Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Saatse muuseumi parkla juurest algab matkarada, mis viib väikesele jalutuskäigule Setomaa loodusesse. Mööda männimetsa looklev rada kulgeb Eesti-Vene kontrolljoone vahetus läheduses. Vaade üle Vene piiri on omamoodi elamus kuid tuleb siiski tähele panna, et matkates teelt kõrvale ei kalduks. Fotosid riigipiiri tähistavate postidega saab teha Saatse muuseumi õuel. Lisaks männimetsa keha ja vaimu turgutavale hõngule, leiab matkarajalt infot Setomaal elavate lindude, puude ja riigipiiri kohta ning tähelepanelik matkaja märkab Teise Maailmasõja ajast pärinevad kaitsekraave.
Matkarajal olevast aardest on piirivalvet teavitatud. Selle kohtumise käigus tutvusime 2 aastase mänguhimulise jäljekoer Atsiga. Kusjuures vaatamata ta noorusele, on tal kontol juba kaks afgaani ja üks venelane, nii et täiesti tegija juba. Aga rada läbides soovitaksin oma koerad ikkagi paela otsas hoida, et neist piiririkkujaid ei saaks.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
seened (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCACHFT
Logiteadete statistika:
32 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 33
Õnneks kaua seal piiri ääres tuulama ei pidanud. Täname aarde eest!
Kui olime muuseumi aarde ära loginud, asusime kohe metsa minema. Kerge saps oli ikka sees kah, kui riigipiiri nägime ja Eston Kohver 10 aasta tagant meelde tuli :)
Tänud aarde eest!
Põnev, et sellisesse kohta on matkarada tehtud, mis sest et lühikesepoolne. Piir on ka kenasti välja ehitatud. Mina ei näinud hingelistki, aga pole kahtlustki, et minu tegevust jälgiti hoolikalt. Tükk aega uurisin kaeviku/laskepesa konstruktsiooni, enne kui laiemalt ringi vaatasin ja aaret märkasin. Oli põnev jalutuskäik, aitäh!
Eks ta natuke ekstreemne tundus jah - ikka kuidagi ,,paljam,, tunne kui Narvas üle jõe vaadata. Aga käisime kenas metsatukas kõndimas ja leidsime ka selle mõtsa-aarde. Aitäh!
Leitud. Päris kõhe nii piiri lähedal viibida, pinge on peal. Aitäh!
Väike kõrvalepõige metsarajalt ja logi kirja. Tänud kutsumast!
Täitsa tore matkarada siin piiri ääres, infotahvlitelt sai nii mõndagi uut teada. Aitäh aarde eest!
Siin sai natukene ettevaatlikult piiri lähedal toimetatud, mis sest, et natukene varem sai 2 korda läbi Venemaa sõidetud.
Aitäh aarde eest!
Aare paiknes piirile lähemal, kui julgesin arvata. Põnev, kui erinevalt kaitstakse riigi piiri 3 riigi ja Saatse kandis. Intertesting.
Päris piiriäärne kogemus oli :)
Need olid vist küll ühed Setomaa idapoolsemad kuked, mis leitud said.
Peale muuseumiga tutvumis tulin matkarajale. Venemaa nägin ära ja ühtegi kahejalgset piiri rikkujat silma ei jäänud. Hiljem sõitsin hoopis autoga korraks Venemaale, sest nii oli kõik jokk..
Tänan peitmast.
Geojaanituuri leid #53. Kuna muuseumi parklas parkis politsei, võtsin selle esimesena. See on küll tore matkarada. Nagu venelaste kiuste - jalutame siin oma vabal, võrdlemisi demokraatlikul maal, kui tahame. Ka piiri ääres. Millegipärast hakkas kummitama Juhan Liivi luuletus Ruja esituses, mida õrnalt parafraseerisin - Täna nägin ma Venemaad, täna nägin ma Venemaad! Kusjuures liiv neid kahte riiki siin vaid eraldabki. Aare oli tõesti kattai küljen. Aitäh peitmast! Hää om see Eestimaa elu ikke, meenutab selline aare.
Naeratasime puu küljes rippuvasse valvekaamerasse ja tegime kiire leiu. Aitäh!
Väike jalutuskäik ilusas metsas künklikul maastikul. Matkarajal oli hästi palju infotahvleid. Piirist hoidsime ohutusse kaugusesse ja nii see aare ka leitud sai. Aitäh jalutama kutsumast!
Siin Eestimaa pinnal polnud kodust nii kaugele juba mõmnda aega jõudnud. Semudega sõidukulusid jagades, on ka valutum siiakanti jõuda.
Tänud.
Tegime väikese jalutuskäigu siin kodust kaugel Eestimaa nurgas, salasilm jälgis, seega püsisime rajal, aarde juures väike mõtte- ja arutluspaus ning tagasi muuseumi õuele. Aitäh.
Omaette vaatamisväärsus oli see laskepesa. Muidu k6ik väga vinks vonks. Aga kui peaks reaalselt olema vaja seda kasutada, siis sealt turvalist taganemismarsuuti kyll pole et siis viimase verepiisani ;) Aitähhid
Pümme viit mõtsa, a mis sa ulliga tiit?
Igatahes panime nimed kirja ja pidasime veits tulevikuplaane. Aitüma!
Väike jalutuskäik ja leidsime aarde. Õnneks kellelegi oma tegevusest teada ei pidanud andma, aga koht pani küll mõtlema.
Piirivalvureid ei õnnestunud kohata. Üldse ei näinud kedagi. Aga see raip Venemaa on kuidagi ähvardavalt lähedal. Õnneks on vähemalt okastraat ees, niisama üle piiri ikka ei saa sattuda. Aare leitud ja matkarada läbi käidud. Ikka väga omaette kogemus niimoodi piiri ääres tolgendada. Aitäh.
Siia saabudes oli juba pimedaks minemas. Aardeni liikusime telefoni valguse abil. Aare leitud, tagasiteel ei tulnudki üllatusena, et meid oligi juba märgatud ja piirivalve patrull saabus dokumente kontrollima. Aega kulus kuskil 10 minutit. Tublid poisid ja kiitus piirivalvele. Tundub, et oleme valvatud. Teadmiseks järgmistele- aare on paigutatud kuhugile kontrolljoonele nii ligidale, et on oht sellest joonest kergesti üle minna ja siis võib ka asi veidi kurjemaks minna. Meil olid väga meeldivad mehed. Tänud aarde eest.
Võtsime sel nädalavahetusel ette Kagu-Eesti tiiru, et otsida üles hulgaliselt vanemaid aardeid, aga kuna ka see aare on äsja siin avaldunud, siis muidugi põikasime ka päris siia piiri äärde. Mingeid sekeldusi polnud, kuigi oma teekonnal kohtasime piirivalveautot kokku kolmel korral, meie vastu nad huvi ei ilmutanud. Nagu mitmed eelnevad geopeiturid, leidsime ka meie oma teel selle aarde juurde kukeseeni. Küll pisikesi, aga siiski leidsime. Täname aarde eest!
Muuseumi juurest suundusime mõtsa poole. Ega polnud midagi, et käid ja logid kiirelt ära ja asi korras. Kui ikka kukeseened sulle otsa vaatavad siis pole ju mingi nipiga võimalik neist mööda vaadata ;) Vahepeal panime oma nimed logiraamatusse ja jätkasime korilusega.
Suured tänud aarde eest nii toredas kohas :)