Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nullis vaatab sulle vastu Kuie mõis või vähemalt see, mis sellest veel alles on jäänud.
Kui sa enda ees olevast uksest sisse astud, nii umbes kümne suure sammu jagu, siis satud sa keldrisse. Vanal heal ajal tehti keldrites põnevaid asju. Näiteks hapendati seal kapsast. Need kümme sammu viisid sind suure kapsa hapendamise küna juurde. Sealt leiad ka aarde. Siia logi kirjutades võid ka mainida kas sina oled oma elus kunagi keldris higistades kapsast riivinud, kapsast tünni tampinud .. ja kas kapsas käib köömnega või ilma :)
Keldris on kaks ruumi veel. Keskmine ruum oli tööõpetuse klass ( ajal mil siin tegutses Kuie kool ). Seal klassis on näiteks õppinud minu isa ja õpetanud minu vanaisa :) Ja kõige vasemas ruumis hoiti ilmselgelt kartuleid .. sest miks mitte … tööõpetuse klass olgu ümbritsetud kartulite ja kapsastega!
Ahjaa .. tunnelid .. loomulikult on juttude järgi ka siin salajased tunnelid. Kus? Seda ei tea ilmselgelt keegi .. head otsimist.
Mõisast rohkem -> https://www.tapamuuseum.ee
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
välimõistatus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9JDTM
Logiteadete statistika:
54 (98,2%)
1
1
0
0
0
0
Kokku: 56
Leid #101 Võru-Tartu-Puurmanni-Pedassaare-tiiru viiendal päeval. Päeva teine aare pärast ilusa ja hea läbipaistvusega Järaniku tehisjärve ääres ööbimist.
Maja on iseenda raskuse all kokku vajumas nagu mõni inimene oma murekoorma all. Tünn nagu vann, ei osanud esiti õigeks anumaks pidadagi. Hoonetest meeldis mulle hoopis üle tee maakivivilla. Vahva on lugeda peitja isiklikke mälestusi. Mul on ka lähedal asuva Tapaga head ajad meeles, mil vanavanemad seal elasid ja ma oma suved seal veetsin. Vanaisa kõrval õppisin ka ise puutööd, mis siiani meeldib. Mul pani vanaisa iga õhtu AK-st ilmateadet kirja. Ja kogus "Eesti Loodust" jt vanu ajakirju. Oh aegu ammuseid.
Aare niiske, kelder ju ikkagi. Tänud peitmast!
Sellist kapitaalset kapsahapendamisvanni poleks küll oodanud siit eest leida! Uhke hoone lagunemisest on samas kahju, terve maja kokkulukkumine jõuab kätte ilmselt järgmise 10 aasta jooksul. Aitäh varet näitamast, ajalugu on mulle alati huvitav.
Natuke kolistamist kivide, toolide ja muu kraamiga. Lõpuks avas tops enda asukoha. Taskulamp soovitatav. Tänud peitjale
Ma olen ka kunagi, väga kaua aega tagasi, vanaema juures mingi suurejoonelise, üle-elu-suuruse riiviga massiliselt kapsaid riivinud, et hapukapsaid teha. Aga see oii selline ühekordne häppening. Ma ei teagi, kas seda tehti teistel kordadel kuidagi nii, et ma ei pannud tähele või toodi hapukapsasd kuidagi naturaalmajanduse korras mujalt sisse. Aga huvitav aare, huvitavas kohas. Otsimisega läks aega, mis ta läks. Leitud ja tänud!!
Läks aega, veidi tuulasime ringi. Õnneks olid kindad kaasas. Aitäh!
Korra varem käisime siin keset suve viinakööki avastamas aga siis oli keldrisse pääsemiseks vaja rinnuni maltsast läbi rammida ja lühikeste riiete tõttu jäi toona plaan katki. Täna parandasime vea ja natukese tuhnimise järel saime nimed kirja.
Leitud! Keldris ei ole kapsaid riivinud ega tampinud, küll aga on seda kõike tehtud vanas talu aidas. Siinkohal tekkis kohe ka plaan seda tegevust ka tutvustada MHle. Tema teab, et hapukapsas tuleb poest. Tänud!
Pole just väga palju inimesi, kes tuleks säravate silmadega kaasa, kui kutsun peale südaööd pimedas ja vihmas geopeituma vanadesse lagunenud hoonetesse. Simpsu ei kõhelnud igatahes sekunditki ja nii me siia sattusime. Aitäh!
Aarde leidsin lambi abil, panin nime kirja ja siis ikka piilusin mujale ruumidesse ka. Kõhe oli.
Tänud kutsumast, aardel väga hea peidik!
Esimese asjana silmasime valesid tünne, muidugi tuleb ikka lugeda ka ennem. Leitud see kapsatünn sai.
Hapukapsaid sai koos vanaemaga kunagi teha. Meenub suur riiv, suur tünn, suured purgid :) Lahe meenutada. Mõnus oli seda kapsast käia seal purgist söömas :D Aitäh laheda meenutuse eest selle aardega!
Esimese hooga oli hämming, et pole ju nagu kohtagi, kus midagi olla saaks. Lõpuks siiski sain nägijaks. Aitäh peitjale.
Eelmisel korral mõtlesime natuke üle ja jäi leidmata, kuid seekord õnnestus aare leida. Küll on õnnis tunne, et ei pea siia kapsatünni juurde enam tulema. Tänud peitjale!
Oh seda hapukapsast küll. Eelmine kord tolmutasime ja kirusime ikka tublisti, nüüd aga selgus, et ise lollid. Polnudki vaja kive ümber tõsta, hoopistükis muid asju. Tänud peitjale
Taas tagasi ja seekord oli kindel siht silme ees leidmine! jess!
Nils leidis. Teine kord juba siin. Mina polekski sealt osanud otsida aga loogiline kapsaussiauguke. Juhhuu!
Müstiline paik! Mõnus kolgas!
Meil käis sügisene kapsategu köögis, hirmus suurde purki. Vahele pisut porgandit, mis pärast lahedalt triibulise purgitäie moodustas..
Tänan peitmast.
Mina hapukapsast teinud ei ole, küll aga on seda teinud mu vanemad. Hapukapsavanni leidsime ruttu. Karl hakkas kive ümber laduma. Meie Klaaraga otsisime silmadega. Meil oli rohkem õnne ja leidsime aarde. Aitäh!
Hapukapsaga kokkupuude on vaid selline, et olen seda söönud ja praadinud. Kapsavanni leidsime ruttu. Seni kuni ma ladusin kive ümber, tuvastas Maire aardepeidiku. Aitäh!
Siin mõisas piirdusime vaid keldri külastamisega. Ülemine korrus nägi veidi trööstitu välja. Viimased aastad veel täies tükis.
Esimene mõte oli, et kas tõesti on seal sodi sees. Aga siis tegin silmad lahti ja täitsa normaalsest kohast vaatas tünn vastu. Aitäh!
Kahjuks ei mõistnud kust sealt sodi seest seda aaret veel otsida :(
PKT retkelt tulles kulgesime läbi aarete kodu suunas. Hapukapsaid olen vanaema-vanaisa juures teinud küll, aga mitte kõledas keldris, riivimine ja tünni toppimine käis meil ikka mõnusalt päikese käes muruplatsil, ainult kapsatünn läks pärast keldrisse. Kõige paremad olidki värskelt riivitud ja tünni trambitud veel soolateralised kapsad. Köömned on väkk, ei sobi need minu meelest ühegi toidu sisse;). Siin oli tõesti kõle kelder, ei kadesta neid, kes siin kapsaid tegema pidid, õnneks aardeleid tuli ruttu ja pääsesime taas vihmast märgadesse kõrvenõgestesse tagasi :D.
Tänud.
Läbi märjaks kastetud naadi pressisime ennast keldrisse. Sobiv koht jäi kohe silma ja ega enam ei läinud ka kaua aardeni jõudmisel. Tööõpetust tegema ei läinud vaid põgenesime tagasi päevavalguse kätte.
Tänud.
Meil on alati öeldud kapsaid tegema, see tähendas siis riivimist ja tampimist. Olen kapsaid teinud lapsena koos vanematega, hiljem juba ise ja teen nüüdki. Möödunud sügis jäi küll vahele sest kapsad kasvasid nii mahedad et ussid sõid kõik ära. Aarde eest aitäh, leidsin kiiresti, ainult käed ja jopehõlm said tolmuseks.
Olen minagi seda meelt,et hapukapsa söömine jääb jõulutoiduks.Aga hapukapsasuppi olen küll nõus sööma kasvõi keset suve.
Aarde leidmisega läks tiba aega,millegipärast sai vaimusilmas teistsugust peitmisviisi arvatud.Kui aga hakkasime masse liigutama tuli ka topsik peidust välja.Aitüma
Hapukapsad kuuluvad minu menüüsse üks kord aastas, jõulude ajal. Ega mul nende vastu midagi pole, kuid muul ajal siiski sööma ei kipu.
Seda kapsaküna saime uurida kordamööda ja igast küljest ja üsna tükk aega. Mõtlesime välja igasugu huvitavaid peitmisvõimalusi ja kui hakkas juba tunduma, et pole, siis muidugi tuli välja, et oli ikka küll. Kogu selle protsessi kõrvale sai kogu kelder läbi käidud ka. Aitäh!
Päike hakkas loojuma, ilm külmenema. Keldris tundus õige pisut soojem, kuigi ka siin oli jääd nii maas kui ka akna all seinal. Veetsime siin otsingutel pisut kauem aega kui tahtnuks, soojemal ajal oleks ilmselt kiiremini hakkama saanud. Hapukapsasupp oli lapsena mu lemmik. Aitäh!
Jälle targem. Olin arvamusel, et hapukapsas on pärit Saksamaalt, aga vot olevat hoopis Hiinast ja Euroopasse toodud Tsingis Khaani poolt. Siiski on tore, et meile jõudis läbi sakslaste , mitte mongolite
Õnneks olud tugevad mehed käepärast võtta. Nii ei saanud ka aardetopis pikalt peidus püsida.
Aitäh kutsumast!
Hapukapsast on vanaema juures ikka tehtud. Minu meelest käidi isegi Lätis riivi järel. Peoga köömneid käis ka sisse.
See hapukapsa tünn seal keldris oli nii hale. Sõjaväes oli kaks kahemeetrist auku, kus siis kirsadega kõik kinni tambiti. Head isu! ;)
Aaret saime ikka veidi otsida. Õnneks sai eelmisel nädalavahetusel King-Kongi filmi vaadatud. Kasutasime ka peenemai jõuvõtteid, misjärel õnnestus nimi kirja saada.
Hapukapsast ikka on tehtud, aga mitte nii vanal ajal ja mitte päris niisama riivides, vaid veidi mehhaniseeritumal viisil. Siin leidsime selle küna kenasti ja kiirelt, aga aaret ennast mitte nii kiirelt. Kuna teadsime, et koht on õige, siis veidi enam tähelepanu suunatus jäi ikka see topsik silma ja saime nimed kirja. Aitäh.
Häbematult kaua otsisin seda lihtsat aaret. Ei olnud ju teab mis rohkete peitmisvõimalustega koht. Aga noh, kui ei näe, siis hakkad isegi selles kahtlema kas üldse õiges keldris õiget küna näpid :D Või kui rotid Tootsil lausa kapsaraua ära viisid, asi see neil siis üks mikrokonteiner pihta panna, eksole! Igatahes vahepeal käisin teistel korrustel koolimaja uudistamas ja pärast keldrisse tagasi tulles sain ilma pikemata nime purki.
Sai ikka korralikult lumes sumbata(järgmistel otsijatel veab), enne kui aarde ligidusse jõudsime. Poistele igatahes meeldis. Kohapeal läks juba kärmelt. Aitäh.
Igati sümpaatne mõisakompleks, mille olemasolust mul enne aimugi polnud. Aarde leidmisega muret polnud, nimi kirjas, sai seal õue peal põgus tiir ka tehtud ja korduskülastus plaani võetud. Tänud juhatamast!
Kõigepealt vaatasime maja üle ja siis logisime aarde ka. Tänud juhatamast
Üldiselt ma söögilauas lükkan viisakalt hapukapsaste pakkumise tagasi. Või kui kuidagi selleks sobivat võimalust pole, siis manan õndsa näo pähe ja üritan jätta muljet, et sööks nagu kulda. Aga see selleks. Siin õnneks keegi hapukapsaid sööma ei sundinud, vaid saime kenasti mõistatuse läbi puretud. Järgnevatele otsijatele soovitus, et geoerosiooni vältimiseks enne mõelge, kui miskit kangutama hakkate.
Kui Kiltsi ülesõit vastu võetud, siis sai Liis Ämma rajalt peale võetud ja ka ise aardeid otsima hakata. Enne jäi paar aaret veel Liisile teele ja siis jõudsime siia. Ega muguna sellistesse võõrastesse kohtadesse ei satuks, aga kui aare pandud, siis julgem ringi kolistada. Küna leidmisega polnud probleemi, küll aga aaret andis ikka tükk aega otsida, sellist peidukat ei osanud oodata. Keldris kapsa tegu meie majas ei mäleta, et oleks tehtud.
Väga äge koht, kahjuks jõudsime pimedas ja miskit ei näinud.
Kõigepealt uurisin keldrit, siis lugesin kirjeldust ja siis logisin aarde. Tänud aarde eest!
Hommikul Kuiel olles ei tulnud ka selle aardega midagi välja kuna kirjeldust ei saanud lugeda.Nüüd õhtul uuesti kohale tulles oli kõik selge ja pimedas sai lambi valgel kõik läbi vaadatud. Eks nende mõisadega kipub ikka nii minema, et vaikselt lagunevad ja ootavad järjekordset omaniku. Peale aarde leidmist vaatasin ka mõishoone lahtisest uksest sisse ja ei saanud eriti pihta mis seal toimunud oli.Mitmes toas oli põrand kaetud sini must valgete paberist lipukestega ja igasuguseid konfidentsiaalse teabega dokumente vedeles hulgaliselt. Kuie ise on varasemast üsna tuttav kuna vanasti Järva-Jaani Rakvere liinibuss tegi kõrvalepõike ja tegi siin mõisa pargi juures vahepeatuse. Muide Vabaõhumuuseumis on samuti üks hoone mis kunagi võeti siin pulkadeks lahti ja pandi uuesti Rocca al Mares kokku. See on Kuie 1877 aastal ehitatud vana koolimaja. Aitäh.
Ruumid said üle vaadatud ja otsitav leitud liblikaliste magala lähistelt. Tänud peitjale.
Pärast väsitavat tööpäeva maandusin diivanil ja hakkasin sokki kuduma. Messengeri plõnni tõttu heitsin pilgu arvutisse ja kuna seal oli parasjagu ees GP leht, siis märkasin, et hommikul on meie maakonda aardeid tekkinud. Tore! Tõmbasin traati, aga keegi ei vastanud. Kudusin edasi ja mõtlesin, et niikuinii on nii pime ja märg, et ega seal vist liiga tore ei ole. Kuid sügelema hakkas ikka - see mõte, et võiks minna. Poole tunni pärast sain Krista kätte ja kuna ta nõus oli, siis saigi Kuie tuur ette võetud. Tõmbasin koordinaadid gepsu ja võtsin paar paari lisaakusid kaasa. Polnud ma neid ju kuid täitnud, ehk kambapeale kuidagi töötavad. Pealamp oli autos, nii et sellele ka väga loota ei saanud. Aga vähemalt olid kõik eeldused eelseisvaks seikluseks olemas.
Tamsalus olid esimesed akud tühjad. Panin uued sisse ja jõudsime Hapukapsakoha lähedale. Õnneks polnud siin gepsuga suurt midagi teha. Lamp näitas ka tugevamal režiimil valgust, nii et leidsime mõisa üles küll. Alguses kooserdasime niisama mõisa keldris, siis lugesime kirjeldust ja vaatasime aarde suurust ning saime aarde leitud. Aitäh!