Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Peitis 15.10.02 kella 12.00 paiku Tiit Tali tiitta@mail.ee
Taastatud aare asub vanast kohast 20 meetrit kaugusel.
Veel üks väljakutse: Aare asub 1,24km kaugusel Poku aardest, kui kaua lähebteil aega ühest aardest teise jõudmiseks ja selle leidmiseks. Ootan rekordeid.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
omanikuta (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9C91
Logiteadete statistika:
55 (88,7%)
7
5
0
1
0
0
Kokku: 68
Nii, tänase päeva A ja O, see, milleks ma tänase geotuuri ette võtsin ja enne end päevakul soojaks jooksin. Sest Kauem Leidmata Aare nr 2 (1187 päeva) ootas leidmist. Lähenesin Broki poolt, autoga sain 225m kaugusele, lähemale kui ma lootsin. Viskasin seljakoti selga ja olin 5 minutiga nullis. Opaa... lage maa. Viimasest leiust alates on see maastik siin kaks korda total makeoveri läbinud. Kõigepealt siis massiivne tuulemurd ja nüüd täiesti lage. Mis on muidugi loogiline, tuulemurrud ikka koristatakse võimalusel ära.
Otsingud alga! Nullist ega ka mujalt raudposti ei leidnud. Mõõtsin siis gepsu nullist asimuudi 110 ja 20m. Kondasin ala läbi. Ei midagi. Pöörasin kännud ümber, vaatasin harvesteri teeks tehtud oksahunnikute sisse, kobasin külili kukkunud puude juurtes. Ei midagi. Tegin kaardile 25m ringi ümber nulli ja kammisin selle kõik läbi. Tiirutasin veel 110/20 asukohas, ikka ei midagi. Isegi mingit aarde jäänukit ei hakanud silma. Null, nada, nothing.
Ahhhh, milline pettumus. Kui enne ikka oli tegelikult lootus, et aare on alles, lihtsalt on tuulemurru tõttu raskesti leitav, siis nüüd seda lootust eriti ei ole. Kas on harvester selle maa-alla vajutanud või saemehed leidnud ja likvideerinud. Või siis ikkagi on kuskil, kust mina ei osanud vaadata.
Lõpuks kui päikest enam ammu ei olnud ja sääseparv minu ümber väljakannatamatuks muutus võtsin vastu otsuse, et aitab. Küll tuleb Karl ja leiab selle pahupidi keeratud mätta seest puhtalt geoinstinkti najalt. Või siis läheb arhiivi.
Aga, et aardekirjelduses oli ka ülesanne, siis panin nullist startides stopperi käima ning kombineeritud kahevõistluse aeg Poku aardeni 19 minutit ja 6 sekundit. Ilmselt ainult joostes oleks kiiremini saanud, autosõit mööda metsaradu võttis tempo maha :)
Käisin ka aprilli keskpaigas otsimas, et varakevad ja ehk leiab ülesse. Kui nägin, et tormimurd on koristatud, tekkis päris suur lootus. Raudvaia leidsin praktiliselt kohe ülesse, tundub et asub kenasti piiride ristumis kohas, nullist umbes 10-15 m. Puu murdudes on juure mätas sellest läbi tulnud aga post kenasti paigas. Järelikult võib see mätas puu murdudes selle purgi võibolla üsna kaugele lennutanud. Otsisin sealt ümbrusest üsna hoolega, lund praktiliselt enam ei olnud aga maapinnalt ma ikkagi midagi ei leidnud. Proovisin murdunud kännu ümbert natuke ka geooraga maad torkida aga maapind oli veel külmunud ja millelegi ma pihta ei sattunud. Ma päris maha seda aaret veel ei kannaks, äkki ikkagi Karl....... :)
Mitte kuidagi ei suutnud sobivat lähenemisteed madalamale autole leida ja jätsin mingilt maalt asja pooleli. Nüüd, kui Piia ja Peetri mitteleiu põhjus ülesse tuli on isegi hea meel, et kohale ei jõudnud.
Tee aardeni oli tegelikult üsna tavaline kulgemine . Mõnest kohast ei jaksa üle ronida, siis on liigatihe võsa või tüma maa ees. Tuli lihtsalt ringi minna. See mis meid ootas nulli ümbruses see oli aga ületamatu. Viimane torm oli vähemalt pooled puud juurepealt pikali lükanud. Seega oli maastik kaetud teadmata sügavuste aukudega ja tõkkepuudega. Saime maksimaalselt 8 m kaugusele nullist, siis tuli vesi alati üle kummikusääre. proovisime kõigist neljast ilmakaarest aga ligi ei pääsenud. Lisaks tekib kahtlus kas aare selles lahingumaastikus ka inimkätele hetkel kättesaadav on. Kuna aga seeni leidsime hulgalisel, siis halba muljet ei jäänud, pigem võtsime seda kui tavalist seenelkäiku