel ajal. Tagasi sammusin teiste järgi,et mitte enam maha jääda. Tänud peitjale aarde eest! EVEJ

12 august 2017 leidis Vaimar [vaimar]

Oma nutika jätsin autosse ja järgisin Nuffit, kel polnudki mingit navigeerijat, siis võtsin sappa kleonele, kelle gps lidus piki luhta ringi. hõigete järgi siiski majakese leidsime. täitsa tore tare oli - katus, seinad, küttekolded - olemas. matkajale kõrva taha panekuks!
Tagasiteel suutsin nii kaua loodust nautida, et kaotasin kaaslaste jäljed. Mingi 4 minutit oli väikest paanikat aga päikse langunurk andis kindlust, et liigun õiges suunas.

https://www.youtube.com/watch?v=ztaDwAIMP5I&feature=youtu.be

12 august 2017 leidis Anne, Kaupo, Heldur, Kleone, Krista, Piret, Vaimar [kleone]

Oi kuidas siin kahe aastaga kõik muutunud on. Varasemast metsikust loodusest on saanud tsivilisatsioon. Kaks aastat tagasi tuli jätta auto enam kui kilomeetri kaugusele ja mööda kopra aukudega uuristatud metsasihti talla taksoga minna. Täna võis madala autoga mööda kruusateed otse jõe äärde laia parklasse sõita kust aardeni jäi veidi enam kui 200 m.

Metsaalune majani oli vanas tuttavas headuses võsa ja kõrkjaid täis. Kuuuldavasti pidi lausa mingi rada maja poole minevat kuid minnes seda küll ei täheldanud. Teised asutasid parasjagu aaret otsima kui mina end oravaks tahtsin kehtestada. Vaatasid algul mind algul umbusuga et kes siis esimese asjana sinna ronib. No kahe aastaga olin targemaks saanud ja kindel teadmine aarde asukohast oli olemas. Eks ka eelmine kord ma seal ära käisin aga kui sul on kiire siis detailid jäävad märkamata. Ei läinud kaua kui pea kogu seltskond koos aaret logis. Tagasi parklasse suundudes täheldasime raja algust kuid peagi see kadus, et lõpus siis uuesti katkendlikult välja ilmauda. Aitäh.

12 august 2017 leidis Anne, Kaupo, Heldur, Kleone, Krista, Piret, Vaimar [nuffi]

Kleonel oli siin mitte-leidmas käidud. Ma imestasin, et kuda saab Brokke mitte-leida, nii suured konteinerid ju. Tuleb välja, et kui tema salainfot praegu poleks, siis oleks ma ise seal 100 korda käinud, sest selle peidukoha ma välistan igakord.

Tänud siiski kohta näitamast. Nüüd võin lõpu, mis on ammu teada, ära logida.

Minul Rokasse asja polnud, sest Lembit oli seal mind juba uputamas käinud. Ei uppunud midagi ära. Ja nüüd tõmmati meil vaip jalge alt ära, sest tuli ilge plaanimuutus. Nimelt saabus Tormi-Aimikese tiimilt info, et Seiklaja com istub omal kohal kui miilenki. No selge, kõigepealt siis Roka ja siis Seikleja, elu on lill!

16 juuni 2017 leidis Kersti ja Jaanus [kersta1]

Londonisse viis kena kobe kruusatee, millel avar parkla ka lõpus. Seal tõmbasin igaks juhuks saapad jalga ja fliisi selga, et mine tea mis mudavõssi mind viiakse. Parklast majani läks aga üsna lihtsalt märgatav rada. Paat oli tee ääres alles, orientiiriks hea küll, kui vett enam ei pea.

Kohale jõudes uudistasime kõigepealt maja seest. Kohati olid põrandad vajunud, aga muidu täitsa asjalik onnike veel. Kui õue pealt nõgesed maha niita, siis oleks päris õdus olemine.

Pildistamise materjali seal igatahes jagus. Kuni ma jõe ääres klõpsisin oli Jaanus juba oravaks kehastunud ja kutsus mind ka aaret uurima. Leidsime kellegi värske logi. Panime ka nimed kirja ja jalutasime läbi metsa tagasi parklani. Võrreldes sellega, mis meid kohe ees ootas, oli peaaegu nagu jalutuskäik pargis :D

Aitäh kohta näitamast!

24 veebruar 2017 leidis Mari,Heldur,Krista [krista]

Astusime jäätunud rajal, möödusime paadist ja käisime, leidsime aarde. Tänud peitjale.

24 veebruar 2017 leidis Krista, Mari, Heldur [heldur]

Uhke maantee on tehtud kuni jõekääruni (vanajõeni) välja ja lõpus veel suur parkla ka. Seega jäi Londoni aardeni vaid väike jalutuskäik. Aitäh!

24 veebruar 2017 leidis Heldur, Krista ja [marx303]

Tervitas meiegi pisike rakuke Eesti 99.tähtpäeva väikese geopeitusega. See siin oli esimesena välja valitud aare. Kohale jõudsime Helduri kindlal juhtimisel palju lähemale, kui ma olin arvanud. Edasi väike võsaretk paadi vaatlusega ja aardeleid. Maja ust kätte leida oli meile paras väljakutse, aga leitud see sai. Aitäh!

5 veebruar 2017 leidis Mihkel ja Kätlin [weps]

Leitud.

5 veebruar 2017 leidis Kätlin ja Mihkel [sookoll]

Geotuuri 2. päeva 2. leid. Puupaat metsas on endiselt alles. Olime üsna üllatunud, kui nulli lähedalt päris maja eest leidsime, tulime siia ilma eelneva kodutööta. Aknad olid kiletatud ning esimese hooga ei julgenud sisse minna. Siis lugesin logisid ja sain julguse siseneda. Väga äge asi, päris oma logiraamat ja fotonäitus. Aaret sai esialgu otsitud gepsu nullist aga sealt ei leidnud, näitas mul üldse vist hetkel valesti. Lõpuks süttis mõttelamp ja sai logi kirja.

12 august 2016 leidis Karl [zdrk]

Kuna päev oli alanud puhtalt mitteleidude saatel, siis võtsin eesmärgiks järgmiste aaretega enda ebaedu ümber pöörata. Londonisse viiv autotee oli läbinud miskisuguse rekonstruktsiooni. Vähemasti teeotsas olev silt viitas sellele ja tee laius oli samuti euronõuetele vastav. Hetkel oli projekt vist veel pooleli, sest kohati oli tee väga pehme ja mudane. Jõeni välja sõita seetõttu ei saanudki, sest üks takistustest oli vaid vängemat masti maasturile sobilik. Jalgsi jalutasin lõpuni välja ja siis sukeldusin võssa. Siis tekkis hetk kus mõtlesin, et äkki oleksin pidanud ikka tenniste asemel kummikud jalga panema. Lompidest laveerisin kuiva jalaga mööda ja siis leidsin eest isegi õrnalt märgatava rajakese. Mööda seda liikudes oli heaks teetähiseks kummaline paat. Nullile lähedamale jõudes muutus teerada selliseks nagu keegi oleks just enne mind kõrkjaid, nõgeseid ja muud jama maha tallanud. Tänu sellele nägin ära kus oli vesi ja suutsin seda vältida. Kõige märjemas kohas sain harjutada tasakaalu äramädanenud palkide peal. Enda üllatuseks jõudsingi tennistega kuiva jalaga majani. Otsimine kulges väga vaevaliselt. Kuigi vihje ütles, et puu otsa ei ole vaja ronida, siis ma siiski nullile tuginedes proovisin mõnda puud. Edu see muidugi mulle ei toonud. Vahepeal jõudis 2 korda paduvihma sadada ja samal ajal ma jõudsin teha majaga tutvust. Kokku igatahes kulus 50 minutit silmade punnitamist kuni tabasin õige koha ära. Oma saamatuses süüdistan küll koordinaati, alles leiulogide lugemise järel sain aru kust tuleb otsida. Koht ise oli kihvt ja päris populaarne kanuutajate ja kalameeste poolt. Logisid maja külalisraamatus oli tihedalt aga ühtegi jalgsirändurit ei paistnud viimasel ajal olnud. Ei tea kes need head rajad siis ette mulle tegi. Tagasi minek möödus sama edukalt (kuivalt) ja peagi olingi tagasi auto juures. Keegi oli mu auto vahepeal ära märgistanud aga kellegi silmi metsa vahelt piilumas ei näinud. Aarde eest aitäh!

22 mai 2016 leidis Mikk, Jaanika, Kusti, Johannes [silmsirkel]

Tore oli Londonisse jõuda! Aknad olid värskelt kiletatud ja maja seest puhas ja soe. Ainult kaetud pidulaud oli puudu, selle katsid endile sääsed. Aitäh!

23 jaanuar 2016 leidis Mihkel, Kristel ja Priit [armastan]

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

23 jaanuar 2016 leidis Kristel,Priit ja Mihkel [mihkelp]

Geopäeva viimane leid. Siin oli liikumine võrreldes Rasti aardega väga kerge. Peale kohalejõudmist tuli teha üks sirutus ja logi oligi kirjas. Tänud peitjale!

23 jaanuar 2016 leidis Miki, Priit, MihkelP, Kristel [satiire]

Peale Rastit seadsime sammud selle aarde poole. Keset metsa ledisime kanuu, mille keegi oli maha unustanud. :) Hea, et ma seda aaret üksi ei otsinud. Üles leidsin, kätte sain, kuid tagasi panemisega läks raskeks. Õnneks olid abikäed olemas. :) Tänud peitjale!

1 november 2015 leidis   [tunk]

Parklas seisis üks puruvana Audi ja selle suunas tuli metsa poolt veel poole vanem kalamees. Selline mõnus muhe Eesti habemik, uuris kas lähen kalale - täna ei pidavat kohe üldse näkkama. Naersin ja ütlesin, et lähen niisama jalutama. Vana teadis kohe: "Aa, pildistama jah?" Vaatasin gepsu ühes käes ja telefoni teises, pooleldi diagonaalis nagu noogutasin ka, mõtlesin, et mõne foto ehk teengi. "Tahad karu pildile saada?" - "Elab siin siis mõni karu või?" - "Jaa, jahimehed nägid kaks aastat tagasi, koos poegadega. Aga ma ise pole näind." Arvestades, kui tihti habe ilmselt siinkandis ussi leotamas käinud oli, hindasin karu tabamise tõenäosuseks umbes 0.1%.

Kohale jõudes üllatusin, positiivses mõttes - ei osanud üldse oodata seda, mille eest leidsin. Põhjaliku ekskursiooni käigus tutvusin nii püsiekspositsiooni kui ka ajutiste väljapanekutega ning seintele ülestähendatud tarkuseteradega. Aardeleid tuli sujuvalt muu uudistamise käigus, BrokRogaini seeria puhul on õnneks üsna selge, mida otsida tuleb.

Tagasiteel vilistasin üht jõuluviisikest (advendiseeria ootuses vist) kuni mingil hetkel tundus vile imelikult vastu kajavat. Jäin seisma, kuulasin, paarikümne meetri kauguselt võsast kostus sahinat ja raginat. Niigi sombuse ilmaga juba hämarduvas päevavalguses ei paistnud läbi tihniku esiti väga midagi, mõtlesin kas tõesti õnnestub vabas looduses karu näha... Aga kui karu hüüdis TUUUNK, siis järgmine mõte oli, et kas tõesti on mu isik puhtalt vilistamise järgi tuvastatav. Lähemale jõudes tundsin ära phantomi ja pilditibi, kes olid akuraatse oletuse teinud lihtsalt parklas seisva auto järgi - mjah, oleks ju võinud selle peale tulla :o) Rääkisime mõne sõna viimase aja retkedest ja uusimatest leiutistest Tartu linnas :P Pakuti ka küüti tagasi madalapõhjaliste parklasse, aga kuna mul oli Rasti leidmiseks vaja tublisti pikem jupp võssi läbida, kui pilditibil BrokRogaini jaoks, siis soovitasin neil mitte ootama jääda. Sellegipoolest saime samal õhtul veel koos aega veeta, päris pikalt :o)

5 oktoober 2015 leidis Seltskond segaseid ja [aaplane]

Nonii. Olime siis Londonisse jõudnud... Mentor hirmutas, et jaajaa- siin on ilmselgelt vaja abivahendeid. Võtsin siis varustuse autost kaasa- ja kohapääl selgus, et vähemasti trenni mõttes oli neist kasu küll ;)

5 oktoober 2015 leidis Segaste seltskond ja mina ka [pekadrip]

Kolmandat korda Londonis...

Sõitsime siiapoole, ise elavalt arutades, kuidas sel ammusel nõukaajal raadiost kostiski. .... Londoni lähistelt, aga mis oli seal ees. Eeeeeeee, Tiina, "Beethooveni pikk paus"- Londoni lähistelt ja edasi? Lõpuks suutsid kaks vanemat isikut tuvastada Tiina Tammani Londoni lähistelt ja nooremal generatsioonil jäi vaid usaldada ja uskuda kogenumat kaadrit. ;) Et just nii oli. Hea, et veel ei küsitud "huuthefakkingtiinatamman" oli... (Ja meeles mõlkus "Alice..." ;) )

Igastahes Londoni lähistele me jõudsime ning varustasime end esmalt Broki-varustusega. Igaks setmeks puhuks sai kaasa haaratud autost köis, millega saaks teha midaiganes, mis tarvilikuks osutuks. Londoni udustel, märgadel uulitsatel juba varem kaks korda tallanu (st mina) pajatas oma teravaist elamusist varasemail kordadel. Kui märg, kui võss, kui kole, kui hirmus- hea, et ikka üldse siin teiega olen. Ja aru ma ei saa, miks ma autosse ootama ei jäänud, mul ju leitud? Nii targutades sättisin end ikka kaasa. Õnneks oli meie geps otsustanud peituda mu eest ja seega olin seekord mugavlevas käed-taskus olekus. Ise valige oma tee, mina tatsun kaasa vaid. ;)

Oma tee nad leidsid ja mul jäi vaid nuriseda, et see sügis on meil na kuiv. Ei ühtegi eluohtlikku olukorda ega meeletu laia kraavi ületamist. Kõige suurema nurina said nad aga läbi üüratu takjavälja minekuga. Minu fliis korjas vist kõik nupud kokku ja ma kui elav takjapael olin. Kõik haakis minu külge.. Tükk aega sain korjata neid okkalisi..

Ja siis tabas mind vapustus. Mis mõttes? Niigi oli siia tulek, kui jalutuskäik pargis, nüüd veel nii lihtsalt aarde juurde minek??? Korda maailmas pole. Köis oleks olnud vajalik vaid oma maise eksistentsiga ühele poole saamiseks. Meenutagem kaht eelmist korda, kui esimesel leiuta lahkusime, sest kondimurrud polnud kavas ja teine kord, mil abivahendit läbi võsa vedasime... Rrrrrrrrrrrrrr... :D

Aare logitud, vaatasime kaarti ja seadsime paika suuna Rastile...
Tundus üpris huvitav. :D

Aa, seenerindelt- seeni siin juba oli. Pisut ämmale, pisut meelesegaduse tekitamiseks, midagi viimseks õhtusöömaajaks. :) Aga ei midagi, mida süüa ka tahaks...

21 september 2015 leidis Tiia,Einar [pagarid]

Täna otsustasime kodutee veidi pikemaks teha ja mõningaid raskema maastikuga aardeid külastada. Selle seeria aaretest tundus see üks kergemini vallutatav. Nii oligi, natukene võsas ragistamist ja maja leitud. Metsa all oli üllatavalt palju rauda ja ka üks paat puude vahel. Aarde leidsime päris kiiresti, logi ja andmed kirja ning edasi. Aitäh!

19 september 2015 ei leidnud Kleone [kleone]

Metsateed olidki väga hästi sõidetavad kuni hetkeni, mil keerasin viimasele sirgele. Seal sain sõita ca 150 m, kui pidin auto takistuse taha jätma. Metsaveotraktor pinnasesse võrdlemisi sügava mudase augu jätnud ja hiljem veel paaris kohas. Lisaks oli tee ääres mõned nähtavasti kopra poolt uuristatud augud. Henriko jätsin autosse magama, lasin veel aknad paokile. Tõmbasin kummikud jalga ja panin mööda sihti liduma, kaasas TILLUsõidult Henrikole jagatud auhind arbuusilimonaadi näol (ta nagunii ei joo seda). Teel ehmatasin lendu suure linnu, nähtavasti oli tegemist kotkaga ja suure põdra, kelle ragistamist oli hulk aega metsas kuulda. 300m enne aaret ületasin mööda kopratammi laia kraavi. Vähemalt ehitada nad sunnikud oskavad. Seejärel panin otse läbi võsa nulli suunas minema.

Nullis üllatas mind täiesti korralik maja, sest oodanud olin pigem vundamendi jäänuseid. Seisin seal maja juures, eemal tsivilisatsioonist ja ühtäkki hakkasin oma peas hääli kuulma. Just nimelt peas, sest selget inimkõnet ja ka häälte suunda ma eristada ei suutnud. Nad lihtsalt olid seal kõikjal, need salapärased sosinad. Puudel ei liikunud ükski leht ja jõgi oli peegelsile. Täielikult sürr tunne tekkis. Polnud mul mingit aimu, mis salapärase majaga tegemist on ja kes olid maja viimased asukad. Hakka või vaimudesse uskuma. Natuke kuulatasin j seejärel lükkasin hääled peas tahaplaanile ja hakkasin oravat mängida, sest kohapeal oli täiesti kasutusvalmis abivahend ootamas. Loodan, et ma ikka õiges pesas käisin. Pesas, kuhu orav mõningase koguse kenasti pakitud taarat oli tassinud. Aarde ise aga jäi minu silmadele telefonis olevale taskulambile märkamatuks. Ajalimiit surus tagant ja väga põhjalikult ei jõudnud otsida.

Järgmisel päeval tegi kodus telefon piiks-piiks. Uus aare ilmus kõigest 810 m kaugusele kohast, kus ma salapäraseid hääli kuulsin. Tolle hetkeni ei olnud mul läheduses asuvast lõkkeplatsi olemasolust mitte vähematki aimu. Võin ainult oletada, et jõgi kandis sealsed hääled minuni. Igatahes on nüüdseks kaks põhjust tagasi tulla.

18 august 2015 ei leidnud Viljar ja [ninnymen]

Lähenesime veedmööda, kuid ilm hakkas hämaraks kiskuma ning taskulamp ununes kaugemale. Seega ei leidnud, kuid logisime lähedalasuvasse teise logiraamatusse. Vinge koht.

6 jaanuar 2015 leidis Kaire,Arvet [arweto]

Pea aasta möödas eelmisest külastusest selle aarde juurde.Seekord sai leitud ka abivahend,aga sellest hoolimata läks otsimine vaevaliselt.Tegin abistava geokõne ja siis sai ka aare leitud.Tänud peitjale ja abistajale!

19 juuli 2014 leidis Tanel ja Maris [phantom]

See aare oli nii lähedal, et kaua pinnuks silmas. Täna otsustasime rünnata. Kui tee muutus mudaauguks, siis jätsime tsikli seisma ja jätkasime oma teekonda jalgsi. Oleks ilmselt edasi sõitnud kui poleks matu logi lugenud. Selle ja GPSi väärinfo, et teed veel 300 meetri jagu vaid, koosmõjul saigi selline otsus vastu võetud. Tegelikult polnud teel nende paari augu järel häda suurt midagi. Aga metsavahel jalutad on ka muidugi tore. Läbi Londoni ja puha :) Kui võsast läbi murdsin, siis oli üllatus suur. Kena majake seal, tükk aega uudistasime. Kohapealt leidsin ka sobiliku abivahendi aarde järele minekuks. Sellest küll aru ei saanud, kuidas matu seda kätte ei saanud. Minul küll probleeme polnud :) Aardest võtsin kaasa helkuri, omalt poolt lisasin mikroskeemi. Aitäh peitjatele.

10 juuli 2014 leidis Rudolf, Martin [rudolf]

Jooksvalt sündis plaan natuke tsikleid tuulutada ja ühtlasi võsas ragistada, nii et saime Puhjas kokku, pöörasime rattad selle aarde poole ja minek. Tee laabus ilusti (kui välja arvata Viljandi maantee igavusfaktor) ja lõpuks jäime seisma ühe mudaaugu ees, millest Martin viimasel hetkel ei julgenud läbi sõita. Õigesti tegi, sest kuigi see tagajärg oleks kõrvalt vaadates olnud halenaljakas, ei oleks ratta väljalükkamine sealt pooltki nii tore olnud.

Edasi läksime jalgsi ja kui esimest mudatakistust poleks olnud, oleks ilusti saanud umbes 300 meetri peale sõita. Mingi hetk ületasime kraavi ja murdsime nulli. Minu jaoks oli esimene külastus siia kohta, mistõttu olin ma väga üllatunud, nähes nii korralikku maja sellises karutagumikus. Tutvusin eliitrajooni kinnisvaraga ja tiimitööna ei olnud ka mingi probleem aardeni jõuda. Samal ajal kui mina logisin ja aarde sisuga tutvusin tegi Martin väikese fotosessiooni. Tagasi tee peale saime mööda "rada", mille olid meie jaoks vist paar tubli siga ette teinud.

Maja jättis igatahes väga positiivse mulje, kuigi mööda maad läheneda ei ole kindlasti nii mugav kui mööda vett. Sellised kohad varem või hiljem panevad veel paadi ostma...

Aitäh!

10 juuli 2014 leidis Rudolf, Martin [matu07]

No ei andnud see asi teps mitte rahu, nii et rääkisime Rudolfiga jutud kokku, et lähme tsiklitega, siis saame lähemale, kindad on ka kohe olemas ja kahekesi saame ikka asja kätte.

Esimene tagasilöök tabas meid ühe suure mudaaugu juures, kust alguses mõtlesin läbi suruda, aga miski sundis ikkagi peatuma. Surkisime seda toikaga ja tuli välja, et oleks ma sinna sisse sumatanud, oleks esiratas augus olnud ja ma ise näoli poris. See poleks just hea algus georetkele.

Otsustasime vapralt sõiduvahendid hüljata ja suundusime jalgsi edasi. Kogu pika sirge lõigu peal üritasin GPS-i tööle saada, aga pilt tuli ette täpselt siis, kui oli vaja kraavi ületada. Edasi vahepeal veel kõrgemaks kasvanud heinas ja võsas, vahepeal ka lirtsuval pinnal. Uueks täienduseks olid nõgesed, mis armsasti kaenlaaluseid kõditasid.

Lossi juurde siiski jõudsime, tegime esmalt taas saalidele tiiru peale ja seejärel selgus, et koostöös peitubki jõud: natuke taktikat ja veidi inimtornile sarnanevat koostööd ja juba istuski Rudolf oravapesas. Kuni tema aardega asjatas, käisin jõe ääres ja lossiaedades pilte klõpsimas. Laskumisel piirdus minu roll puhtalt kõrvalt vahtimisega.

Tagasi murdsime Rudolfi kõhutunde järgi ja selgus, et kui ikka 5 šiga on seda teed läinud, siis on ka inimesel mugavam. Rataste juurde jõudes vaatasime, et kell nõnda varajane, mis see "Pajaga kõrvuti" otsa ära visata on... oleks me vaid teadnud.

Aitäh peitjatele, see koht on nüüd küll mällu süübinud. Ilmselt külastan kunagi veel, lihtsalt rahu ja vaikuse otsimiseks näiteks.

26 juuni 2014 ei leidnud Reino koos töökaaslastega [errvee]

Tekkis arvamus kuskohas peaks oravaks kehastuma aga seekord ootas paat tagasisõitu ja kiskus juba õhtusse ja lisaks polnud sobivaid abivahendeid. Eks kunagi murrab maa poolt ka sinna. Koos abivahenditega.

12 juuni 2014 ei leidnud Martin [matu07]

Pärast eriti toekat õhtusööki tekkis tungiv vajadus see pekk mõnes mõnusas võsas maha rassida. Pilk kaardile ja selgus, et lähim tõenäoliselt leitav tava-aare pesitseb, üllatus-üllatus, Londonis. Vääga ahvatlev.

Kuni Meleskini oli tee juba tuttav ja just seal jooksis asjapulk kokku. Keerasin esimesele väiksemale teele ja veeresin vaikselt edasi, proovides samal ajal vana head "have you tried turning it off and on again"-taktikat. Kui pilt tagasi ette tuli, pidin tõdema, et sellisena ma Londonit küll ette ei kujutanud. Isegi peatänav muutus peagi läbimatuks, nii et kummik jalga, sorts diffusili peale ja promenaadile patseerima!

Kui mõned mudamülkad ja kopraurud välja arvata, siis oli tee täitsa mõistlik, vähemalt jalgsi liikumiseks. Küll aga meenus, et päev otsa on ju vihma sadanud, mis väljendus üsna märgades pükstes juba enne rajalt kõrvale keeramist. Selleks tuli ületada kraav ja siis sattusin täitsa vaimustavasse märga võpsikusse. Enamasti maapind küll kandis, aga sellegipoolest tundsin, kuidas esimesed nired hakkavad ka varvaste ja krae vahele jõudma. Mõnna-mõnna.

Lõpuks kerkis, nagu muinasjutus, minu ette salapärane loss. Piilusin aknast sisse, ei hingelistki. Samas lossipargi jalgrajad olid õige hästi sisse tallatud, nii et mine tea, kes ja kus luurata võib... Nullis ma aaret ei märganud, aga veidi ringi vaadates ja mõeldes krüptilistele teadetele oravate strateegiliste parameetrite kohta, tekkis üks kuri kahtlus. Võtsin ühendust varemleidnuga ja sain koos laia sinise irvega kinnituse. Oh, miks ma sellega küll ette arvestada ei osanud...

Luurasin siit, küünitasin sealt, proovisin ka kolmandast. Vahepeal käisin jõeäärses lõkkekohas elu üle järele mõtlemas. Tutvusin ka lossi varasalvedega. Lõppkokkuvõttes sain kokku tõeliselt kauni insenertehnilise saavutuse, mis oleks teoorias viinud leiuni... Aga ihu oli juba nõder ja vaim murtud, nii et pärast paari napi puudujäägiga katset tuli enda lüüasaamist tunnistada. Käsivarrelt ka nahk maas. Lammutasin oma rajatise jälle ära, tegin lossile veel ühe tiiru peale, peitsin võtme mati alla ja tagasiteele. Vahepeal oli suht eksinud tunne ja süvenevas hämaruses õnnestus GPS-ile väga põneva kujuga trail tekitada, aga lõpuks oli taas tuttav kraav ees.

Auto juurde jõudsin juba üsna pimedas ja keradeni läbivettinult, aga jube rahulolevalt - just seda ma siia otsima tulingi. Tagasiteel jõudsin veel imestada, et isegi sellisele metsasihile on helkurpostid pandud, kui peaaegu kohakuti jõudes selgus, et hoopis põder seisab tee ääres. Jätsin auto seisma, vaatasime veidi tõtt ja läksime taas kumbki oma teed. Super koht, aitäh kutsumast! Lähen nüüd trenni tegema :)

31 jaanuar 2014 ei leidnud Kaire,Riina,Arvet [arweto]

Autoga saime 500 m peale,edasi ei riskind.Koprad on teest teinud autole ikka paraja katsumuse,seekord jäid õlid sisse ja sillad alla.Gps näitas nulli kord siia kord sinna.Ühe koha leitsime mis sobiks peidikuks aga see oli tühi.Ei teadnud ka mida otsida,maas vedeles klaaspurk.Aga see oli maasisse kinni külmund,ei teadnud kas seostada seda aardega.Meiepoolt jäi leidmata,kevadel tagasi kui maa sula.Maja raamatusse sai logitud.

17 oktoober 2013 leidis Hannes ja Tanel [timix]

See aare oli siis jah see, miks mind üldse kaasa võeti. Enamus teekonnast aardeni kulges mööda metsateed ja lõpp läks ikka võsaks kätte ära, aga kuna praegu on tõesti kuiv, siis sai tossuga mõnusalt ligi. Täitsa mõnus majake keset metsa, puhas ja seal saaks lausa ööbida. Teel aardeni sai selgeks tehtud, et ma olen siin selleks, et ma Hannese aardeni aitaksin. Tegelikult läks ikka vastupidi. Alguses võttis see asi üsna nõutuks, aga tegelikult oli mõnus väike sirutus, mille käigus sai veel logi ka kirja. Pakkusin Hannesele, et kas ma panen tema nime ka kirja või ta tuleb paneb ise, aga ta polnud millegipärast huvitatud. Need paadid olid metsa all kah muidugi huvitavad. Kui logi kirja sai, hakkas vihma sadama ning paljude teiste halbade asjaolude kokkulangemisel jäi pada täna külastamata. Aitäh aarde eest, mõned numbrid jälle olemas :)

17 oktoober 2013 leidis Hannes ja Tanel [hpalang1]

Njah. Ma murdsin hulk aega pead, et kuidas ikkagi oravaks kehastuda. Kõige konstruktiivsem mõte oli ikkagi see, et tuleb võtta üks poiss - seda pole vaja tassida ja teeb ehk need erakondlikud liigutused kah ära. Aga ega poisivõtt pole naisevõtt, et lihtsalt käib. Vist suisa eile õhtul selgus, et Raasikul on üks poiss saadaval. Mis seals ikka, tegime pika ringi, Tanel lõbustas end Tartu uute aaretega, kuni mina koosolekul passisin, ja siis lõpuks tegime selle asja ka ära. Praegu on ideaalne aeg, lendloomaaed tudub ja kraavid on nii kuivad, et kingaga saab ka ligi. Auto jäi siiski streetviewski näha oleva mudaaugu juurde - kobraste õõnestustegevuse tõttu see tee enam eriti ei kanna. Koha peal vaatas Tanel lootusrikkalt, et ehk on tema siiski abivahend ja ronima hakkan mina, aga kus sa sellega, ega ma teda selleks sinna võssa ei vedanud. Nii et Tanel objektile, ise vaatasin natuke ringi. Jõgi on madal, puid täis, aga maja ise aus. MIs tõsiselt imestama pani, on paadid. Üks vana ja taimedest läbikasvand, teine uuem ja kummuli, aga mõlemad keset paksu metsa - kuidas? Miks? Ja kobraste optimismi imestasime - palgihaabu üritavad langetada ... Igatahes aitüma kutsumast jälle, mulle see seeria meeldib!

5 juuli 2013 leidis Lauri [myrakas]

Mingi hetk hakkas tunduma, et päris drive-in cache on see Broki seeria aare. Lõpuks pidin siiski ennast ca 200 meetri kaugusele parklasse maandama ja jalad kõhu alt välja ajama. Aarde juurde jõudes sai jälle imestada selle üle kuidas ja kuna aga eks igaüks kes läheb, ise näeb. Tänud fantastilise koha ja fantastilise suveniiri eest. Kui külla tulete siis näitan.

2 mai 2013 leidis Priit, Krt [triip]

Leitud kajakimatka käigus. Eelmisel korral tundus õige koht natuke liiga... nüüd sai siis linnuke kirja. Normaalseks seda tegevust igatahes nimetada ei saa. Vajalikud tähed ja numbrid loomulikult unustasin.

18 november 2012 leidis Peep,Kadri,Merike ja [alex]

Jälle üks aare kus saab tsiteerida klassikuid:kõige tähtsam, igatahes, on leida paat, seltsimehed!Kuna kaaslaste logides on kõik öeldud, tänan vaid aarde eest!

18 november 2012 leidis Merike, Alex, Peep ja [pekadrip]

Udune hommik Viljandis. Unised silmad välkumas kohvitasside taga, ei kiiret, ei tõttamist ( a la logi kirja ja edasi)... Isegi linnavares uinub vastasmaja antennil tsipake sorakil olekuga.

Kui seinal oleks olnud käokell, siis oleks see lausa karjunud meile kaksteist korda, et mis te ometi uimerdate, hakake minema... Ühel hetkel me siis võtsimegi kuulda kella "karjet" ja läksime liikvele päris asjalikul moel. Abivahendid ja muud vahendid autosse ja teele.
Olles jõudnud piirkonda, kust oleks väga edukalt võinud eetrisse kostuda "Tiina Tamman, Londoni lähistelt", oli raskusi meenutamaks, kas ja kuskohast see TT nüüd ikka neid uudiseid saatis... Lukku pandud Inglimaalt või siitsamast hoopis. Koloriitne hääl pidi ikka olema, kui siiani mälus on. Ja hiljem maja logiraamatuid uurides, tuli välja, et mitte ainult meile... esimesel logiraamatul oli kaanel kiri " Logiraamat, Tiina Tamman, Londoni lähistelt" :D

Auto jätsime juba meile Peebuga tuttavasse parklasse ja abivahend kaenlas, hakkasime kummikutes astuma. Tee oli pikk ja porine, kõndisime mitmesuguste sõraliste ja kahejalgsete jälgedes. Äärmiselt tihe liiklus oli seal ikka olnud. Lisasime meiegi siis sinna omad tallamustrid. Äärmiselt ebameeldiva (kuigi täiesti eelduspärase) üllatusena tuli ilmsiks, et veetase on sel sügisel ikka tõeliselt kõrge. Nii kõrge, et polnud vähimatki lootust kraavi kergelt ületada. Nagu ikka, kus häda kõige suurem, on abi kõige lähemal. Kui on vesi, siis on vaja paati. Ja oh üllatust, õiges kohas oligi paat, mis jäi lihtsalt meie teele. Kaaperdamine seisnes paadist läbi kõndimises ja tema kasutamises sillana. ;)
Sellest hoolimata järgnes teekond kuue kuiva koivaga... kraavi serv oli ikka hirmus libe. Kuid ei takista ei ussi ega püssirohi, nii läksime ikka kõik koos edasi. Läbi võsa, mis oli kaotanud oma lehed õnneks ja oli tunduvalt meeldivama moega, kui paar kuud tagasi. Nüüd oskasime me muidugi ka tsipake paremini teed valida. ... ja leidsime taas paadi-võsast, keset maist maad. Ei osanud me kuidagi seda taevaandi ära kasutada, tegime paar klõpsu ja jätsime sinnapaika. Kalossi kah. ;)
Kuigi sihtmärk lähenes iga meetriga ja oli juba ka nähtav, muutusid olud vastikult märjaks taas. Kalamehekummikud marssisid rõõmsalt ja muredeta täpi suunas, meie mõõdukate tavainimeste käimadega ettevaatlikumalt. Peaaegu läks õnneks...
Millal kiire orav juba aarde juurde läks, seda ma ei jõudnud tähelegi panna... nii kähku käis see. Ma uudistasin alles majas, et kas ja mida veel abiks võtta. Nüüd selgus muidugi tõsiasi, et meie pisike orav tõesti ei olekski saanud seda aaret kätte, vaja kasvada veel veidi.

Kuidas orav taas maapinnale jõudis, seda ma vaadata ei suutnud, Ma pole kunagi armastanud tsirkust, ei loomadega, ei õhuakrobaatidega... Seega läksin tegelema hoopis mulle jõukohasemate asjadega- logimisega majaraamatusse. Vahepealsel ajal olid nii mitmedki seal käinud-olnud-tegutsenud.

Tõdesime meiegi, et oleks paat, siis oleks... (Oleks tädil rattad all...)

Oleks, poleks... aga tagasi tuli ikka ise ja samamoodi minna. Taas vesi, paat, võsa, vesi, paat (vesi paadis ja paadi all), porine tee ja armas punane auto, mis juba kaugelt paistis nagu Räpakoll-kirsike. :P

Tehtud, no ja oligi ju nagu viimasel ajal kombeks- kiire logi ja veel kiiremalt edasi. :D Mis sest et rohkem aega nõudis see kiire logi...

Ja võtke või jätke, mulle siiski see retk meeldis omamoodi. Mismoodi seal küll omal ajal inimesed elasid-olid, kuskaudu kulges nende tee, sellest ma ei saa siiani aru. Kahjuks.

Aitäh peitjatele, sinna ma poleks niisama küll sattunud...

Pekadrip, Londoni lähistelt.

18 november 2012 leidis Alex, Peep, Kadri ja [mooritz]

Kuna Kadril ja Peebul oli selle aardega varasem kogemus olemas ja abivahend oli teada ,siis täna sai see kaasa haaratud ja teekond võis alata. Esimene osa teest oli mõnus astumine kohati pehmevõitu metsateel. Siis aga läks huvitavaks, vaja oli pääseda teisele poole vett aga kuskilt ei saanud üle.Koprad olid küll agaralt puid langetanud kuid need puud polnud kas piisavalt tugevad või olid liiga libedad, ei hakanud sealt ronides riskima. Õnneks leidsime kohaliku paadi ja kasutasime siis seda veetakistuse ületamiseks. Peep oleks muidugi tahtnud ilma paadita veetakistust ületada kuid vesi oli ikka liiga sügav ja Kadri aitas ta kaldale tagasi. Väikesed iluprotseduurid ,veetakistuse ületamine paadiga ka Kadri ja Peebu poolt , natuke pilliroos sumpamist ja olimegi päral. Seni kui me ringi vaatasime oli väle orav aarde järgi läinud. No käis see aga kiiresti. Majas oli omamoodi õhkkond, selline tunne tekkis, et iga hetk naaseb peremees... Tagasi metsarajal oli ikka hea meel, et olin Alexi eeskujul kalamehekummikud jalga tirinud. Tänud vahva seikluse eest!

18 november 2012 leidis Alex, Mooritz, Pekadrip ja [parrot]

Eelmise korra valikust valisime selle abivahendi variandi. Ja et liialt kerge ei oleks tarisime selle kodust kaasa. Igatahes kasu tast oli. Selle abil noppis selle aarde nagu küpse maasika. Mis enne ja pärast seda hiilgushetke oli ei taha enam meenutada. Märksõnad külm vesi, märjad jalad, kaaperdatud paat ja vastik võss. Aga üldiselt öeldes ei olnudki kõige hullem. Kindla maa peal kõndides oli ju päris kena. EVEJ. Tänud.

20 oktoober 2012 kommenteeris Reino [errvee]

(oops, vale koht)

9 september 2012 leidis Hanno ja Triin [trine]

Ilm ja tervis olid muidugi just siis heaks keeranud, kui nädalavahetus juba lõppemas. Õnneks jäi üks plaanimata aare ka veel teele, ja veel selline huvitav :) Panin ees ajama ja kui siis kusagilt väga lähedal võsas keegi kohalik elanik suure müdinaga metsa poole jooksis, võttis ikka kõhedaks küll. Ilmselt põder, või mine neid karusid tea. Võsarada oli üsna kuiv ja putukate aeg on samuti läbi - puhas rõõm. Hotelliorav on samuti nii hästi dresseeritud, et toob küsimata aarde kätte :) Mul läks aega kohaliku maja-logiraamatu lugemisega, mis sisaldab pikantsemaid kalamehejutte kui tavaliste pidu-onnide omad. Age koht, tänud!

2 september 2012 ei leidnud Mariann, Peep ja [pekadrip]

:P Meie oravad olid kas vales kaalus või vales mõõdus, sest aare jäi seekord leidmata. Kindel soov ja tahtmine oli ka edaspidi omada terveid käsi-jalgu. Väike orav käis küll üleval, kuid oli leidmiseks liiga alamõõduline. Kellele see aarde juurde minek liiga kerge tundub, võiks õlal kaasa kanda üht u 15 kilost last. Täitsa põnev füüsiline koormus. Loodetavasti ikkagi uuele katsele ja siis paremini treenitud oravatega või parema lisavarustusega... Tänud, vahva koht ikkagi! Maja logiraamatusse jätsime ka endast jäljed, tänase kuupäevaga oli seal olnud Vilpuru...

28 juuli 2012 leidis ahti [hdhunt]
Tänud ! 120 kilune orav .

11 november 2011 leidis Reido, Anne [reido]
Leitud. Tänud peitjale!

14 oktoober 2011 leidis Joonas [joonas444]
1894.

30 september 2011 leidis Ave ja Marko [oiorokko]
Ilus, peaaegu suvine ilm ahvatles metsa jalutama. Geoparklasse jõudes oli seal üks auto juba ees. Kahtlustasine geopeitureid - no kes see sinna ikka ära eksib :). Hiljem selgus aga, et vist ikka polnud peiturid.
Teekond aardeni kulges ladusamalt, kui ma eales arvata oleks julgenud. Mõni koht teepeal oli veidi vesisem, aga hea tahtmise korral saaks isegi kummikuta kuiva jalaga.
Kohale jõudes sai mõne ajaga selgeks kust aaret otsida. Aga ega see lihtne ei olnud. Oma pool tundi vaatasime ümbruskonnas ringi, enne kui ründasime. Abivahendid tuli ise leiutada. Maja ise on aga väga sümpaatne. Ajaloolist kraami on seal parajalt - eriti just pudelite näol.
Keegi Priit oli paar päeva enne meid seal külalisteraamatu avanud - tegime siis ka tagasihoidliku sissekande.
Nagu BrokRogainidega ikka, siis taaskord väga kift seiklus. Tänud!

10 september 2011 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Päkapikust sai orav ja kogenud geosilm sai kohe aru, kuhu minema peab. Liikumiseks on praegu väga hea aeg. Kraavid on veest tühjad ja kohale saab kuiva jalaga. Samas ettevaatust - metsas on jätkuvalt karud ja nende jälgi oli teel mitmeid. Ühed poja omad. Tänud! Aardest EVEJ

20 august 2011 leidis Ard, Partparkinson [kurisookaru]
Jah, Karu mängis seal oravat, õnneks vaablasi enam ei olnud. Samalajal kui me aaret otsisime, tulid ühed huvilised kahe paadiga Londonisse ööbima.

20 august 2011 leidis Kurisookaru, Ard [partparkinson]
2,5 päeva vurasime tsiklitel läbi Eesti ja leidime üles kõik Brok Rogain seeria aarded. Brok Rogain VI - Taaskord väga lahe koht. Autoga tulles oleks pidanud vist päris pikalt jala käima. Part orava mõõtu välja ei anna, kuid Karu võib küll vajadusel oravaks moonduda.

21 mai 2011 ei leidnud Kaja ja Bruno [kajaliis]
Teine katse. Algus oli paljulubav. Viisakat astumist 800m ja siis läks totaalseks jamaks. Kes on juhtunud Discovery kanalilt Amazonase džunglitest filme vaatama, see enam -vähem võib olukorda aimata. Matšeetet meil kaasas ei olnud, seega roomasime ja pugesime vahelduva eduga. Vesi, mis oli üle ujutanud kogu metsaaluse, ulatus pea kummiku servani. Lopsakad vesikasvud, kupud ja muud riisi meenutavad taimed pinnal hõljumas või piikidena välja ulatumas. Vahepeal tundus, et kohe avab esimese põõsa tagant jõehobu oma lõuad ja haigutab. Või ujub lagedale krokodill. Kui aardeni oli jäänud veel 52m, astusin palgist mööda ja kõvasti üle põlve vette. Kuna enam polnud vahet, kas olla kuiv või märg, sest nagunii oli juba kõik märg, astusin ettevaatlikult edasi. Kuid siiski osutus vesi nii sügavaks, et nõudnuks ujumist või kaelani vette ronimist. Seega jätsime hoolimata tugevast tahtest asja katki ja tuleme kolmas kord veel tagasi. Tagasiteel sattusime aga värskete karu jälgede peale. Vist oligi õige aeg lahkuma hakata.

15 oktoober 2010 leidis Arli [puujalg]
Natukene kohapeal ringi vaadates oli selge, kus see aare ennast peidab. Aga ühtegi oravat polnud näha, kõik olid ilmselt juba lõunamaale lennanud:) Aga taskupõhjas olevaid soolapähkleid krõbistades hakkasin end üha rohkem oravana tundma. Peagi leidsingi ennast logimas. V:võtmehoidja J:koera

20 september 2010 leidis donpedro [donpedro]
Lõpuks siis oli jälle sinnakanti asja kalamatkale. Kuna nädal varem siia laekunud teadet ei lugenud, siis asusin kevadest jäänud vigade parandust tegema ilma ühegi kõhkluseta. Kripeldas juba ammu, sest vahepeal olin saanud teate, et maa-ameti kaardi järgi seda aaret leida ei saavatki. Siiski oli kevadise matka ja eelnevate logide järgi pilt selge, kust tuleb aaret otsida. Ja seal ta oligi! Vajalikud abivahendid olid lähikonnas õnneks saadaval. Ka vaablased (õigemini vist vapsikud) õnneks ei huvitunud minu tegemistest üldse. Mis ei tähenda nagu selline pesakond(!) poleks kõhu alt õõnsaks võtnud. Tegemist on ilma naljata eluohtliku ettevõtmisega, sest nende sutsakad pidavat eriti mürgised olema! Ahjaa sedakorda saime ka kala :) Muide eelkirjutajatele täienduseks, et tohib küll mootorpaadiga ka seal sõita, aga ma ei hakka siinkohal piirangute koolitust tegema. PS. Juba jõel olles kuulsime hotelli juurest valju mootorimüra. Oli see nüüd mõni geopeitur ATV-ga või vapsikute peretüli jäi meil teadmata.

12 september 2010 kommenteeris Kaja ja Bruno [kajaliis]
Tõsine plaan oli aare ära korjata ja esialgse kava kohaselt pidime seda kohta võtma paadiga,kuid kuna mootoriga sellel jõel sõita ei tohi (kehv kodutöö, oleks pidanud varem välja uurima) ja vahemaa aerutamiseks (ca 6km)tundus pikk, loobusime. Lähenesime mööda maad ja 1,2km kaugusele. Lähemale, nii 200m peale saab vaid kõrgema riistapuuga. Kraavi ületuseks oli abiks kopratamm. Suhteliselt kuiv metsaalune võimaldas ilusti sihtpunktini jõuda ja kõik tundus liigagi roosiline. Ja siis see pauk tuli. "Hotelli" on vallutanud vaablased, keda segamata aaret kätte ei oleks kahjuks saanud.Pesa on nelja korvpalli suurune ja punnitab ühte otsapidi räästaalt välja. Kiirabibrigaadi meil kaasas ei olnud ja pidasime hetkel targemaks loobuda. Esimeste külmadega tagasi - siis peaks ehk pesakond kutu olema.. Ja veel. Paadiga minnes tuleb igal juhul arvestada vahendi mööda maad venitamisega ca 50-60m: jõgi on täpselt ja korralikult vajaliku käänu peal umbes.

19 mai 2010 ei leidnud Peter [donpedro]
Igavesti vilets mitteleidmisest teatada, eriti kuna oli ometi nii hea võimalus (loe: aardest mööda viiv kalaretk paadiga). Koht ise oli vägagi tuttav ja korduvalt külastatud, kuid aarde asukohana minu jaoks siiski uus. Muide ka polnud minu silmad veel näinud nii kõrget veetaset seal, sest majake asus tegelikult nüüd väga väikese saare peal (jõudu maa poolt vallutajatele :) Ilmselt sai saatuslikuks liigne enesekindlus, sest läksin vallutusretkele vaid maa-ameti kaardi väljatrükiga. Arvatavasti on mitteleidmisel kolm võimalikku põhjust: maa-ameti kaardil asuv rist oli vales kohas; kõrge veetase on aardele hukatuslik olnud; olen saamatu. Ise olen kindel esimeses variandis, aga kui ilmneb kolmas, siis on jube hea väljavabandada sellega, et ei saanud niigi imeliku näoga mind jälgivat kalastuskaaslast lasta liiga pikalt oodata ja ilmselt ei pea ka rääkima lugusid mustmiljonist tiivulisest vampiirist. Nüüd kodus logisid lugedes tekkis küll tunne, et äkki vaatasin ka õigesse kohta, kuid kuna see ei vastanud kaardil nähtavale asupaigale ja esmavaatlus seal oli tulemuseta, siis väga sinna ka ei süvenenud. No siis järgmise paadimatkani! Ahjaa ... kala ka ei saanud :(

18 mai 2010 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Jalgrada viis geoparklas sirgjoones „sillani“, mille ületamise järel selgus, et lõpuni ikka kuiva jalaga ei pääse. Mõttes lugesime üle autosolevad rõivavarud ja forsseerisime veetakistuse põhimõttel „ lühim tee kahe punkti vahel on sirge“. Nullis selgus, et BrokRogainile omaselt on ka konteineri kättesaamisel mõningaid nüansse. Tuletasime meelde lastelaulukest teemal „oraval on tore ema, ronida ei keela tema...“ ja väikese ettevalmistuse järel läks Urve peaaegu nagu orav (kummikutes) aardekonteinerini. Logitud, taastasime endise olukorra ja suundusime tagasi auto juurde. Valasime kummikud veest tühjaks ja leidsime, et iga järgmise BrokRogaini leidmisega tunduvad varasemad üllatavalt kergete ja lihtsatena. EV, J: jalgpall-võtmehoidja, nööbid (5).

1 jaanuar 2010 leidis Leelo ja Allan [iksid]
Pika päeva viimane ja kõige rohkem elamusi pakkunud aare. Suurim ekstreemsus oli umbes kilomeetri jagu enne nullpunkti, kus vaevu pääsesime kokkupõrkest nende metsade peremehe - põdraga. Uhh, nii lähedal autole polnud teda enne näinudki. Jätkasime sõitu mööda maanteed, kui keset teed tõkestas edasipääsu ... paat! Hõõrusime mõlemad silmi ja otsustasime kõiki andureid kontrollida. Kehatemperatuur 37, õhutemperatuur miinus 22, alkomeetri näit nullis, kellaaeg 19.15, kaugus aardeni 220 meetrit. Järelikult võime teekonda jätkata. Leidsime ka koheselt geomaantee, mis osutus küll millegipärast äärmiselt ebasirgeks. Ekslesime otse kohale ja kogenud aardeküttidele kohaselt alustasime otsinguid lihtsamatest kohtadest ja lõpetasime õiges kohas. Ainult ühes suhtes oleme natuke pettunud. Eelnevaid logisid lugedes arvestasime korduvate vettekukkumistega, aga me ei leidnudki sellist kohta. Väga vahva matk oli. Aitäh peitjale. Kui aasta aarde kolmas koht on veel selgitamata, esitaksime selle aarde kandidatuuri.

28 detsember 2009 leidis Leho & Lauri [morgot]
Autoga 200 meetri peale sõitmine oli see kõige lihtsam sellest teekonnast. Asusime siis rahulikult lõpu poole teele ja vist mingi 50m enne hotellini jõudmist suutsin vööni läbi jää vajuda. Vesi oli hetkel mingi natuke üle põlve, ehk siis kummikutest polnud kasu midagi. Ukerdasin august välja ja panin otse maja suunas. Siis oli juba täitsa savi kas see jää veel kannab või mitte. Sättisin siis ennas hotelli eesruumi maha ja väänasin riietest vee välja. Kui olin nende veeemaldus protseduuridega lõpule saanud jõudis Lauri kah märja jalaga kohale. Tiiruga ümber maja jõudsime ühisele otsusele kus konteiner olla võib ja siis sai üks kohalik orav asjale järgi saadetud. Tagasiteel avastasime, et kogu see maja ümbrus kuni teeni on vist üks suur loik, igalpool oli ragisev jää. Lõpuks õnnestus ikka uuesti märjaks saamata autoni jõuda. Viimase piisa pani muidugi teeäärne kraav millest eelmisel korral sai püüdlikult mööda külil puud üle ronitud. Seekord siis otsustasin otse läbi minna ja siis tuli välja, et see oli kõigest 10cm sügav. Autos sai kummarid jalast ära, soojendus jalgadele põhja ja sokkide väel edasi sõidetud. Auto soojendus tegi oma tööd hästi sest juba 40minutit hiljem olid sokid kuivad ja sai Krosiiraja aarde juures juba tavajalatsid kuivade sokkide otsa tõmmata. Päris meeldejääv retk peaks mainima.

28 detsember 2009 leidis Leho, Lauri [algaja]
Peale mõningast kõhklemist sõitsime autoga 196 meetri kaugusele. Aga see oli alles algus. Turnisime üle mingi palgi kraavi teisele kaldale. Õigemini Leho turnis ja mina tegin hüppe, mis lõppes kraavis. Seekord ei juhtunud midagi. Umbes 40 meetrit enne aaret läks asi natuke segasemaks. Jää ragises ja Leho oli poole lühem. Mõne hetke pärast oleks talle järgi tormanud aga ta sai siiski mingist oksast kinni ja tiris end jäää peale, et kohe uuesti vette vajuda. Edasi oli ta natuke ettevaatlikum ja mina olin nii ettevaatlik, et läksin järgmist koha otsima. See üritus lõppes aga faktiga, et meil oli kahe peale kaks kuiva jalga ja mõlemad minu küljes. Nimelt suutsin ma vasaku jala rohkem kui põlvest saadik kuskile vagurasse veelompi toetada. Et ma aga "hooletult" mingi puu najal kõlkusin siis see floora esindaja mind ka pikemast veega mängimise protseduurist päästis. Leho astus tuima näoga tuppa ja kallas mingi ookeani ukse vahelt välja. Mina sain natuke väiksema veeloiguga hakkama. Edasi oli lihtne. Vihje ja hotell just palju võimalusi ei jätnud. Peale lühikest otsimist dresseerisime lähedalolnud orava ja panime nimed kirja. Seejärel läksime tagasi. Natuke teist teed aga ega seda ragisevat jääd ei õnnestunud ka seekord vältida. Veega otsese kontakti loomise katsed suutsime seekord tõrjuda. Arvestades, et Leho oli peaaegu nabani vees siis jõudis alles auto juures kohale, et seal vist oligi üks igavesti suur veeloik, millest me mingil ütlemata müstilisel põhjusel vaid ühe korra läbi vajusime. Selle teadmisega varustatult üritasime veelkord ülimalt ettevaatlikult viimast kraavi ületada. Paraku astusin ma sealt läbi ja seal oligi ainult 10 cm vett. Jällegi tillikas. Nii või naa on see üks parimaid asju ja aardetabel läheb vähemalt minul küll ümbertegemisele. EVEJ ja tänud väga meeldejääva aarde eest.

24 november 2009 leidis Kalle [sookoll7]
Kuna varasemad ilmad on olnud vihmased, siis "hotellini" jõudmine oli päris aeganõudev, kuna seda va vett, olin päris palju,et tavakummik oleks peaaegu madalaks jäänud. Kuna polnud varem kodutööd teinud, siis kohapeal oli päris jupp mõistatamist, et mis suund asja juures võtta. Tegin kõne sõbrale, et küsida vihjet, kui seda on. Sellest kuulsin ainult midagi oravast ja siis leviauk. Eks siis hakkasin orava moodi mõtlema ja lõpuks sai ka see orava ülesanne lahendatud ja logitud. Aitähh peitjatele!

24 oktoober 2009 leidis Ove [ove]
See Broki aare pakkus taas uusi üllatusi. Esiteks hakkas loogilisel lähenemisteel tekkima kahtlus vale teevaliku pärast kuid just sobival hetkel nägin vajalikku pääseteed. Nullpunktis ootas ees uus üllatus milleks ma ei olnud valmistunud ja seetõttu tuli improviseerida kasutades selleks kohapeal leiduvaid vahendeid. Peale aarde leidmist nägin teist samapalju vaeva abivahendite algsetele positsioonidele tagasipaigutamisega. Üllatuseks oli ka vees ulpivatest puudest üle jõe tekkinud sild, mis tundus jõe ületamiseks igati sobiv olevat. Proovima ma seda siiski ei hakanud kuna puudus vajadus jõe ületamiseks. EVEJ.

13 september 2009 leidis Jaanika,Elvis [ullunt]
Toi aarde leidnud,suundusime siia.Autoga kaugele ei saanud,jätkasime jalgsi.Kuna hakkas juba vaikselt hämarduma sai kaasa haaratud taskulambid ja igaks juhuks ka varupatareid.Väikseid radasid oli metsa all mitmeid.Hotell oli suureks üllatuseks.Tiir sees ja väljas ning nats nuputamist,asusime abivahendit otsima.Miskit leidsime ja abiks ta oligi.EVEJ.Tagasitee kulges juba pimedas taskulambi valgel.Vaikselt hakkas juba ka tibutama.Tagasiteel juba autoga valgustasime teed ka ühel kärplasel,kes kenasti tee ääres jooksis.Mõnus aare.

26 august 2009 leidis Lembit [polekala]
Kartsin hullemat. Autoga sai probleemitult aardest veidi üle 1 km kaugusele ning sealt viis peidukohani ilus rada. Nullpunktis seistes sai aga hoolega ümbrust silmitsetud. Seal läks aega oma tund või veidi rohkem enne kui aarde leidsin. Enne sai ikka kõik-võimalikud ja võimatud kohad läbi vaadatud ning kirvering üsna suureks aetud, enne kui aarde üles leidsin. Tänud vahva aarde eest! EVEJ.

18 juuli 2009 leidis Neeme [neeme]
Järjekordne hea lõpplahendusega aare. Kuigi olin peaaegu kindel, kus aare ennast peita võib, sai enne silmitsetud varuvõimalusi. Leidsin ka teise logiraamatu ;). Sinna oma külaskäigust siiski kirjet ei jätnud. Nänni samuti ei vahetanud. Tänud peitjaile!

28 juuni 2009 leidis Priit [otsingul]
See oli aare, mida leidmata ma ei olnud nõus koju minema. Eelnevalt maa-ameti kaardil eeltööd tehes panin paika, kuhu minimaalselt autoga jõudma pidin ja üllatuseks juhtis Regio mind samasse kohta. Metsateel märkasin sinist C3-e, milles tundsin ära Andrease[gpsitu] geomobiili. Teel aardeni kohtasin ka Andreast, kes mulle kohapeal avanevat natuke kirjeldas ja hoiatas ootavate raskuste suhtes. Need hoiatused tegid mul just tuju heaks – raskusi ma BrokRogaini tiimilt just ootangi. Andreas minuga ei liitunud, sest pere oli juba kuumas autos kaua oodanud ja ei olnud teada, kas me ka koos oleksime selle aarde leidnud. Tänan Andreast viitamast sillakesele üle kraavi. Kohapeale jõudes oli „hotelli“ nähes üllatus päris suur. Ei saanud kohe muudmoodi, kui koputasin uksejäänustele ja käisin toad läbi otsimaks pererahvast, aga neid ei olnud kodus. Aarde asukoha määramisega raskusi ei olnud. Jah, orav läheks sinna sekundiga – mul kulus kakskümmend korda rohkem aega. Väga meeldiv oli – tänan peitjaid! Ootan kannatamatult uut aaret. V:kaelapaela J:kaelapaela

28 juuni 2009 leidis Hanno, Katja, Alice & Airi [airce]
550. leid
Selle aarde puhul on ütlemata kurb, et pole võimalust logida nii, et seda vaid leidjad lugeda saaksid, seega teen lühidalt. Huvitav georada viis meid kenasti nulli, kus me siis oravate moodi mõelda üritasime ja muidu ümbrust uurisime. Õige mõte välja öeldud, tuli vaid aare suurepärasest peidikust välja võtta. Siiani BrokRogain aaretest, mis mul leitud, on see kõige vingem ! Suured tänud peitjatele !
V: valguspulgad ja plaastrid J: marmorkuulid ja klaaskivid

28 juuni 2009 kommenteeris Oliver, Joonas, Dix ja [kaits747]
Üritasime aga mitte piisavalt. Teeme teinekord eraldi brok matka :)

28 juuni 2009 ei leidnud Andreas [gpsitu]
Geojaanipäevalt Tallinna poole suundudes sai otsustatud eksprompt seda aaret otsida. Kui nägime, et autoga lähemale, kui kilomeeter ei pääse, ei tahtnud teised enam kaasa tulla. Ja õigesti tegid, sest tee, mille valisin, oli tõeline takistuste rada.

Kõigepealt jõudsin jõe äärde välja ja pidin tagasi tulema. Seejärel ei märganud paremale viivat purret ja forsseerisin kraavi suvalises kohas. Ikka selleks, et läbida läbimatut võsa.

Kui lõpuks kohale sain, olin porine, märg ja higine. Ühesõnaga ideaalne saak kohapeal oodanud vereimejatele. Ja aaret ma ka ei leidnud, sest ainuke loogiline peidukas, mille välja mõelda suutsin, asus sellises kõrguses, et sinna ei pääsenud. Oleks vast suutnudki, aga ei riskinud tagajärgedele mõeldes. Abivahendit ka ei paistnud. Ja logisid ei näinud tol hetkel Internetist (mis läbi ime seal kolkas töötas) kah rohkem, kui esimesed kaks. Muidu oleks vast edasigi otsinud.

Ühesõnaga, ving, nutt ja hala. Tegelikult, vinge oli ja lähen sinna kindlasti tagasi, kasvõi raketiteooriaid kontrollima.

Tagasiteel kohtasin Priitu, kuid ei viitsinud temaga enam liituda, sest teised juba ootasid. Loodetavasti oli ta edukam, kui mina.

28 juuni 2009 leidis Katja, Alice, Airi & Hanno [hanno5000]
Jäi meiegi geomobiil miski neljasaja meetri peale, edasi ei tahtnud enam trügida, kuigi oleks ka mudaraja algusesse saanud... Peale mudase georaja läbimist ootas lõpus üllatusena päris hotell kohe... :) Nullis tiirutasime natuke ringi ja mõtlesime erinevaid teooriaid, kuni Airi selle õige peale tuli... Mõledud-tehtud! Päris põnev oli! See seeria mulle väga meeldib ja ootan huviga ikka uusi ja raskemaid ;) Tänud! EVEJ.

28 juuni 2009 leidis Janar ja Siret [leidiir]
Peale mudaraja läbimist ja ohtrat sääskede toitmist jõudsime lõpuks kena kohani, kus geps meid veidi ringi jooksutas. Vaatasime ka õigesse kohta, aga aaret esimesel korral ei näinud. Kõne Priidule [otsingul] andis kindluse seal rohkem ringi uurida ja edasine oli juba lihtne, kui sääsed maha arvata. J: üllatusmuna koos sisuga V: kõrvatropid

27 juuni 2009 leidis Triin, Paavo, Telc, Miki, Blond [telc]
Viimases külas istusime kogu kambaga ümber Paavo maasturisse. See mudahammustaja viis meid aardele üsna lähedale. Kohapeal oli Paavo see, kes aarde päevavalgele tõi. V: camopulga, J: raha

27 juuni 2009 leidis Miki, Blond, Tanel, Paavo & Triin [linnapreili]
Ühiselt leitud ja ühiselt logitud.

27 juuni 2009 leidis Blond, Triin, Miki, Tanel & Paavo [speedy]
Käojaani päeva neljas leid nädalavahetuse kõigist 31st.. Miki rääkis juba kogu loo lõpuni ära. 400 meetri pealt aardeni sammuma hakates saime kuiva jalaga kohale ka tossudes, kuigi kummik muudab liikumise muretumaks. Nüüdseks on seal mõnda aega selline georada ees, et eksimisvõimalust pole vist pimedaski :-) Kohapeal uudistasin kõige pealt huviga ringi ja seejärel tõin lupsti ka aarde välja. Lähenemiseks eeltööd tegema sundiv asukohavalik, sürrealistlikult ootamatu objekt nullis ja väljakutsuv SUUR aare - mida enamat BrokRogain-seerialt veel oodata. Superluks! Sellisel seerial on isegi võsa täiesti põhjendatud ja vägagi temaatiline miljöö :-) Ootan jälle põnevusega järgmisi - palun veel raskemaid! B-)

27 juuni 2009 leidis Miki, Blond, Speedy, Linnapreili, Telc [miki]
Oligi enamvähem nii kokku lepitud, et kui lõuna poole jõuame, siis võtame koos ära. Kohtumispaika jõudsime minutiliste vahedega, istusime Paavo maasturisse ja tuld. See oli küll nagu päike keset vihmapilve (loe kest keset sääsemerd). Õnneks viis päris lähedale, viimased pool kilomeetrit läbisime maastikku raskusastmega 6,5. Isegi erivahendid ei peletanud verejanulisi vereimejaid eemale. Leidis Paavo, rõõmustasime kõik. Isegi leidjate rivi moodustamine jäi ära. Hea, et nahka ei pandud. Koht muidugi Rogainidele omaselt ülilahe. Tänud peitjale.

20 juuni 2009 leidis Evelin, Herti ja mina [geokrahv]
Seda aaret otsima minnes olid meil kummikud kaasas. Abi polnud neist aga mitte sugugi, sest jalga me neid ei pannud. Kohale jõudes oli jõe peal üks mootoriga paat. Varsti see lahkus ja paadisolijad meid ilmselt ei märganudki. Leidmine väga lihtsalt ei läinud. Tagasiteele saime astuma hakata umbes tunni aja pärast. Naeratused näol ja teadmisega, et aardeotsimine kauaks-kauaks meelde jääb. Aardest EVEJ. Tänud peitjatele!

20 juuni 2009 leidis Sven, Evelin ja Herti [hertz]
Läbi raskuste mägede poole läks kirja esmaleid. Tänud peitjatele.

20 juuni 2009 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".