Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 5.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare juhatab Sind Tartumaa kõrgeimasse punkti, kust leiad juhised logiraamatuni jõudmiseks.
BYOP. Aardes puudub kirjutusvahend.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9R168
Logiteadete statistika:
16 (76,2%)
5
4
0
0
0
0
Kokku: 25
Eelmisel korral piirdusime lihtsalt lõppu jalutamise ja aarde vaatlemisega. Täna aga tulime kindla logimis plaaniga kohale. Eks peale mõningast liiniga pusserdamist, see täitsa edukalt ka õnnestus. Minu kõige suuremaks rõõmuks osutus uue köiekoti kasulikkuses veendumine.. köis tõusis viskeliini abil ilusti nigu madu korvist kõrgustesse ja avas tee aardeni.
Tänan peitmast.
Siin Vooremäel sai täna kena pikk geo"töö"päev veedetud. Oli nalja, oli naeru. Oli nuputamist, oli leidmisrõõmu. Oli nunnusid asju, oli paremini peidus asju. Sai ronida, sai kõndida. Kokku kogunes kena 21 tuhat sammukest. Väga meeldis! Osad aarded jäid ka otsimata, eks ikka seetõttu, et oleks põhjust tagasi tulla! Suur suur tänu seltskonnale ja peitjatele!
Vooremäe ronimisaarete kolmikust hoidsin selle maiuspala viimaseks. Puu all näitas laser aardetopisi kõrguseks 23 m. Köie sain üles kohe esimese lasuga ja ronimine ise läks samuti kiirelt. Nautisin üleval rippumist ja eriti muidugi laskumist tagasi maapinnale. Tänan toreda väljakutse eest!
Varjulise kohakese raamatus märkas Raivo, et siin on täna palju georahvast liikvel. Tõstukile lähenedes tabasimegi nad teolt. Sain ka korraks veel leituga mängida, ehk tasapisi korduvalt leides hakkab leebemalt tööle. Edasi liikus tõstuki juures kokku saanud geokamp tipu poole, läksime meiegi. Esimene vise oli Kaupol kohe edukas ja kärmelt oli Liis peagi päikselisel Vooremäel rohelise ladvas. Tuttavaks saime geopeituritega Katre ja Raidoga. Tänud geokambale ja peitjale.
Kõrge maastikuga numbrid hoidsid suurenenud kampa tihedalt koos ka selle aarde juures. Kotis olevast varustusest jäi aga väheks ja tuli autost kraami juurde tuua. Sörkjooks allamäge masinani oli mõnus. Aga nii jõulises tempos ülesmäge tagasi uhamine sellises vanuses oleks ilmselt juba saatuslikuks saanud, seega tagasi tuli ikka mõõdukas tempos naasta. Vahepeal polnud huvi kellegil kadunud ja endiselt oli rivitus sama pikk kui neid vahepeal hüljates. Köie paika panemine läks üllatavalt ludinal, võiks siis iga kord nii edukalt esimese katsega liin paika saada. Liis sügeles kõige enam orbiidile ja seda ta saigi. Sellega said raske maastiku aardega otsa ja iga punt võis nüüd eri teid minna, vähemalt nii me esimese hooga arvasime.
Tänud.
Kus on, sinna tuleb juurde: tuli juurde georahvast ja tuli juurde neid Taneli 5.0 maastikke (:
Silver ja Tarmo tegid ära musta töö - tassisid varustust ja sidusid selle mulle külge. Kaupo tõstis mu õlgadele ja sain niiviisi umbes 8m edumaad, edasi oli lihtsalt väike sirutus topsini. Üleval saatsin peitjale paar tapvat pilku jms, kuid las edasine jääda järgmistele ronijatele uudistada. Igatahes tänud poistele ja toetusmeeskonnale - was fun.
Autost asju kaasa pakkides v6tsime esimese hoogi vaid lihtsamat sorti stardipaketi kaasa. Eelmise 5.0 juures see isegi täitsa toimis. Siin aga otsustasime et kiirem ja valutum on minna autosse raskevarustuse järgi. Tänasel juubilaril Kaupol oli käsi nii kindel et juba esimese lasuga oli liin täitsa ideaalses kohas. Polnudki muud kui orav traksitada ja ... Selle koha pealt ma ei oska jah kaasa rääkida kas siinne oli siis selle regiooni k6ige k6igem tipp kuna täna sai neid tippusid igasuguseid vallutatud. Aga yks meeldejäävamaid oli ta sellegipoolest ;) Tänud peitjale
Heh, ega ju ei lootnudki, et siin Vooremäel lihtsalt linnulaulu ja jalutamist metsarajal nautida lastakse, ikka tuleb mõnede aarete juures pikem peatus teha. Kambaga saavad siiski kõrgused ka vallutatud. Aitäh seltskonnale!
Antud aarde hiljem avaldamise tõttu polnud kursis, et korralik ronimine ka Vooremäel olemas, mis tõttu jäi suurem ronimisvarustus autosse. Võrreldes Lohku saamise aardega läks siin köie paika panemisega kordades kiiremini ning Liisi käis kõrgust vallutamas. See tuli tal hästi välja ning edasi sai kergemaid maastikke võetud.
Kõigepealt on mul vaja peitjaga natuke pahandada. Geograafi veri lihtsalt ei luba mööda vaadata. Tegu võib olla küll üsna kõrge kohaga ja endalgi suusatades alati hing nööriga kaelas siia ronides, aga tegemist ei ole teps mitte Tartumaa kõrgeima punktiga. Selleks on siiski ~25km jagu edelasse jääv Ivaste Kaldemägi, millel 63,8m jagu kõrgust enam. Aga see oli siis see punkt, kus tuli välja tuua kangem varustus. Küll on ikka hea, kui puhtalt hea ajastus aitab nimed kirja saada. Kuna kõik korraga tegustema ei mahu, siis jalust hoidjad said omavahel geomuljeid vahetada. Ühiste huvidega inimestega vestlemine nn ikka igati tore ajaviide. Selle punktiga said voore pähklid ühele poole ja üritasime taas hargneda, et otsimisrõõmu jaotada. Igal juhul suur tänu Kaupo, Liis, Merle, Tarmo, Silver, Krista ja Raivo, et logiraamatute määrimisel ja jutuvestmisel abiks olite, ning tänud ka peijale sellise võimaluse loomise eest.
Tänu heale ajastusele saime nimed kirja. Aitäh seltskonnale ja peitjale!
Siin toimus veidi pikem paus, kuna tipu vallutamiseks oli vajalik tuua kohale lisavarustus. Arutlesime kaaslasega, et peaks ka hakkama varustusega ronimist harjutama. Selle leiu vormistasime koos teepeal kohtutud geosõpradega ära. Tänud.
Ega siin polnudki miskit muud,kui puhas ronimise rõõm. Margus valmistas ette võimaluse kõrguse püüdmiseks ja nii ma meie seltskonna esmaleiu ära vormistasin.