Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
The treasure is hidden where Estonia, Russia, river and sea meet.
Treasure is hidden on beautiful, longest white sand beach in Estonia. It is placed where Narva river separates Estonia from Russia. Treasure consists of: 6 old russian ruble, some estonian cents, maquette of russian seaship, reflector, stone, logbook and pencil.
Aare on peidetud Eesti kirdepoolseimasse maismaapunkti. Peidukohast avaneb maaliline vaade Venemaa metsadele üle Narva jõe, merele ja eesti pikimale mereäärsele supelrannale (7,5km). Eriti ilus on koht öösiti kui Sillamäe tuled merelt ja tähed taevast vastu siravad. Aare on suhteliselt lagedal alal (rand ikkagi) niiet võib vaja minna peitumisoskusi.
Varandusele pääseb ligi eritööriistadeta kuid võib vaja minna füüsilist jõudu.
Aare on musta kilekotti peidetud plastkarp, mis algselt sisaldas:
Vihje: pole
Lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Narva-Jõesuu
Aarde sildid:
ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1A35C
Logiteadete statistika:
251 (95,4%)
12
4
8
7
0
0
Kokku: 282
Käisime Narva-Jõesuu Spas vatipulma pidamas ja kasutasime viimasel päeval ka võimalust aare logida! Täname!
Ei hakanud mööda randa minema, astusin otse läbi mingite tööstusehoonete vahel vonklevat teed. Selgus, et siin ujumine keelatud, mitte et ma oleksin tahtnud, aga siiski. Ju on oht, et võid saada lainete poolt Venemaale kantuks. Täna küll olid täitsa võimsad lained, täitsa jäin kohe nende marutamist jupiks ajaks vaatama. Aare leidus kiiresti ja nii palju jõudu mul ikka on, kui palju siin seda vaja läks. Tänud peitjale siia kirdenurka kutsumast ja aaret peitmast.
Tänase Narva-Jõesuu linnapäeva külastamise raames sai ka mõned siinsed aarded üles otsitud. Aitäh peitjale! GC lehel omanik aaret hooldanud 19.05.2024, aardega kõik korras!
Ma tahan öelda ja ma ei tea kas see on õige aga meie leidsime SUURE ja väga ilusa karbi, logiraamat ja nänn kõik sees, kleepsu vist polnud. Kes seal kandis elab, võiks asja kaema minna, et hooldada pole seal midagi.
Filmitopsi mida algselt elueest otsisime ei leidnud kusagilt.
Ei tea tõesti mis se seal on siis. Esimese kivi all mida tõstsin oli roheline filmitops ja mujal liikuvate asjade all ei leidnud miskit. Sai siis sinna oma kohalolekutõestus sisse kirjutatud. Ka see leht on tegelikult täis.
Leidsime sama, rohelise filmitopsi ja logisime,kuhu oli juba logitud. Loodan, et sobib?
Pimedas käisin nullis ning leidsin ainult ajutise loogiraamatu eest. Panin ennast sinna kirja. Aitäh aarde eest!
P.S. Aare on kadunud, saksa turistid panid ajutise filmitopsi asemele.
Jalutasime nulli ja logisime. Narva-Jõesuus on jazzifest ja pageme siit, majutused on ülerahvastatud. Teinekord jääme jälle pikemaks. Tänud aarde eest!
Õhtuse kärutamise esimene aare tõi meid siia. Kuna veidi varem olin proovinud leida mõnusat parkimiskohta ja ebaõnnestunud, siis seekord jätsin auto Maxima juurde ja asusin jalutama. Harjumatult kaua on ikka õhtuti valge, väga mõnus. Liiv oli üsna kõva ja sain käruga igalt poolt läbi. Aare paljastus kiirelt. Tagasitee sai EV680 poole, mis üle kännujuurikate oli hea väljakutse. Aitäh! EVEJ
Pimedas pärast SPA-s ligunemist mõnus jalutuskäik... Aitäh peitjale!
Üks kajakas oli otsustanud seal kõrval sussid püsti visata, aga ei ta meid enam seganud, saime nimed kirja :) Meie pool oli päike just hästi ilusti roosalt loojumas, aga vot seal teispool jõge oli mets kuidagi eriti sünge.
Leitud ja logitud, kuigi logiraamat paistab jalutama olevat läinud ja logitakse juhendile.
Tänud siia kutsumast!
Pole juba vist paarkümmend aastat siia randa saanud.
Tegin päikesepaistel mõnusa ennelõunase jalutuskäigu. Lähenesin aardele piki jõekallast lõunast. Kunagi oli siin olnud ilmselt rahva rohke. Sadam ja ilmselt ka kalatööstus. Nüüd oli näha kasutusel olevaid kui ka oma töö lõpetanud paate. Mõned kalamehed parandasid oma võrkusid. Kuigi olen Narva-Jõesuus olnud varemgi, siis päris siia jõesuudmesse ei olnud varem sattunud. Leid tuli peagi. Jätsin aardesse sõrmuse ja ränduri, võtsin teepaki. Tänud siia kutsumast.
Käsil oli nädalavahetus Ida-Virumaal, et nautida spaamõnusid Narva-Jõesuus. Ja kuidas siis muidu, ikka vaja ka kohalikud aardepeidukad üle vaadata, kui juba nii kaugele tuldud on. Ja kui mul nüüd lugemine sassi pole läinud siis oli see meie neljas leid. Igati vinks vonks peidukoht :) ..imeilus päikeseline talveilm ja kaunis vaade pealekauba :) Aitäh peitjale!
Tulime siia mesinädalaid veetma ja ega ei saa rahus SPA-s istuda, kui tead, et paraja jalutuse kauguses on aare. Hea talvine jalutus. Kartsime, et ehk on lumega raske leida aga täitsa leitav :)
Põnev koht, lastele rannas meeldis.
Selle suve eesmärk nr 2. Tehtud. Leitud. Tänud. Mõnus jalutuskäik.
Olles teel Eesti kõige kaugemasse kirde nurka, jäi aare ette. Tänud!
Lähenesime mööda aiaäärt ja aarde peidukoht paistis juba eemalt. Kiirelt nimed kirja ja seekord polnud rohkem tahtmist seal ringi uudistada. Aitäh!
EV680 aarde juurest otse tulles jäime veidi kinni, tulime siis ringiga mööda rannaäärt. Ilm oli suurepärane, liiv krudises jalge all. Tänud juhatamast!
Leitud. Aitäh. Siinkandis olid koristustööd käimas. Tahaks ka kohe midagi koristada. Varsti.
Piirivalve oli oma putka ette ehitanud, aga saan aru, see on vajalik. Õnneks sai kõrvalt läbi ja ranna vaatlemise ajal logisime ka aarde. Aitäh!
Leitud! Aitäh siia juhatamast. Põnev on mõelda, et teiselpool vett on teine riik, mis nii ligidal ja näha
Väga mõnus hommikune jalutuskäik tühjas rannas. Ilm oli oktoobri kohta väga hea ning mere ääres täiesti tuulevaikne. Võis igati nautida. :)
Aitäh!
Hommikune jalutuskäik sügiseste langenud lehtedega kaetud teedel ja mõnusal mereäärsel liivarajal laisalt kaldale tulevate merelainete saatel. Päike soojendas päeva ja teiselt kaldalt paistev naabermaagi tundus sõbralik. Tänan peitmast.
Siia polnud varem kunagi sattunud, esimest korda elus. Aitäh geopeitus ja tänud ka peitjale. Väga lahe, tänud :)
Pean tunnistama ausalt, et selle aarde otsimine, läks mul täiesti meelest, peale seda, kui olin ühe oma unistuse täide saanud viia. Ehk ma jõudsin mandri Eestile lõpuks ringi peale tehtud. Juhuuuuu. Alustasin siit Narva jõe suudmest kuus aastat tagasi jalutamisega ja täna siis tegime viimase lõigu Narvast Narva-Jõesuusse. Nüüd siis kokku ära jalutatud 2211 kilomeetrit(selle sees ka mõned väiksed saared). Peale väikest fotosessiooni hakkasime tagasi auto juurde jalutama, kui mulle tuli meelde, et kuskil siin peaks ju ka aare peidetud olema. Kuus aastat tagasi ei teadnud ma geopeitusest veel midagi. Aga nüüd siis oli aeg see aare ära korjata. Aare ilmutas end kiirelt ja logi sai ka ilusti kirja. Oi see on hea tunne, et ma lõpuks selle ringi ära tegin. Tänud aarde eest.
Ma ei olnudki veel kordagi elus Narva-Jõesuus käinud. Sissesõidul sai imestatud, kui pika soolikana see linn mööda rannikut välja venitatud on. Aardele lähenedes tabas meid hämming, sest väraval olev silt justkui keelaks igasuguse sisenemise. Peagi veendusime, et need sildid on siin vaid teoreetilised ja kõik käivad rannas nagunii. Suplejate sabas sai ka kiiresti õige lähenemistee leitud, kohates muu hulgas kolmekäpalist oranži kassi, kelle oleksin tahtnud kohe koju kaasa võtta. Rannas sai veel kord veendutud, et sildid siin piirkonnas midagi ei maksa. Ujumine rangelt keeratud, arusaadav ju ka, sest piir siinsamas ja kai või tont teab mille jäänused suures lainetuses troonimas. Sinna vastu küll lainega visatud saada ei tahaks, aga meri oli sellele vaatamata ujujaid täis. Vaade oli sellegipoolest vägev, nii et pärast aardesse nime kirja saamist nautisime seda tükk. Ja nagu üks eellogija mainis, siis ei ole need üle jõe alad õiguslikult Venemaa metsad midagi. Aitäh siia juhatamast!
Tänane idaviru viimane täispikk geopäev oli lõpuni jõudmas, suplemas käidud ning nüüd õhtuse jalutuskäigu ajal sai ka siia logi kirja. Teised aarded siin jäidki soola järgmiseks korraks. Rand oli imeline, nii pikk, et leidis tänasel päeval täiesti isikliku riba kus mõtteid mõlgutada ja päevane higi maha supelda. Tänaseks öömaja ei olnud, seega veetsin öö oma autos linnasüdamest eemal mere äärse tee ääres. Eks igasuguseid hotelle ja spaasid jne oli küllaga pakkumises kuid millegipärast oli täna selline "seikluslik" tunne :D Parkimiseks sai natuke imelik koht, iga mööduv suurem masin kiigutas kenasti minu oma. Kuid kohe kergem hakkas kui üks hilja peale jäänud paar ka oli otsustanud sinna samasse kõrvale metsatukka telgis ööd veetma jääda.
Tänud peitjale! Ju olid meie näod uued, et vastaskaldale ilmusid ATVga kaks seltsimeest, hindasid olukorda ja jätkasid teed. Oli põnev jalutuskäik.
Arhiivis, kuid siiski veel loodus olnud Valaste joa karp sai siin uue elu. Jätsime muu nänni ka alles, ainult Valaste logiraamatu võtsime kaasa. Ega see just sajandi konstruktsioon pole jah, kui õrn plastkarp raskete kividega katta.
Koht ise oli lahe. Täpselt selline tunne, nagu vaatakski Eesti kaarti. Mulle tõesti väga-väga meeldis.
Kuna meie aardeotsimised käivad ilma erilise eeltööta stiilis "Vaatame, kas siin lähedal miskit on", siis polnud ka asenduskarpi. Sellegipoolest oli aare korras. Kuna kodu on merest kaugel siis ilusa ilma puhul tuli varbad ikka merevette ka kasta, ujumiseks oli vesi veel jahedavõitu :D
Kui esialgne plaan oli 680 juurest otse siia jalutada, siis igal pool olid aiad ees. ja kuus yhe teise noorpaariga koos p6ikasime mitme koha pealt myyrist tagasi ja tagasi. Egas muud polnudki kui tegime paarisaja meetrise jalutuse asemel paarikilomeetrise. Hooldusvajaduse märget märkasin alles siis kui karbini j6udsime. Karp ise on jah katki aga sisu ilusti pakitud ja veekindel. Kange tahtmine oli teha siin Eesti Kirdepoolseimas punktis ka väike sulps aga kohalikud sildid ytlesid et ujumine rangelt keelatud. Egas siis midagi jalutasime m66da randa kilomeetrikese tagasi promenaadini koorisin end suspede peale ja käisin nautisin kohalikku vett ;P Päike ka veel piilus nac pilve vahelt. Ideaalne rannailm ;) Tänud peitjale
Mina jäin lastega Liiva tänava lõppu autosse. Tõnu käis mööda randa aarde juures ära ja pani nimed kirja. Täname!
Vaatamata jahedast ilmast oli siin päris palju rahvast jalutamas. Tänan.
Aardekarpe oli mul igasuguseid kaasas aga olemasolev logiraamat oli liiga suur ja ei mahtunud minu karpi. Seetõttu jäi aardesse ikka vana karp.
Leid oli lihtne ja loogiline. Huvitav oli asjaolu, et seal on ujumine keelatud, kuigi meri on ümberringi.
Tänud!
Ega muidu poleks vist viitsinud nii tagumisse nurka jalutadagi, aitäh peitjale!
Puhkuse esimese osa kahekümne üheksas aare. Võtsin kõik N-J aarded ühe hommikuse jalutuskäiguga, tulin pardilaulu juurest osaliselt mööda mereäärt, osaliselt läbi metsa. Esmalt oli vaja käia turnida muulil, teha peaaegu inimtühjast rannast ja jõesuudmest pilte ning EV 680 jaoks lähenemistee välja vaadata, seejärel nimi vihikusse.
kõva tuul oli, liiva tuiskas ja meri kohises. aardekarbi kaane sees on auk, aare ise oli korras.
Üks vana logi jäänud võlgu. Mälean hästi seda imeilusat suvepäeava ja siin viibimist. Venemaa oli aga hirmuäratavalt lähedal. Muude riikidega on nagu tavaliselt rõõm, et nad lähedal, kuid see siin pigem seda tunnet ei tekitanud. Kuidagi kohe õhuke oli see vahemaa siin kahe riigi vahel. Aga ilus kant küll.
Sellest kujunes mõnusalt liivane jalutuskäik. Alles lõpus sain aru, et mu tennistel on külgedel augud ja sealt põhimõtteliselt voolas liiva sisse.
Ja siia nurka ma polegi veel oma jalga tõstnud, et nagu mandri-Eesti kõige kaugeim kagunurk :) Venemaa kiviga visata, kui vaid viskekätt oleks.
Aarde leidmiseks jõudu polnud vaja, vaatas mulle juba kaugelt silma. Ei hakanud ka tagasipanekul siis jõudu kasutama. Aitäh siia toomast.
Parkimise keeld siin ja parkimise keeld seal. Ega midagi tuli ikka natuke pikem jalutuskäik ette võtta. Juta lokaator tabas ära kohe õige objekti ja peale nimede kirja panemist pildid piiripostiga ning lehvitused Ivanile. Tänud peitjale.
Aarde leidmiseks sai meeldiv rannajooks ette võetud. Aardele lähenedes jäi silma kohe mitu toredat peidukohta. Valisin siiski kohe õige ja tegin kiire logimise. Tänud peitjale!
Lihtsalt maagiline rand :) Suurimad tänud siia juhatamast - juba teistkordselt :)
Vàga àge koht Aare tàitsa olemas, aga kontriner on katki, ja vajaks vahetust. Tànud :)
See aare oli tänase päeva peaeesmärk. Juurdepääsutee leidmine oli meilegi veitsa komplitseeritud. Hiilisime esmalt keelutsooni- ei kohanud kedagi kuid aiad segasid aardeni jõudmist. Kui olime tagasi transpordi vahendini jõudnud, lontsis meie masina kõrvale parkinud maasturist purupurjus taat ja küsis mida me siin teeme ja kas me oleme talle külla tulnud. Seletasime siis talle, et tulime majakat vaatama ja ta juhatas teeotsa kätte. Edasi oli juba tüki lihtsam ja aare sai leitud-logitud. Tänud. Ahsoo karbi kaan oli katki, kuid meil asendust pakkuda ei olnud võimalik- kahjuks.
Peale meie Narva-Jõesuu külaskäiku teavad vähemalt kolm kohalikku politseinikku,et geopeitus on mingi mäng :)
Saime Allaniga vahetult enne politsei ümberpööret turvavööd peale, kes jõudis kinnitada, kes tõmbas lihtsalt üle :) Kui Narvas poes käies ootas kassapidaja kenasti ära, kas tervitad teda eesti või vene keeles ning vastavalt sellele suhtles edasi, siis siin ei jäänud küll head muljet kui korrakaitsjad ilma mõtlemata kohe "privet" tulistavad. Polnudki kursis, et siin Narvas asjad nii hullud on. Üks pisike detail võib ikka kogu mulje inimesest ja olukorrast totaalselt ära rikkuda, ole siis muidu ükskõik kui suurepärane, aga pärast sellist kontaktivõttu on küll igasugune austus kadunud. Kurb.
Tuuri kahekümne kaheksas leid. Algul sõitsime sadama värava taha, kuna sealt minek tundus kahtlane, siis keerasime otsa ümber. 100m hiljem sõitis politsei vastu. Keeras otsa ringi ja sõitis mu taga kui ma tuletorni poole sõitsin. Pani vilkurid peale ja tahtis lube näha. Küsis veel, kas otsime midagi. Vastasin, et geopeituse aare. Politseinik nagu poleks kuulnud ja küsis uuesti. Ta ei saanud midagi aru, vaatas veel kamraadidele otsa ning küsis veel uuesti. Ütlesin kolmandat korda, et geopeituse aaret otsime. Siis küsis, et kas mõni mäng? Jaa. Pani puhuma ja lasi minna.
Selle jalutuskäigu sattusime tegema päeva kõige tugevamas paduvihmas. Muidugi saime kõik läbimärjaks. Logitud vihmakeebi varjus. Tänud!
Teekonnal autost aardeni ja tagasi sai korraliku paduka kaela. LOgimine toimus vihmakeebi sees :D
Normaalse lähenemistee leidmine valmistas pisut peavalu. Kohapeal aga oli kõik lihtne ja loogiline. Tänud!
Käisime spaas ja mõtlesime, et jalutame mööda randa aardeni. Paar km minna aga ei arvestanud, et kohale jõudes nii hämar on. Õnneks väga kaua otsima ei pidanud. Kaks näljast kassi algul ehmatasid. Täname!
Sõitsin jätkuvalt vastutuules, kirusin ja vandusin. Asukohal oli oma mõju, sest vandesõnad kippusid olema kirillitsas. Peaaegu kohale jõudnuna vahtisin lolli näoga ees olevat piirivalve aeda ja ala. Aare täpselt teisel pool - nii lähedal aga nii kaugel. Sõitsin natukene siis Narva-Jõesuu kalatehase vahel ringi ja lõpuks maabusin randa mööda tavainimeste teed. Seal sai piki liiva ratast lohistatud. Kaugeima piiriposti najala jätsin oma varanduse ja edasi aaret otsima. Karpi avades pole varem nii õnnelik olnud selle üle, et karp ja sisu on seest märg. Jess! Ei pea kohe kuhugi edasi sõitma ja on põhjust lebotada rannas ja aaret hooldada. Lasin päikesel kohe mõnuga kõike kõrvetada. Pärast hooldust leidsin lahkumiseks parema viisi kui mitusada meetrit ratast lohistada. Koht oli geograafiliselt lahe ja muidu ka ilus. Aitäh!
Peale mõnepäevast peesitamist erinevates Narva-Jõesuu spaades, tulime enne lahkumist siit läbi.
Kenad vaated! Tänud aarde eest!
Leitud! Piiri ääres olukord rahulik, venelasi ei näinud.
Üritasime tegelikult juba õhtul, aga eramaa tuli vastu ja kuum saun ootas. Jätsime siis hommikuseks otsimiseks, lähenesime rannalt. Logiraamat jätkuvalt märg, aga pakkisin kuiva paberi sisse, et niiskust natuke välja tõmmata.
Aardeni pidi veidi jalutama, aga rannas jalutamine on alati tore. Logiraamat tõesti väga märg, kahjuks polnud autos vahetada seda millegagi sel korral. Koht ise on lahe, sisemaa tüdrukule on ikka päris lahe niimoodi Venemaad kiviviske kaugusel näha.
Sõitsin rattaga läbi sadama randa. Tuul oli tugev, kaugelt lähenes suurem padukas, aga hetkel paistis veel päike. Panin logi kirja ja hakkasin Narva poole sõitma, kui padukas algas. Õnneks sain räästa alla varju, padukas oli üsna intensiivne ja kestis paarkümmend sekundit. Aitäh!
Kena vaade Venemaale. Logiraamat on ikka väga märg, üritasime kuivatada aga polnud aega poolt päeva oodata.
Mõnus jalutuskäik Eestimaa piiril, leitud logitud. Tänud peitjale. Aarde karp on seest märg ja vajaks hooldamist!
Eesti tuuril sai otsida ka aardeid, see oli esimene. Kiire leid.
Polnud elu sees siin enne käinud, hea, et aarde pärast minema pidin.
Väike jalutuskäik rannal. Endamisi sai mõelda et miks need betoonplaadid siin liiva peal lösutavad,kuniks saabus valgus. Nulli ümbrust kasutab keegi vetsuna, mind varitses täiesti pahatahtlik kuhil, endast andis teine märku kõva haisuga. Logiraamat oli läbimärg, aidata ei saanud millegiga, isrgi päike oli pilve taga. Tänud peitjale.
Tõesti väga ilus koht! Logiraamat oli täiesti läbi vettinud, vaevu sain oma nime kirja.
Kaunis rand oli võrkaia taga peidus. Tänud peitjale.
Väga ilusad vaated... ja palju sõbralikke kasse! Tänud kutsumast!
"Ega mulle eriti meeldigi hommikul saunas käia, ma lähen jalutan väheke niisama õues", teatasin kaaslastele ja pistsin Jõesuu poole punuma. Tulemuslikult: imeline kevadhommik, t(r)imm tunne liikumisest, eriline koht, kuhu niisama vast sattunud polekski ja aare veel kah!
Aitäh, mulle niiväga meeldis!
Mul ei olnud plaaniski seda aaret otsida. Mereranda läksin vaid pildistama, rüsijääd. Ootamatult leidsin aga just sealt omale kaaslase, kes ka pildistas. Alguse maast ja ilmast jutt kiskus juba imelikuks kui ma ikka edasi tahtsin minna ja luulutasin, et seal tagapool on veelgi ilusamad pildid. Selgitasin siis oma tegelikku eesmärki, ta vaatas mind küll kohtlaselt. Karpi vaatas ka väga imelikult. Proovisin teda ka vahepeal Geousku pöörata aga vist ei õnnestunud. Igastahes saatis ta mind viisakalt sinna ja tagasi, nii 3+3 km. Tänud, mul oli tore!
Kulgemine läbi lume ja eraterritooriumite (sealt käisid teised ka). Ja nii ta välja tuligi. Eesti mandriosa kõige kirdepoolsemas nurgas oli mingi kollane silt. Mereranda kattis värske lumi. Aga juba oli hulga jälgi sinna tehtud. Aare ise oli korras. Tänud.
Pisike retk suvest sügisesse :). Aitäh aardepeitjatele!
Sai mõneks tunniks Narvast Jõesuud kaema tuldud ja möödaminnes ka Eesti kirdenurgast aare ära nopitud. Tänud peitjale. :)
Esimese geoaastapäeva geotuur 7/17. Kõige raskem oli õige lähenemistee leidmine. Tänud juhatamast.
Narva-Jõesuu pikk rand on meile alati meeldinud. Seekord oli jalutamiseks siis teinegi põhjus. Täname aarde eest.
No nii Venemaa piiri äärde pole varem sattunud. Aare leitud kiirelt. Geocaching.su lehel aare 10m kaugusel, saime FTF-i kl.17..20
Rahulik geopeitus lõppes riietes ujumise ja veesõjaga. Korda läinud jalutuskäik. :) Aare ise on suures plaanis korras, kuid uut minigrip kotti oleks vaja. Kui pärast aarde otsinguid on kõht tühi, siis soovitan proovida ranna ääres olevat restorani Meretare. Pardipraad oli näiteks imehea. Teenindus jätab veidi soovida (arvestades hinnaklassi) aga vaade korvab puudujäägid. :)
Leidsin, logisin ja siis tegin ka oma elu esimesed sammud Eesti kõige kirdepoolsemas tipus. Minu geoelus oli see esimene Eesti ilmakaarte tipuaaretest. Tänud peitjale!
Ilm oli suht tuuline ja kell palju, aga otsustasime täna ära käia. Rand on võrratu, omad mälestused. Aare andis end ruttu kätte, aga polnud enam nii võimas kui alguses. Olime veidi pettunud. Logisime ära, vahetasime nänni, tegime fotosid ja ruttu randa mööda auto juurde tagasi, sest meil polnud Linnavalitsuse luba parkida seal, kus me parkisime. Läks õnneks. Soovitan ära käia. Ilus koht. Tänud!
Seekord oli aardeni jalutamist piisavalt, et jõudsin teekonnal isegi kirjelduse läbi lugeda. Seal mainitud füüsilise jõu vajalikkus hakkas nullile lähemale jõudes tekitama kahtlusi, kas üldse suudan leida, sest rannaliival lebavad 150 x 150 x 20 cm betoonplokkidest koosnevad virnad käinuks mulle selgelt üle jõu :P Õnneks ei olnud asi tegelikult üldsegi nii hull ja suurim jõupingutus leiu registreerimiseks oli vast konteineri avamine :o) Pimeda aja tõttu sain rahus tegutseda, vaatasin ka kirjelduses soovitatud, üle mere säravaid Sillamäe tulesid, vaade Viimsi Haabneeme rannast Tallinnale mõjub selles osas ikka vägevamalt. Kevadel või suvel püüan siia kunagi ka päevavalgel tulla, pikim meresupelrand kõlab põnevalt ja vette loojuva päikese pildid mitmetes varasemates logides on tõeliselt kaunid. Aitäh.
V: TB
No andis siia alles kõmpida ja külma-kõleda ilmaga mitte väga meeldiv. Ennast teades ei saanud ka sugugi kindel olla, et leiuga tagasi saan, aga seekord läks õnneks. Aitäh!
Sellele aardele lähenedes leidsime parkimiskorda selgitava infotahvli, kust saime teada, et trahvi pärast pole vaja muretseda. Hea seegi. Aardeni saamine oli paras kunsttükk, sest GPSi soovitatud teel oli lisaks sissesõidu keelu märgile ka sissejalutamis keeld. Proovisime järgmist teed, aga sealgi oli märk ees. See õnneks kehtis siiski vaid autodele. Panime auto parklasse ja geomuutusime kergliiklejateks. Saimegi ilusti kohale. Üllatavalt palju kalamugusid oli, õnneks nad siiski aarde leidmist ei seganud. Pärast vaatasime veel kohapeal ka ringi. Lahe koht, kuhu ilma aardeta poleks kindlasti taibanud tulla. Aitüma peitjale.
Sai siis ka elus esimest korda Narva-Jõesuus käidud. Võtsin julguse kokku ja pistsin jalad ka vette. Ma polnud ainus, terve rand oli rahvast täis- ilm oli ju supper ;) Aarde lähistel oli aga üllatavalt vaikne. Aitäh.
Teekond aardeni oli küll judinaid tekitav. Nähtavasti oli kaluritel palgapäev, kuna iga nurga peal magas mõni pead välja. Kellel pea, kellel küünarnukk verine. Aare korras, aitäh.
Küll on hea, kui sellises kohas, Eesti riigi serva peal on aare. Siis on ju hea põhjus ennast riigi teisest otsast siia venitada ja jalutada kilomeetreid mööda lumist talvist randa kuni lõpuks jääb jõgi ette ja siit enam edasi teed ei vii. Logisime aarde, vaatasime üle jõe Venemaa poole ja tagasi jalutasime mööda kuurortlinna õhtuhämaruses valgustatud tänavaid. Väga tore vaikne kant lühikeseks talviseks puhkuseks.
Tegime rannal hommikust jalutuskäiku. Parajasti, kui jõudsime aarde juurde lakkas piirivalve tornis undamine. Piilusin veel torni poole, äkki tulevad tornist alla uudistama. Leid ise oli kiire ja mugusi näha ei olnud.
Leid tuli lihtsalt. Vaade oli muidugi vägev! Tänud siia kutsumast! Jõe ääres oli väga palju kasse - ilmselt tänu arvukatele seal tegutsevatele kalameestele.
Eelmisl päeval sai tutvust tehtud jõe alguspunkti aardega,nüüd siis loogiline jätk vaadata ka lõpppunkt üle.Tänud!
Autole parkimiskoha otsimine võttis olulisemalt kauem aega kui aarde leidmine. Aitäh Narva-Jõesuu randa kutsumast, polnudki siin varem käinud ja vaevalt oleks ka muidu sattunud (ei jää üldse igapäevase liikumise lähedale) ;)
Kui eelmisel päeval olid Martin Arvoga käinud varahommikust Narva-Jõesuu linna uudistamas, siis järgmisel päeval juhtus sisuliselt sama, ainult et suurema seltskonnaga. Hiilisime randa mööda mahajäetud sadamahoonetest ja mina sain rääkida erinevaid jutte sellest, kuidas oli siin 90ndatel suvitada.
Aarde leidis kiiresti ning jällegi oli naljakas avastada, kuidas aarded on aastaid olnud kohtades, mis on enda arvates nii tuttavad.
Edasi ronisime muuli otsas, mis on nii lagunenud praeguseks (mäletan ikka seda, kuidas sai lõpuni välja kõndida ja kuidas seal meeldis kalameestele päevi mööda saata), võtsime rannas vastu päiksetõusu ja liikusime edasi Supelvankrit uudistama.
Aitäh!
Eelmise päeva õhtupoolikul hakkasin jalgsi Pargimäe aarde poolt piki randa tulema selle aarde poole siin. Pole kunagi siia Narva-Jõesuu randa enne sattunud, aga täiesti hämmastav, milline rand meil siin Eestis olemas on. Kilomeetrite kaupa liiva ja peaaegu täielikku inimtühjust, ainult paar telki paistis.
Olles mõne kilomeetri vantsinud, otsustasin et aitab, aeg laagrisse jääda. Selleks momendiks olin jalutanud Vaivara jaamas jalastumisest alates 37 kilomeetrit. Panin noorte mändide vahele elamise püsti ja hakkasin tšillima. Väga mõnus oli, ühtegi hingelist kusagil ei paistnud vähemalt 500 meetri raadiuses, meri loksus vastu kallast, päike loojumas, kõik oli mega.
Mõtlesin, et nüüd peaks siis silma looja laskma. Ja siis hakkas pihta - kusagilt mingi räme tümm ja bass, mis minu unerahu ja lainete kohina nautimist segasid. Mul hakkasid konkreetselt selle asja peale päeva jooksul saadud kriimustused valutama. Tõmbasin interneti telefonis lahti ja mis selgus - olin valinud ikka väga geniaalse aja rannas magamiseks, nimelt täpselt samal õhtul umbes 4 kilomeetrit ida poole toimus rannas üritus, mille nimi East Beach Fest, erikülalisena päeval Anne Veski ja õhtul DJ JIM Venemaalt, kes arvatavasti selle tümmi eest vastutav oligi.
Saan aru, et meelelahutus jne., siin saan tõesti süüdistada ainult iseennast. Aga no ei taipa lihtsalt kontrollida selliseid asju. Igatahes sain huvitava füüsikaalase õppetunni, poleks tõesti arvanud, et piki randa nii mitme kilomeetri kaugusele tuleb elamus täiesti tasuta kätte.
Kogu see asi kestis siis kuni kella kaheni öösel, kui tümakas lõppes ja jäin lõpuks magama nagu kott. Hommikul panin oma kola kokku ja kõndisin umbes tund aega piki päikselist randa aardeni, saatjaks kajakate kisa, hommikust trenni tegev koer ja veel mõned jooksjad. Möödusin ka lavast, kus Anne Veski ja DJ JIM õhtul ja öösel tööd tegid. Üldiselt jäin selle kogemusega väga rahule ja kindlasti millalgi sinna randa tagasi. Sinna võiks ju lausa terve Eesti elanikkonna korraga puhkama viia ja ruumi jääks ülegi.
Aare oli ka täiesti okei, uudistasin piirivalverajatisi, Venemaad, kalamehi, liiva, üht vana ja unist kassi ja palju muud. Aitäh! Jällegi kahtlane, et oleksin sellist kohta avastanud ilma geopeituseta.
Varahommikuse aarderingi teine leid. Rannas oleme siin küll ennegi käinud, aga nii kaugele lõppu pole jõudnud. Arvo jäi betooni otsa ronima, ma läksin nulli ja leidsin aarde.
Pärast leidu suundusime edasi piirivalveradari tagust rada mööda, lehvitasime hommikurivistust tegevatele vene kaluritele ja käisime kolamas mahajäetud sadamahoonetes. Vaatamist jätkus ja ilus päikesetõus tegi ka koledast tööstusmaastikust hoopis kaunima pildi.
Järgmisel varahommikul käisime sama aaret leidmas ka ülejäänud seltskonnaga ja sattusime jälle päikesetõusu ajaks, mida siis muulil imetlesime. Romantika üledoos :D
Aitäh!
Parkisime auto ära ei tea kuhu, sattusime aarde poole minnes jumal ise teab vaid, kuhu... Tekkis juba kahtlus, et hea, kui kuskilt kere peale ei saa. ;) Lõikasime otse läbi mingi prügise võsa. Keelasin teistel kategooriliselt vaadata vasakule ja paremale, et ei tekiks taas mingit jama ja midagi ebameeldivat ei leiaks. :D Lubatud oli vaadata jalgade ette...
Ja siis olime imeilusas rannas äkki. Meri oli nii vaikne-vaikne, päike oli vajumas merre.. Rahvas oli härdas meeleolus, ninad puha päikeseloojangu suunas. Meil aga oli plaan enne võtta ära aare ja alles siis soojendada end loojuva päikese paistel. Nagu rahulolevad kõutsid, kooreseid vurre limpsides. ;)
Mõeldud-tehtud. Moodustasime ilmselge Browni liikumisega teatud segaduse mugudes ja selle varjus sai vaikselt õiges kohas käpa aarde poole sirutada ja nimed kirja panna. Ei olnud seal midagi rasket.
Ja siis oli meelelahutuse aeg. Aeg nuumata silma... Ilus, ilus, ilus... väga ilus!
Kaugemalt paistis aga rannas mingi kogunemine teoksil olevat. Alles järgmisel päeval sattusime kohta, kus jäi silma alla plakat, et Jõesuus oli olnud mingi Beach-fest, Anne Veskiga ja puha. ;) Sellest siis ka see meeletu autodevool... Ja korralik korralagedus tänavail.
Aitäh aarde eest! Oli väga-väga mõnus hetk päevas... Kui saaks vaid need imelised päikeseloojangud kaasa vedada sombustesse sügisõhtutesse.
Sattusime randa just kõige mahlakamaks ajaks- päike sättis end loojangule, mugusid piisavalt vähe... Lummav valgus, mõnus liiv... Igavesti äge koht :)
Ei olnud just suuremasi rannailm, rand seetõttu peaaegu inimtühi. Need mõned vähesed, kes olid, ei seganud. Kiire logi, aare korras. Tänud!
Kui meie kohale jõudsime, siis alles olid jäänud vaid kaks kainemat erisoos noormugu, kes tegelesid musutamisega, nad olid väga hoos ja meile tähelepanu ei pööranud. Aardele lähemal oli hoopis üks kalamees, kuid neil on kalapilk kogu aeg püüdes ees. Leitud, logitud, jõudu ka väga palju vaja ei läinud. Tänud peitjale, siia poleks ma kindlasti muidu sattunud.
Igale poole olid keelumärgid ette topitud, kuid ühte teed mööda lõpuks ikka läksime. Mina vedasin ratta nulli, Liis ei viitsinud. Aarde lähedal tegelesid noored neile kindlasti mittesobilike tegevustega. Tuul oli tõsiselt tugev ning Venemaalgi olid inimesed rannas. Leid tuli lihtsalt. Ma oleksin küll veel seal mere ääres natuke olnud, aga Liisil oli kuhugi kiire :) Aitäh!
Mina jätsin ratta mõnesaja meetri kaugusele põõsasse, Tanel vedas enda oma nulli. Aarde ligiduses oli kamp umbes 13-14-aastaseid poisse, suitsud ees ja õllepudelid käes, seega tuli õiget hetke oodata. Tuul oli vägev! Aitäh!
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Päeva viimase valgusega jõudsime siia paradiisi, kus päevane tuul oli asendunud maalt merele liikuva sooja õhuga, loojuv valgus joonistas imelisi värve ja lõbustae inimeste hääled andsid teada saabuvast suvest. Ilus päevalõpp oli, tänud
Sattusin seda aaret otsima kott-pimedas, teinekord peab päevavalgel kindlasti tagasi tulema. On põnev koht! Aare paljastus ruttu. Tänan!
Leitud öises pimeduses kiirelt. Tähed taevas olid, tuled mere poolt särasid, meri loksus, tuletorn plinkis, liiv oli, aga muud silm ei seletanud ja taskulampidega niisama vilgutama piirivalvekordoni aiataga kah ei hakanud. Aitäh aardepeitjale vahva öise seikluse eest! EVEJ
Leitud! Sinna ma vaevalt oleks ise sattunud, sai kõvasti pilte tehtud. Tänud peitjale.
Narva-Jõesuus on käidud korduvalt, kuid päris jõe suudmesse ei ole varem sattunud. Millegipärast oli ettekujutus, et sinna ei tohi minna, sest piirivalvetornis pidevalt midagi keerleb või keegi askeldab. Ka nukrad ja mahajäetud muuli varemed viitavad sellele. Aga tegelikult on siin ilus ja tõesti maailmaääre tunne. Aardekonteineri tagasipanemisel oli vaja mitte füüsilist jõudu, vaid leida õige asend või poos vajaliku liigutuse sooritamiseks. Aitäh siia kutsumast!
kiire leid loogilisest kohast, ja jumal tänatud, sest paratamatult on tunne et vaid sajakonna meetrit kaugusel tsivilisatsioonide piirist jälgitakse kahtlaselt käituvaid persoone vähemalt kolmekordse tähelepanuga.
Aarde juurest avaneb maailmaotsa pilt. Mulle meenutas veidi üht Inglismaa randa oma muuliga. Ilus ja rahulik. Aare korras, jätsin käepaela. Aitäh!
Leitud ilusal suvepäeval. Rand oli rahvast täis, kuid õnneks aardest kaugel.
Kiire leid. Seljataga kerkisid ähvardavad äikespilved ja sundisid takka.
Kiire leid enne Narva poole teeleasumist. Aare korras, aitäh, EVEJ.
Me ei lasknud ennast peatänaval olevast rahvamassist segada.Meid oli üheksa inimest ja koer, katte tegemine õnnestus hiilgavalt.
Auto Maxima ette ja jalutasime mööda randa aardeni. Tagasi tulime läbi sadama. Aeg keris hoobilt 30 aastat tagasi.
Varustasime end pikale rännakule minnes jäätistega ja suundusime aaret otsima. Kohale jõudes oli leid kiiresti tulemas :). Aitäh !
Rand oli puupüsti inimesi täis ja jagus neid sinna kuhu polnud vaja. Kunisk osa seltskonnast striptiisi ja muidu geokatet tegi, oli Brunol juba logitud. Täname! Tagasi jalutasime vahuseid laineidpidi.
Narva jõgi on ikka uskumatult võimas. Kalamehi oli varahommikul päris palju, kuid õnneks ei pööranud nad meile erilist tähelepanu.
See aare oli minu seekordse retke sihtpunkt. Üks rändurputukas, kes kindlasti Moskvasse tahtis jõuda, vajas vahepunkti. Hea põhjus, miks 1,5 paagitäit benssu maha sõita eks? Aga see selle geopeituse võlu ongi ju. EV J: TB
Ilus jalutuskäik päikeselisel päeval, väike tiir eeldatavas peidupaigas ja kirja ta saigi. Üks mängusõdur oli aardest jalga üritanud lasta, selle panin aardesse tagasi. "Valvur" oli ka endiselt oma tööpostil. V:TB EJ
Kõndisime nulli ja ilm otsustas väga ilusaks minna. Kohapeal läks meil väga pikalt. Lõpuks helistasime peitjale ja mõne ajapärast oli temagi platsis. Ta nentis, et pärast peitmist on koht muutunud ja koos taastasime aarde.
Teekond aardeni oli tuttav, sest oleme seal korduvalt käinud, peaaegu Kesk-Euroopas ju teine. ;-) Päris aarde juures leidsime kõigepealt kenasti pakitud autoakud :-(, seejärel ka aarde enda. Kõik tipp-topp korras.
Ei hakanud miskit võtma ega jätma. Aitäh aarde eest! Isegi sai aastat paar tagasi mõtet mõlgutatud sinna aarde peitmisest, aga kuna ei satu nii tihti sinna kanti, et hooldamiskoormat enda peale võtta, siis mõtteks see jäigi. Kena, et ära tehti, sest see ilus piiriäärne paik väärib kindlasti aaret!