Aare on päris kõrgel, aga leitud sai.

Tulin autoabi pakkuma. Kuigi seda lõpuks pakkuda polnudki vaja, sain nime siiski kirja.

Aitäh aarde eest!

Hommiku poole Põlvas olles oli värskelt vihma sadanud ja ei hakanud siia tulemagi. Nüüd peale kodumaa kagunurga külastamist oli päike piisavalt puud kuivatanud ja sain üsna lihtsalt nime kirja.

Tänan peitmast.

Geojaanituuri leid #88. Esimene peale Valgesoo Maakivivillas sõpradega jämmi. Kummalisel kombel oli peaaegu aarde all kellegi telk.. Aardeni saab kenasti ka lahtise kummiplätuga. Pärast korjasin aarde alt prügi vähemaks. Aitäh Mattiasele peitmast ja lugu jagamast! Vanaemad hirmutavad vahel jah ilmaasjatagi :-) Aare korras.

Minu rolliks oli õnneks maapinnalt vaadata, kuidas roniti, aga kätte saime. Lompi ei näinudki.

Siin sai keskendutud aardele endale ning läks täitsa meelest ära, et kuskil peaks ka lomp olema, mida võiks vaadata. Nii jäigi see nägemata, aga aare sai siiski leitud.

Võtsime selle aarde kahekesi poisiga ette. Kuna puu tundus natuke libe olevat, siis võtsin ronimise üksi ette. Pean tunnistama, et täitsa kõhe oli ronida. Aare ei tahtnud kuidagi läheneda. Lõpuks pikk küünitus ja oligi aare peos. Tagasi teel hoidsin hinge kinni, et ei libastus. Lõpuks all ja õnnelik olla. Aitäh.

Mina seda aardeleidu ei plaaninud, sest maastiku raskusaste ja logid andsid aimu, et võiks nagu erivarustust kasutada, mida meil kaasas polnud. Salme arvas, et võiks ikka vaatama minna. Võtsime autost ühed töökindad ja kohapeal selgus, et ettevaatlikult ronides täitsa võimalik aardeni jõuda. Nimed kirja, tagasi auto poole ja just siis hakkas vihma sadama. Selle leiuga läks küll napilt, sest märja puuga pole seal küll midagi teha.

Lomp jäi nägemata, aga õnneks Liis päästis päeva.

Talvel jõllasime siin niisama ringi ja andsime alla. Isegi aaret ei näinud. Sel korral üritasime ka esmalt aaret tuvastada, aga ei õnnestunud ja tegin seda, mis vihjes/kirjelduses kirjas. Alguses vaatasin, et suht lebo minek, aga mingi hetk palusin Kaupol siiski slingid ja rakmed üles lennutada. Turvasin end ära ja roomasin edasi. (Arvan, et paar aastat tagasi oleksin silmagi pilgutamata aardeni keksinud, aga vahepeal on õnneks kahe kõrva vahele midagi ka kogunenud).

Ühel hetkel hakkas natuke häirima see, et ikka ei näe aaret. Puurisin mitut kohta, aga mida pole, seda pole. Siis aga märkasin, et mingi 1.5m kaugusel otsitu pesitsebki. Kaunis kott veel ümber ja puha. Ja täitsa arusaadav, miks ma varem seda ei märganud. Tegin viimase sirutuse, panin nimed kirja ja manööverdasin alla tagasi. Oli tore ronimine. Aitäh!

Millegipärast arvasin, et aare on kuskil tunneli laes, seega kohapealne pilt oli teatav üllatus. Üritsain aaret pilguga leida, aga ei jäänud esimese hooga silma. Kuna vihje palju kaheti mõistetavusi ei jätnud, siis asuasin puud möïda jalutama ja poolel teel nägin ka aaret. Sellise maastiku puhul on kaks olulist aspekti - üles saamine ja alla saamine, kusjuures viimase puhul on oluline, et see mitte liiga kiiresti ei juhtuks. Aitäh peitjale.

Sai mööda puutreppi üles ronitud. Aarde juures juba jalad korralikult värisesid hirmust kõrguse ees ja kas enam alla saab. Õnneks sai ilma vigastusteta aare logitud :)

Jah...talvel ja vihmase ilmaga oleks see aare olnud kindlasti keerulisem. Täname aarde eest!

Sellisel ilusal päeval, nagu meile sattus, jääb maastiku raskusaste kirja pandule kõvasti alla, aga samas mõnel teisel päeval võib kirja pandugi helde olla. Täname ilusat ilma ja peitjat.

Vaatasime, et lähedusse on tekkinud üks vähe raskem aare. Mulle väljakutsed meeldivad ja nii me seda otsima läksimegi. Kohale jõudes saime aru, et meil pole selle aarde kätte saamiseks sobivad riided (mul oli seelik ja Habol olid kroksid jalas), aga see ei takistanud meid. Kui aarde kätte saime ja nimed kirja panime, pidime kuidagi tagasi saama. Se osutus raskemaks, kuna mu jalanõud libisesid. Lõpuks me ikkagi väikese pingutusega jõudsime tagasi. Aitäh peitjale!

Täna olid olud päris head, kannatas isegi plätudes ära käia. Küll aga ei suutnud lompi kuskil silmata.

Tänud.

On võimalik riske maandamata ära käia. Täna olid olud sobivad ja tehtud see saigi.

Aitäh.

Hea, kui on "orav" appi kutsuda! Aitäh peitjale!

See oli nii ohtlik . Vähemalt sai kuivaga ära käidud. Talvel üldse ei kujuta ette seda ronimist siin. Tänud

Väga hea peidukoht ja super teostus, puutrepp oli eristatav ja aare leitav. Tänud peitjale!

[FTF]

esimesel vaatlusel aaret ei silmanud. Tegin esimese ronimise aga ikka ei märganud midagi. Luurasin maapinnalt aga midagi silma ei hakanud. Läksin siis uuesti kõrgustesse ja seekord veel kõrgemale kui enne ja nüüd jäi aare ka silma. Lihtsalt ei osanud seda kohe sellisest kohast otsida.