Eesti Jaakobitee: Tallinn

Eesti Jaakobitee aardeseeria viib avastama palverännuteed Tallinna Toomkirikust Iklani Läti piiril.

Eesti Jaakobitee ehk Camino Estonia (250 km) on osa rahvusvahelisest palverännuteede võrgustikust, mis viib Santiago de Compostela katedraali Loode-Hispaanias, kuhu legendi järgi on maetud Jeesuse jünger, Jaakobus Vanem. Öeldakse, et palverännutee algab koduukselt. Nüüd on see võimalik. Eesti Jaakobitee suundub Riiga, ühineb Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Prantsuse ja Hispaania teedega ning jõuab Santiago de Compostelasse. Palverändur võib olla igaüks. Palveränduriks loetakse isikuid jalgsi või jalgrattaga. Teed võib läbida tervikuna või osade kaupa.

Palverännutee kulgeb ühest kihelkonnakirikust teiseni. Just nende ümbrusesse geoaarded peidetud ongi. Palverännutee algab Tallinna Toomkirikust ja aare on peidetud kohta, kust avaneb vaade muuhulgas ka kirikule.

Tallinna toomkirik ehk Domus Mariana on pühitsetud neitsi Maarjale, nagu ka Saksa ordu ja Taani kuninga ristiretkega vallutatud Vana-Liivimaa territoorium (Maarjamaa). Toomkiriku esmamaining on aastast 1219. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel. Valmis sai see 1240. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogiriigi) peakiriku. Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide katedraalkirik, hiljem võtsid seal koha sisse Eesti luterlikud piiskopid ja superintendendid.

Eesti iseseisvumise eel asutati Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ning sisse seati Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi amet. Esimeseks EELK piiskopiks nimetati Jakob Kukk. Kuna piiskopi kui kirikupea ametist tulenes otseselt toomkoguduse ülemõpetaja ametikoht, siis vastavalt ajaloolistele traditsioonidele sai Jakob Kukest ka EELK Piiskopliku Toomkoguduse ülemõpetaja. Eesti riik tunnistas toomkiriku enda omandiks ning andis EELK piiskopile kasutamiseks. Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse taasasutamine toimus 1927. aasta kevadel, mil kogudus registreeriti usuühinguna.

Toomkirikut ja selle kogudust on läbi ajaloo seostatud eelkõige saksa kogudusega, kuna toomkogudusse kuulusid põhiliselt Eestimaa rüütelkonna liikmed. Ametlikult asutati eestikeelne toomkogudus Rootsi ajal 1636. aastal.

Praegu on kirik Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik ja seda kasutab Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus.

Tallinna toomkirik oli ka Eestimaa rüütelkonna ja Toompea Maarja gildi liikmete matmispaik. Viimati maeti kirikusse Hagudi mõisas sündinud Vene maadeavastaja, admiral Adam Johann von Krusenstern (1846).

Aare ei asu nullis, kõik mõistatuse lahendamiseks vajalikud numbrid leiad valdavalt kiriku ümbrusest, mõnel juhul vajad ehk abivahendit või doktor Googel´it.

A: Toomkiriku kõrval asuvas aias on graniitplaatidesse graveeritud Kristuse Kolgata tee peatuspunktid. Mitu neid on?

B: Mitu uksehinge on Toomkirikusse viival peauksel?

C: Mitu tähte on Toomkiriku naabruses asuva kohviku nimes? +2

D: Naabruses oleva aia nimi sisaldab ühte tähte teistest rohkem. Mitu neid tähti on?

E: Mitu suurt kella on Toomkirikul?

F: Mitu haru on Camino Estonia ehk Eesti Jaakobiteed märgistaval kleebisel, mille leiad palverännutee algusest?

G: Toomkiriku tornilipul oleva aastaarvu kaks esimest numbrit?

N 59°26'A.BC-D1E"

E 24°44'F+2.B*E7G"

Kui oled aarde leidnud ja loginud, palun peida see nii, et see mugudele silma ei jää!