Titanic

Piirissaar paikneb Peipsi järve (ka Suurjärv, Külmjärv, vene keeles Чудское озеро) ja Lämmijärve vahel madalal künnisel, mis kulgeb Uhtininast Podporovje neemeni. Seda künnist läbivad kaks kitsast vagumust, mis on kasutusel laevateena: Eesti Väravad saarest lääne pool ning Vene Väravad saarest kagus. Vene territoriaalveed jäävad saare idaosast vähem kui kilomeetri kaugusele.

Saare pindala on 7,82 km², ulatudes loodest kagusse umbes 4 km ning põhjast lõunasse 2,5 km. Saar ise on pinnamoelt tasane. Kanalist lääne poole jääb küladeta madalsoo, pindalalt üle viie ruutkilomeetri. Selle pind ulatub vaid meeter-kaks üle Peipsi keskmise veetaseme. Saare idaosa on pisut kõrgem, umbes viis meetrit üle keskmise. Saarel asuvad kolm küla – Piiri- ja Tooni külad jäävad kõrgemasse, liivasesse kirdeosasse, Saare küla idaosasse. Kõrgeim punkt jääb Piiri küla aladele, ulatudes Eesti põhikaardi andmetel 35,1 meetrit üle merepinna.

Läbi sajandite on kõik järveäärsed elanikud olnud hädas Peipsi veetaseme perioodilise kõikumisega – looduslikel põhjustel vahelduvad veevaesed ajavahemikud veerohketega. Kõige rohkem on hirmu tundnud väikese Piirissaare elanikud, kes on pidanud üle elama ka neid aegu, mil peeti Piirissaare üleni Peipsisse uppumist vaid paari nädala küsimuseks.

Esimesed tänapäevani säilinud märkmed Piirissaare suurtest üleujutustest, on säilinud aastatest 1844 ja 1846. Aastakümnete jooksul mattis Peipsi enese alla suure osa Piirissaart. Peipsi kõige kõrgem veetase on registreeritud 15.05.1924. aastal, mil veetase oli Mustvee hüdromeetriajaama veemõõtja nullist (28,00 m üm) kõrgem 376 cm, seega veetase oli siis 31,76 m üm.

Nii 1924. aasta ja ka järgnevate aastate kõrge veeseis Peipsil ning valitsevad tormised ilmad põhjustasid intensiivset kallaste uhtumist ning lagundasid olemasolevaid kaldakindlustusi. Lainetuse ja järvejää kulutava tegevuse takistamiseks rajati 1929. a Piirissaarel 500 m ulatuses kaldakindlustusi. Nõukogude aja lõpus uputati ka kaks pargast Piirissaare idakalda kaitseks.

Külade kaitseks lainetust murdvaid kaitsemuule Piirissaarele seni rajatud ei ole. Tänapäeval on Piiri, Tooni ja Saare küla lähedal osaliselt säilinud 1930ndatel ehitatud kaldakindlustus Piirissaare rannaalal, mis nüüd paikneb ca 20 m sisemaa pool.