Karula rahvuspark

2023. aastal läbisin "Karula Karvase" matka, kus läbisin Karula rahvuspargi 20 kõrgemat tippu. Matka käigus armusin sellesse piirkonda ja olen veendunud, et siinne aarete hulk ei anna edasi pooltki, mida see rahvuspark ja piirkond pakub.

Need nunnud kuplid ja nende rohkus, imelised vaated nii kuplite otsast kui ka teel ühe kupli otsast teise. Ühel tippudevahelisel lõigul nägime Windows XP taustapilti, aga see oli isegi ilusam, kui Windowsi enda pilt. Siis nägime veel heinamaal söövat kaamlit. Lisaks jutustati huvitavaid jutte ja legende kohalikust eluolust. Näiteks miks siin kandis on ikkagi koht nimega l*tsmetsa.

Seda kõike ja veel rohkematki saate näha Eesti väiksemas rahvuspargis. Karula rahvuspargi eesmärgiks on säilitada Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike loodust, kaitsealuseid liike ja kultuuripärandit.

Karula kõrgustikul, Valga- ja Võrumaa piiril, asub Eesti rahvusparkidest kõige väiksem ja künklikum - Karula rahvuspark (123 km⊃2;).

Karula rahvuspark loodi 8. detsembril 1993.

Karula kõrgustiku ainulaadne ja kaunis pinnamood on kujunenud mandrijää tegevuse tagajärjel üle 10 000 aasta tagasi.

Rahvuspargi põhja pool näeb kuplilist pärandkultuurmaastikku - talukohad paiknevad hajali aastatuhandeid inimese kaasabil kujundatud maastikul. Kuplid on kaetud põldude, rohumaa või metsaga, kuplite vahel on väikesed niisked niidud, metsatukad, soolapid või järvesilmad. Rahvuspargi lõuna osas laiuvad suured metsamassiivid, sealne metsane ja soine ala on ajast aega olnud hõredama inimasustusega jättes ruumi pelglikematele liikidele.

Karula kõrgustiku kõrgeim mägi on Rebäsemõisa külas asuv Tornimägi (137,8 m). Karula kõrgustikul on 60 järve, neist 40 asub rahvuspargis. Suurim järvedest on kaunis Ähijärv, mille kaldal asub ka Karula rahvuspargi külastuskeskus.