Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Sarnaselt aardele "Helista sõbrale", pead sellegi mõistatusaarde leidmiseks kellelegi helistama.
P.S. Aare asub nullpunktist kaugemal kui 3.2 km ja on leitav sirge seljaga. Algkoordinaatel viibides võid elu ohtu seada, sinna ei lähe!
Vihje: Maastikul selg sirgu, vaata üles, roheline traat.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://www.youtube.com/watch?v=6AfXd4TYcTw
https://www.youtube.com/watch?v=s5nG-UQpgu0
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 92/103 |
Aarde sildid:
soovitan (1), lumega_leitav (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC18TX5
Logiteadete statistika:
111 (74,5%)
38
6
16
6
0
0
Kokku: 177
Jesss! Just kütsime aarde läheduses ringi, kui meilile tuli teavitus, et mu jaoks kurikuulus aare on kenasti olemas.
Ma olin siin umbes viiendat korda, varasemalt käinud umbes nelja erineva seltskonnaga ja kogu aeg pistuleid saanud. Aare oli tõesti olemas, ei tea, kuidas varem sinna ei vaadanud, sest see võiks suht esimene koht olla, mida kontrollida.
Jube külm ja pime oli täna öösel seal lõpus, kuhu telefonikõne mind viis. See aga aitas ka mugusid eemal hoida, kui ma seal aarde juurde roomasin. Tänud peitjale!
Eelmise aasta septembris olime Kärdiga siin vaatlemas käinud, kuna ta oli viimane leidja. Kolme peale toona me ei leidnudki. Geojaanil sai peitjale siis ka mure ette kantud. Jõudsime järeldusele, et vist tõesti kadunud. Nüüd nägime, et aare on taastatud, siis tulime kohe vaatama. Saimegi esimesed olla uues logiraamatus. Suur tänu! Helistamine oli ka lõbus.
Peaaegu aasta jõudis mööda minna eelmisest külastusest :D Kui sai Paavole geojaanil kurdetud, et topsi ei leia, lubas ta lahkelt selle kurja juure üle vaadata. Meest sõnast, härga sarvist, ja täna oli tops ilusti omal kohal olemas. Saab selle saaga lõppenuks lugeda. Aitäh!
Geokõne on hea tööriist geopeituri kohvris ehk geosõbrad nii meeldivad kui kasulikud. Kui koordinaadid sai omal jõul välja nuputatud, siis lõpp-punktis juba neljandat korda olles sai geokõne moodsama vahendi ehk messengeri vestluse vastu vahetatud. Eelnevatele leidjatele kurtes ja samas saades kinnitust, et me ikka väga õiges kohas oleme ninapidi, sai lõpuks korduvate otsingute järgi mul lihtsalt Kärdi jope selga tõmmatud (enda uut keeldusin antud oludes kasutamast) ja suure sooviga asi ruttu lõpuni viia, käsi õigesse kohta topitud. Peavalu ja külm kontides lihtsalt ei tahtnud rohkem täna geopeituda, seega peale väikest abistavat vingumist asi lõpuni viia :P Peitjatele aitäh, see üks neist mõistatustest, mis pikka aega oli kui sõgeda sogamine, aga tegelikkuses väga lahe asi!
Täna on see päev, kui sai lõpuks leitud. Mail käis klõps aga ta ei julgenud teostada, kuna minul seda probleemi ei ole, siis võtsin kätte ja helistasin. Madis vastas ja ma paanikas panin kõne ära :D Esimese oligi valeühendus. Teine kord sai õige number valitud. Punkt kaardil seisis tükk aega, sest esimene kord ei leidnud, kuigi sai ka õigest kohast otsitud. Ka teine kord sai seal käidud ja siis ka kolmas kord ja kõik üle näpitud, aga aare näppude vahele ei jäänud. Täna küsis Mai üle varem leidjalt ja saime kinnitust, et ikka on seal. No mina ei leidnud jälle. Siis võttis Mai minu jope ja läks ka vaatama ja tema näppude vahele otsustas aare jääda. Ok, ma ise olin keskendunud teisele poole rohkem, isegi video tegin teisel pool. Õnneks lõpuks sai logitud. Väga äge aarde lahendus. Aitäh!
See täpp siin on ilutsenud ligi kolm pool aasta. Millalgi käisin otsimas ka, aga siis polnud minu päev. Täna oli mul toetustiim kaasas ja palju julgem selga sirutada. Niiet leid tuli väga kähku. Isegi mitte ühelegi mugule ei jäänud vahele. Tänan.
Selle mõistatuse lahendamine oli väga lõbus protsess. Salme muudkui itsitas ja pakkus mulle järjest variante, kuhu helistada ja mina toksisin numbreid telefoni sõrmistikul. Telefonitorust kuulsime üsna erinevaid vastuseid kuni ükskord paitati me kõrvu helidega, mida kuulda soovisime.
Aaret otsides enam itsitamise tuju ei olnud, tuul oli külm ja paar mugu läheduses. Õnneks mugud varsti kadusid ja meie ajasime selja sirgu ja leidsime ka aarde.
Aitäh, väga lahe aare!
Nii kui kaaslane lõpu teada sai, läksime kohale. See täpp vist kipub mobiiliekraanilt aeg-ajalt kaduma ja võib nii ununeda. Oli ilus õhtu, vaatlesime kalamehi ja siis vaatlesime objekti, kus pidi olema aare. Oligi. Aitäh.
Mingil hetkel vahtisin tuimalt, ei tea mitmendat korda, seda mõistatust. Siis võtsin telefoni ja helistasin. Esialgu arvasin, et erootikaliin, aga ei olnudki. Õnneks ei katkestanud ära ja sain teada midagi olulist.
Lõppu minnes valmistusin hoolega ette. Vihje aardekirjelduses täiesti pädes, midagi oli meelde jäänud logidest jalgade kohta ja nii tuligi leid üllatavalt kiirelt. Kohti oli ju tegelikult palju. Jeee, see algselt lahendamatuna näiv mõistatus sai kollaseks. Seda jubedat videot vaatasin ka paar korda. Aitäh!
Mõistatus oli ammu lahendatud, nüüd õige koha lähedal olles sai siia ka nimi kirja panna. Aitäh!
Nii mõnigi teadis seda müstilist numbrit kuhu helistada. Proovisin minagi, aga sain vist selle venelasega hoopis jutule. Palju ei hakanud enam numbreid läbi proovima ja lonkisin hoopis teiste sabas aardeni.
Kunagi ammu sai vaadatud eelmist mõistatust, mis sellega sarnast nime kannab ja mõeldud, et kas tõesti peab... Sellega sain natuke suunamist ning oh jah, no pidi küll :D Väga nutikas mõistatus! Nüüd siin kandis olles mõtlesime, et käime läbi. Karl tegi kuuma ja külma ning nii see karp välja tuligi. Aitäh peitjale!
Nii mõnedki numbrid sai läbi helistatud enne kui näkkas. Logimiseks tegin ratta tiiru ja peale sirutust sain ka nime kirja. Aitäh.
Ammune otsing sai lõpuks otsa. Korra oleme ka varem siin asjatamas käinud, aga muguuputus ja tilkuv löga ei meelitanud kuidagi selga sirutama. Nüüd siis sirutasime kohe mitu korda. Koht on selle poolest hea, et sirutades jääb ka mugude silma alt välja. Siiski oli üks vene pere minu varbaid vaadates veidi murelik, aga rahunesid maha, kui jalgu liigutama hakati.Aitäh!
Vaatasin mõistatust ja nagu ikka klõpsasin kohe lahti kaasas olnud lingi. Seetõttu mul jäigi nagu meelde hoopis selle eelmise aarde kirjeldus. Ise veel naaksusin Jansile, et ma helistan sulle ja siis saangi teada, kus aare on. Jansi aga vastu, et ta küll sõbrale helistamisega hakkama ei saanud, mistõttu vaatasin uuesti mõistatusele otsa. Ahhaa, selline lugu hoopis, olguuuu.
Kaks korda panin ikka valesti ka, kolmas kord läks täppi. Päris huvitav lahendus, ei teadnudki, et sellised asjad veel töötavad. Kohapeal sirutasin selga alguses valel pool ja veel kirusin, et peaks hakkama alla võtma. Õiges kohas polnud alla võtmist nii palju vaja ja aare sai leituks. Aitäh!
Ma ju teadsin kohe mida tegema peab aga lihtsalt varem ei uskunud, et sellist lahendust on kasutatud. Hiljaaegu võtsin julguse kokku ja tegin kõne ära. Isegi lõppu jõudsin hiljuti korra juba külastada, aga seal oli ees mugu-uputus ning panin kiirelt tulema. Nüüd pimedas ja koleda ilmaga tundus hea mõte uuele katsele tulla. Nii ta oli jah, et Tarmo seal juba minu poolt läbi käidud piirkonnas vigadeparandust tegi.
Täitsa lahe mõistatus, mulle meeldis. Tänud.
Tulime just Silveri juurde perega aftekale. Kui Lapsed ja naised olid tegemistega h6ivatud, otsustasime me Silveriga et v6iks ka "korraks" tuulutama minna. K6igepealt noppisime yhe Silveri murelapse ära ja siis juba suundusime yhistele jahimaadele. Nyyd sain ka eelneva leidja jutust aru. Mul oli see täpp samuti kaardile kantud aga vot tutkit. Täitsa välja lylitatud. saa siis aru. Aga ega see ei seganud manuaalselt seda ikakgi sisse lylitada. Lähenesime objektile ja otsingud v6isid alata. Mis ma ikka oskan 6elda. Kui yks ei näe siis teine ikka näeb ;) Aare ilusti kuiv ja puhas. Naerunäod kirja ja sooja autosse tagasi. Tänud peitjale
Helistasin ja sain juhised mingi aeg tagasi. Selle aardega on aga kummaline lugu, enamasti on ta kaardilt kadunud, kuid vahel lülitub sisse. Täna oli ta kaardil olemas ja kasutasin juhust ning läksin otsima. Otsimist alustasin kohe õigest kohast, kuid esimesel ringil edu ei olnud. Õnneks teisel ringil täpselt samast kohast otsides oli aare ise ka sisse lülitatud. Panin kiirelt nime kirja ja liikusin edasi. Umbes kilomeetri kaugusel aga avastasin, et olin oma telefoni aarde juurde jätnud. Tagasi jõudes ootas telefon mind kenasti aarde naabruses... eks hiljem selgub, mis suhtlused vahepeal toimusid. Tänan.
Lahendatud kunagi sai aga mitte oma mõistusega, jälle targem ja hea teada kui on keegi kellele helistada saab ;D Suured tänud :)
Kuskil kolmveerand aastat tagasi hakkasid ilmuma väljakutse aarded, mis olid nii ulmelised, et ei pannud isegi mitte unistama, näiteks 10 wherigot, virtuaalsed 10 riigis, 52x7 jne jne jne
Aga siis hakkas detsembris challengeite sadu ja mõne tingimused olid täitunud iseenesest. Ja mõned tundusid täitsa tehtavad. Ehk siis sai jaanuari alguses kõik challengeid üle vaadatud ja plaan välja mõeldud, et proovida ju võib.
Praegu on siis challenge see, mis sunnib iga päev õue minema, sõltumata ilmast ja tööpäeva pikkusest.
Eramajaomanikele on talv nagu puhkuseaeg ja talvel on reaalsem leida vaba aega iga päev kuskil käimiseks.
Praegu on siis eesmärk mõistatustega kuupäevi täita. Kuna kodust mõistlikul kaugusel lahendatavaid või lahendatud leidmata mõistatusi eriti ei ole, siis tuleb järjest kriitilisema pilguga seda kaarti vaadata.
See mõistatus sai rohkem, kui aasta aega tagasi lahendatud aga millegipärast aare end siis ei näidanud. Täna seletasin mina oma kaardilugeja loogika Herkile lahti ja Herki läks tõi karbi ära. Nii lihtne oligi. No eks seda geokogemust ole ka juurde tulnud selle aastaga ja silm oskab näha rohkemat, kui enne.
Tänud!
Kunagi ammu lugesin seda aaret. Ei tundnud Paavot ja ei julgenud talle helistada. Klõps kinni ja jäi unustusse..Mõni aeg tagasi jäi aare uuesti "jalgu". Vahepeal oleme Paavoga tutvunud, täitsa sõbralik poiss, julgeks vist isegi juba talle helistada. Jätsin siiski talle kõne tegemata. Seekord lugesime lisaks pealkirjale ka kirjelduse korralikult läbi, tegime nagu kästud. Kohapeal samuti järgisime juhiseid ja tulemuseks kiire leid sirge seljaga. Täname!
Klassikuid tsiteerides: Ilma geopeituseta poleks siia kindlasti sattunud. Aitäh!
Eks ta ikka üks kummaline helistamine ükskord oli, paar korda ei midagist, ükskord veel ja voilaa, kas tõesti. Vaatasin aarde avaldamise aastat, kas tõesti? Täna olid Piia ja Peeter siin lahkesti nõus peatuse tegema. Õnneks on õues talvised olud ja ma ennast väga ära ei määrinud. Tänud peitjale.
Traditsiooniks on hommikukohvi kõrvale ikka mõni mõistatus üle vaadata ning täna sattus juhuslikult just see orbiidile. Mõte oli liiga hea, et tõsi olla... Ühest logiteatest leidsin isetekkelise geokontrolli, proovisin paari varianti ja ei uskunud oma silmi - ongi nii! :D Tegin vajalikud toimingud ja täpp maandus paika, mis jäi mugavalt tänasele teekonnale, nii et sain kohe ka välieksamile minna. Logimisele järgnes emotsionaalne poekülastus - juurdlesin, kas sellisena visatakse kohe välja või jõuan kassadeni ikka ära... Jõudsin, aga vist ainult tänu kiirele tegutsemisele. Aitäh, emotsiooni jagus algusest lõpuni :)
P.S Esivanemad kirjeldasid mu leiujärgset väljanägemist lausega "Sa näed välja nagu kodutu."
P.P.S Alles hiljem lugesin, et "sirge seljaga". Ma tegin seal kõike muud :D
Nooh jälle midagi vanast lauasahtlist....Nullis käisin minagi kunagi. Tõdesin, et sealt leida pole midagi. Aga juba õige mõned hetked peale seda numbreid jõllitades läks asi paika miks ja kuhu helistada. Paavoni ma seni pole veel jõudnud kuigi olen kuulnud kõrvalt kuidas temaga mobiilis räägitakse :) õiges kohas sai käidud ehk korda 3 või 4 ühtlase edutusega. Ja ega see koht mu lemmik ei ole, seda peab ütlema. Aga nüüd oli hea seltsiline, kellel see veel leidmata, kuigi lahendatud :) ja ennäe -koos otsides kulus vast 10 minutit ja...tehtud.
Helistasin, võõras meeshääl, polnud nagu Paavo, võttis vastu, panin ebaviisakalt toru ära. Helistati viisakalt tagasi.. Tükk aega ei helistanud, kuni kõrvu helises infokilluke. Valisin numbri. Võõras naishääl võttis vastu, panin toru ära. Helistati tagasi.. Kogusin ennast ja jätkasin helistamist, ühtäkki vedas ja ei pannud toru ära, oligi Mulle. Kohapeale minnes koondasime Aloga jõud. Alo nägi, ma tõin ära. Kartsin hullemat, aga lihtsalt läks. Tänud.
No läks aega, mis läks, aga igatahes aega läks selle aardega.
Nullipunktis sai käidud mitu head aastat tagasi. Täpselt ei mäletagi, millal see oli, igatahes teetööd käisid täie hooga. Osa liiklusest oli vist juba uuele, pooleldi valmis teeniidile suunatud, teisel ehitus käis. Muldkeha oli valmis, killustiku hunnikud siin ja seal. Pidasime nullis auto kinni, vaatasime siia, vaatasime sinna. No ei midagi.
Lugesime siis kirjeldust tähelepanelikumalt ning tõdesime, et siit teda tõepoolest ei tasu ikka otsida. Ning panime selle aarde riiulisse laagerduma, paremaid aegu ootama.
Kuni siis mingi hetk koitis idee, et aga mis siis kui prooviks ka nii, et ei helista enam Paavole, vaid hoopis mujale. Nii hakkasimegi mujale helistama ja kassanäed, see taktikaline lüke viiski meid sihile ning täna siis ka leiu ning logini. Lõpuks. Täname.
Telefon mul on ja töökoht ka selline, mis eeldabki vahepeal helistamist, kuid kohe algul sain aru, et Paavo see ei ole!
Nüüd paberilt vaatan, et helistanud olen ma Peetrile, siis Kalevile, siis "ei ole kasutusele", siis "ajutiselt kättesaamatule", siis Dimitrile. Tema järel oli mul kirjas märkus "kasside pesula". Kuna nimelt üksi number mulle aardekarbi lõhna ei lubanud, siis kasutasin helistamisel küsimust "kas teil Pärsia kassi pesta saab"? Dimaga tuli lausa muulase keeles suhelda.
Mingi aeg oli mul isegi tunne, et just Paavole ongi vaja helistada. Aegajalt ma seltskonnas olles isegi jälgisin, mitu telefoni Paavol on, musta värvi oli. No igastahes nüüd oli mul koht teada. Ronisin jah, sest kui kirjas on, et sirutada vaja, tähendab see minu puhul ju kohe ronimist. Teiste jutust oli teada, et võib mustaks saada, siis võtsin heaga riideid vähemaks. Sallist ma ei loobunud. See aga pidi saatuslikuks saama, sest see on ju tavaliselt inimesel ümber kõri. Rippu ma korra igastahes temaga jäin. Teised muudkui all õpetasid, kust peaks otsima. Viimasest vaadatud kohast, mis oli esimene, ta loomulikult oli.
Tänud, loomulikult tore aare!
Mina õnneks kellelegi helistama ei pidanud, see osa oli teistel juba tehtud. Nuffi käis turnimas ja saimegi nimed kirja. Aitäh!
No ikka jupp aega läks, enne kui kohale jõudis et kellele võiks helistada. Tänud peitjale, väga mõnus mõistatus.
Ohh jeerum küll, kui pikalt on vaja enne helistada, kui ükskord nime kirja saab. Eelnevatel kordadel, kui numbrit olen valinud, olen igasugu imetrikke teinud, et mu kõne vastu võetaks. Kahjuks eduta. Seekord võeti me kõne vastu suisa 5 minuti jooksul ja ilma liigse sahmimiseta. Võiks isegi öelda, et sirge seljaga. Müstika! Igatahes seekord meid vahele ei segatud ja me omakorda ka kedagi ei seganud. Nimed kirjas ja täpp roheline! Mõistatus liigitub aga natuke sinna värviliste sokkide poole peale :D
Igatahes me täname, tsirkust oli rohkem kui rubla eest!
Kuna mõni meie perest on just vajalikul hetkel seljahaige, pidin "musta töö" ise ära tegema ;)
Tänud!
Mõistukatega me tavaliselt hakkama ei saa, sageli ei jõua kirjelduse lõpunigi. Silver Ükssilm inspireeris aga siin korraks süvenema. Ja oh seda rõõmu kui lahendus käes oli. Siis oli tarvis veidi oodata, et selg ikka nii haige oleks, et muud kui "pulk p..-s" poosi ei kannatanudki hoida. Noh ja lõpuks suunasin ikkagi Piia logima. Tänan siia juhatamast :)
Ma olen üldiselt helistamisfoobik, nii et kuigi põhimõtteline lahenduskäik on juba ammu läbi hammustatud, siis edasisi samme pole seni astunud. Arvol selliseid muresid pole ja vist kolmanda katsega õnnestuski rohelised numbrid kätte saada.
Välitööd olid üsna hirmsad :) Logidest oli teada küll, et väga püherdama ei pea, aga eks me natuke ikka proovisime. Ja siis veel natuke. Ja siis kõndis mugu mööda, oh ta vaeseke. Kuna uuesti tagasi ei tahtnud tulla, siis lõpuks sai pilk ka õigesse kohta suunatud. Jess, aitäh!
Esimese kõne võtsin täiesti valele inimesele, kui küsisin nõu gepeituse kohta, siis ei teadnud vastaja sellest pudulojusest küll midagi. Teisel katsel ikka asi õnnestus, aga kuna olin väga kärsitu, siis ainult poolenisti. Kuna mul oli ainult pool infot, siis uurisin peremehelt juubeliüritusel, kas ma ikka õigel teel, sain kinnituseks jah, aga ole veitsa kannatlikum. Nii ma siis peale juubeliüritust kohe koju sõitsin ja ka kõne õigele inimesele tegin ja näe saigi kõik jonksu. Välitööde jaoks ma muidugi jätsin logid lugematta ja viskasin kohe külili. Nu need kes käinud, need kindlasti oletavad, mis armas koll sealt peale sellist püherdamist välja võis tulla. Külili ei saanud, siis võtsin logid ette ja enne näe hoopis sirge selg tuleb kasuks. Peale selja sirgu ajamist tuli ka kohe aare välja. Tänud peremehele mõnusa mõistatuse eest.
Mõtlesin Valdekusse uut aaret peita ning kutsusin Allani kaasa, sest peidukas oleks eriti totter ja muguohtlik. Kahjuks seal polnud sellist peidukat nagu vaja ja siis mõtlesime, mis aaret otsida, kui juba välja oleme tulnud. Teadsin selle aarde lahenduskäiku, aga polnud proovinud veel lahendada. Saime pihtas, põhjas ning sõitsime kohale. Kohale jõudes saime aru, kui palju siin peidukaid on ning viskasin jope seljast, et seda ära ei määriks. Kui õigesse kohta vaatasin jäi aare kergesti silma, pääsesime palju kergemalt kui arvasime. Ühtegi mugu ei näinud.
Hallo (hallo), kas sa juba uudist tead? (ei tea)
Hallo (hallo), sain uue sõbra endale ma.
Hallo (hallo), on hõbedane, läikiv ta (vau)
Hallo (hallo), ta alati käib minuga.
Ta ei mossita, ei kaeba, ei tüüta ega vaeva
ei käsuta, ei keela, ei unista, ei reeda
Ta on lihtsalt lahe sõber, pole vastik ega nõme
Ta on alati mul taskus, kuhu ka ei astuks
Helista mulle mobiilile....... :)
Kunagi proovisime helistada, aga liinid olid maas. Täna vastati kutsungile ja kutsuti külla. Oleksid võinud hoiatada, et valgust natuke napib, aga õnneks sai käsikaudu uks leitud. Tänud.
Seekord uurisime kaaspeiturilt lisainfot ja otsisime samadest kohtadest uuesti, kuid natukene kindlamalt ja täpsemalt. Kohapeal jälgis tegevust üks kiisu, kes paraku meid küll õiges suunas aidata ei osanud. Siiski sai lõpuks leitud! :)
No selle mõistatusega oli pikka aega ikka paras peavalu. Ma olin kogu aeg "levist väljas". Üks ja ainus idee oli aga see tundus endalegi ikkagi nii vale, et ei hakanud seda proovima. Vahepealsed leiud siin kraapisid selle haava lahti ja ükspäev mul lõpuks "ühendas ära". Eile hilisõhtul objektil oli ka veidi tuuseldamist, püüdsin küll hoida peitja soovituse kohaselt selja sirge, kuid jopet määrima kutsus ikka. ;) Kristelist abi polnud, sest vahepeal on peitja asukohta õigemaks, paremaks väänanud. Tehtud!
Siin olin varem juba päris palju käinud, nii tunkesid kui tunkisid määrimas. Ainult logiraamatu määrimine jäi alati ära, põhjusel või teisel. Oli selleks siis mugutähelepanu vältimine, olukorrale vastavate tunkede puudumine või lihtsalt küündimatus. Seegi jäi ikka vaid pea tasandile, kuigi vahepeal kahtlustasin korduvalt üldfüüsilist küündimatust. Jah, ma käisin seal talvel isegi redeliga korra! :P
Nagu kästud, helistasin speedyle mobiilile ka, aarde teemal küll alles pärast umbes kaheksandat katset lõpus skoorida :D Vastlasündmusel näitasin omanikule objektil tehtud fotosid, mille tulemusena sai karp kuu aega hiljem viimaks ka minusuguse jaoks leitavasse kohta, aitüma! Tuleb tunnistada, et helistamise pool oli reaalsete kohalkäikudega võrreldes oluliselt meeldivam. Aga mõnede tsikkidega nii ongi.
Alguses mõtlesin niisama pealt passida leidmist, aga kuna keegi ei leidnud karpi, siis turnisin ise objektile ning sikutasin karbi välja.
Kõigepealt leidsime pooliku süstla, peale seda ka karbi. Logitud. Tänud peitjale!
Päris kaua aega läks. Vahepeal nagu juba oli karbi häält kuulda , aga siis jälle ei olnud. Lõpuks õnneks leidsime. Tänud peitjale!
Erinevalt eelmisest aardest läks siin maailm. Otsisid nii varem mitteleidnud kui hiljem ka varemleidnud, aga keegi ei leidnud (Kristel leidis, aga see oli rohkem narkovärk, mitte aare). Pärast pikka otsimist tuli karp siiski välja. Aitäh!
Pärast speedy poolset hooldust telefon tõesti vastas, ime küll! Täna tekkis sobiv võimalus aardekülastuseks. Koordinaadid veidi petsid, seetõttu leidsin aarde alles teisest vaadatud kohast Tänud!
See on mu meelest üks parima lahendusega mõistatusi, väga üllatav oli igatahes see lõpuks õigeks osutunud asi :). Aga jah, selle lahenduskäigu peale tulla ei ole küll üldse lihtne… Ma ise tegelikult ei tulnudki, Laur pakkus ühe vestluse käigus, et kui äkki prooviks sellega nii…
Lõpust oleks ma omapead ka vist leiuta lahkunud. Või vähemalt kuskile vahele ennast enne kinni korraldanud, no ronida oli ju vaja igale poole mujale kui karbi juurde… :D. Aga jah, üks väga mõnus mõistatus on see siin meil linna vahel, nii et minu poolt tuleb aardele ka soovitussilt ja Paavole/Märdile ütlen suur aitäh laheda asja eest :).
Mõni aeg tagasi sai lõpuks selle aarde mõistatus lahendatud. Ennem sai ikka muidugi ka valed versioonid ära proovitud ;) Eile õhtul siis lõpuks otsustasime ära käia. Aega ikka võttis. Päris kaua. Sai ennast ikka igalepoole pressitud. Ja no pimedus on ju pimedus, sest aare oli ju ometi täitsa nähtav ja ega see siis õigele geopeiturile ei sobi :) Tuleb ikka mööda vaadata ja palju hullematest kohtadest otsida...Aga leitud ta ikkagi lõpuks sai. Kella kümne paiku vihmasel õhtul mugud ei seganud. Tänud peitjatele!
Selle aarde koordinaatide saamine oli paras eneseületus. Kohapeal läks juba suhteliselt libedalt :) Karbi avamine tekitas küsimusi, aga lõpuks sai ka see lahendatud. Aitäh peitjale.
Vigade parandus Taneli juhendamisel. Eelmine kord olin kõik valed kohad läbi otsinud, seekord sain siis õigesse kohta oma keha toppida. Korralikult näriliste pabulaid jäi käte ja jalgade alla aga õnneks sai seekord mure lahendatud. Pean järjekordselt tõdema, et selline aare ei ole minu jaoks. Pigem põlvini mudas kui näoga rotikaka sees
Tegin nii nagu aarde nimes kirjas. Helistasin Paavole ja küsisin kus aare on. Paavo siis ütles, mina logisin. Äge. Täpsustan siiski, et koordinaadi olin eelnevalt ise välja raalinud.
Ei ole vaja vist mainidagi, et see Paavo mõistatus oleks mulle olnud sama kättesaamatu kui Põdra aarde lahendamine peale nädalast pummelungi. Aga kui juba helistamiseks läks, siis...
Koha peal aga juhtus nii, et suutsin oma nina pista sellistesse kohtadesse, millest laste juuresolekul ei räägita. See kõik ei aidanud. Tuli teha veel üks kõne, seekord maestrole endale, kes meid siis õige urruaugu juurde juhatas.
See on ikka päris jõle, mida üks pealtnäha normaalne inimene ühe karbi kättesaamise nimel on nõus tegema.
Kui tavalised aarded on otsa saanud, siis tuleb mõistatusaardeid lahendada usinalt. Mõistatusele olen kord juba otsa vaadanud, kuid siis ei taibanud lahendust. Seekord aga jõudsin kiiresti selleni, et õiged koordinaadid saaksin. Need aga esialgu tekitasid minus ainult segadust. Kõik oli siiski õige ning täna läksin "välitöödele". Võttis natukene aega õige koha otsimine, lõpuks siiski suutsin ka õige asja tuvastada. Aardega on kõik korras, tagasipannes lisasin peitja soovi kohaselt ka natukene maskeeringut. Tänan ägeda mõistatuse ning aarde enda eest!
Mõnumemme jätsime seekord rahule, läksime otse objektile. Eks ta üks pugemine oli, aga Kaur veel mahub - pea sama peenike poiss kui peitja teine ;) Aga veel kõik korras, aitüma!
Nonii, nüüd oli aare tõesti olemas. Kõle ja külm oli samamoodi nagu ka eelmisel korral, kui ma seda võrratut paika külastasin. Kui aare ka eelmine kord oma kohal oleks olnud, oleks leid olnud tõesti sekundite küsimus. See maskeering aga on natuke rabe ja kipub murduma nii et varsti on sellest ainult puru järgi :) Helistasin Tallinna ühistranspordi infotelefonile ja küsisin, kuidas kõige kiiremini koju saab. Tänud peitmast ja eriti taastamast ;)
2010-l aastal lubasin, et seda aaret tulen otsima siis, kui kõik muud aarded Tallinnas on leitud. OK, vahepeal olen veel ühe korra seda piilumas käinud aga nüüd oli küll selline lugu, et Tallinna on mul jäänud vaid Tramm Kosmoses ning nüüd oli aeg seda uuesti otsima tulla. Vihma sadas nagu oavarrest, kuid meil oli kuiv. Otsisin mina, otsis Aare, ei leidnud me kumbki. Tagasi ma enam ei tahtnud tulla, helistasingi peitjale mobiilile, kes mulle ja minu aardesaagale halastas ja täpsemaid vihjeid andis. Ja ka siis oli mul täiega raskusi. :D Pidin end väga kokku murdma, peitja on ikka üks peenike poiss ;)
Muidugi on algul hea otsida valest kohast ja pärast õige koht teada saades tuli kohe aare peidikust välja.
Heas korras aare? Karpigi pole,asjad kilekotti topitud. Jääb tunne, et peitja sööb torti süldiga segatult. Ja veel see paganama räpaauk. Ei jää muud üle kui soovida sellise asja peitjale pikka iga sooja kodukolde ees, armastavat 150 kilost naist, taksikoera, pangalaenu ja hästi igavaid teleprogramme.
Määrisime riided ära ja vandusime.
Ja ega me kaua oodata ei jaksanud, tahtsime aart leida, kodust kaugel ta ju asub, aga uudishimu oli ka suur ja nii me siis kohale läksime, üllataval kombel ei olnud reedeõhtune liiklus eriti tihe ja me saime üsna ruttu kohale ja asusime otsima.
Ja ainult loetud minutid hiljem tabasid meid teolt Janika ja Villu, kes olid kah tulnud just seda aaret otsima. Ei tea mis asi see on, mis ajab inimesi keset kena reedeõhtut kodust välja keset Eestimaad ühte tiheda liiklusega paika aaret otsima. Igatahes Janika lõpuks oligi see, kes peidukoha paljastas. Võtsime helkuri, jätsime Käsnakalle ja seejärel siirdusime tagasi linna poole, et veel enne keskööd ühe soojaga ka teine telefoniaare - "Helista Sõbrale" - ära võtta.
P.S. Seonduv URL on spoilereid täis, aga turvakaalutlustel parooliga kaitstud, niiet pole mõtet enne klikkida kui olete aarde leidnud. :-) http://mrcostello.wordpress.com/2008/01/24/helista-mulle-mobiilile-leitud/