Vilistav puu

Kork on mulle materjalina alati meeldinud. Selles on soojust nii seda käes hoides kui ka silmaga vaadates. Kuid kuna meil Eestis korgitamme ei kasva, siis on kuidagi nii, et pidulikul hetkel, kui kork on toanurka lennanud, siis ei mõtle sellele enam keegi ning koristades visatakse kork suurema jututa prügikasti. Sellest on kahju, sest kork on tegelikult tähelepanuväärne materjal.

Peale pisukest uurimist esindab kork minu jaoks ajarändrit, kes on näinud dinosauruseid, kui ka kosmoserändurit, kes on käinud koos inimesega kõikidel kosmosemissioonidel alates Apollo 11 aegadest. Kuid kork ümbritseb meid ka argipäeval kõikjal, pakkudes peale soojuse ja naturaalse ilu ka turvalisust ja ainulaadseid korgile omaseid omadusi. Seda tasub hinnata... ja vahest ka tähistada.

Korki saab Korgitamme (Quercus suber L) koorest. Korgitamme looduslik levila on Edela-Euroopa ja Loode-Aafrika. Arvatakse, et korgitamm on liigina eksisteerinud võibolla koguni 60 miljonit aastat. Korgitamme eluiga on umbes 200 aastat, kuid on ka kuni 500 aastat vanu puid. Antiik Kreekas peeti korgitamme vabaduse ja au sümboliks. Korgitamme maha raiumine oli keelatud ning seda tohtisid vajadusel teha üksnes preestrid. Portugalis on korgitamme maha raiumine ka tänapäeval keelatud. Vanim teadaolev korgitamm asub Lõuna-Portugalis ning kannab nime Vilistav Puu. Korgitamm on Portugali rahvuspuu. Korgitamme koore eemaldamine toimub käsitsi (kirvega) ning peale koorimist läbib puu taastumisprotsessi, mis kestab umbes 9 aastat. Kork on kerge, gaaside ja vedelike poolt peaaegu läbistamatu, elastne, seda saab kokku pressida, tal on ülihead soojus- ja heliisolatsiooni omadused. Ei saa öelda, et kork üldse ei põle, kuid ta teeb seda väga aeglaselt, ei põle leegiga ning põlemisprotsessis vabanev suits ei ole toksiline. Kork on biolagunev, taastuv ja taaskasutatav. Kork jääb veepinnale hõljuma – seda korgi omadust on pikalt kasutatud kalanduses ja üleüldse paljudel mere ja veega seotud elualadel. 17. saj. elanud prantuse munk, Dom Perignon on läinud ajalukku kui mees, kes leiutas pudelikorgi. Erineva vormiga anumaid on korgipuu koorest materjal aga sulgenud juba tuhandeid aastaid. Tänu oma kergusele, kasutatakse korgigraanuleid filmitööstuses plahvatusstseenides. Samuti on valdavalt korgist kõik need kukkuvad asjad ja varisevad kivid, mille alla agoonias nägudega filminäitlejad jäävad. Kork on ka kosmosesüstikute üks olulisemaid ehitusmaterjale - just oma termoisolatsiooni omaduste tõttu. Korki kasutatakse tuleleviku peatamiseks süstiku ninas, kütusepaagi ja stardikiirendi ümbruses. Lisaks on kork levinud ehituses, arhitektuuriprojektides, disainis, juveeli-, rõiva- ja jalatsitööstuses, mööblitööstuses, toiduainetööstuses ja paljudel muudel elualadel.