Jummala Sanna

Esimene trükitud eestikeelne täielik piiblitõlge ilmus 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton Thor Helle tööna. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Osaliselt uuesti tõlgitud ja tugevasti toimetatud piiblitõlge oli oma aja kohta keeleline suursaavutus, mida kiidab Friedebert Tuglas: "Ma usun, et piibel maakeele tõlkimisel palju oma keele ilust ei kaotanud. Ta leidis kohase keele, tüseda ja talupoegliku, mida veel poolharidus ning ajaleht polnud rikkunud. See oli toores ja vaene, kuid julge ja plastiline." Tõlkes leidis kasutamist Bengt Gottfried Forseliuse (u 1660–1688) ettepanekutest lähtuvalt korrigeeritud nn vana kirjaviis, millest on eemaldatud saksa võõrtähed ja kaotatud h-tähe pikendusmärgi funktsioon. Tõlge valmis 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. Ka selle raamatu trükkis Tallinna gümnaasiumi trükikoda. Anton Thor Helle tõlge jäi peaaegu kahe sajandi kestel ainsaks trükis ilmunud eestikeelseks piiblitõlkeks. Uued Piibli tõlked tehti ja trükiti alles 20. sajandil.

Eestikeelse piibli 250. aastapäevaks püstitati monument Jüri kiriku juurde kuid sinna kahjuks aaret peita ei saanud. Seega pidin leidma teise koha.

Aarde leiad koordinaatidelt:

N = (A+B) ° (C+D+E) (F+G) , (H+I+J+K+L)

E = (M+N) ° (O+P) (Q+R+S) , (T+U+V)

Minu kasutuses olnud Piibli Raamat on trükitud 1878. aastal.