Deedu, Eedu ja Feedu

Lahendasin mõistatuse aja jooksul jupi kaupa ära ja täna öösel võtsin ette jalutuskäigu lõppkohta. Leid ei tulnud kergelt, sest tundub, et aare liikus enda esialgsest peidukohast eemale. Teine paar magnette on praeguses peidikus puudu. Kuna geokontroll ka puudub, pidin küsima abi teiselt geopeiturilt enda arvutatud koordinaatide verifitseerimiseks. Aarde välja meelitamine ja tagasi lükkamine oli omaette tsirkus. Soojemal ajal see oleks tähendanud põlvini vees toimetamist.

Väga vahva mõistatus, aitäh aarde eest ja FP mu poolt! Aare on ise korras ja kõik jupid paigas. Väga moekas punane lips on Fedjal :)

 2 

Mõistatuse lahendasin talve paiku ära ja täna tulin logima, enne kui vesiseks maapind läheb. Mõnus mõistatus, tänud :)

 4 

Noh.. mida ma teada sain. Esiteks seda, et ma olen sealtsamast aaret korduvalt otsinud ja ei ole leidnud ning olin siiski täiesti õiges kohas. Punkt, mille mina olin märkinud kaardile, oli 5m kaugusel aardest. Niipea, kui aare taastus ja oli lootus jälgede järgi õigesse kohta välja jõuda, oli plaan paigas.

Mis ma veel teada sain? Seda, et aarde kättesaamiseks piisab täiesti tavalisest pisikesest inimesest ning mingeid abivahendeid ei ole vaja.

Ja seda ka, et Iti on tegelikult nirakas rebane. Sest nulli viis ainult korralik väiksekäpaline rebaserada. Peale minu käiku jäid sinna ka rammusad mikijäljed, kuid praeguseks on need juba läinud ning jäljekütid võivad oma vurrud puhtaks pühkida :) . Lahe teostus, mulle meeldis.

Itirada - viis täpselt nulli

 3 

Iti taastas kõik detailid, mis kevadel kadunuks jäid - pool Eedut ja terve Feedu. Deedule keerasime kruvi kuklasse, et ta liiga kergesti plehku ei pääseks. Palume toimetada ettevaatlikult ja hoolikalt, konteinerit igaks juhuks mitte avada ebakindlal pinnal, sügava lume kohal või kõrge heina sees. Aaret ei maksa üldse minna püüdma kui tekivad kahtlused selle korralikult kätte saamise või pärast täpselt samasse kohta tagasi paneku osas - siis vajad abivahendit. Praeguste ilmaoludega võib maastiku raskusaste tavalisest veidi kergem olla. Vahepunktid vaatasin ka üle, kenasti korras ja lumega leitavad. Kes enam-vähem õigest piirkonnast otsib, saab jälgi mööda praegu pisut hõlpsamini otsa peale. E(e)du!

 13 

Käisin korjasin lõppkoordinaatide ümbrusest kokku, mis veel alles oli. Kahjuks leidsin vaid neli osa seitsmest. Ega nüüd muud üle jäägi kui uus toorik tellida ja siis loota, et Iti leiab kunagi aega see asi kogu ilus taastada...

Uskumatud olud kohapeal? Praegu igatahes nõksa leebemad kui nad aaret peites olid, mõnel ajal pääseb veelgi kergemini. Minu arvates just parasjagu 3.5 - kõrgem maastikureiting võib teatavasti tähendada mitmeid erinevaid asju. Mingi mugavusvarustus oli mul kaasas, aga tehniliselt saab märkimisväärse vaevata täitsa ilma hakkama. Juhul kui pikkusest jääb puudu, siis see on ju inimeseti erinev ning keskmisest lühemale otsijale kindlasti mitte üllatus. Enda puhul olen näiteks harjunud mõttes raskusastmele ühe punkti juurde liitma kui näen, et aarde kättesaamiseks oleks vaja kas kämmal või terve kere mingist praost läbi pressida või siis kuskil laudtee all püherdada.

Mõistlik geopeitur tuvastab aarde tõenäolise asukoha ning kui tekib kahtlus oma võimetes/soovis seda kadudeta kätte saada - tagasi panna, siis jätab plaani katki, et teinekord (vahest kasvõi kümnes kord) paremini varustatuna tagasi tulla. Teame ju kõik: "Aarde kahjustamine logimise eesmärgil pole lubatud." Loomulikult, kui asukohaga/protseduuriga kaasnevad ebameeldivused ületavad taluvuse piiri, siis ei olegi mõtet punnitada, las jääda.

Muide, juhul kui aare pole sinu külastuse järel enam leitav, siis õigem teate tüüp on "Vajab hooldust". Vähemalt aus ülestunnistus siin mitteleiu näol, asi seegi!

Ei teagi, mida kirjutada. Kehva kogi ju peitja ei oota aga midagi head mul ka kirjutada pole. Koordinaaditel käisime ammu aga edasi tookord ei saanud. Vihjeid ju alati saab. Siis käisime lõpus huupi lahmimas aga ei midagi.

Täna oli mul 3lt koordinaadid saadud, läksin kohale ja käisin siin ja seal, ühel ja teisel pool. Hakkasin vihjeid küsima, tuli nagu varrukast. Lõpuks kui olin end pooleks käristanud, nägin. Iga kord kui ise aardeid tegin, mõtlesin ette kuidas ma otsijana seda teeksin. Siiani uskusin, et sul kodutöö kõvasti alati tehtud aga mine vaata hetkel, kuidas sa ise aarde kätte saaksid?

Tead, ega ei saagi, sest aardekonteinerit pole, õigemini on küll aga kõik seal, kuhu mina oma linnajalanõudega ei pääsenud. Aarde sain teiselt poolt peaaegu kätte aga üksteise järel pudisesid need “sinna”. Kui juba logirull ka, siis viimase pooliku lasin ise sõrmede vahelt lihtsalt lahti.

Pole tükk aega nii kehva maitset geopeitusest jäänud, 2,5 tundi raisatud, riided määrdunud, käed katki… aga ka kehv maitse on maitse…

 1 

Selle aarde eeltöö tegin juba suvel, mil käisin läbi kõik vahepunktid. Leidsin nii Deedu, Eedu kui ka Feedu, lükkasin neil sõrmed sahtli vahele ja pinnisin välja kõik vajalikud andmed aarde leidmiseks :) Aarde otsimise jätsin ma tookord teadlikult sobivamat ilmastikku ootama. Täna oli lausa lust logima minna, lumevaip kattis maad, päike säras taevas ja talvekülma jagus veel küllaga. Mulle väga meeldis see mõistatus ja muidugi aare ise ka :)

Aitäh peitjale!

Aitäh aarde eest!

 1 

Eeltöö oli korralikult tehtud, sest kohapeal leidsin muretult infokillud üles. Nendest selge sihtkoha paika panekuni viis esimene mõte.. kuigi jah, sain kaks potentsiaalset kohta, kuid panustasin loogilisemale. Ja siis jäi aare nii pooleks aastaks lihtsalt õiget aega ootama..

Täna olime piirkonnas luusimas ja jalutasime kohale. Kohapeal sai mõnda aega tiirutatud, kuid üsna pea jäi peidukoht silma ja siis ka Deedu ning nõnda riburada pidi sai ka logiraamat tuvastatud ja võis aarde edukalt leituks lugeda. Mulle see teekond meeldis.

Tänan peitmast.

 1 

Lugedes Inga ja Veiko leiulogi ja paiknedes Tallinnas tekkis minulgi huvi aare üles otsida. Koordinaadid olid ammu olemas, aga otsima polnud ma varem erinevatel põhjustel jõudnud. Kuna mul Veikot, keda kaasa võtta, pole, siis mõtlesin, millist raskerelvastust vaja võiks minna, et ise aardele näpud taha saada. Kuna teadmine puudus, siis vedasin end kohale, et asi vähemalt üle vaadata. Tuli välja et täna olid ideaalilähedased olud. Mugusid peaaegu polnud, loodus säästis mind ja mu parameetrid mitte ei pidurdanud, vaid aitasid aarde leidmisele kaasa. Aju oli õnneks õigetel hetkedel töökorras, nii et sain kenasti leitud, logitud ja tagasi pandud täpselt nii, nagu ta leidmise hetkel oli. Aitäh! See esialgsete punktide nuputamine mulle eriti ei istunud, aga kõik ülejäänu oli väga äge.

 1 

Arvasin, et ma nii pea siia tagasi ei satu aga Inga käis peale ja reedene tööpäev oli nagunii täiesti mõttetu, seega jäin nõusse ja tegin veits varem minekut. Kui eelmisel korral tegeles Inga otsimisega siis seekord olid rollid vahetunud. Väga kaua ei läinudki kuni topsi nägin. Veidi pusimist ja sain logima hakata. Aga tagasi panek oli tunduvalt keerulisem. Tükk aega tegin seal akrobaatikat ja muid imetrikke aga tagasi ma ta sain. Nägin kus õige koht on ja kontrollisin enne lahkumist ka, et püsib ettenähtud kohal. Tänan.

 3 

Kurbade kuulduste peale läksin juunikuu viimasel ööl vaatama, mis Deeduga lahti. Esiteks leidsin tarekese tema õigest kohast vähemalt viis meetrit eemalt... Kuna tean väga hästi, et nii Eedu, Deedu kui Feedu pole päriselt võimelised omapäi ümber paiknema, siis paraku langeb tugev kahtlus hoolimatutele otsijatele. Aare oli isegi mugudele juba kaugelt nähtaval kohal, lisaks pea alaspidi ning logiraamat koos sisemise konteineriga puudus üldse. Kartsin halvimat, kuid huupi kõrges rohus tammudes õnnestus Fedjat kogemata taskulambivihus märgata. Logi oli kergelt niiske, siiski keskmiselt normaalses korras, ei hakanud välja vahetama. Aarde panin muidugi õige koha peale tagasi ning toonitan veelkord - konteineril on millimeetri täpsusega välja mõõdetud konkreetne peidukoht. Täpselt sinna peab ta tagasi saama, kõigist võimalikest ebamugavustest hoolimata! Kui sa pole endas täiesti kindel, tule teinekord abivahendiga. Ülemine magnet läheb teise magneti vastu. Kui sa leiad leiad konteineri mingis muus asendis, siis anna kindlasti märku - selgitame välja, kes ei viitsi aaret omale kohale tagasi panna. Aitäh.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Kuulduste kohaselt ei ole aare enam komplektne. Süüdlane võib privaatselt kontakteeruda, luban väiksemat karistust. Pärast jaani lähen vaatama, kuid originaalseisu taastamine võtab arvatavasti paar kuud kuni sobiva toormaterjali saabumiseni.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

 1 

Selle aarde pärast me kodust välja end vedasime. Mõistatuse lahendamisel oli must sama palju kasu kui... ee.... noh... üldse mitte. Seevastu välitöödel osutusin ma täiesti kasutuks. Küll aga oli tore ilusat ilma nautides jälgida möödujate reaktsioone kui nad Ingat veits ebatavalises kohas nägid. Teistsuguste ilmaolude korral tuleks ehk kunagi tagasi.

 1 

Mina muidugist pommitasin algul täiesti valesid asju aga kõike saab siin ilmas osta. Geokontrollid tegin ikka ise roheliseks. Kohapeal leidsime kõik, mis vaja aga kahel tühmapeal jäi muidugist haridusest puudu, et lõppu saada.

Käisin ka korra lõpus kirvetamas aga ennem läheb siga Venemaa vastu sõtta kui mina midagi kirvega pihta saan. Oli tore või siis mitte niiväga, sest alati on leid magusam kui esimene kord ise leiad, sest vihjeid sajab ju nüüd kohe robinal.

 2 

Päris humoorikas aare! Kust küll sellised ideed tulevad? Vahepunktid said juba pühapäeval läbitud. Nüüd reedel oli lõpuks sedavõrd palju külma olnud, et lõppaarde juures maa ja vesi kõndimiseks piisavalt tahkes olekus. Aare maskeering osutus päris kavalaks. Andis ikka pimesikutada. Tänud aardemeistritele!

 2 

Oh sa mu meie, see saaga on nüüd lõpuks läbi. See täpp kaardil häiris päris palju. Peaaegu iga etapiga saime pisikese tõuke ja abinõu, kuidas edasi minna. Kui infokillud koos olid, siis oli täitsa teada, et mis lõpus teha tuleb. Eks üritused on päris head infoallikad. Vana-aasta õhtul Geoduši juures sai seltsilistega arutatud, kellel Deedu, Eedu ja Feedu külastatud ja kellel mitte. Nüüd siis võtsime julguse kokku ja tulime proovima. Tuleb tõdeda, et täitsa edukalt. Jalad said veidike niiskeks küll, aga ei olnud mitte midagi hullu. Toredad tüübid need Deedu, Eedu ja Feedu. Aitäh, nii mõistatuse kui ka aarde eest. Plusspunktid!

 4 

Selle karbiga läks meil üsna üle kivide ja kändude. Avaldamisel vaatasime, et mõnusalt kodu lähedal, kuid edasi ei osanud ühti midagi hakata. Siis käisime Padise lähedal teiste peituritega võsa lõikamas ning saime sealt paar väiksemat infokildu, kust peale hakata. Võtsime nendest kinni ning saime lõpuks kuskilt midagi jooksma. See tähendas, et saime teha väikse rattatiiru ning külastada aarde nimikangelasi. Saadud infole vaatasime peale ja jäime taaskord toppama. Suure entusiasmiga ei lahendanud ka, ja nii jäi see kohati kuskile "sahtlisse" vedelema, kuniks saabub see õige tähtede seis.

See saabus nimelt Advendiseeria lõpetamise sündmusel, kus nii muuseas ka selle aarde lahendus jutuks tuli ning meile puupeadele veel punaseks võõbatult vihjeid anti. Siis läks pirn põlema küll ning vist sama õhtu (või äärmisel juhul järgmise) lõpuks oli täiesti arvestatav punkt kaardil. Küll aga oli neid punkte kaks.

Järgmine "milestone" oli tegelik advendiseeria lõpetamine, kui vana-aasta õhtul seltskonnaga Geodušši võtma sattusime. Ka seal keegi kavalalt uuris, kas oleme sellele aardele juba külastuse teinud. Enne seda tuli muidugi natuke ridade vahelt vihjeid ka juurde ning selle peale saime üsna kindlalt paika, kus see pagana karp end peidab. Kuid, nagu peituses ikka, kohe tormama ei läinud.

See pühalik hetk saabus täna. Liikusime Pirita poolt kodu poole, endal päevakarp veel võtmata. Otsustasime tulla siia vaatama, endal linnariided seljas ja varustusest kaasas vaid telefon (ja pastakas). Minu isalt saime laenuks pealambi ka, nii ettevalmistamata olime meie. Sammusime siis vaistu järgi mööda mingit rada nulli suunas ning üks hetk keerasime rajalt maha. Siis läks põnevaks. Maastik oli seal nagu miiniväli - kui vedas, said enam-vähem lumise ja "kuiva" koha, kui mitte, siis pidid leppima märgade jalgadega. Astusime seal ettevaatlikult edasi, ise mugusid silmas pidades, kuid kellaaeg oli hiline ja ilm ka sombune, ei paistnud väga kedagi. Jõudsime nulli ja siis hakkas alles nali pihta. Uurisime, puurisime, otsisime, ise pidasime silmas ka jalgealust. Ega me palju lootusi just ei pannud, ikkagi tunki aare ja nendega pole meil siiani kuigi hästi läinud. Aga võta näpust - needus sai murtud! Ebakõla jäi silma, see sai ära toodud, lahti harutatud, allkirjastatud, pildistatud ja tagasi pakitud. Ja tagasi viies sain muidugi jalad ka totaalselt läbimärjaks, sest olin ähmi täis ja ettevaatusest polnud enam juttu :)

Ühesõnaga - vahva! Piisavalt keeruline, aga samas üsna loogiline, karp hästi peidetud ja isikupärane ja koht kah selline, kuhu muidu.. no ei satuks :D Talvel on parem kui suvel, seda võib küll öelda.

Aitüma! Panen omalt poolt tänutäheks FP kah!

Leitud, logitud, tänan!

 2 

Asja positiivse poole pealt saab välja tuua, et ei läinud poolt aastatki ning juba saigi see aare meil leitud. Lisaks muidugi väga meeleolukas video, kuidas Deedule külla minnakse. No ja muidugi positiivse poole pealt veel hea teostus nii lõpus kui ka eelnevates etappides ja loomulikult väga elegantne ülesehitus ideest kuni teostuseni.

Negatiivse poole pealt saab välja tuua saamatud geopeiturid allakirjutanute näol, kes ei suutnud kogutud infost vajalikku tulemust välja võluda. Kõik vajalik sai üsna kiirelt kokku kogutud, aga midagi tarka sellega peale ei osanud hakata. Kui siis korra hakkas lubama ja idee jooksma, siis ikkagi jooksis asi jälle liiva. Kuniks... mingil täitsa suvalisel hetkel Annal jooksis kõik paika ja numbrid said ludinal ritta.

Täna siis õhtuse jalutuskäigu ajal sättisime end siiakanti ja panime nimed kirja. Muidugi võttis see lõppgi näo naerule, iga detail läbi mõeldud ja paigas! Meie täname!

 1 

Eeldasin, et sari läheb edasi hoopis Aadu-Beedu-Ceedu-Eesti-Läti-Leedu. Aga DEF-kamp sobib ka kenasti.

Mõistatus ise oli väga vahva - sai rumala näoga ekraani vahitud ja natuke vähemrumalama näoga välitöödel käidud. Hargnes ühtviisi ja siis teisiti ja lõpuks saime rohelise tule kätte. Kaups käis küll varem otsimas, aga tuli rõõmuga uuesti meistriteost kaema.

Aare oli natuke paigast liikunud, kuid iseenesest igati korras. Aitäh järjekordse meistriteose eest! :)

 1 

Selle aarde otsimiseks on parim aeg öösel kui mugusid ei ole liikvel. Leidmine võttis omajagu aega aga süstemaatilise lähenemise tulemusena sai karp lõpuks leitud.

 1 

Algul lootsime, et läheme mööda jälgi kohale ja paneme nimed kirja. Nädalaga aga oli loodus puhta töö teinud. Ühtegi jälge polnud. Hakkasime siis ise selle raske tööga maadlema. Peitmiskohti seal jagub, kuid geopeiturile sobiv koht jäi peagi silma. Tubli töö!

 5 

Nii oli tõesti,et kui oma "karukoopas" ärkasin oli tegusamatel juba geotuur lõpusirgel :) Sain seega viimasel minutil samuti kampa.Kuna nädal tagasi ei saanud "deedufeedude" juures vormistamisega hakkama ja vahepeal oli uusi rindeteateid lisandunud ,siis oligi aeg sealmaal, et uuesti neile "tegelastele" külla minna.Seekord oli Mari kõige krapsakam ja nimed said muretult kirja.

Mõistatus ise on lihtsalt geniaalne,teostus kõlavat aplausi väärt.Aitüma,aitüma

 3 

Allan magas olulise osa päevast maha, aga kui olime jõudnud nii kaugele, et uuesti Slava peidikut külastada, oli ka Allan juba jalad alla saanud ja nii me ta kaasa haarasimegi.

Et aga need soodsad ilmastiku olud nii ruttu kätte jõudsid, me küll oodata ei osanud. Korra oli mõttes, et äkki peaks abivahendi kaasa võtma, aga keegi ei viitsinud seda rasket kolakat nii pikka maad tassida. Pealegi olin üsna kindel, et kolmekesi saame ilma ka hakkama. Ronisin siis esimesena sinna kuhu vaja ja üllatus üllatus, tops oligi kohe käes. Teised ei jõudnud veel allagi tulla. Täitsa tore jalutuskäik oli siin, auto loeks võinud veel kaugemale jätta, oleks saanud seda ilusat talvist ilma pikemalt nautida. Ja suured tänud peremehele, järjekordse stiilse aarde eest!

 1 

Kõndises antud juhendite järgi konteineri poole nägin siinsamas, maeiteamida söömas kitse. Astusin edasi, vaatasin vargis tagasi ja tema pilgust lugesin SPMPK...

 1 

No lihtsalt ei tulnud siin midagi aga lõpp tõi naeratuse näole :)
Aitäh, Iti ja Esko!

 5 

Pärast hiljutist jänni jäämist jäi see asi siin kripeldama;)
Uus plaan sai mitu päeva tagasi paika täna õhtuks, sest see oli ainus vaba õhtu isikul, kelle peale logimise panused panime.

Pimeduse varjus, paremini relvastatult ja mehitatult, kõmpisime jälle kohale. Teel aardeni tekkis meil veider vestlus:

Me: “Kõndige nüüd ruttu üks minu ees, teine taga!”
Te ja Ta üheaegselt: “Miks?”
Me: “Noh, et need vastutulijad ei näeks, mis mul käes on!”
Te ja Ta mõlemad hämmingus: “Miks nad näha ei või?”
Me: “Imelik ju, et me siin niimoodi sellega jalutame”
Te: “Miks imelik? Täitsa normaalne ju.”
Ta: “Normaalne jah, kes peaks imelikuks pidama? Kõik käivad ju Tallinnas sellega jalutamas.”

Nojah… mis mul rohkem kosta. Kohe näha, et geolapsed on igasugu veidrustega harjunud:)

Jalutasime edasi. Jõudsime kohale. Valmistusime tõsiseks ukerdamiseks.
Heh… muigasime, võtsime ja logisime. Seekord sips ja valmis.
Tasus ikka õigel päeval tulla.

Aitäh! Igati lõbus ja meeldejääv oli.

 2 

Ну заец,погоди!

 1 

Esialgu ei saanud Deedu, Eedu ja Feedu tegemistest üldse sotti. Uurisin võimalike marsruute kuid asjatult. Jäi ootele. Mingil hetkel hakkasin uuesti uurima ja siis leidsin ka õige materjali raja leidmiseks.

Täna asusime tegudele, käisime vajalikud punktid läbi ja tuvastasime Slava peidupaiga. Lonkisime kohale, saatsime Allani lahingusse, aga kui Allan väitis, et seda me kätte ei saa, siis ei uskunud me oma kõrvu ja kobisime ka alla. Vaatasime ja otsustasime, et jääb soodsamat aastaaega ootama.

 1 

Mõistatus sai puretud juba tarkusekuu alguses, tiimitöö sujus ning Slava varanduse peidupaik selgus. Jedudeduga pusimine tundus suurem töö ja nii jäi viimane samm astumist ootama. Pikalt ootas. Täna jäi teele ja tundus hea aeg. Ainult tundus. Ei olnud. Nägime, aga logimine lükkus edasi. Ei, mitte sellepärast, et polnud logimiseks õige päev kalendris vms (nagu tänapäeval vist moodne on;)). Aga me pole moodsad, lihtsalt ei saanud hakkama:( Aga me tuleme tagasi!

 1 

Tiksusin usinalt oma kaaslase sabas ja noogutasin tema arutlustele tragilt kaasa. Nii see kannatuste rada saigi vormistatud nagu 123 ja Dee Eee Eff. Aitäh!

 3 

Ülesande esimene osa võttis väga kaua aega. Kõik minu head ideed ja suvalised pommid laitis geokontroll maha. Ühe kuu jooksul tegelesin päris mitu õhtut selle probleemiga. Aadu, Beedu ja Ceedu olin omal ajal ära lahendanud, aga logima kahjuks ei jõudnud, kuna aare kolis enne arhiivi. See fakt ja lisaks kodulähedane lahendamata mõistatus kannustas tagant sellega järjepidevalt tegelema. Käisin sealses piirkonnas isegi mitu korda jooksmas, et saada mingitki vihjet. Sellest abi ei olnud, lõpuks naeratas pime õnn. Tabamus tuli täiesti juhuslikult, aga see-eest otse kümnesse! Täpselt ei lugenud, aga kindlasti üle 50ne punase kontrolli on minu omad. Oi ma olin õnnelik, sest arvasin, et raskem on nüüd seljataga.

Välitöödel selgus, et tegelikult tuli pärast andmete kogumist jälle mõtisklema asuda. Edasi jätkan temaatiliselt. Сначала подумал, что Черномортранснефть. Позже я узнал, что это тоже неплохой вариант был. Спектральная теория дифференциальных операторов, не было лучшей идеей. После трех часов изучения, я нашел правильное решение задачи. Это была сложная задачка, но я люблю сложности. Где вы находите такие ребусы, не понимаю?

Täna siis tuli viimane pingutus teha. Kogemused ütlevad, et Tunki aarete puhul ei ole lõpus olukord iseenesestmõistetav. Teel aardeni kohtusime sümboolselt kolme kitsega, võibolla nende nimed olid ka Deedu, Eedu ja Feedu. Siiski polnud võimalust küsida, pärast üksteise jõllitamist tegid nad kähku minekut. Lõpus aega läks, aga alla ei andnud. Poisid polnud kuhugi sõitnud, vaid ilusti kodus. No ma ei tea - FP äkki :-) Aitäh!

 1 

Käisime külas täna nii Deedul,Eedul kui ka Feedul.Kõik nad kõnelesid midagi sõbra kohta aga midagi täpsemalt ei tahtnud keegi rääkida.Panime siis kolme jutu kokku ning hakkaski midagi koitma.Läksime kohale ja näe imet sõber ootaski meid.Aitäh!

 28 

Tulime Tallinasse, et muude toimetuste kõrvalt tutvustada Klaarale ka geopeitust. Detektiivi mängides oli ta meiega samuti kaasas, kuid alles Maire kõhus. Pahalase jahtunud jälgedes käimine oli meil edukas ja kogusime kõik juhtlõngad kokku. Kohe ei osanud me sellest midagi asjalikku välja tõlgendada. Saatsime info tulevasele algajast vanaisale, et ta päris rooste ei läheks. Õige pea tuli vastu idee, mille kontrollimine andiski meile Slava lemmikute peidupaiga aadressi. Viimase ülesande sooritust tuli segama külastus Sõle 23 hoonesse. Pärast nädalaajalist kosumist haiglas ja kodus, viisime Klaara tagasi oma sünnilinna - Tallinna. Ilusa päikeselise sügisilma puhul paistis sobilik ka Deedu, Eedu ja Feedu üle vaadata. Elu esimese geopeituse aarde otsimise magas Klaara suures osas maha. Mälestuseks sai paar selfiet aarde nimikangelastega ja sai katsuda logiraamatut läbi une. Leidmise au kuulus siin minule. Igati tore aare algusest lõpuni ja sobis väga hästi meie esimeseks kolmekesti külastatud aardeks! Aitäh!

 14 

Kahekesti proovisime välja nuputada, kus Deedu, Eedu ja Feedu vihjed võisid jätta. Minul see ei õnnestunud, küll aga näkkas Karlil. Paar päeva hiljem läksime asukohti vaatama ja leidsimegi eest vihjed, mis endale üles märkisime kuna kohe ühtegi head ideed ei tekkinud. Kodus olles võtsime tehtud pildid ette ja hakkasime mõtisklema. Natukese aja pärast oli paljulubav lahendus olemas ja ka sobilik aarde asukoht. Nüüd oligi vaja oodata vaid head päeva millal aaret ennast otsima minna. Täna oligi õues ilus ilm ja otsustasime Klaaraga jalutama minna ja otsida koos temaga tema esimese aarde. Ega ta sellest eriti midagi mäletama jää, kuna magas kogu otsimis- ja logimisprotsessi maha. Aitäh toreda teostusega aarde eest!

 2 

Oh seda tunki küll. Tõmbas niimoodi oma mõistatusega naha üle kõrvade, et lisaks tuli ka terve skalp kaasa. Sai seda kaarti ikka üksjagu tulemusteta vahitud. Alles siis kui kambaga pead kokku panime, hakkasid asjad tibusammul liikuma. Sai isegi kirvetamas käidud kuid õnneks mitte päris seal, kus Tarmo oleks oma otsad leidnud. Kuid ajapikku tekkis ka võimalus palju potensiaalsemat kohta külastada. Kahtlased georaja alged olid lõppu jõudes juba paljulubavad, kuid ka seal sai korralikult poleeritud. No ja kui lõpuks leitud sai, võis seda käsitööd mõnuga nautida. Uhke konteiner sellel pähklil seal.

Tänud.

 2 

Selle mõistatuse lahendamine oli suur tiimitöö. Esmalt sai proovitud neid kolme tehisobjekti üksinda pommitatud. Ikka päris palju objekte sai välja valitud, aga ükski ei sobinud. Lõpuks tuli Merlelt vihje ja ma polnud ligilähedalgi õigele lahendusele. Järgmisena sai neid objekte külastatud Kristjani ja Liisiga suhtumisega, et võtame info kaasa ja kodus pusime edasi. Nii ka läks, kohapeal ei saanud midagi aru ja ega ka kodus kergem polnud. Pakkusin mõned ideed välja ja üks oli ka õige, aga ei osanud sellega lõpuni minna. Tarmo aga hammustas läbi ja täna sai tuldud üksinda otsima. Tükk aega tiirutasin ringi, aga lõpuks hakkas ikka silma. Hästi teostatud nagu Tunki standard on. Oli mõnus pusimine algusest lõpuni.

 12 

Esko aarded on alati pisut närvik6di ja ootusärevust tekitanud et mis huvitavat seekord ees ootab. Ega ma ei hakka varjamagi et kaarti lahti tehes tekkis kohe mitu teooriat ja nii ma geokontrolli pommitama hakkasingi. See tegelane aga kes seal teisel pool rohelise ja punase kontollnupu taga istus vaid itsitas naerda ja vajutas järjekindlalt vaid seda punasemat nupukest :D Päevad m66dusid ja aare j6udis vahepeal isegi kättesaamatuks muutuda aga ega see ei takistanud ju endiselt raketiteooriad välja m6elda v6i veelgi parem neid teooriad koha peale katsetama minna. Ega see poolekilomeetrine sõõr nüüd nii suur ka pole. Ennemgi ju aardeid kirvega loobitud ;D Isegi kui nyyd tekkis valgustatus oli ikkagi selline tunne nagu oleks silmaklappidega ja raketiteooriate testimine v6is jätkuda. Kui ei saa tervenisti siis tee kasv6i pool ja nii ma m6tlesingi endale mingit sorti asimuudi välja mis näitas miskipärast just yhe sellise koha peale kus olen juba mitu aastat pead murdnud et kuidas küll siin veel aaret ei ole. V6i äkki on m6ne m6istatuse l6pp ja nii see mind seest näris ja nyyd antud kontekstis hakkas veelgi rohkem närima et kas nyyd l6puks...? :D Nac loogiliselt m6eldes välistasin siiski selle variandi ja kui ei v6ta pea v6tavad käed/jalad. Nii asusingi uuesti perimeetrit kontrollima. Nac aja pärast komistasingi yhte teist kahtlusalust vaatama minnes millegi huvitava otsa. Maastik nagu sobis, samuti oli seos vihjega ja kusagilt logist käisid läbi porised tennised. Libistasingi siis ennast yhest avausest sisse. V6i noh sisse mahtumiseks pidin pükste küljest pooled asjad hülgama ja yks 6lg ees end sisse libistama. Nac aega sain seal ringi uudistada aga nyyd tekkis kuri kahtlus et äkki see ajutine kättesaamatus tähendab nyyd et koht on 6ige aga lihtsalt potsikut ennast pole. Samas ei näinud ma siin pinnasel mitte ühtegi värsket jälge ja j6udsin t6demuseni et vist ikka ei ole see päris 6ige koht. Hakkasin siis ennast uuesti sealt august yles libistama kui sain üsnagi ebameeldiva yllatuse. Sama moodi üks 6lg ja pea ees aga vot teine 6lg enam järgi ei mahu. Tee v6i tina. Mida rohkem surud seda vähem mahub. Sisseminnes olin end l6dvaks lasknud ja nii sisse voolasingi aga nyyd tarurpidises järjekorras nagu oleks keegi augus66ri vahepeal koomale t6mmanud. Käis isegi peast m6te läbi et tuleb kuhugi helistama hakata ja abi paluda. Teisest kyljest jooksis peas film et mida ma päästekomandole selgituseks ytleksin et mida yks täiskasvanud mees sellisesse urkasse end kinni ronib :D Viimases hädas ajasin soojendusdressi maha ja nyyd vaikselt masseerides hakkas ka teine 6lg tasa pisi järgi tulema. Huuh see oli kll napp pääsemine piinlikust olukorrast. Jummal tänatud et keegi sellest mitte kunagi teada ei saa hehehe. Koht ise oli muidugi "vaatamisväärsus" omaette aga ei soovita kellelgi teisel minu stsenaariumi korrata. Ok siin aaret pole aga kontrollime veel nac perimeetrit ja veidi aega hiljem. Voilaa uus kandidaat silmapiiril. V6i noh tegelikult j6udsin vahepeal päris mitme puu otsa ronida nii lihtsalt JIC :D Puu otsast vaatab mulle taas maastikule vastavast kohast imeliku disainiga kast vastu. Egas seda asja saanud ju nii jätta ja tuli ikka asjandust lähemalt uurida. Ja näe topeltpõhjaga pandora laegas avaneski. Well done ja thats it. Eino tore jälle ninanips v6i siis taas see teadmatus et v6ibolla on ajutiselt mingid detailid siit kättesaamatud. Kuna aga miskit tark välja ei m6elnud siis ronisin alla tagasi ja t6mbasin tänasele päevale kriipsu alla. Poolel teel kodu poole l6i korraks lambi p6lema krt chirpida ju unustasin!! Vahepeal j6udis taas paar päeva m66da minna ja aare muutus taas aktiivseks. Kuna ma ju lõppu polnud leidnud v6i noh vbl leidsin aga logida ju ei saanud siis teadmatuses millistest detailidest v6ib rääkida ja millistest mitte ei hakanud mitteleiu logi eraldi üles panema. Vahepeal m66dunud paari päevaga oli saabunud ka m6ningane valgustatus ja nii tulingi täna öösel uuele katsele. Seekord kulges teekond oluliselt sündmustevaesemalt. Asi jäi kiirelt silma ja nyyd sai päris oma käega nimitegelasi käteldud. M6istatus kulges minu jaoks muidugi m66da väga käänulisi ja kurvilisi radasid, aga need ongi ju leiud mis jäävad pikaks ajaks meelde ja muidugi see filigraanne Tunkilik lõppteostus. Suured tänud peitjale ja soovitan soojalt ;)

Närvikõdi pakkunud "lõks"

Kirvetabamus nr2

 3 

Panin Deedu dieedile, vähendasin pisut tare välissoojustust ja tõstsin niiskuskindlust. Teoreetiliselt võiks aidata, eks elu näitab. Andke ikka teada kui enam eriti ei toimi. Ja pärast logimist pange palun aare tagasi väga täpselt oma koha peale, mitte sinna, kuhu mugavamalt saab :o)

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Levisid kuuldused, et Deedu on kosunud ja tarekese uks talle kitsaks jäänud. Lisaks pidavat katus lekkima. Läksin talle täna öösel külla ning esimese asjana avastasin üllatusega, et tareke on vahepeal vist kanajalad alla saanud ning täitsa teise koha peale kolinud... kummaline. Igatahes võtsin nad sealt kaasa, püüame natuke paremaks teha. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

 9 

13.08.2021

Mingi hetk jääb silma, et üleval on uus aare. Vaatan peitjatecombot ja klõpsutan huviga lahti kirjelduse. Vaatan tutvustavat videot, tähelepanelikult ja kaks korda järjest. Sest noh, need jeedukdeedu ja deedufeedu sõnamängud, eks :D. Ja naeran aga järeldan siiski, et mu esimene idee vist ei lenda… Ning asi jääb holdile. Sest ühtegi paremat mõtet ju ka see hetk ei tule.

19.08.2021

Märkan, et Helen on pannud lehele üles (tegelikult juba kolm päeva tagasi :D) oma värvika leiulogi. Kribin neile kähku tunnustava “jessas, ma nägin, et saite eedudeedufeedust jagu!”. Ja saan vastuseks et “Asi polnudki lõpuks niiiiiii hull! :D”. Nooh, ma ei jää seda uskuma, viimast murueitede kooli arvestades :D. Aga luban peale õhtust muguprogrammi asja ise ka uuesti vaadata. Millest siiski ei jõua tulla midagi. Sest elul on omad plaanid…

20.08.2021

Edasi sätib kalender järgmisele päevale mulle mineku sünnipäevapeole :). Geopeiturile ja kus kõik ülejäänud külalised on ka geopeiturid :D. Ja kus loomulikult võetakse jutuks muuhulgas kõik uuemad aarded ja nende võimalikud lahenduskäigud /lahenduseni jõudmised. Ja võtad plaani, et vaatad ka kodus uuesti kogu loole otsa… A millest järjekordselt ei tule midagi. Sest elul on taaskord omad plaanid...:D.

29.08.2021

Tänaseks on eile olnud sul endal sünnipäev. Ja külla tulemas mõned geopeituritest külalised. Ja mis peiturid teevad kui ollakse koos ja läheduses on kõigil leidmata aare? Muidugi minnakse vaatama seda asja :). Isegi kui see on mõnel seni ikka veel üle vaatamata feedueedu. Isegi kui nüüd tuleb kõiki asju käigu pealt üle vaadata :D. Ja no teada värk, et mitu pead on mitu pead ning peale visiite kõikide -edude juurde ongi meil olemas nii mõtted kui materjal, mille abil paljulubavasse kohta Mariann ja Maris meid välja arvutasid :). Ja kus siis Liis töödejuhatajana kamandas mu kõigepealt “Aadu, kanakuuti!” toonil mingisse tolmuprakku ja siis võttis ise aarde välja sealt, kus grammi eestki polnud vaja ringi püherdada…

————

Lahe teostus aardel, mille pisidetailideni läbi mõeldud konteinerile olin kohe eriti müüdud :). Ja aitäh Itile ja Tunkile mõistatuse eest, mis mitu nädalat järjest ennast mu taustafoonil pildil hoidis, sellist lugu pole küll tükk aega juhtunud :).

Peale leidu kodutee. See must kõrgem täpp seal vees on Indy

 4 

Madis lubas mul suuremeelselt kauemaks sünnipäevale jääda ja nii jõudsime ka selle aarde logimiseni. Mina sattusin sinna täitsa nagu puuga pähe saanud, teistel oli vist mingisugune eeltöö tehtud. Esimeses punktis leidsin õige asja kiiresti, kuid ega sellest suurt abi ei olnud. Pikemalt me sinna mõtlema ei jäänud, otsisime enne kogu info välja ja alles siis hakkasime mõtlema, mida see tähendada võiks. Vahepeal tutvusime ka kohaliku arhitektuuriga. Kuni me ühe Marisega Peedu-Teedusid geokontrollida proovisime, said teine Maris ja Mariann juba koordinaadi kätte. Vaene Indy, oli teine just alla andnud ja pikutama heitnud... Oli mõnus ilm ja jalutuskäik, aga eriti lõbusaks läks nullis, kust me tükk aega midagi ei leidnud, noh, peale muda, verise sõrme ja tolmuse Marise. Nalja oli igatahes nabani ja nimed said ka kirja. Poriste tossude fakti avastasin piinlikkusega alles järgmisel hommikul päevavalges tööle jõudes, õnneks majapidamispaber päästis päeva. Tore oli üle väga pika aja taas ägedast geoseiklusest osa saada. Aitäh!

 2 

Aarde avaldumise ajal vaatasin neile eedudele korra peale, kuulasin lugulaulu ära, lasin paar kontrolli kuskile põõsasse ja jätsin selle asja laagerduma. Nüüd, kus ilm oli imeline ja pikema väljasõidu plaanid puudusid, oligi lõpuks aeg neile tegelastele vähe pikemalt otsa vaadata. Juurdlesin natuke ja endalegi üllatuseks andis varsti esimene tegelane rohelise tule. Loksusin siis bussiga sündmuskohale ja asusin infot koguma, eks see esimene reaktsioon pakutava osas oli muidugi möhh, aga peale väikest kõhutäidet hakkas nagu midagi looma. Tuleb tunnistada, et päris lõpuni ta nüüd ka ei loonud, mõte oli õige, aga midagi jäi nagu puudu. Õnneks siiski sai see puudus ka kõrvaldatud ja topsi nimi sisse kantud. Tänud aarde eest, oli väga mõnus pusimine.

 1 

Oli meeleolukas õhtupoolik. Tunkilikult suurepärane pisiasjadeni lõppviimistlus. Hea, et ei saanud mahti siia üksinda tulla, sest sebimist jätkus ja mitmekesi oli väga vahva avastamine. Suur tänu!

 2 

Kui Slava lemmikud olid distantsilt tuvastatud läksime nendega lähemalt tuttavaks saama. Peitsid nad end tõepoolest üsna täpselt ühesuguse tehisobjekti küljes. Vaatasime siis nendega mõnda aega tõtt. Tõtt öelda mul ei laksanud kohe midagi või siis polnud see hetk veel küps. Näppisin niisama telefoni ja suhtlesin inimestega, kui Margus samal ajal aina uusi ja imelikke lahenduskäike proovis leida. Siis aga helistas ema mulle, kellele olin saatnud info selle kohta, mille kallal Margus just pusis. Mõtlesin, et kes teab ehk tunneb tema Slavat või tema sõpru. Korraga hargneski meie vestluse käigus lahendus lahti nagu imeväel. Ega nüüd polnudki muud, kui oli vaja kohe otsima suunduda. Mitte, et me poleks teadnud, kuhu minna tuleb aga ikka on ju tore see asi endale huvitavaks teha ja seda me seal ka tegime. Tükk aega tegime ühel väga kindlal põhjusel kuni lõpuks õigesse kohta läksime ja miski ebakõla mulle silma torkas. Täitsa tore juppstükk или кусок. Это было классно. Спасибо!

 1 

Ega meil kahe peale ülearu asjalikke mõtteid veel tekkinud polnud aga niisama ka tore jalutada. Hiljem selgus, et need kohad, mida vaatamas käisime olid hoopis eelmise aarde toredate tegelaste peidupaigad.

 1 

Selleks, et mitte päris muguks muutuda, tuleb ikka vahel aardeid ka otsida. Eile otsisin Slava lemmikud kaardi abil üles ning täna käisin neil reaalselt ka külas. Hoolimata sellest, et nad olid külalislahked, ei osanud ma saadud infoga midagi teha. Mõtisklesin veidi autos, pidasin targematega nõu, kuidas lahendada võiks ning varsti ragistatigi mulle potentsiaalne koht välja. Maastiku tegin lõpus enda jaoks ikka korralikuks 3.5, Roberta süles vupsasin peiduka poole. Igati õnnestunult ning ega kaua kulunud, et aare kätte saada. Robertaga koos oli muidugi päris keerukas, aga sain hakkama. Nimed kirjas, aare peidukas tagasi ning seejärel läksime juba veidi kergemat maaastiku pidi ära. Aitäh peitjatele, oli meeleolukas hommik!

 7 

Üsna peale aarde avaldumist andis Salme mulle karmi hoiatuse, et ma ei tohi tema eest seda mõistatust lahendada, sest tema tahab ise selle põnevusega tegeleda. Ega ma ei hakanudki siis proovima, ühel õhtul peale pikka geopäeva vedasin vaid kaardile selle 500 meetri rõnga ja sinnapaika see asi jäigi.
Täna töölt koju sõites saabus mulle äkki sõnum, mille sisuks, et peame kohe Deedule, Eedule ja Feedule külla minema ning rida rõõmu väljendavaid emotikone. Kodus suruti mind siiski arvuti taha ja öeldi, et lahenduskäigu pean ise välja nuputama. No on riukalik laps ikka ;) Õnneks anti mulle pisike vihje ja selle tulemusena pakkusin välja ühe variandi. See kiideti nutikaks, kuid mitte õigeks. Veel mõni minut ja uus idee leidis juba palju positiivsemat vastukaja. Seega sain ka esimesest takistusribast üle :)
Teine etapp välitöödel läks libedalt, eriti arvestades, et vihma hakkas sadama ja kõik muutuski sõna otseses mõttes libedaks :) Istusime siis autosse ja hakkasime saadud infot töötlema. Esimene mõte viis üsna pea ummikusse, teine idee oli lubavam, kuid mitte lahendust andev ja kolmas variant andiski tulemuse, mis lubas taas välitöödele minna. Ega muidugi kindel ei saanud olla, sest lõpule ju geokontrolli pole, kuid paljulubav koht oli siiski olemas.
Lõpus läks taas aega. Algul otsis Salme, mina passisin lihtsalt mugusid. Siis kui Salme ähvardas leidmata minema minna, asusin ka mina otsingusse ja peale seda oli meil koos kärmelt aare leitud. Ülilahe temaatiline teostus ja ega Tunkilt miskit kehvemat ju ei ootagi :)
Kokkuvõtteks natuke üle 2 tunni meeleolukat ajaviitmist, kus esimene etapp oli Salme soolo, teine minu "teadmiste pagasi" varal tehtud ja kolmas ühistööna ära vormistatud.
Äge, lahe, eriline ja veel palju positiivseid sõnu. Saluut, ordenid ja punased nelgid peitjale!

 5 

Ohhh, Mai hakkas seda lahendama ja ma mingi hetk vaatasin, et mis sa lahendad aga vaatasin, et mingi vana aare ees. Läksin tegin tööd edasi, Mai muudkui möllas selle aardega. Siis hõikas rõõmust, et sai roheliseks. Hakkasin siis ka huvi tundma, et see ju ikka uus aare ja et mis see ikka on. Ta tegi kiirülevaate ja läksin vaatasin ka kõik üle. Sattusin ka vaimustusse, et nii äge aare ja tal ainukesena roheline geokontroll. Läksime siis vaatama neid punkte. Natuke otsisime aga mulle tundus see ikka õige asi. Läksime järgmisesse ja see sai kinnitust. Siis läksime koju ja hakkasime nuputama. Ma vahepeal tegin tööd ja ütlesin, et las aju nati puhkab, küll siis plõks ka käib läbi. Mai muudkui mõtles erinevaid teooriaid. Ma ka mõtlesin töö vahele. Hiljem selgus, et üks teooria oli täitsa õige. Mul tuli mitmeid ideid aga kui ma kontrollisin oma peas teooriaid, siis need ei toiminud. Ei hakanud ka Maiga jagama. Aga tuli välja, et mu teadmised poolikud ja oleks võinud netis üle kontrollida või Maiga jagada. Siis oleks ka saanud FTFi jahis osaleda. Kuna ma pidin kohe pärast tööd Pärnu poole sõitma, siis Mai jätkas FTFi jahti koos Krissuga. Hiljem Mai jagas minuga lahenduakäiku ja siis oli mul küll, et misasja, seal ju need ei sobi aga tuli välja, et ikka sobib küll. Täna tulin Pärnust tagasi ja jätkasin selle aarde jahti. Ja milline teostus kohapeal. Kõik on täpselt paigas sellel aardel. Super aare. Aitäh!

 3 

Kui aare avaldus siis päeval mingi 2 aeg sai asja uurima mindud kohapeale, sai ikka väga palju valesid kohti läbi käidud kust ei leidnud miskit. Sai autoga ringi sõidetud kuid ikka ei jäänud väga miskit silma, mõned kohad olid kus sai koheselt ka geokontrolli pommitatud mis andsin punast tuld. Vahepeal sai minul aeg otsa ja poolteist tundi olin hõivatud, õhtu poolikul sai tagasi tuldud ja avastasime, et kõikidele on geokontrollid rohelised... Kolasime ka siis seal kandis ringi, et äkki hakkab keegi nuti sõltlane silma kellel silmad telefonis kinni, et äkki geopeitur. Aga kahjuks ei näinud otseselt kedagi, mingi hetk hiljem suutsime objektid ikka leida ja sai paar geokontolli tehtud mis andsid rohelise tule. Vot sellest hetkest hakkas ikka väga kiire, et äkki need kes roheliseks said olid äkki kodus ja meie kohapeal, et meil äkki edumaa. Kiiresti sai objektid läbi kammitud ja vajalik info kirja pandud. Autosse jõudes sai vaatama hakatud, et mis siis edasi, möödus tund ja vist isegi teine aga ei miskit. Vahepeal sõbral sai aeg otsa ja läksime laiali. Ise jäin sinna kanti luuret tegema, et äkki ikka need rohelised mehikesed tulevad ja hakkan jällitama ja saab ka ehk nime kirja. Möödus jälle 20 minutit ja siis vist teinegi 20 minutit, ei miskit. Vahepeal läksin tegin ka kuskil kiire õhtusöögi ja siis ei kustkilt tekkis idee. Lõin koordinaadid ritta ja koht oli ikka rohkem kui loogiline. Helistasin sõbrale ja laiali mineku hetkest mõned tunnid hiljem saime uuesti kokku, kell oli siis vist juba õhtul 10 paiku õhtul. Lendasime siis laivi ja veidi tuli ikka otsida ja vaaata kui otsitav silma jäi. Siiski esimesed kiired olid mööda vuhisenud mingil aja hetkel ja saime teisena nimed kirja. Kokku kulus selle aaerde peale laias laastus üle 8h, tõsine tööpäev noh :D Aga muidu oli väga muhe aare ja seiklemist jagus küllaga, aitäh laheda aarde eest :)

 5 

Oli ikka keeruline, lõppu jõudmine võttis pool päeva ja palju energiat. Sai patrullitud/ragistatud siin ja seal kuni lõpuks jõudsime Deedu, Eedu ja Feeduni. Rõõm oli suur kui geokontroll roheliseks sai ja siis algas õige ikaldus alles pihta. Saime enam vähem aru mida teha võiks aga õigele asjale me päris ise pihta ei saanud. Sai palutud ka geopeitusesse mitte puutuvaid inimesi, et ehk aitavad lahti šifreerida. Aga jäi väheks nende abist. Ühesõnaga logiraamatuni jõudsime ja nimed kirja panime. Tänan

 8 

Vau...vau..vau mis ma oskan kosta. Eneselegi üllatuseks hakkavad mulle Tunki aarded üha rohkem meeldima. Mingi hetk töö juures avastasin uue aarde aga kuna kiire oli, tsekkasin lihtsalt , kas keegi ära lahendanud, ainult punased olid. Tegin tööd edasi. Mingi hetk sain Mailt messengeri küsimuse, et kas olen tegelenud. Kuna kohe ainsatki mõtet ei tekkinud, vastasin eitavalt. Töö jäi hetkeks pausile , võtsin kirjelduse lahti. Ja pakkusin oma teooriaid. Oli ka õigeid, kuid päris lahenduseni ei viinud veel.Tõmbasin kõne Daunole, tal mitu varianti , mida proovinud juba aga miski nagu puudu. Kurtsin Maile muret, ta julgustas veel proovima. Jälle jäi töö ootele. Ja idee oli ning geokontroll roheline. Kohe tuli ka messi aknasse Palju õnne. Olime kaks rohelise tulukesega.. Mai oli juba vahepunktid läbi käinud aga edasi kiilus kinni. Mul kiilus ka kinni, sest tööpäev kestis veel mitu tundi. Lõpuks sai kell kolmveerand viis ja ülemus tänas meid hullu töönädala eest ja soovis head nädalavahetust. Panin vahepunktide poole ajama. Mai pidi ka uuesti tulema, kaks pead on ikka kaks pead. Käisin ühes, käisin teises, teatasin Daunole, mida nägin, mida mitte. Kolmandasse läksime Maiga koos. Sai ka see info Daunole edastatud. Edasi arutasime erinevaid teooriaid ja leidsime kaks kohta, mis tasusid ehk meie tähelepanu. Linnapapudes.. linnariietes.. mudasse müttama. Metsast leidsime pooleldi lagunenud onni.Mõtlesime vihjele, nagu sobiks. Siis mõtlesime peitjale ja välistasime. Siiski vaatasime igaksjuhuks üle kõik postid seal. Teine koht viis meid veel sügavamale metsa ja ka sealt tulime kurvalt tagasi.Aega meil oli, sest ainult meie rohelised geokontrollid olid siiani. Läksime auto juurde , Daunol oli juba oma teooria tekkinud , ma lihtsalt olin talle veidi vales järjekorras infot andnud , aega läks ja nüüd ta sai numbrid klappima. Ka me Maiga saime. Nüüd pidime ainult logima minema.. eks. Maastik 3.5, mida veel.. Aga küll hakkama saame. Lõpus tuulasime tükk aega, me peame olema õiges kohas, olime üsna veendunud. Aga leidu ei tulnud. Vahepeal jõudis mulle helistada laps, kes tuletas meelde oma sünnipäevaraha ja nii ma siis soti talle üle kandsingi. Ja siis läksin ja vaatasin aardega tõtt. Me ikka karjusime rõõmust, hea , et meid keegi ei tundnud. Ülilahe, ka vanaisa oma mersuga.. vabandust, boomeriga oli kohal. {FTF} kell 18.41

 7 

On aeg kirja panna tänase päeva seiklused. Alustada tuleks ehk sellest, et kui ma päeval esimesena geokontrollid roheliseks sain, siis ausalt öeldes ise ka ei uskunud, et tunki aarde puhul, eriti selliste raskusastmete puhul, see võimalik on. Esimese kontrolli sain 10m täpsusega ja kui see juhtus, siis kõige pealt paar korda õhku ahmisin, arvutiekraani Kärdi poole suunasin ja üritasin mingi kahtlase kehakeelega selgeks teha, kui äge ma olen. Kuna Kärdil oli hommikust saati mitme tunni vältel arusaam, et ma mingit vana aaret lahendan, siis ta ei saanud üldse aru, miks ma nii ähmi täis olen. Kui kõnevõime tagasi sain, siis tegin selgeks, et see aare täna hommikul avaldus ja üldse ma esimene, kes roheliseks saanud asja paljude punaste kõrval (seal hulgas ka täitsa mitu(kümmend) mu enda tekitatud). Teooriaid sai aretatud külluses ning mõnda aega suudan ilmselt kõiki selle aardega tekste peast tsiteerida.

Igatahes, etapp kaks algas siis, kui Kärt mõistis, et [FTF] mängus ning hakkas tegutsemine selle nimel, et saaks välja suunduda. Autos arutasime, et okei, rahu, see ei pruugi üldse lihtsalt minna ning nii ka tegelikult oli. Info kogumine läks lihtsalt, aga selle lahti mõtestamine… nojah. Sai koju tagasi sõidetud ning raketiteooriaid aretama hakatud. Sain aru küll, et ju seal miskit lihtsamat on, aga no ei purenud läbi. Lõpuks sain Krissu nii kaugele, et temalgi geokontroll teisena roheliseks klõpsas ja plaani sai võetud peale ta tööd vahepunktides kohtuda. Kärdiga olime veel korralikult teooriad arendanud, aga tal oli aega Pärnu poole puhkama sõita ja mul aeg juhiseid uurima minna. Võttis veidi aega, arutasime erinevaid võimalusi, möllasime võsas veidi, leidsime muide suurepärase kohe, kus CITO korraldada, aga aardest polnud haisugi. Hea, et ilmad kuivad vähemalt!

Lõpuks jalutasime nõutult autode poole, kõrval toimus telefonikõne ja mingid infokillud, mis läbi olid näritud, panid mul ka lambikese põlema ning tormasin autosse, et tahvelarvutis veidi kritseldada. Toimis asi nii siin kui sealpool telefonitoru ja saime loogilise punkti paika. Oh seda rõõmu ning enesekindlust, kui mõlemad Krissuga kontrollisime kirjutusvahendi olemasolu enne potentsiaalse lõpu poole astumist. Pikalt sellest osast enam ei kirjuta, aga aega võttis, asja sai ning rõõmukilked peale seda, kui Krissu märkas ja mina võtsin, võisid päris huvitavad olla. Oli ikka seiklus, mis terve minu puhkepäeva võttis, aga igati vaeva ja tööd väärt. Tõsiselt rahul, et pingutatud sai ning tagantjärgi kõik kenasti arusaadav ja mõistlik, suur aitäh peitjatele ning ise ka ei usu, et seda kirjutan, aga täitsa võib veel.