A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

11 veebruar 2017 ei leidnud Piia ja Peeter [blondiin]

Tegelikult olid plaanid tänaseks teised. Lootsin minna läänepoole, et kasutada ära jääradade eeliseid. Plaanidele tõmbas peale kriipsu see, et tuli olla tööl järjest 48 tundi ja sellest nüristunud keha ja vaimuga polnud erilist mõtet kaugemale kulgeda. Krista soovitas siin üritada ja niimoodi me end lõunapaiku Raplamaalt leidsimegi. Pea kogu Eestil laiuv päikesepaiste oli siin küll pilvevaiba taga aga selle eest oli meil kuni õhtuni silmailuks härmatises mets ja võsa. Ka meil olid alailma abiks eelmiste geopeiturite soojad sõbralikud tervitused jäljeradade näol. Saime meiegi gepsude asemel looduse ilu nautimisele keskenduda. Kõigis vahepunktides oli info kiirelt tuvastatav ja selle peale meil kulus igas kohas vaid sekundeid. Noh mul muidugi hea rääkida, näiteks keldrisse mina ei hakanudki ronima teatud põhjustel ja võimalik, et monoetendusena oleks mul igas kohas hulga enam ajaliiva põrmuks jooksnud. Kiiret meil polnud ja peale info saamist keskendusime enamasti ka vaatlusele ja nautimistele. Äärepealt oleksime ka Beesse roninud, õnneks tegime tegemata kodutöö õigeaegselt teepeal ära. Nagu juba eelpool mainitud, olid kõik kohad lisaks pärandajaloole seekord ka härmatise hõbedaga varustatud. Sääsed võtsid talveund, nõgesed olid pugenud seemnetesse ja võsalehed olid pungades ning muda kivistunud. Seega kõik tõesti superolud. Enne pimeduse teket tuli lisaks veel ka päike pilvepiirilt välja, värvis metsaviirud tuhkroosaks ja lükkas pilveviirgudele sisse unenägude pupillivõbinad ja just siis olime me lõpp-punktis. Super! Täielik kirss tordile. Tegelikult me ikka leidsime konteineri ülesse ka aga kuna minul oli ja on selg haige ja Piial küüned värskelt maniküürist tulnud, siis me isegi ei üritanud konteineri poolde küündida. Emotsionaalselt oleme me selle peituse lahendanud. Minetea, äkki kunagi tuleme ka logima aga ega see siis enam muud juurde anna kui üks leiuskoor enam. Kõik oodatud ja pakutud emotsioonid saime täna kätte. Suured tänud peitjale ja hooldajatele.

28 jaanuar 2017 ei leidnud Ilme ja Mari [marihen]

See aare on oma aega oodanud vist juba poolteist aastat. Tegin omale isegi teekonna valmis, mis järjekorras punkte võtta. Küll on muud plaanid, siis pole ilm õige ja siis pole kambajõmmi. Pealegi millegi pärast oli mul jäänud mulje, et tegemist on suhteliselt keeruka ülesandega. Tänane Lepalinnu logi oli, aga mulle käivitajaks. Helistasin õele, õnneks polnud ta veel jõudnud päevaplaane paika panna ja nii me Lokomobiili juures kohtusimegi.

Alustasime punktist D, kõik läks lepase reega.

B-d käisime ka otsimas. Kuna ilmaolud olid soodsad ja maa külmanud, siis sõitsime lihtsalt autoga üle heinamaa metsa serva. Sealt oli vahepunktini 100 meetrid. Võss oli aga ikka päris korralik ja veskikivi me leida ei suutnud.

U-le lähenesime Karjaste talu kaudu. Lahke peremees lubas meil tema õues parkida ja näitas õige suuna ka kätte. Meil ikka täiega vedas. Soo, mis jäi talu ja mälestuskivi vahele, oli korralikult jääs. Ma ei kujuta ette, milline mülgas seal näiteks kevadel võib olla, ilmselt peaks kalamehe säärikutega minema.

J-ga lood kehvasti jah. Kelder on suhteliselt varisemisohtlik ja osa tagumisest seinast ongi kokku kukkunud. Ilmselt seal kuskil see number ka on. Kaevasime selles hunnikus, midagi silma ei jäänud. Lepalinnu käest saime puuduva numbri ja peitja lahkel loal üritasin seda sinna kuhugi jäädvustada. Kriipisin kruvikeerajaga kivisse numbrit, aga ega see mul eriti hästi ei õnnestunud. Kirjutasin markeriga üle ka. Pikka iga sellele numbrile eriti loota pole, aga ehk mõnda aega siiski.

Z oli meie päeva viimane ja seda võtsime juba taskulambi valgel. Kuuetäheline kenasti omal kohal olemas.

Arvutustega tekkis pisike tõrge ja kuna väljas oli selleks hetkeks juba kottpime, siis otsustasime logimise teiseks korraks jätta. Igatahes saime sellelt multilt just seda, mida otsima tulime - suuermas koguses värsket metsaõhku ja huvitavaid kohti näha. Suured tänud ja kohtumiseni!

15 oktoober 2016 ei leidnud Margus [margusmatkab]

Punkt A: Mantelkorsten on üsna lagunenud ja sisseminek ohtlik. Numbrid on puittala peal ähmaselt näha. Taastasime need nii tala kui telliskivi peal.

Punkt B: Kel huvi võsas ringi kolada, see võib minna otsima seda kivi. Meie veskikivi ei leidnud. Õnneks ei olnud seda vaja ka võrrandite lahendamiseks. Nägime ühe suure kivi küljest raiutud tükke.

Punkt C: Kerge vaevaga ka autost väljumata näha.

Punkt D: Allikas ja ümbritsevad puud seni veel metsaraiest puutumata. Taastasime natuke ka numbreid.

Punkt J: Keldri seisukord sisseronimiseks üsna ekstreemne, kuid sisse pole veel vajunud. Tagaseinal on numbrid täitsa nähtavad. Kasulik kaasa võtta taskulamp.

Punkt M: Betoonpost oli kivi najal olemas ja numbrid selgelt nähtavad.

Punkt U: Pingil on ähmaselt näha mingi kuupäev, kuid võrrandite jaoks toimisid hoopis kaks teist numbrit, mis pingile märgitud.

Punkt Z: Kivi ei saa märkamata jääda ja post koos sõnaga oli ka seal najal olemas.

Lõpp: Tuvastasime ka aarde asukoha, kuid pilkases pimeduses sellele järgi siiski ei läinud.

16 juuli 2015 ei leidnud Laur ja [puutetundlik]

Mina ja minu head ideed… :D. Aga no need tulevad, kui sul on puhkus ja õues selline ilm ja lisaks tehakse ettepanek, et otsiks mõne aarde… Alguses pakkus Laur välja küll Metsapargi, aga kuna logide kohaselt on seal veetase praegu nii madal, et abivahendiga mängimise rõõm ähvardas poolikuks jääda, hakkas mu pea automaatselt genereerima järgmist projekti…:D. Sest tegelikult seda pärandkultuuriga tutvuma minekut olen ma tahtnud ette võtta juba sellest ajast saati, kui Hannes ja Tanel koos peitjaga meile selle aarde jälle leitavana tunduvaks korraldasid. Aga üksi sellega maadlema minek ei tundunud kunagi nii palju ahvatlev, et asi päriselt ette võtta ja no kui ma siis täna oma mõtte välja plärtsatasin, oli Laur isegi nõus seda asja minuga koos vaatama tulema… Nendesse täisraha eest saada olevatesse võsadesse :D. Ja sõltumata sellest, et tegemata oli igasugune eelnev kodutöö ja seljas olev riietus kõike muud kui selliseks ettevõtmiseks sobiv… :D. Mistõttu umbes 3-da punkti poole murdes hakkaski mulle kangesti tunduma, et mu mõtet ei liigitatud enam üldse nende kõige kuldsemate hulka ning umbes 6-das, et nüüd võib minna nii, et on vist viimane kord, kui üleüldse mõne mu mõtte peale veel jaa öeldakse :D. Sest tegelikult ka… ei olnud kõige mõistlikum otsus just juulis, kui kogu ümbrus on täislehes, seda karpi leida proovima minna. Aga ära me nendes punktides nüüd käisime ja vähemalt kuhugi maani jõudsime...

Alustasime Põrguallikatega (D), edasi vaatasime üle kultusekivi (C), siis Nõmmekivi (M), siis mantelkorstna talad (A), siis keldri tagumise seina (J) ning seejärel hauakoha (U). Veskikivi (B) ja Alu Suurkivi (Z) vaatasime üle viimastena – sest kõige raskemaks eeldatud asjad on mõttekas ikka ju kõige lõppu jätta...:D.

D leidsime üles, kirjeldus tõmbas õnneks üle vaatamist vajavate puude arvu üheni, aga lihtne märgata ei olnud seda siiski. Kohale saamiseks ületasime suhteliselt värske raiesmiku, aga see oli selline suht jalutuskäigu raiesmik – sest nagu pärast selgus, on võimalik maha jätta ka hoopis teistsuguseid raiesmikke :D. Metsmaasikaid sõime ka, paaris kohas oli neid nii palju, et ainult kükitada oli ühte kohta vaja ja siis ainult noppida ja noppida ja noppida…

C oli kukepea, auto aknast sai teha vajaliku numbriklõpsaka :P.

M-ni oli vaja kõndida läbi natukese märja metsaaluse, sest vahepeal jõudis vett ka taevast tilkuda, aga siin oli samuti kõik lihtsalt ja arusaadavalt leitav – suur ja värske sinise markeriga number oli täpselt seal kus lubatud :).

A juurde tuli minna läbi minupikkuse taimestiku, aga selle numbri saime ka kätte… Peale mõningast talade inspekteerimist. Laur märkas, minu osaks jäi siin kõikide valede kohtade põhjalik ülevaatamine.

J-i tagumise seinaga läks nii, et tegime siin Hannest ja Timixit ning väiksemale jäi lambiga auku ronimine, kuna Hannese logi andis lootust, et leidmine on lihtne ja kohe saab välja ka ronida. Nojah, Timixil on ilmselt lisaks headele ronimis- ja ülemõistusemõistatuste-väljamõtlemise oskustele ka kotkasilmad, mina igatahes märkasin vajalikku alles siis, kui olin jõudnud maa peale ära unnata, et ma ei näe ja ei leia... :D.

U… Vot see U. See on ikka täitsa uskumatu koht. Keset metsa, kus tundub, et ei ole mitte midagi ja ei saagi olla mitte midagi. Ja kuhu pääsemine on omaette tegemine. Ja siis on. Nagu vanajumal oleks selle rahupaiga sinna metsa keskele poetanud, ühtegi teed selle juurde tulevat ei paistnud, kuigi geps lubas lausa matkarada…

B… Järgmistel jah pole mõistatuse lahendamise seisukohast pointi veskikivi nulli trügida. Aga kui keegi tahab ikkagi proovida seda kivi sealt veel leida, siis mõnusa kaloripõletamisprogrammi saab seal igal juhul kätte – 1/3 teed läheb läbi tiheda võsa, 1/3 läbi mahasaetud ja risti-rästi jalgu jäetud tiheda võsa ja 1/3 on … tihedas võsas, kus ühtegi kivi isegi maha kükitades ei näe :D. Hilissügisel on ehk isegi mõeldav seal asjast mingi ülevaade saada, aga praegu on võimalik vaid sajaga okstes rädimist nautida ning kive näeb ainult siis, kui nendele võsas läbipääsu murdes kogemata otsa koperdada… :D.

Z mina ei tea…. Me seda kuuteähelist sõna ei leidnud, leidsime midagi muud. Aga kuna Hannese logist siin erilist tuge ei saanud, siis jäi ikka õhku paras ports ebakindlust, oli see midagi nüüd õige või mitte… Igal juhul arvutamiseks me sellest midagi kokku liita saime, aga lõplik lõpptulemus tuli ikkagi kuskile keset põldu… Eks paistab, millal see aardekarp omale leiulogi külge saab ja kuidas saab, aga vähemalt kolmveerand lahenduskäiku on selleks nüüd kokku nopitud :). Aitäh igatahes juba praegu peitjale tavapärasest oluliselt rohkem pusimist nõudva laheda multika eest ning Hannesele/Tanelile asjale uue elu sissepuhumise eest, kokku tuli väga põnev kuustund metsikus looduses :D.

16 juuli 2015 ei leidnud Maris ja [laur]

Vahva võsa...ja siis veel natuke vahvat võsa...ja oi kui vahva võsa siis veel tuli...ligikaudu kuus tundi läks täna ikka ära ühest võsast teise ronimisega :) Vahepeal sai muidugi ka pikemad söögipausid hernepõllu ääres tehtud...ja siis taas võssa..ja kuna mul olid lühikesed püksid jalas, siis ma olin ikka eriti rõõmus nende võsade üle :) Hommiku teine plaan jäi järsult katki ja kuna me Rapla poole juba teel olime, siis otsustasime, et teeme selle lolluse ära. Läks täitsa edukalt. Saime kõik punktid käidud ja omaarust kõik numbrid ka kätte. V.a. muidugi siis see neetud veskikivi. Vot ei tea kui suur see olema pidi aga nulli lähedal tundus olevat selline sobivas suuruses mullane auk, kus oleks võinud kivi olla :) Ma ei väida midagi...aga võsa oli täiesti kohutav ja isegi kivi peal seistes ei oleks seda näinud...Ja no muidugi alles pärast hakkasime valemeid vaatama ja need on ju kenasti ümber tehtud nii, et seda neetud B pole vajagi...ohjah...

Aga no ülejäänud numbrid olid ju olemas. Kiired arvutused ja numbrid gepsu ning teele...ees ootas tühi põld...sellega ka meil tänaseks asi lõppes. Ei olnud enam jaksu kohapeal arvutada ja mõelda ja katsetada. Ei tea kas saime mõnest kraabitud numbrist valesti aru või mõnest muust zetist või kes teab. Peab natuke mõtteid koguma, paberid ja pildid üle vaatama ja siis juba loodetavasti võsavabalt logima minema :) Päev oli ikkagi lahe ja üks nurgake Raplamaast on nüüd eriti tuttav :)

14 juuni 2015 ei leidnud   [tunk]

Tekkis isu ühe vahva seikluse järele. Noppisin kolmest punktist info ära ja selle käigus ligunesin vihma käes piisavalt märjaks, et enda marsruudil neljandani jõudes oli juba suht poogen. Sukeldusin tihedasse võssa B otsingutele, pool tundi seal nulli ümber kakerdamist paraku edu ei toonud. Kui nüüd koordinaat just 50 m mööda pole. siis kahtlustaks samuti, et vanakuri on veskikivi tasku pistnud ning minema viinud. Vahepeal vaatasin ka vihjet ning seal nimetatud 2. punkti osas tunnistan tugevat möödalaskmist. Edasi jaguski kannatust veel vaid ühe punkti läbimiseks, 3 tükki jäid mugavamate ilmaolude ootele. Hooldajaid tahaks kah tänada: aitüma!

22 mai 2010 ei leidnud Martin, Margus ja Maris [max]
Verd, higi ja pisaraid nõudis see aare. Verd purskas lahingus vereimejatega, higi voolas ojadena tänu kuumale ilmale ja lõpp-punktis valasime pisaraid, sest aare ennast meile ei näidanud. Mulle tundub, et ükski teine aare ei ole meil siiamaani verd välja meelitanud :) Aga mis puutub vahepunktidesse, siis alustasime A-st ja lõpetasime U-ga. Oli küll nõnda, et mõni algul kergemana tunduv punkt osutus raskemini ligipääsetavaks (B) ja näiteks U punkti vallutamine läks üllatavalt lihtsalt. Selle koha tundsime ka ära, kust tuli edasi minna ja mitte pooleli jätta :) Vahepunktidest meeldisid põrguallikad ja poolik veskikivi, mina pole sellist varem kohanud. Aarde asupaik tundus väga usutav koht, ju siis lihtsalt meie ei leidnud. Aarde otsinguks vajalikud numbrid tuhmuvad ja vajaksid ülekirjutamist (A, B, Z).

10 oktoober 2009 ei leidnud Jaanika,Elvis [ullunt]
Rapla tuur läbitud võtsime ette järgmise aega nõudva aarde.Esimeseks külastasime põrguallikaid.Allikad mulisesid ägedalt.Kuuselt numbrid käes ja edasi.Teiseks punktis valisime M ehk Nõmmekivi.Auto jätsime metsatee sissesõidule ja jalutasime kivini.Numbrid tuvastatud ja tagsi autosse.Siis tabas meid jama. Asi selles,et veidike pehme pind ja märg rohi...auto enam teele ei roninud.Õnneks möödus meist lahke dziibimees,kes pakkus oma abi.Kahe mehe jõul saime lõpuks ka auto kenasti teele tagasi.Suured tänud lahkele mehele.Kolmandaks külastasime punkti A-mantelkorstent.Numbrid käes edasi punkti C-kultuskivi.Number kirja ja punti B-veskikivi.Siin ei suutnud me kuidagi kivi leida.Viimaks siiski pika otsimise peale sai ta leitud.Olime enne päris lähedal olnud,kuid mitte piisavalt et seda näha.(otsisime mälu järgi toetudes manteeameti kaardile).Number kirja ja suund punkti J-Sopi talu keldrisse.Kui keldrisse sisse saadud ka numbrid käes.Järgmiseks punktiks võtsime ette U-Haavamäe lahingupaik.Kuna hakka juba vaikselt hämarduma ei olnud meil enam usku selle punkti kätte saamisele.Siiski jalutasime läbi metsa kuni vastu tuli juba väga märg pinnas.Siin otsustasime,et jätame selleks korraks pooleli,kuna ei teadnud kui kaugel olema ja kaugel punkt meist veel on. Sellegi poolest oli tore päev. Tänud peitjale huvitavatesse kohtadesse juhatamast.

4 september 2009 ei leidnud Urve ja Hannes [jussike]
Käisime kaheksa vahepunkti läbi ja igas oli midagi õpetlikku/üllatavat. Ilm oli võrdlemisi vihmane, õnneks leidsime vihjed kiiresti. Arvutasime lõppaarde asukoha ja jõudsime peaaegu lõpuni, ainult viimane täisnurkne kurv jäi läbimata. Mõne aja pärast uuesti!

9 september 2008 ei leidnud Janika ja Villu [jansa84]
Midagi läks nihu :S Kuskil sai arvutusviga sisse tehtud ja hetkel ei suuda seda apsu tuvastada. Kõik kohad iseenesest külastamist väärt :) Uurime, puurime - ehk saame lähiajal siiski leidmise ka kirja panna.

7 september 2008 ei leidnud Airi & Hanno [hanno5000]
Polegi nagu suurt midagi eelmisele lisada... kui siis, et kottpimedas metsas veskikivi otsimine mitte väga täpsete koordinaatidega oli põnev, üldse olid kõik kohad põnevad ja mulle see idee väga meeldis. Ainult jah, see lõpp-punkt, mida sai igaks juhuks arvutatud ka kahte moodi, sattus küll natuke liiga sürri kohta, kust midagi leida polnud. Asja siis uuritakse...

7 september 2008 ei leidnud Hanno ja Airi [airce]
Ilusal laupäevaõhtul saime vahvate seikluste võrra rikkamaks, ilm oli samuti ilusalt vihmane. Kohatud sai erinevaid metsloomi, keda me püüdsime mitte häirida. Ammutasime loodusest energiat pika talve tarvis. Oli väga nauditav ja meeliköitev elamus. Seda teekonda oleks mõistlik alustada hommikul neil, kes millestki ilma ei soovi jääda. Meil seda võimalust kahjuks ei olnud ja tuli pisut kiirustada, et enne südaööd metsast välja saada. Aaret ennast siiski ei leidnud, kuna jõudsime täiesti absurdsesse kohta, kus meie mõistus otsa sai. Käisime seda ka täna päevavalguses kontrollimas, kuid targemaks ei saanud. Otsime teisi lahendusi.