Aardekirjeldused on teadupärast nõrkadele. Seepärast sai ka siia tuldud kruusakarjääri juurest otse. Matkarada ei olnud. Vahepeal sattusin kusagile mangroovisohu ja kartsin et kusagilt lähima kase otsast hüppab mulle kaela kolmemeetrine Sinine Puumadu. Lõpuks peale raiesmike ületamist leidsin ka talukoha. Logi kirjas ja jalad märjad. Tänud!

Praegusel aastaajal oli siia jõudmine lihtne ja täitsa kuiva jalaga. Sellega meie geotuur täna lõppes. Tänan.

Leitud, topsik maas kahjuks, saime kuidagi tagasi.

Leitud. Päris huvitavad varemed. Ja huvitav on mõelda, kuidad kunagi see ehitati

Täitsa huvitav, kes küll seda rada hooldab, palju siin külastajaid on ning paljud taluni jõuavad. Meie läbi nõgeste jõudsime, leidsime aarde ja siis hakkasime tagasi vantsima, et põdrakärbseid enda pealt maha noppida.

 1 

Tundus umbes miljon peidukat, aga tänu vihjepildile oli kiire leid. Tops oli maha kukkunud, aga kenasti alles ja panin nimed kirja. Eks näis, kas nüüd jäi konteinerisse pidama või teeb gravitatsioon oma töö. Igatahes sellega sai meie Tõhela rännak läbi. Aitäh, oli hea jalutus!

Eelnevalt logisid lugedes arvasin, et siia ma vast tikkuma ei hakka. Et raskusaste minu jaoks suur ja vesine rada..., sumpama kuskil ei tahtnud hakata. Aga tagasiteel matkarajalt vaatasin, et algatuseks viib aarde suunas päris lai ja kuiv tee, küll rohune, aga tugeva alusega. Kuna päeva sammunorm polnud ka täis, otsustasin põike teha. Hea otsus. Vähemalt praegu ei ole ligipääs üldsegi vesine, paaris kohas oli ainult rohi märg, jalad saapa sees jäid kuivaks. Vihmasemal perioodil võib olukord teistsugune olla. Teel mõtlesin, et kuidas vanadti inimreef siin küll elasid ja olid, ei kujuta ette. Vaatasin hoonekohad üle, ligipääsu aardele raskendasid hoopis nõgesed, aga õnneks olid mul vaatamata soojale ilmale jalas pikad teksapüksud ja teksatagi, nii et ka kõrvetada ei saanud. Aardepeidik ka minusugusele nullile kättesaadavas kõrguses, aare leitud-logitud. Aitäh peitjale kohta tutvustamast!

Vesine tee on siia. Jalanõud olid õnneks juba vihmamärjad ja kannatas mättalt mättal karelda, aga kummikuga oleks hulka muretum olnud. Tops oli maha kukkunud, riiv on katki. Fikseerisime käepärasega, kuid võiks mingi plekitüki kaasa võtta, saaks parem. Aitäh!

Kõik leitud, vägev teekond. Ja väga vägev, et sellisest varemest on mingi lugu alles jäànud. Tore seiklus. Soovitan mööda teed kõndida, aga võsa sõbrad võivad ka otse teed kasutada ja läbi metsa/võsa minna :)

Leitud. Aitäh!

Eelmine kord pooleli jäänud raja lõpetamine. Seekord teiselt poolt. Siinpoolne rada oli tavaline, suvel läbitud rada oli äge. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Rohke basseinide väli ümbritses endist talukohta. Õnneks ujuda või mudas paterdama ei pidanud. Maapind tahe, vesi jääs ja muudkui uisuta raja jääväljadel ja talu lähistel. Tänud peitjale.

 1 

Ning katse number 2. Kummikud jalga ning reipal sammul nulli poole, sest nüüd ju vaid kohale minemise vaev. Tüng. Esimese hooga pääsesin vaid vast 10m lähemale kui eelmisel korral, sest vesi tahtis hakata üle kummiku servade tulema ning paistis, et mida edasi, seda sügavamaks läheb. Seda siis, kui liikuda mööda seda kujuteldavat teed ning loomulikult vähe kõrgemal pinnal- kahe rattaroopa vahel. Tagurdasin kuivale maale tagasi ning katse läbi metsa/võsa pärale jõuda oli juba edukam. Siiski, ka seal tuli hoolega valida et kustkaudu minna, et kuivade koibadega pääseks. Kohapeal oli aga juba kiire leid. Peitjale tänud!

Esiti püüdsime koos põhjast, Piirikivi poolt läheneda, aga seal polnud seda rada, mis Maa-Ametist paistis. Üleliigne ussi- ja puugivõsa on hoopis. Lõime käega ja alustasin siiski kirde poolt jooksujalu aardeni saamist. Lõpus sain kummiplätudega sooja ilmaga läbi 15 cm vee kõndida, mõnusalt jahutas. Aaret otsisin isegi nõnda kirgliku vihjepildi järgi viis minutit. No ei saa enam üksi hakkama.. Lõpuks sai siiski tops pihku. Ja siis sama teed tagasi, kuhu siit ikka edasi kulgeda. Audru kinomaja veel ja lähme Villa haavu lakkuma ;-P Täname peitjaid matka eest!

Matkarada oli alguses paljulubav, nagu mööda maanteed astuks - lõpp läks aga sootuks päris võpsikuks kätte. Kui poleks nii meeletult soe olnud, oleks ehk asja rohkemgi nautinud aga nüüd sai nö juba tuldud slogani all tehtud :D

Mida lähemale nullile jõudsin, seda selgemaks sai, et matkasaapad koos pikkade pükstega autos ja plätud koos lühikeste pükstega jalas pole just parim kombinatsioon, vastupidi oleks mõistlikum olnud. Aga kui juba nii kaugele sai tuldud, siis ei hakanud enam tagasi ka keerama ja pingutasin lõpuni välja. Aitäh peitjale.

Omajagu müttamist sellel matkarajal.Topsid said kõik leitud.Aitüma

Millegipärast enam ei mäletagi hästi, mis siin kohapeal oli. Niivõrd palju aega mööda läinud sellest ajast, kui see aare leitud sai. Aga las ta siis olla, kõike ei saagi pea mäletada, sest uute asjade jaoks on ka ruumi vaja. Aitäh peitmast, rada ise oli vahva ja aardeid väärt.

Talu juurde viis jälle uhke matkarada, niidetud ja puha. Traktoristidele vist meeldib see matkarada siin hästi;). Talu juures sai rada tõesti otsa, aga õnneks siin ilmselt käivad ainult geopeiturid, kes tallavad raja täpselt õiges suunas. Käige rohkem, siis saab korraliku raja! Praegu oli vaja ikka kõrvenõgeste vahel ukerdada. Talu täitsa kobe, natukese kohendamisega saaks hea pelgupaiga keset eimidagit. Ja külalisi käib ka aeg-ajalt, kõik geopeiturid;).

Aitäh peitjale! Nüüd juba reipal sammul tagasi parklasse, sai täitsa paras jalutuskäik matkarajal.

Peitja soovitatud rada mööda oli üsna kerge astumine. Ainult viimane lõpp kunagises talukohas oli natuke metsikuma rohttaimestikuga. Maapind siiski kuiv ja midagi ülemäära hullu polnud. Vaatasime müürid üle ja aaregi oli ilusti leitav. Aitäh!

Aitäh aarde eest!

Tänan peitmast.

Nonii, kõige pikem astumine, aga ka see tehtud! Tänud aarde eest!

Enda imestuseks ei leidnud eest ei nõgeseid ega teab-mis-rasket maastikku. Elagu põud!?

Tänase matkaraja viimaseks punktiks vaatasime üle siinse talukoha. Kuna orientwerumispäevakul sai enne juba veidi võsas ragistatud, siis tulime ikka tuldud teed mööda tagasi. Mõned metsmaasikadki sai teel põske pista. Aitäh peitjale!

 1 

Varasemaid logisid lugedes lootsime imbiga, et ehk on kuivem. Natuke oligi, nibinnabin sai kuiva jalaga kohale. Omaette ooper oli puusani nõgestes lühikeses seelikud teed rajada. Aitäh talu tähistamast, nende unustatud talude saatus on üdini kurb.

Nõgeseravi saadud ja logitud!

Ja nüüd tuleb kirss tordil. Kõigepealt katse Alu karjääri poolt siia kulgeda oli juba eos läbikukkumisele määratud. Seega uuesti teede hargnemiskohta ja siht selge silme eest, hakkasime koos geokutsaga astuma. Tee oli praegusel kuival ajal igati mõnus, aga märjemal ajal võib siia kohati ikka kaunikesti porimülgas tekkida. Igatahes sain kenasti 90 meetri peale ja opaa, edasipääs kergemate jalavarjudega võimatu. Kuna kutsa oli veeni jõudmisest vaimustatud ja läks sinna kohe lustima, siis see, kui kuhu maani talle see vesine värk ulatus, et tekitanud tahtmist ka paljajalu astuma hakata. Valisin siis kõigepealt võimaluse mööda kaardil olevat rada astuda. Väheke võsane ta nüüd küll oli, aga pühkisin teel olles käsivartelt paar puuki maha ja peletasin sääski eemale ning rühkisin vapralt edasi. Seda seni, kuni kaart näitas, et tee pöörab. Hmm, pööras te jee. Polnudki enam mingit teed, jumala vesi igal pool. Tuiasin seal natuke nõutult ja lahendust leidmata pöörasin otsa ringi. Tagasi siis jälle algusesse. Seisin seal siis mind aardest lahutava veevälja ees ja juba pidin tusaselt tunnistama, et targem on vist alla anda, aga pole nagu eriti allaandja tüüp. Tundus, et vasakul on väheke niisugust taimestikku, mis eeldab kuivema pinnase olemasolu. Läksin vaatama. Mina kõõlusin mööda raiesmikul olevaid tüükaid ja puhmaid , geokutsa sulista rõõmsalt mu kõrval mööda vett. Jess, peaaegu kuivade jalgadega sain taas tahedamale pinnasele. Igatahes oli heameel aardeni jõudmisest suur. Kõige positiivsemat emotsiooni täna pakkunud aare, just oma võimatuna näivate võimaluste poolest temani jõuda. FP just selle võidutunde pärast. Kui aarde juures lugesin kirjeldusest, et siin nüüd siis matkatee lõpebki, läks nägu taas naerule ja tekkis küsimus, et misasi see viimased 90 meetrit küll olid. Tänud peitjale siia toredasse kohta kutsumast ja matkarada aaretega palistamast

Leitud ja tänud

Leitud!

Leitud.

Kui eelmiste aaree puhul oli matkamine suur nauding, siis siin ainult kannatuste rada. Vastavalt aastaajale oli teejupike talu juurde kevadvetega üle ujutatud. Kui viimaks olime aarde leidnud, otsustasime tagasitee autoni valida mööda metsaveo rada. Seegi oli paras tegevus ja järgmine plaan oli jalutada metsa all puisniidul. Kui puisniit otsa sai, algas tõsine rägastik. Viimask otsustasime uuesti metsaveo tee kasuks. Aitäh!

Super ilm ja mõnus matk.Aitäh!

 1 

Kui siiani oli tunne, et jalga aetud kummik oli liiast, siis siin enam nii ei tundunud. Eks see matkarada muutus juba enne kohale jõudmist tinglikuks, aga sobiv jalatsivalik muutis lähenemise vähe muretumaks. Koht oli igatahes vägev, uudistasime seal ikka jupp aega. Kui oli aeg lahkuda, siis olime valiku ees, et kas edasi mööda olematut rada, või tuldud teed tagasi. Valisime edasi variandi ja koperdasime harvesteri jälgedes põlluserva. Tänud aarde eest!

Siia tulek enam midagi mõnusat ei olnud. Vett jagus teele ja mujal oli metsalaga. Kohapeal nukrad varemed, minus tekitavad vaid nõutust, midagi mina nendes ei näe.

Käidud vähemalt ja uuesti tulema ei pea. Tops jätkuvalt kena, sobis loodusesse hästi, tänud kutsumast!

Käisime maastikuga tutvumas laiemalt, väga lahe orienteerumismaastik matkaraja ümber, eemal kisub võssi. Tänud!

Muidugi me teadsime, et lumi on kõikjal sügav. Natuke muidugi lootsime, et keegi on ees käinud aga lootus on ikka lollide lohutus. Matkarajalt vaatasid meile vastu puutumatu lumepind. Enamasti oli lumi end põlvest sügavamakski tuisanud. Vahetasime eesrühkijaid ja niiöelda matkasime siis matkarajal. Tagatipuks suutsime valida ka lõigu, kus lume all oli vaba vesi, mis muidugi mõnele saapasse külla tuli ja ei lahkunud sealt järgmiseks päevakski. Läbitud maa oli lühike aga kokkuvõttes väga raske. Pimedus tuli ka lõpuks peale (hea, et vastutuult ei tõusnud). Kõndides võttis mind küll nii vanduma kui kiruma aga olles autosse lõpuks istunud, tundsin taas, et tegelikult oli tore. Õhtu lõpetamine Pärnus oli tänu kaaslastele taas nii maitsev, lõbus kui lõõgastav, lõõgastav.... Muidugi tuli kõige selle eest järgmine päev lõivu maksta. Aitäh!

Oligi jäänud teha see viimane pingutus meie tänasel matkal ning ka see aare üles otsida. Rada siia aarde juurde oli kohati vesi, aga see-eest ka kohati kõrgema lumega kui varem. Korralik pingutus tuli teha, et end siit lumest läbi murda, samal ajal tempot hoida, et mitte pimeda kätte jääda ning et ka enne pimedat aare üles leida. Lõpp hea, kõik hea. Aare sai leitud, jaks ei saanud otsa enne lõppu ning kuigi viimane jupp matka kulges päris hämaras, siis saime täies koosseisus metsast välja ja kadusid ei olnud. Muidugi oli lõpuks meel hea, et selle ära tegime. Sellised pingutust vajavad matkad ja aardeleiud jäävad ikka meelde ning neid tore meenutada ka aastaid hiljem. Täpselt nii nagu saame meenutada sama seltskonnaga Soomaal Kuresoos käimist ja millest kujunes 10-tunnine matk ning päris ränk katsumus. Tollase matkaga tähistasime oma 1001. järjestikust aardeleiupäeva ning ühtlasi seal ka oma igapäevase leiuseeria lõpetasime. Oli meeleolukas lõpetamine. Üsna kindlalt jääb ka see tänane matk veel kauaks meelde, aga ikka ainult heas võtmes. Meie täname.

Logidest lugesin, et kummikud tulevad siin ainult kasuks. Ja see oli praeguste ilmaoludega tõesti nii. kummikutega oli talule lähenemine palju muretum. Talu müürid olid muljet avaldavad. Hiljem nägin, et siinses piirkonnas on teisigi selliseid maju päris hulgi. Leid ise kaua aega ei võtnud. Tagasi parkimiskohta läksin peitja poolt soovitatud teed mööda. Tänan loodusesse kutsumast.

Leitud, logitud, tänan!

See talu on küll sohu uputatud. "Säästlik metsamajandus" on kogu ümbruskonna muutnud parajaks mülkaks. Legendi järgi olid seal vähemalt mehed tublid. Paistab endistest ehitistest välja. Kuigi ajalugu on teinud oma töö. Põnev koht.

Käidud koos kajaliisidega ühel toredal päeval. Pool aastat hiljem logides ei mäleta enam midagi. No tore oli. :)

Ja ka viimane punkt - vana talu koht on üles leitud! Ka aare ilmutas end siin üsna ruttu. Väga meeldib avastada kohti, kus pole varem käinud ja tutvuda koha ajalooga. Nüüd jällegi teadlikum ja see rada kutsub siia isegi tagasi ilma geopeitusetagi. Aitäh aitäh peitjale!

Üks üksildane matkarada kus varem ei olnud käinud.

Täna avastasime selle aardesarja ja kuna on tegemist uue ja avastamata matkarajaga siis ei maldanud seda pühapäeva kodus molutada. Jätsime auto kuhu soovitatud ja rada sai läbitud, koos aardelogidega. Tänud tutvustamast.

Taskulambi valgel varemeteni. Kaardil neid varemeid ei olegi, mismoodi peitjad, te need leidsite. Maastiku nr vaadates piidlesime algul kõrgustesse.. kuniks nina ette topsik tuli. Pimedas ikka nii hästi ei näe. Tänud

STF@13:50. Tänud peitjale!

 1 

Kui matkarajal esimesena teele jäänud uue aarde juures viie minutiga nägijaks ei saanud, tegin otsuse sihikule võtta Tõhela komplekti ainus veidike krõbedama maastikuga punkt. Puhtalt pealkirja järgi otsustades tundus teistest põnevam ka. Ega kohapeal peale lagunenud maakivimüüride suurt muud järgi ole muidugi, loodus võtab võimust ja eks nii peabki. Taluplaanil on toredasti ära märgitud, kus magasid noored ja kus vana Antsu säng paiknes :o) Lisaks tõmbas tähelapanu "koer" ülal vasakul, kuid järele mõeldes deshifreerisin selle siiski sõnana "kaev".

FTF kell 16:46, aitäh.