Võnnukivi

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Miki logis kõik kirjas, täpselt nii oligi. Tänud peitjale.

 5 

Läks nagu tavaliselt. Esialgu jätsime selle aarde plaanist välja, kuid "igaks juhuks" leppisime Priiduga kokku, et võtab mingi SUP-laua kaasa. Sest äkki satume mööda sõitma ja siis oleks hea, kui on midagi täis puhuda. Kui õige päev kätte jõudis siis oli õhutemp mingi 27 kraadi kuuma ning see tähendas vaid üht, et Võnnukivi aaret saab mõnusalt logida. Kuid ega äpardused ei lasknud ennast kaua oodata, nagu tavaliselt, kui Miki seltskonnas on. Alustuseks oli Priit kaasa rabanud Annabeli ujuvvahendi, mis peale täispuhumist sisises nagu rästik. SUPikas, mitte Annabel. Tuli välja, et õhku ei pidanud see osa, mis ventiilikrae ja supinaha vahel oli ja see tähendas: 1. Tuleb täis pumbata ja siis kiirelt ära käia enne, kui õhk välja tuleb (aga õhk tuli väga kiiresti välja) 2. Sealsamas kaldal korda teha. Otsustasime number kahe kasuks ning võtsime kõik juppideks, tegime korda ja panime kokku. Vahepeal jõudis kohale peitja isiklikult ning hoidis meie toimetustel silma peal. Köietasin SUPika ettejuhtuva nööriga oma tagajala külge, et see allavett ei läheks, kui midagi nihu peaks minema ja asusin teele. Suht raske oli kivi otsa saada, vool oli päris tuntav. Igatahes, kui olin kõik kohad läbi roninud, siis oli selge, et aare on mere poole allavoolu purjetanud. Peitja lahkel nõusolekul komplekteerisime uue karbi ning sain uuesti tee jalge alla võtta. Nüüd on siis uus tops paigas, nimed sees ja tutvutud toreda peitjaperega. Muide, vesi on juba päris soe.

 2 

Ootamatult selgus, et siia saaks tiimitöö sildi lisada: kui üks vapper oli aardeni jõudnud, siis selgus, et aare on nii kehvasti oma peidikus, et näed, aga kätte ei saa. Egas muud kui kaaslane läks mandrilt abivahendit hankima ja niiviisi said lõpuks ka nimed kirja. Kõik hea, mis lõpeb leiuga.

 2 

Täna algas sügis ja oli ka esimene sügisene temperatuur. Õnneks vesi nii kiirelt ei jahtu ja sai siis veel aaret otsima tulla. Esimesed paar sammu oli mudased, siis aga puhas vesi. Kivini jõudsin ujumata, kuigi vesi jõudis kivi ääres täitsa kurguni. Edasi oli natukene probleeme, aga leidsin lahenduse ja saime nimed kirja. Teistele geopeituritele soovitan lähinädalatel ära käia kuni vesi veel soe, muidu peab juba SUPiga otsima tulema.

 5 

Mis nii viga kui suvi jätkub ka septembris ja saab veel külastada ka vee-aardeid. Jalutasime ette joonistatud rada mööda kohale ja ega siis muud üle jäänudki kui vette ronida. Tundus, et veetase pole väga kõrge aga päris ilma ujumata siiski ka ei saanud. Kivi juures oli vaatlusring ühelt poolt ja teiselt poolt ja siis oli väike plaanipidamine, kuidas see ilusti nähtav topsike kätte saada. Tundus, et töötav lahendus võiks olla nii, et kõigepealt ühelt poolt üles ja siis teiselt poolt alla. Ja nii see leid kirja saigi. Tänud põneva asukohaga aarde eest!

Mudane lõik läbitud

Kivi vallutamine

Tehtud!

Siimuga leitud. Aitäh!

Kuu aega võtsin 2. katseks hoogu, kogusin mõtteid mis ja kuidas ulatuda, kutsusin Estet appi… Praegused soojad ilmad ja ilmselt siis ka soe vesi ajasid lõpuks testima, kas kodust kaasa võetud taburetist piisab. No piisas. Hea, et keegi ei näinud seda vaatepilti. Aga imeline oli tähistaeva taustal seda mürakat silmitseda, kui võiduringi ümber kivi ujusin. Ps. Vesi on kuuajaga langenud pea pool meetrit. Aitäh peitjale väljakutse eest, loodan, et ta ei tegele kodus kõht kõveras itsitamisega, kui taskulampi näeb kivi juures vilksatamas!

Algus oli lihtne jalutamine põllu äärt ja niidetud ala mööda vee äärde. Siis jõkke, kus peagi põhi kadus ja tuli vastuvoolu kivini ujuda. Kivi lähedal olid õnneks väiksemad veealused kivid, millele toetuda ja pisukese jukerdamisega kivinukale end istuma seada. Siis silmasin aaret ja põhijant alles peale hakkas.. näed, kuid kätte ei saa. No kui kasv ikka alla 1,7m jääb, siis kohe kuidagi ei ulatu. Ühelt poolt tundus, et teiselt poolt on lihtsam ja teiselt poolt tundus, et ikka vastaspoolt. Lõpuks lähenesin ikka raskemalt poolelt läbi ja üle halli kivi. Põlved said kriibitud ja logiraamat täidetud.

Tänan peitmast.

 1 

Tiit tegelt tahtis juba eile õhtul minna, aga ma ei saanud mitte. Täna pärastlõunal saime alles linnaloa. Paraku oli selleks ajaks ftf tehtud ühe ainult GC lehel mängiva mängija poolt.

Aarde juurde pääsemisel oli kõige raskem etapp otse enne jõekallast, kui läbi kõrkjate ronisime. Samas see vähendas ujumisdistantsi omajagu. Seetõttu me peitja lahkesti lubatud paadisilda ei kasutanud lähenemiseks.

Nullis polnud eriti variante, topsi saime kiirelt kätte. Sinna sisse kuluks veekindlast paberist logiraamat ära. Aga meil õnnestus logida. Ja FTFi logis on kirjas, et peitja elab sealsamas (maja, mis kivi ja maantee vahel), seega võiks see aare olla peitja poolt pideva järelvalve all.

Aitäh peitmast! STF 15:18

 3 

Kahjuks ei olnud varem võimalik reageerida ja natuke kahtlesin ka kas trram veepeal püsib. püsis, ja väga hästi kui vaja. Pärnumaal on kaitse alla on võetud 19 rahnu ja Kalevipoja Vestitasku kivi e. Võnnukivi on neist suurim. Aardele väga hea asukoht, igakord kui satun mööda sõitma mõtlen et see kivi väärib aaret. Peitjale minu poolt ka FP! Kivil käidud saime ilma paadita, ujudes , Roosinupu ja noorgeopeituritega. Noortest oli abi turnimisel, üksi oleks vist keeruliseks läinud aga logimata ta poleks jäänud. Tervitused esmaleidjale! Minul STF@15:18. Tänud peitjale!