Kiri administraatoritele
Kellakoti saar
Peitis 07.07.21 [laur]
| Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 4.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kirjeldus Wikipediast:
Paunküla veehoidla on Eestis suuruselt teine veehoidla Harjumaal Kose vallas.
Paunküla veehoidla loodi 1960. aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahel. Selle pindala on oli algusaastail 350 ha. Mahtu suurendati 1975–76. Praegune pindala on 415,8 ha ja koos saartega 447,2 ha.
Paunküla veehoidlas asub kümmekond saart, neist suuremad on Seapilli, Tudre, Mustakannu ja Mesipuu saar. Saartel elab ohtralt rästikuid.
Sae–Paunküla kanali kaudu juhitakse vett Jägala jõest Paunküla veehoidlasse. Veehoidlasse suubub ka Palgissaare oja.
Pirita jõgi suunatakse veehoidlast mööda lõunaküljel asuva kraavi kaudu (kus see läbib Paista järve). Sinna suubub Ardu juures ka Hiieveski oja, mis läbib veehoidlast vahetult lõunasse jäävat Hiieveski paisjärve. Jõega on Kiruvere oja kaudu ühenduses ka veehoidlast vahetult loodesse jääv Kiruvere järv.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (6), lahe_teostus (5), väikesaar (2), ujumiskoht (2), võsa (1), rästikud (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9DMFT
Logiteadete statistika:
67 (95,7%) 
3
2
1
1
0
0
Kokku: 74
20 august 2024 ei leidnud Carolys, Triinu-Lys, Anni & poisid, Taavi & Exe, tiim langepro [sun123451
]Proovisin, mis ma proovisin, nii SUPi kui kummipaadiga, ei leidnud õiget lähenemisnurka, ikka jäi nii 100+ meetrit puudu.
11 september 2023 ei leidnud Taimo, Heret [taxu]Rentisime kohalikust puhkeasutusest paadi ja võtsime ringi ümber järve ette. See siin oleks olnud viies, aga et päike oli juba loojumas ning saart ümbritsev kõrkjaväli ei sisendanud kindlust, siis otsustasime selle siin järgmiseks korraks jätta. Eriti, kuna tundus, et seda saab võtta ka maismaad mööda lähenedes. Eks saame näha...
16 veebruar 2023 ei leidnud Tanel [phantom]Seapillisaarelt jalutasin siia. Lähenemisteed andis ikka valida, kohati paistis jää habras ja igaks juhuks lähenesin veidi ringiga. Kõrkjate ja päikse koostöös oli jää siiski maru hapraks muutunud. Kui kõrjasele saareservale astusin, siis vajusin nii 10 cm läbi. No ei hullu, maa ju all. Kui järgmise sammu tegin, siis selgus, et ma olin liiga optimistlik. Seekord osutus vesi saapaservast sügavamaks ja selle peale keerasin kiirelt otsa ringi, vesi lirtsumas saapas.