Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Peitsid 29.03.03 Kalle Lange ja Enn Veenpere.
Taastatud 11.04.09 ja 18.05.19 miniaardena.
Vaatamist ja tegemist peaks sealpool kandis palju olema.
Infot leiab:
Kantsi kindlus ja kõrts
jm.
Aare ise on väga lihtsas kohas ja sisaldab logiraamatut ning kirjapulka
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (2), soovitan (1), piknikukoht (1), matkarada (1), lumega_leitav (1), lõkkeplats (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCEEE8
Logiteadete statistika:
159 (85,9%)
26
7
5
0
0
0
Kokku: 197
Sai varakult kohale tuldud, et kant üle vaadata. Sai aaret otsitud koos varem leidnutega aga ka sellest ei olnud kasu.
Olime siin just lodjasõidult tulnud ja ehkki juba mitu mitteleidu ees, otsustasime ka ise pilgu peale visata, aga ei olnud karpi kusagil. Anu varemleidnuna kinnitas ka, et ei ole seda seal, kus kunagi oli...
Otsisin, kuid ei leidnud. Ei teagi, kas asi nõrkades prillides või hoopis kuuri seina ääres olevas puuhunnikus?
Ka meie ei leidnud. Arvatavasti kadunud.
Kui mõned nädalad tagasi kambakesi Räpinas käisime, siis jäi silma suunaviit "Kavastu parv". See oli midagi uut minu jaoks ja tekitas huvi. Oma tuuri planeerides soovitas Google Maps mul just seda jõe ületuse meetodit kasutada. Oi kui ootamatult see võimalus minuni jõudis. Ootusärevus sõitsin sadamasse. Parv oli minu poolel aga ühtegi hingelist ei olnud ümbruses. Lugesin infotahvleid. Ühelt sain teada, et päeval on pool tundi lõuna. Kellajaliselt oli lõuna aga juba läbi. Peagi saabus teisele kaldale jalgrattur, kes istus sõudepaati ja tuli minu poolele. Tegin juttu, et saada teada kas kuidagi teisele poole ka saab. Tõredalt sain vastuse, et jah selle samuse sõudepaadiga. Kästi ratas peale panna ja veeti minutiga teisele kaldale. Raha küsiti ikka sama palju. Peab ikka autoga tagasi tulema, et saada seda parve kogemust.
Pärast seda läksin külastasin kohalikku külapoodi, millele ei viita ükski silt. GoogleMapsis on ainult mingi FIE märgitud. Tegelikkuses oligi pood ja veel missugune! Keegi oli oma korteri elutoast ja rõdust teinud poe. Sortimendi valik oli huvitav. Kallitest hindadest hoolimata vajas see koht sisse õnnistamist ühe õllega. Herilaste parv proovis mind häirida ja minema ajada, kuid sain oma toimetustega ühele poole.
Edasi kulges siis tee mööda kruusa Kantsi aarde poole. Kohati oli see maailma parim kruusatee kui sulle meeldib trepist alla sõita. Pöörasin otsejoones RMK platsile. Lapsed mängisid seal mingi ketta peal aga me üksteist ei häirinud. Peagi nad veel pealekauba kadusid ära. Edasi järgnes tund aega aarde otsimist. Vahepeal küsisin ka juba abi, sest see ei ole koht kuhu satuks iga päev. Midagi tarka aga ei juhtunud ja pidin pea norus sealt lahkuma. Proovisin ennem demoraliseerivat pikka distantsi järgmise aardeni koguda positiivset elujõudu ratastoolilaiuselt laudteelt. Natukene üle poole kilomeetri sõitsin ära, siis kiskus natukene nõgeseliseks ja pidasin targemaks ots ümber pöörata.
Siin ei õnnestunud otsima hakata kuna mugud olid platsis. Tundub põnev paik, kuhu tagasi tulla.
Kalamehed olid kogu oma laagri (mis tundus suuresti koosnevat plasttaarast) täpselt aarde nulli laiali jaotanud, seega jääb teiseks korraks. Tundub talvine teema olevat.
Aarde otsimiseks oli aega täpselt viis minutit. Tuhlasin läbi piirkonna, mille arvasin õige olevat, aga ei midagi. Tuleb suvel tagasi tulla. Ja kui aus olla, siis pool ajast, mis oli otsimiseks mõeldud, imetlesin ma pajukiisusid... Imeilusad on teised. :-P
Käisin kohal ja tiirutasin nagu segane ümber nulli, aga midagi ei leidnud küll. Sealsamas nulli kõrval oli ka kõva puudetegu käsil, äkki sellepärast ei leidnudki. või ma lihtsalt geopime... Kuna hiljuti leitud, siis tuleb vist varsti tagasi minna.
Pühapäeva pealelõunal istusime töökaaslastega Kavastus kahe parve peale ja võtsime suuna Peipsi järve suunas. Esimene peatus oli peale poolt tundi parvetamist RMK Emajõe-Suursoo looduskeskuses, kus meile tutvustati nii keskuse kui ka Emajõe-Suursoo ajalugu, näidati 15-minutilist filmi, vaatasime eksponaate ja uurisime ümbrust. Telefonis mul seda aaret polnud kuid sellises kohas olles tekkis tunne, et see koht väärib aaret ja loogiliselt võttes võiks läheduses mõni juba olla :) Kiik-vaatetorni uurimise-testimise käigus sai Kantsi andmed telefoni tiritud ja ülla-ülla, aare 60m kaugusel! Kole tore! Arvatava peiduka suutsin 45m kaugusel tuvastada aga lähemalt uurima ei hakanud kuna üks seltskond pidas sellele väga lähedal piknikku. Seekord jäi aare küll leidmata aga kohast sain päris hea ülevaate. Tore koht, loodan, et kunagi satun veel siia. :)
Tartu poolt mööda jõge tulles tegin vahepeatuse ja otsisin natuke. Silmapiiril oli inimesi ka. Tegin siis panuse hilisema aja peale. Hiljem aga olin sama tark edasi. Ühtegi kedagi kuskil enam polnud ja sain rahulikult otsida. Mingit asja, mis vähegi aaret meenutaks ma sealt täna ei leidnud. Aga lähen sinna tulevikus tagasi. Matkarada jäi ka läbi käimata. Ja muidu ka huvitav koht ju.
Pärast pikki läbirääkimisi otsustasin neljanda valiku kasuks: tulen tagasi sügisel.