Muraste mõis

Muraste mõis (saksa k. Morras) asutati arvatavasti 1620-ndatel aastatel. Mõisa esimene omanik oli Ericus Beck. Pärast mitmeid omanikevahetusi sai 1848. aastal mõisa omanikuks Otto von Krusenstern, kes ehitas mõisasüdame senisest esinduslikumana välja. Ta lasi sinna püstitada suursuguse neorenessanss-stiilis peahoone, mis valmis 1851. aastal. Tollal valminu oli kahekorruseline lameda katusega kiviehitis, mida ilmestas korrustevaheline simss. Hoone peafassaad oli suhteliselt lihtne - veidi eenduva keskosa ees oli vaid väike hulknurkne eeskoda ja katuserinnatisel väike ehisviil. See-eest oli aga väga esinduslik tagumine pargikülg. Selle keskosas asus kolme kaaravaga kaaristu ning parempoolses otsas sihvakas neljakorruseline torn.

Pärast mõisa võõrandamist 1919. aastal asutati mõisahoonesse lastekodu, mis tegutses seal 1990-ndateni. Lastekodu tarbeks püstitati peahoonest edela poole 1980-ndatel aastatel uus kogukas mitme tiivaga hoone, mis ühendati mõisahoonega galerii abil. Mõisasüdamesse ja lähiümbrusse püstitati tollal arvukalt ka muid uusehitisi.

Aastal 1995 siirdus mõisahoone eravaldusse, kuid jäi tühjalt seisma. 2001. aasta tulekahju muutis hoone varemeteks, hävitades vahelaed ja katuse. Säilinud on mitmed vähemal ja rohkemal määral ümber ehitatud kõrvalhooned, milles elatakse tänapäevalgi. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis on nüüd Harku valla territooriumil.

Aare asub koordinaatidel (WGS84 DD MM.MMM):
N 59° GC.AED’
E 24° IH.FBJ’

Meeldivat tutvumist Muraste mõisa ja selle ümbrusega!

1. Lähenedes mööda Rannamõisa teed Tabasalu poolt, tuleb alates teest vasakule jäävast, suunaga Tabasalu poole liikudes nähtavast suurest Ilmandu sildist (kuni 13.04.2011 "Muraste sildist") kuni Muraste mõisa juurde viiva teeotsani kokku loendada jalakäija- ja rattateed palistavad tänavalaternapostid, mille laternad on suunatud rattatee poole. Saadud arvu üheliste number on A. Vajadusel kontrolltehe: vastus on paarisarv, mille kümneliste jagamisel ühelistega saad sama arvu, mis on vastuse ristkorrutise üheliste arv (kõik täisarvud).

2. Poste loendades möödud söögikohast, mille õuel ilutseb sepistatud aastaarv. Aastaarvu ristsummale liida veel 50% tulemusest. Täisarv on B +1.

3. Suurima lubatud sõidukiiruse kümneliste arv Muraste mõisast mööduval Rannamõisa (mille kõrvalmõis Morras alates aastast 1857 oli) teel on C.

4. Mõisa territooriumi väravapostile on kinnitatud suur oranž silt. Sellele märgitud telefoninumbri kahe viimase numbri summa on D.

5. Mõisa kenasti korda tehtud kõrvalhoone seinatahvlil nimetatud isikutest vanimaks elanu nimes sisalduvate unikaalsete konsonantide arv miinus lühima elueaga isiku elukutses sisalduvate täppidega tähtede (mitte täpitähtede) arv on E +4.

6. Ühesuuruste rombide arv mõisahoone peaukse kohal on F +1. NB! Seda on võimalik turvaliselt ja legaalselt kokku loendada ainult piltide pealt! Mõisa sisenemine on keelatud ja võib olla eluohtlik!
   6. Teine võimalus. Loenda kokku mõisahoone ukseavad ja lahuta vastusest mõisatorni korruste arv ning lahuta veel vähima ukseavadega küljeseinal olevate ukseavade arv. Tulemus on F +1.

7. Tiigile lähima elumaja teise korruse pikema seina tiigipoolsete akende arv on G.

8. Mõisahoone tagatrepi astmete arvu ühelised (koos alumise, teistest laiema astmega) on H.

9. Korvpalliplatsi ääres seisva korvipallirõnga võrgu kinnituskohtade üheliste arv on I.

10. Mõisa taga oleva staadioniringi pikkuse (meetrites) keskmine number on J -5. Kontrolliks: J (ilma tehteta -5) vastus on paarisarv.