A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

4 mai 2020 kommenteeris Carolina [caro]

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2020.

5 juuni 2019 kommenteeris Carolina [caro]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

4 juuni 2019 ei leidnud Mihkel [sookoll]

Nii, tänase päeva A ja O, see, milleks ma tänase geotuuri ette võtsin ja enne end päevakul soojaks jooksin. Sest Kauem Leidmata Aare nr 2 (1187 päeva) ootas leidmist. Lähenesin Broki poolt, autoga sain 225m kaugusele, lähemale kui ma lootsin. Viskasin seljakoti selga ja olin 5 minutiga nullis. Opaa... lage maa. Viimasest leiust alates on see maastik siin kaks korda total makeoveri läbinud. Kõigepealt siis massiivne tuulemurd ja nüüd täiesti lage. Mis on muidugi loogiline, tuulemurrud ikka koristatakse võimalusel ära.

Otsingud alga! Nullist ega ka mujalt raudposti ei leidnud. Mõõtsin siis gepsu nullist asimuudi 110 ja 20m. Kondasin ala läbi. Ei midagi. Pöörasin kännud ümber, vaatasin harvesteri teeks tehtud oksahunnikute sisse, kobasin külili kukkunud puude juurtes. Ei midagi. Tegin kaardile 25m ringi ümber nulli ja kammisin selle kõik läbi. Tiirutasin veel 110/20 asukohas, ikka ei midagi. Isegi mingit aarde jäänukit ei hakanud silma. Null, nada, nothing.

Ahhhh, milline pettumus. Kui enne ikka oli tegelikult lootus, et aare on alles, lihtsalt on tuulemurru tõttu raskesti leitav, siis nüüd seda lootust eriti ei ole. Kas on harvester selle maa-alla vajutanud või saemehed leidnud ja likvideerinud. Või siis ikkagi on kuskil, kust mina ei osanud vaadata.

Lõpuks kui päikest enam ammu ei olnud ja sääseparv minu ümber väljakannatamatuks muutus võtsin vastu otsuse, et aitab. Küll tuleb Karl ja leiab selle pahupidi keeratud mätta seest puhtalt geoinstinkti najalt. Või siis läheb arhiivi.

Aga, et aardekirjelduses oli ka ülesanne, siis panin nullist startides stopperi käima ning kombineeritud kahevõistluse aeg Poku aardeni 19 minutit ja 6 sekundit. Ilmselt ainult joostes oleks kiiremini saanud, autosõit mööda metsaradu võttis tempo maha :)

19 aprill 2019 ei leidnud Heldur [heldur]

Käisin ka aprilli keskpaigas otsimas, et varakevad ja ehk leiab ülesse. Kui nägin, et tormimurd on koristatud, tekkis päris suur lootus. Raudvaia leidsin praktiliselt kohe ülesse, tundub et asub kenasti piiride ristumis kohas, nullist umbes 10-15 m. Puu murdudes on juure mätas sellest läbi tulnud aga post kenasti paigas. Järelikult võib see mätas puu murdudes selle purgi võibolla üsna kaugele lennutanud. Otsisin sealt ümbrusest üsna hoolega, lund praktiliselt enam ei olnud aga maapinnalt ma ikkagi midagi ei leidnud. Proovisin murdunud kännu ümbert natuke ka geooraga maad torkida aga maapind oli veel külmunud ja millelegi ma pihta ei sattunud. Ma päris maha seda aaret veel ei kannaks, äkki ikkagi Karl....... :)

31 juuli 2018 soovis hooldamist Geo [geocaching]

Aare võib olla kadunud või lihtsalt hästi peidetud. Kui keegi, satub, võiks kontrollida.

23 juuli 2016 ei leidnud Kleone [kleone]

Mitte kuidagi ei suutnud sobivat lähenemisteed madalamale autole leida ja jätsin mingilt maalt asja pooleli. Nüüd, kui Piia ja Peetri mitteleiu põhjus ülesse tuli on isegi hea meel, et kohale ei jõudnud.

20 juuli 2016 ei leidnud Piia ja Peeter [blondiin]

Tee aardeni oli tegelikult üsna tavaline kulgemine . Mõnest kohast ei jaksa üle ronida, siis on liigatihe võsa või tüma maa ees. Tuli lihtsalt ringi minna. See mis meid ootas nulli ümbruses see oli aga ületamatu. Viimane torm oli vähemalt pooled puud juurepealt pikali lükanud. Seega oli maastik kaetud teadmata sügavuste aukudega ja tõkkepuudega. Saime maksimaalselt 8 m kaugusele nullist, siis tuli vesi alati üle kummikusääre. proovisime kõigist neljast ilmakaarest aga ligi ei pääsenud. Lisaks tekib kahtlus kas aare selles lahingumaastikus ka inimkätele hetkel kättesaadav on. Kuna aga seeni leidsime hulgalisel, siis halba muljet ei jäänud, pigem võtsime seda kui tavalist seenelkäiku

5 märts 2016 leidis Anneli, Meryt, Keelia ja [koovitaja]

Leitud.

5 märts 2016 leidis Keelia [estkel]

Leitud.

5 märts 2016 leidis Keelia, Annika, Anneli ja [meryt]

Totaalselt mõtetu võsakas.

Tänan tähelepanu eest!

5 märts 2016 leidis Meryt, Keelia, Annika & [anneli89]

Me kuulume kindlasti gruppi, kellel läks tund. Ringiratast mööda radu ja siis ikka võssa. Oi , kuidas neid võsas käimisi väsinuna ning hämaras armastan. Aaret otsisime juba taskulambi valgel ning tagasi autoni sai ka kiiremat ning otsemat teed. Tänase päeva viimane aare, mille järel võib öelda, et kõik tahtsid koju puhkama. J: rehvi. Kellegi jäetud off oli konteinerisse laiali voolanud ning suurem osa asju selle sisse kinni külmunud. Vajaks kindlasti sulatamist ning puhastamist.

27 august 2015 leidis Tiia, Einar [pagarid]

Ei tahaks vanduda, aga küllap on selliseid aardeid vaja, et mõista, kui mitmekesine on Eestimaa loodus. Aitäh.

20 jaanuar 2015 leidis Rudolf, Martin [rudolf]

Õhtu põhiline eesmärk oli selles võsas ragistada, aga enne oli vaja siia kuidagi jõuda. Tee, mis siiapoole viis, ei olnud mingist kohast alates sellel talvel vist autot veel näinud ja kohati oli vaid lumesaani jälg ees, aga üks korralik jeep selle jaoks ju ongi :)

Mida kaugemale sõitsime, seda huvitavamaks olukord läks ning lõpupoole ühest järsemast nõlvast alla tulles tekkis ikka kerge hirm küll, et kurat kuidas me siit tagasi üles tuleme, aga seda otsustasime vaadata hiljem, kui reaalselt asjaks läheb. Parkisime ennast kuskile ära ja hakkasime jalutama.

Terve põlluserva ulatuses oli keegi väga tänuväärt teo teinud ja lumesaaniga raja ette sõitnud, mida mööda sai juba kõvasti lähemale. Edasi tuli valida koht, kus võssa pöörata ja kurss otse aardele võtta.

Olles tutvunud varasemate logidega oli teada, et siin on kaks varianti - sa kas satud eepilise tuulemurru peale, läbid seda tund aega ja kirud kõike siin maa peal, et sa üldse siia tulid, või jalutad kohale ja võtad aarde välja. Martin, kes oma esimesel külastusel kuulus sellesse esimesse gruppi, ei olnud kuigi optimistlikult meelestatud. Samas vahel ikka elus veab ka, sest mingi nipiga õnnestus minu valitud suunal seda õudust vältida ja saan ennast lugeda nende inimeste hulka, kes jalutavad kohale ja võtavad aarde välja. Tagasiteega ei hakanud riskima ja ajasime oma jälgi kuni olime võsast väljas.

Edasi oli aga küsimus, kuidas tagasi tee peale saada. Leidsin, et kõige parem variant on karjuda Jeremy Clarksoni stiilis "POWEEEEEERRRRR!!!" ja üritada ennast lumest ja tõusudest üles/läbi rammida. Töötas :D

Igatahes sai vajaliku võsadoosi kätte ja nalja kui palju.

Aitäh!

24 oktoober 2014 leidis Maku [maku]

Viimane võsakas ja see juba oli võsakas. Esimest korda oli hea meel, et kummikud olid jalas, siin jagus vett, pehmet pinnast ja tont teab veel mida. Algus oli lihtne mööda mingit rada, siis tuli pehmem lõik, siis võsa ja lõpuks veel vesi. Jummal kui hea meel, et seal käidud ja pole siia pere kaasa sikutanud :) Aarde juurde jõudes oli vaja poolemeetrine vesi ka ületada, mis oli saanud miinuskraadidest väikse jääkirme, testima ei hakanud, sest dieeti ma ei ole viimaselajal pidanud :P

1 august 2014 leidis Kirke, Kusti, Jaanika, Mikk [silmsirkel]

Autoga proovisime siit- ja sealtpoolt, lõpuks valisime kolmanda variandi. Heinamaa tundus algul hirmus hull oma kõrge taimestiku ja ohakatega. Tagasiteel oli arvamus muidugi kardinaalselt erinev ;) Suvel soovitame külastada pikkade pükste ja -varrukatega, muidu on igasuguste kriimude ja kuppude ravi möödapääsmatu. Aitäh!

19 juuni 2014 leidis Reigo [reix]

CMLXXIX. Kui vanameister Tali räägib, et 1,24km-i Pokust, siis tuleb see ette võtta. Kui oleks aega võtnud, oleks tänasel päeval kindel kaotaja olnud. Teatavasti on S-kujuline trajektoor liikumiseks kehva. Ja mina tegin veel 2 x S otsides paremat pinnast ja läbitavust. Lõpu eel olev kuusetihnik oli tõesti muljetavaldav. Hea vaid, et see rattaetapp ei olnud.:) Korraks kaotasin seal tuulemurrus isegi suuna. Nullis oli vaja ikka mõni mõistlikum koht (loe: kuivem) enne ära kontrollida, kui totsikule pihta sain. Rõõm oli suur, viik 1:1! Kahjuks keegi ei aplodeerinud. :(

P.S Viimane leidja oli lätlane, kes eile mu eest ka Mainzi FTF-i napsas, ta on enamikes kohtades käinud, kus minagi viimastel päevadel. PPS. Tagasitee kulges mõistlikumalt (soovitan heinamaa taha serva kohe välja minna, mitte varem aarde suunas keerata).

30 märts 2014 leidis Martin [matu07]

See üsna kodulähedane täpikolmik riivab hirmsasti silma, aga tundub, et Poku ja Brok on kas kadunud või liiga hästi maskeeritud. Niisiis jäi üle Savikoja. Mingeid illusioone ma endale ei loonud, nii et riietusin võsaürpi ja sõin kõhu banaane täis, et energiat jätkuks.

Esmalt üritasin läheneda loode poolt, kus aardega samanimeline talu. Talu jäi otse ette ja kummalgi pool oli mingi üleujutatud padrik, nii et järgmiseks katsetasin lõuna poolt. Esmalt kevadiselt sulanud kruus, siis üliharva kasutatav pinnastee... ja järsku tuleb mingi Volvo vastu. Muud üle ei jäänud, kui tagurdasin lähima ristmikuni ja lasin ta mööda. Edasi tulid tõsiligased tõusud, nii et otsustasin jätkata jalgsi. Kui auto ära parkisin, ilmus järgmise kurvi peale (vist) Volvo juht, kes vaatas pikalt ja ilmselt imestas, kuhu ma enda arust lähen. Jätsin igatahes "Maaomaniku geokirja" armatuurile.

Ja minek... esialgu viisakas põlluservas olev teerada, kus saaks maasturiga ilusti sõita, siis kuusetihnik, siis üleujutatud ala ("miks ma ometi kummikuid ei pannud!?"), siis lihtsalt märga metsa ja lõpuks aare. Kui geps maha rahunes, tuli leid kiiresti. Maskeeringut õieti polnudki ja ega pole vaja ka. Tagasi üritasin kavalalt otse tulla ja esialgu oli hea kuiv raiesmik. Seejärel aga kas tormi või millegi muu poolt pihta saanud kuusetihnik, mis oli minu jaoks küll enneolematult tihe. Roomasin-rammisin-ukerdasin seal päris pikalt. Veidi enne väljajõudmist sain ühe oksaga silma ka, nii et ülejäänud tagasitee möödus üks silm kinni. Auto oli alles, aga ühe tõusuga sain ikka alles kolmanda katsega hakkama: nii et hoiatuseks, üherattaveolistega peab seal väga kriitiliselt teeolusid hindama.

Mis ma oskan öelda, omamoodi lõbus, aga üle ühe sellise päevas ei tahaks. Silm annab ka siiani tunda. Aitäh peitjale!

15 veebruar 2014 leidis Maris ja Tanel [karusmari]

Iseenesest vahva, kuid.... Tagasi auto juurde minekuks kulus oma mitu tundi. Loomulikult oleks tahtnud ja saanud ka kiiremini, kuid oleksin siis pidanud Taneli metsa jätma :D Ma varem teadsin kuidas aega surnuks lüüa, nüüd tean et sama saab teha ka GPSga :D Tänud, väga vahva oli :)

15 veebruar 2014 leidis Tanel ja Maris [phantom]

Vaataisme Poku aarde juures, et see ju siinsamas, vaid kerge jalutuskäik metsa all, mis see siis ikka ära olla saab. See oli ilmselge eksiarvamus. Metsa all oli ukskumatult palju oskarisu ja põõsaid, täitsa tegu oli otsemonide kombel liikumisega. Lisaks jäi teele veel suhteliselt lai üleujutatud ala, mis õnneks siiski tahkes olekus oli. Uurisin veidi GPSi kaarti ja vaatasin, et mingi tee läheb ka aarde juurde. Kuna metsaalune oli ootamatult raskesti läbitav ja läks aina hullemaks, siis otsustasin selle tee üles otsida. Paraku ei tahtnud see eriti õnnestuda, sest teedevõrgustik mesa all ei tahtnud kuidagi korreleeruda teedevõrgustikuga kaardil. GPSi arvates läksime mitu korda üle tee ilma ise seda märkamata. Kui väsinuna kohale jõudsime, siis oli juba üsna hämar. õnneks leidsin aarde esimesest kohast, kuhu lambi suunasin. Aaret kätte saada ei õnnestunudki, oli teine kinni külmunud. õnneks sain siiski kaane lahti ja logiraamatu kätte. Logisin ära, võtsin aardest jalgpalli ja lisasin kondek ja panin kaane tagasi. Oli juba päris hämar. Lisaks hakkas GPSi aku tühjaks saama, mistõttu lülitasin ta vaid aeg-ajalt sisse, et kontrollida oma teekonna õigsust. Paraku oli metsaaluse teedevõrgustikuga nagu oli, ja kottpimedas tee tuvastamine polnud üldse mitte lihtne ülesanne. Sealsetel teedel kasvava taimestiku järgi otsustades polnud neid ikka päris pikalt sihipäraselt kasutatud. Tänu sellele selgus ka umbes pooltel kordadel kui GPSi sisse lülitasin, et auto on hoopis seljataga. Ümberpöörd ja uuele katsele. Lõpuks siiski distants autoni vähenes ja paar-kolm tundi pärast matka alustamist leidsime ka auto üles. Oi kui hea tunne oli. Uskumatu võsakas, aga siiski omamoodi vahva. Aitäh peitjale.

6 august 2013 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]

See aare on kõigile geoeufooriat põdevaile peitureile. Eriti värskendav 30-kraadises kuumuses. Soovitame!

25 mai 2013 leidis Hannes ja Anu [hpalang1]

Midagi me selle aardega ära vussisime, ni et lähenemistee oli nii post või poolteist (aga kindlasti mitte kolm). Ja vihma tibas kah. Ja raielank oli korrast ära. Ja kobras va loom oli seal uuristand. Ja üleüldse ... Aga noh, egas keegi teine me elu keeruliseks tee, ikka ise. Ja tagantjärgi tark olles - pold sel müttamisel viga miskit. Aare oli ka korras - aitüma!

9 mai 2013 leidis Myrakas ja [stanislav]

Leitud

9 mai 2013 leidis Stanislav ja [myrakas]

Peale Energiasammast liikusime siis Savikotta. Õnnestus igasuguseid hoove ja eramaid vältida (ei näinudki ühtegi) ja peaaegu, et nulli jõuda ilma autost väljatulemata. Ammu polegi nii kodu lähedalt kahte aaret päevas leidnud! :D Tänud meid sinna saatmast ja aare oli seest veidi niiske.

9 september 2012 leidis Daniel, Maria [danielj89]

Aare oli ikka seal, kust kõige vähem vaadata oleks tahtnud. Tabav vihje. Aare ja logiraamat niisked.

23 august 2012 leidis Mariann, Merike, Kadri, Peep ja [alex]

Eelmine aasta jäi aare otsimata kuna ligipääs tundus läbi kellegi hoovi olevat.Seekord oli kannatust ja skoorijanu veits rohkem ning järgmine tee tundus juba jalutuskäiguna pargis.Lihtne ja mõnus ning suhteliselt võsavaba.Eks ka kaaslastel oli suur osa õnnestumises(või pigem isegi lõviosa), tänud!

23 august 2012 leidis Mariann, Merike, Alex, Peep ja [pekadrip]

Aegajalt on väga kasulik olla väga laisk kodutöö tegija ja mitte lugeda kirjeldust või varasemaid logisid. Nii olingi nagu valge leht, ilma eelneva sirgelduseta. Eelarvamusteta, teiste varasemate kogemustega mürgitamata... :P Ja nii kujuneski sellest käigust täiesti tavaline jalutuskäik Eestimaa mitmekesisel ja tihti nirul pinnasel. Samas ei midagi ülirasket ega tapvat. Geopeitus, selle esialgsel kujul- on punkt looduses ja vajadus navigeerida ehk siis jõuda lihtsalt kohale. Kõik. Selles polnud midagi ületamatut, isegi kraavidel olevad "sillad" läbisid tugevuskontrolli edukalt. :) Tänud toreda seltskonnaga jalutuskäigu eest! Aare korras, omal kohal ja täiesti leitav. EVEJ

23 august 2012 leidis Peep, Mariann, Alex, Kadri ja [mooritz]

Esimene valitud tee aardeni viis kellegi hoovi, kus koer meie peale haukuma hakkas. Uksed olid majal lahti kuid keegi meiega suhelda ei tahtnud. Kuna sealt oleksime pidanud ikkagi kellegi hoovist läbi minema siis loobusime ja läksime uut lähenemisteed otsima. See uus tee oligi märksa parem ,sest enamus ajast kõndisime mööda metsarada. Viimaseks takistuseks olid mõned kraavid, pokud ja veidi võsa kuid ei midagi hullu. Gps keerutas hullumoodi kuid mingi sisetunne ajas ikka õigesse kohta ;). Tagasitee kulges tuldud teed mööda. Tänud!

23 august 2012 leidis Peep, Merike, Kadri, Alex, Mariann [parrot]

Siin jäi minu osaks esimeses parkimiskohas edasi mineku loa nõutamine (ei saanud hakkama, sest peale koera ei olnud kedagi kodus ja nagu hiljem selgus olekski see lähenemiseks vilets koht olnud) ja teises kohas magava lapse ning autode valvamine. Püüdsin ennast lohutada punavate pohlade söömisega. Neid oli seal tõesti palju. Üldiselt mingi vastik võss. Aga noh tänud siiski.

12 juuli 2012 kommenteeris Reino [errvee]
See raudne maamärk (loe nurkraud) on üks võimalus aarde leidmiseks ( 11.01.07/sookoll: uus aare asub vanast kohast 20 meetrit asimuut 110 suunas, või siis kolmnurga teraviku vastas suunas. (või 25-28 meetrit teiste arvates)). Asukoht ... maa-ameti kaart näitab selles kohas kolme maakonna kokkupuutepunkti

8 juuli 2012 leidis Lucia [lucia]
Ei kujuta ette, kuidas autoga geopeiturid aarde lähistele saavad... Meie tulime tsiklitega kuni vesise alani ning seejärel rajasime mülgastes teed vettpidavas tsiklivarustuses. Parme oli kohutavalt palju. Õigesse kohta jõudes kulus meil aarde otsimiseks terve tund. Mingit raudset maamärki pole vaja otsida (see ajaski meid alguses segadusse). Miks küll aare sellisesse ebahuvitavasse paika on toodud?

8 juuli 2012 leidis Lucia, HdHunt [kurisookaru]
Oi, sellega oli jantti. Kõikse pealt ehitasime sildu, et kraavidest üle kalpsata, edasi võitlesime igasugu mutukatega, üks neist pani suraka küünarnukki...aardevalvurid vist. Võitlesime nendega pea tund kuniks otsustasime alla anda, kui Hdhunt hüüdis "Leidsin". Seda oli tore kuulda.

8 juuli 2012 leidis lucia,kurisookaru,ahti [hdhunt]
Skooritud ! Mülgas ! Keegi oli kännu uppi keerand !

6 mai 2012 leidis Toomas [toomastiisler]

Lähenesime aardele valelt poolt. Üle paari kraavi tulema ja läbi tiheda kuusevõssi pressima. kuid sai siiski üles leitud:)

7 jaanuar 2012 leidis Reido, Anne [reido]
Leitud. Tänud peitjale!

27 detsember 2011 leidis Reino [errvee]
Ida poolt lähenedes oli pool teed enam-vähem - kuni raiesmikuni, edasi sai kasutada sinna-tänna minevaid traktorijälgi aga edasi oli puhas võsa, siin-seal väikesed veelaigud. Kohapeal ei tahtnud GPS täpset asukohta hulk aega välja näidata. Lõpuks jäi raudne maamärk ja tema eakas puust naaber silma. Edasi ei läinud pikalt kui aardekarp käes ja vihmas kiiresti logitud. EVEJ.

16 oktoober 2011 leidis Andres [elektrik]
Pärast maaameti ortofoto uurimist leidsin üsna rahuldava tee aardeni. Oletatavast vanast kohast 20 sammu 110 suunas ja potentsiaalne peidukoht oligi näha. EVJ: Teokarp.

4 august 2011 leidis Lauri [algaja]
Kuna Poku aardega oli minu mälu järgi mingi jama siis jätsin selle üldse vahele. Autoga sain umbes 230 meetri kaugusele. Edasi relvastasin end pikkade riiete ja kummikuga ning mõtlesin, et umbes 15 minutit ja siis olen tagasi. Kottigi. Kohale sain umbes 15 minutiga. Sest GPSi ma ei vaadanud ja seega tegin muidugi mingi über ringi. Õige tee oli aga siuke võsa, et paha hakkas aga seda sain alles tagasiteel teada. Kohapeal läks ligi tunnike. No mitte kuskilt ei leidnud. Kalibreerisin seda kuradima kompassi nigu lollakas. Lõpuks uurisin logisid. Siis kellasin Markole (oiorokko) kelle jutt ei aidanud kahjuks kuskile. Sebisin veel ringi ja siis sai GPSi aku otsa. Tere till. Istusin siis mingi suvalise puu otsas ja üritasin ilma GPSi abita suunda määrata. Umbes nii, et päike peaks paistma lõunasuunast, kell on nii ja niipalju, seega korrigeerime suunda ja lähme uurima. Vandusin vist päris palju, sest sellise teemaga oli aardetopsik esimene asi mis näpu otsa jäi. GPSist ei saa üldse aru. See suutis koguaeg umbes 90 kraadi asja põhja poole keerata. Kasutasin ka seda OFFi mis seal oli ja kruvisin kogu asja jälle kokku. Aardel polnud viga midagi, logiraamat on siiski õrnalt niiske. Tagasi läksin ilma GPSi abita otse auto poole. Kusjuures oligi otse. Ja oi issand misuke haige tee see oli. Üle pea nõgesed segamini kõikvõimalik tiheda rohuga. See kooslus peitis imehästi kõiki mahakukkunud puid. Need mahakukkunud asjad oli toredaks boonuseks neile mis niisama olid kummuli keeratud ja millest üle/läbi ja alt ronimine sundis ikka nii mõnigi kord tuldud teed tagasi minema. Loodus aga tähendas, et vist iga puu otsa koperdasin. Mõned korrad käisin ka ninali. Lõpuks suutsin mingisse mesilaste majasse kah sisse põigata. Sealt põgenedes kukkusin järjest vist kõikide neetud kraavide põhja pikali. Õnneks olid nad kuivad mistõttu jäin ise ikka kokkuvõttes heledamaks kui keskmine pruunlane. Türbel küll, ma pole vist mitte kunagi nii kaua läbinud 230 meetri pikkust lõiku. Aega läks kogu teekonnale ja otsimisele kokku rohkem kui 2 tundi. Kogu selle asja juures on positiivne see, et ma ei suutnud mitte midagi ära kaotada. Hirmus elamus on aga päris pikalt meeles, kuigi kui nüüd mõelda siis no midamoodi on võimalik läbida 460 meetrit nii jõleda ajaga ?

1 mai 2011 leidis Mari ja Siim [marx303]
Pelgasin minagi sinnaminekut, kuid asjata. Autot oli nõme talu juurde parkida. Kedagi peale koera väljas polnud. Jätsin siis geopeituse sildi telefoninumbriga nähtavale kohale. Edasi oli lahe. Jalutasime, vaatasime põdra jälgi, erinevaid urbi, otse minna me ei üritanud, kasutasime teid, lagendikke, sihte ning vaatamata kevadele jalgu (ka kummikuid) märjaks ei saanudki. Kuigi aardepaik oli märg, oli seal täna täitsa võimalik tossudes ringi uidata.

Me läksime Pokust Jakobisse ja siis siia. Kokku läks umbes 1,5 tundi. Kui oleksime Poku aarde enne Pokukotta minekut võtnud, tuleks lisada vähemalt 2 tundi kui mitte rohkem ;)

11 september 2010 leidis Ave ja Marko [oiorokko]
Ka selle aarde lähedal oleme juba varem käinud, aga siis teiselt poolt ja ei tihanud ülepea heinas matkata. Täna lähenesime aga teiselt poolt. Parkisime auto Savikoja talu lähistele ja jalutasime sealt põlluääri mööda nulli lähedale. Kuna kompassi polnud, siis sai suunt nii enamvähem tunde järgi paika pandud ja sammud tulid ka kuidagimoodi. Igaljuhul nullist eemal olles hakkasime otsima. Õnneks kaua ei läinudki - teine koht kuhu piilusin peitis endas ka aaret. Esimest korda lähenedes ja logisid lugedes sai see aare meie mõtetes hävitavaid hinnanguid. Nüüd aga kohal ära käinuna ei olnudki asi üldse mitte hull. Kummikud tulevad kasuks. V: veoauto J: pingpongipall. Pistsime logiraamatu minigrippi, seni oli ta lihtsalt kilekotis.

5 september 2010 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Kohalejõudmine läbi padriku ja vee oli mitte eriti meeldiv ning kohapeal otsimine ei andnud tükk aega tulemusi. Kui Tanel vihjas, et võiks otsimisala laiendada ja rangemalt kirjeldust järgida, õnnestus ka aare leida. Arusaamatuks jääb, miks peaks sellises padrikus aardeid nii märkamatuks maskeerima, kuid ju siis peab. Leitud, EVEJ:

9 august 2010 leidis Joonas [joonas444]
leiukuupäev umbkaudne

25 oktoober 2009 leidis Ove [ove]
Need kolme maakonna piirdil asuvad aarded pole just minu isiklikud lemmikud kuna asukohad ei paku tavaliselt midagi vaatamisväärset. Aarde leidmiseks tuli pikalt otsida kuna null pole null ja aarde leiab vaid metsa all tehtava järjekindla otsimise tulemusena. EVEJ

27 september 2009 leidis BrokRogain team [hidalgo]
BrokRogaini VIII etapi 2. päeva 1. aardega oli päris pikalt tegemist kuna maastik pakkus paljusid võimalikke peidukaid. Kammisime, kammisime, kammisime ja lõpuks välja kammisime. Aare korras. EVEJ. Peale aarde tagasi panekut panime stopperi käima ja võtsime suuna Poku aarde juurde. Aega kulus 22min ja 59sek. Suured tänud peitjale selle lisaväärtuse andmise eest aardele.
http://www.brokrogain.pri.ee

23 juuni 2009 leidis Kaisa [kaisa]
Pärast pikka otsimist hakkasin juba lahkuma, kui otsustasin veel viimasesse kohta vaadata. Oligi seal! Ja olgu tänatud see hea inimene, kes aardesse OFF sääsetõrjevahendi jättis:) Kasutasin natuke OFF-i, ei jätnud midagi.

22 mai 2009 ei leidnud Karin, Heelika ja Pille [pillekene]
Tulime Jakobi aarde juurest seda otsima. Metsa tegemine on täies hoos ning meie aaret ei leidnud. Oksasodi ja saepuru on kogu ümbruskond täis. Koht päris vesine ka, soovitav läheneda kummikutes.

15 mai 2009 leidis Lembit [polekala]
Jätsin peitja poolt soovitatud loomkatsed enda peal tegemata ning lähenesin aardele teiseltpoolt. Autoga sain aardest u 500 meetri kaugusele. Seejärel kõndisin mööda metsateed aardest u 150 meetri kaugusele ning seejärel mööda raiesmiku serva aardeni. Kohapeal olin veidi nõutu, kuna kohapeal oli värskelt metsa tehtud ning kogu metsaalune oli kände ja oksi ning metsaveotraktori jälgi täis. Siiski läksin nulli ja üritasin asimuudi määrata. Suhteliselt kogemata märkasin mudaseest paistmas musta kiletotti ning tänu sellele leidsin ka aarde. Aardest napilt oli metsaveotraktor mööda sõitnud. Konteiner oli veidi mõlkis, kuid siiski seest kuiv. Surusin mõlgi välja ning paigutasin aarde selle sama objekti juurde tagasi, kuhu ta ilmselgelt ka varem oli peidetud, ainult, et veidi kõrgemale. Aarde juurde surusin püsti ka geokepi. Tänud! EVEJ.

15 november 2008 leidis Sven [geokrahv]
Teine katse. Auto jätsin pokumaja juurde ja kella panin käima poku aarde juures. Seejärel otse metsa. Vähe ajapärast selgus, et ületada tuleb koprakuningriigi piir. See võttis natuke aega, kuna ma ühtegi kummikutäit vett sealt kaasa võtta ei tahtnud. Peaaegu õnnestuski. Aarde leidsin seekord kohe ja aega kulus 44minutit. Tagasi tulin väikse ringiga mööda teed. Kogu teekonna vältel sadas vihma ja matka lõpuks olin, märg nagu geopeitur. EVEJ. Aare korras.

20 oktoober 2008 kommenteeris Paavo [speedy]
Vastuseks Hanno pildile - 24 juunil 2007 ei jäänud ma täpselt selle kivi otsa kinni. Pildil olev roobas ja kivi on minu pealesunnitud peatuspaigast kümmekond meetrit edasi, tõusu peaaegu tipus. Aga koht on sama - Poku poolt tulles allamäge ja seejärel kohe tõus. Olge seal madalate masinatega libedal ajal ettevaatlikud ja andke rohkem gaasi :-) "Minu" auto peatanud munakivi, mille otsas naelutatult istusin, heitsin juba siis võssa.

16 oktoober 2008 leidis Airi & Hanno [hanno5000]
Teekond Pokust siiani võttis siis aega 1:10, vahepeal liikusime ka autoga ja parkisime aardest u. 200m kaugusele. Maastik on siin ikka tore küll, eriti kui nulli jõudmiseks veel väikese ringi ka teed saab ikka kogu raha eest :) V: Simpel J: Malend

16 oktoober 2008 leidis Hanno ja Airi [airce]
Poku juurest otse Savikoja juurde võttis meil aega 1h ja 10min. Maastik on seal laitmatu, metsaraie, kraavid, pehme maastik ... terveks päevaks sai aarde otsimise isu täis. EVEJ

2 oktoober 2008 leidis L@SSIE & Telc [lassie]
Koprad on imelised tõprad, nad oskavad ideaalselt teostada moodsat pargikujundust. Igatahes oli metsaaall liikumine mõnusalt ekstreem ja soovin neile sügavalt jõudu tööle. Aardesse jätsin sketchersi kingalusika, et mõni vaeseke, kes metsa kingaga tulnud on, saaks vähemalt kingad pärast jalast ära.

2 oktoober 2008 leidis Telc ja Lassie [telc]
Autoga Kooraste poolt miski 600m kaugusele,siis kepsu järgi otse. Kohapeal tulutult tuhnitud, helistasime sõbrale ja saime asimuudi paika. Seejärel ka aare kohe käes. Tagasitee viis kogemata erateele, mida mööda edukalt ja vähesema vaevaga autoni jõudsime. Koprad-tõprad ei hoia ennast geopeiturite elu raskeks tegemisel tagasi mitte.

23 august 2008 leidis Ermo [pioneer]
Tehtud kodune töö võimaldas sõita 500 meetri kaugusele. Kui metsavarustust selga ajasin, lähenes tõtval sammul Geokrahv, kellega paar sõna juttu ajasime. Siis mõnus jalutuskäik nulli ja esimese sammulugemisega sai loogilisest kohast leitud maskeerimata aardepurk. Aare korras. EVEJ. Minu puhul võib Poku ja Savikoja vahelise distantsi läbimist mõõta kuudes.

23 august 2008 ei leidnud Sven, Liia, Lisete ja Sten-Erik [geokrahv]
Auto jäi kuskil 800m. peale. Naised-lapsed jäid autosse ja ise pistsin aarde poole jooksu. Tegin kiire mitteleidmise ja jooksin tagasi. Poole teepeal kohtasin Pioneeri. Vahetasime mõne sõna, soovisin edu aardeleidmisel ja jooksin edasi.

20 juuli 2008 leidis rain [rain]
Leidsid Indrek, Henri, Külliki, Kent, Elke-Signe ja Rain. Lähenesime Pokumaa poolt ja kohati oli ikka väga tihe võpsik. Selle eest sai aga kogu seltskond kõvasti metsmaasikaid süüa. Aarde otsimisega läks palju aega ja alles vihje kolmnurga teraviku kohta aitas meid õigele kohale. Vihjeks järgmistele otsijatele, et kaugus on mitte 20 meetrit vaid pigem 27-28 meetrit ja fotode järgi ei maksa küll otsida. Jätsime OFF sääsetõrje (läheb sealkandis VÄGA vaja), ei võtnud midagi.

17 august 2007 leidis Jan [muhujan]
Minu sügav kummardus neile kes selle aarde juba leidnud ja neile kes peatselt leidmas. Ei suutnud meie sobivat lähenemisteed leida. Esmalt sattusime ühte taluhoovi, siis põrkusime tagasi eravalduse sildi juurest ja otsustasime proovida läbi lähedaste raiesmike. Tagantjärele tundub, et ERNA retk oleks selle kõrval lapsemäng ja et hiinlased oleks katkestanud. Tootmisnõupidamine otsustas, et jätkan üksi. Kõige jubedamateks katsumusteks osutusid just raiesmikud. Lõpuks jäin hätta asimuudi määramisega ja mind päästis ainult sookoll7 vihje. Logisin, vahetasin märkmepaberi jalgpalli vastu ja asusin tagasiteele. Õnneks läks see oodatust kiiremini ja seadsime sammud Poku poole.

1 juuli 2007 leidis Miki ja Tibu [miki]
Kaardi järgi tundusid kõik teeotsad erinevatest suundadest kusagile 500-700m kanti jõudma. Valisime siis selle, mis kõige lähemale tundus viivat. Auto jäi eravalduse sildi juurde, sealt oma 650 m või sinnakanti jala visata. Lõpp oli soine ja tigedaid vereimejaid täis. Leidmine lihtne, ei võtnud ega jätnud. Tänud taastajale.

24 juuni 2007 leidis Paavo [speedy]
Selle aarde leidmisest saab ühe väääga pika loo kirjutada. Jääb vähemalt endale karmi retke meenutama. Kõige aeganõudvam oli selle juures tee Poku aarde juurest Savikoja poole, sest tänu äsjasadanud paduvihmale oli üks väikses orus olev väga kasina kvaliteediga tee mudaselt libe ja ülimalt rööpane. Madalale, siledate suvekummidega esiveolisele sõiduautole selle ilmaga täiesti kohatu. Igatahes ei vedanud masin sellest nõlvast üles ja järsku istusingi keset teed lihtsalt kinni - liikuvus täielik null. Olin oma jõu ja nõuga suutnud 5 minutit mõelda ja proovida, kuid muidugi ei miskit. Õnneks tuli Pokumaa poolt üks rattaga härrasmees. Hakkasime temaga koos kangutama, lükkama, roikaid ja kive rataste alla toppima, aga ei midagi - auto kui naelaga kinnilöödud. Lõpuks oli tema idee, et tõstame tungrauaga üles ja kaevame alt tühjemaks (seda ilma labidata). Minu arvates oli see hullumeelne idee, sest tungraud oleks isegi suure puuhalu või kivi peal mudasse sisse vajunud, kuid see oli siiski viimane võimalus, mida saime oma jõududega proovida - tuli ette võtta. Ühe käega hoidsin tungrauda, teisega kruvisin autot kõrgemale. Lihtne ega ohutu see kindlasti polnud. Kuid ennäe, esitelje alt tuli välja pirakas maakivi, mis autot paigal hoidis. Kui see eemaldatud, sai vähemalt mäest alla tagasi lompi tagurdada. Ikka selleks, et sealt siis hoogu võttes uuesti sama tee rataste alla võtta, sest ringipööramine oli neis sügavates rööbastes kitsa tee peal ilmvõimatu. Igatahes õnnestus päris ohtliku vingerdamise ja rooli lappamisega lõpuks mäest üles kuivale kohale saada, kuhu auto ka pargitud sai. Tänasin härrasmeest südamest, tasusin taadi vaeva ning jäime veel jutustama teemal, kas mina olengi ainsa lähedalasuva talu uus noor omanik :)
Järgnes u. 650 meetrine retke mõõtu jalutuskäik märjal heinamaal - algul mööda aia-äärt, siis võsas, lõpuks rägastikulises metsas. Iga selle astmega said mu riided järgmise 50 cm võrra märjemaks. Vahepeal tuli ka eramaa traadist üle hüpata, et vähegi otsem kohale saada. Hakkasin juba lähenema, viimased 150 m olid kõige raskemad. Ramm ja vaim olid raugemas. Kuskil kaugel haukus koer, järelikult ikkagi tsivilisatsioon, mõtlesin. Mõtlesin ka, et nui neljaks, aga selle aardeta ma siit kindlasti ei lahku! Olin juba nullis, sättisin asimuuti. Ise kaenlaaluseni märg, väsinud ja sääskede pidulaual serveerituna. Õnneks oli aare oma mustas kilekotis maskeerimata ja peagi algaski naasemine peaaegu tuldud rada mööda. Aare korras. V: ei miskit. J: vist 2 Simpeli SIM-kaarti (mälu ka enam polnud :)
Auto juures vahetasin absoluutselt kõik riided ja vett täis saanud ning sellest kumbki 2 kg kaaluvad kummikud (augud sees ja pealt valgus ka vett sisse) kuiva kostüümi vastu ja hoidsin pöidlaid (ümber rooli), et saan samast orust ilma uuesti kinni jäämata läbi. Sain. Aga mingist rekordajast Pokust Savikojja me muidugi rääkida ei saa. Kuid peamine eesmärk sai ju ikkagi täidetud.

6 mai 2007 leidis Silver ja Aare [karuonu]
Kaardi järgi sobivaid lähenemisteid ei leidnud, sõitsime siis esimesest ettejuhtuvast kohast metsa ja saime enda üllatuseks autoga 500m kaugusele. Ka edasi läks mõnus metsatee, mis alles 100m enne lõppu soiseks muutus. Aare oli heas korras. EVEJ. Tänud taastajale!

13 jaanuar 2007 kommenteeris Reido [reido]
päris kaval niimoodi taastada-leida ........................

11 jaanuar 2007 leidis Kalle [sookoll7]
Leidsin-taastasin. Selle kohta ei oska midagi muud öelda. Kuna viimane mitteleidja oli ka kohast pildi teinud ja aaret enam polnud, otsustasin taastada aarde. Kuna omaniku käest uut infot taastamise kohta ei ole siiamaani tunud siis uus aare asub vanast kohast 20 meetrit asimuut 110 suunas, või siis kolmnurga teraviku vastas suunas.Vesine paik.

17 oktoober 2004 ei leidnud Reido [reido]
gps-i ja eelmiste leidjate piltide järgi paistis, et olin õiges kohas aga mida ei leidnud oli aare, selle maa sees oleva rauast vaia juures oli ilus purgipõhja jälg veel näha. Umbes kümmekond meetrit eemal leidsin tühja kaaneta purgi puude vahel vedelemas, äkki see oligi algne aardepurk?

9 mai 2004 leidis Esko [atrivsolap]
9.05.04 atrivsolap Soomest külastas eesti võsastikes, raske jalutada, lihtne leida. Ei võtnud, ei jätnud midagi.

2 oktoober 2003 leidis Registreerimata [notreg]
02.10.03 kell 01:53 leidsid aarde YxiC & Maasing. Ilm oli tuulevaikne ning tähed särasid.Auto välistermomeeter näitas 1 kraad sooja. Ainsateks valgusallikateks (peale tähtede) oli kahe AApatareiga taskulamp ja küünal, mis oli otsapidi põhjata plastmassist kaljapudelisse pistetud.Puust piirikupits sai püsti lükatud, ning GPS selle otsas andis tulemuseks 10 meetrit. Aardessesai lisatud taskuuur, mille kellaajaks sättisime 01:53. Lisaks veel jõuluehte, ning mingi piibu.Logipaberile kirjutamise ajal kustus taskulamp enamvähem täielikult, ning küünlast oli järgi 1/4tagasi autoni jõudmiseks. Erinevalt aardeni jõudmise raskusastmest läks tagasitee autoni ladusamalt,kuna leidsime metsaraja.

29 juuli 2003 leidis Helen [helen]
29.07.03, peale Poku aarde leidmist võtsid Helen ja Samuel suuna Savikoja aardele. Kuna kaardi peal rohkem teid polnud, mis aardele lähemale viiksid, siis otsustasime 1,24 km jalgsi läbida. See oli tõesti raske katsumus. Kui olime paarsada meetrit võsa ja metsa läbinud oli veel mõttes tagasi pöördumine, kuid siiski otsustasime alustatu lõpule viia. Umbes poolel teel sattusime metsateele ja nägime lähedal ühte majapidamist. Seega aardele saab siiski lähemale sõita. Seekord see meid enam ei aidanud ja tuli läbi tiheda metsa edasi rühkida. Õnneks jõudsime siiski kohale. Aega võttis see rännak 30 min. Kohapeal oli aare õnneks lihtsalt leitav, ausalt õeldes poleks enam jaksugi olnud maad tuhnida. Tegemist oli aardepurgi avamisega, sest kaas kõvasti peal aga käed märjad ja libedad. Logiraamatus oli aardel ka hoopis teine nimi, kui internetis. Aardest võtsime plaastrid, lisasime pastaka ja embleemi. Tagasitee leidsime ainult tänu sellele, et olime auto koordinaadid GPS-i mällu salvestanud. Soovitame seda teha kõigil, kes sellisesse padrikusse aardeid jahtima lähevad. Ja veel, pildil olnud objekt võiks meie arvates Haapsalus olla.

13 juuli 2003 leidis Hannes [hannes]
13.07.03 külastas aaret Hannes. Aarde poole liikudes sattusin ilusale väikesele metsa järvele. Aare oli OK. Hiljem arvuti juures avastasin, et oli ka küsimus aardes olnud pildi kohta kus see riistapuu võib asuda. Miskipärast nii kui ma seda pilti seal metsas nägin meenus mulle Valga. Aga midagi sellist olen ka veel Türil näinud oleks pidand terasemalt uurima. Huvitav kas oli vastus ligilähedane või ei jään seda huviga ootama. Aardest võtsin visiitkaardi ja asemele panin haavaplaastreid. Tervitan aarde peitjaid ja leidjaid.

1 mai 2003 leidis Registreerimata [notreg]
01.05.03 leidsid Priit Vakmann ja Andrus Saarik.Teejuhiks Magellan SporTrak. Koordinaadid paigas, lasksime end esmalt eksitada mõnikümmend meetrit eemalasuvast samasugusest kupitsaringist. Aga niipea kui kõrgtehnoloogilisi vidinaid silmamälule eelistama hakkasid, oli aare leitud- +/- 2m.Purgi sisu korras. Ära ei võtnud midagi, jätsimeautomaatpliiatsi (võib olla veel midagi, täpselt ei mäleta). Pildike juurde. Pilt1 Pilt 2

9 november 2002 leidis Toomas [toomass]
Toomas Saaliste teatas: 09.11.02 kell 13:40 Garmin eTrex. Jaanika & Toomas. Koordinaadid on ideaalsed: Kui GPS näitas 2 m-i peal, siis seisimegi purgi kõrval. Tonksasime kändu ja purk kõlises. Plaanime 16.11.2002 matkatiimiga Poku- ja Savikoja aardeid veel jahtida, siis anname teada kui palju nende vahel liikumisaega läks. Seniks kõike head!
Pilt 1 Pilt2